Koristuskaopõhjused. 5.Kuidas GPS töötab? Sellistel kombimasinatel on nii pii- kui ketastööseadised. Niiskusest tulenevaid koristuskadusid on mitu: terade GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või Piitööseadiste ülesandeks on sügavamate kihtide kobestamine, kasvamine peas, pudenemine, lamandumine, tera rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise töösügavus võib ulatuda kuni 40 cm-ni. Erineva kujuga piiotsa kuivainesisalduse vähenemine varasel koristamisel intensiivse kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt kasutamisel on võimalik mõjutada saadava aluspõhja tasasust päikesekiirguse mõjul
Sõltumatu vedrustusega esisild (ILS) me- lisavarustuses) on tööstuse jõulisim ja täielikum roolimissüs- suurematel kiirustel näiteks transportimise ajal. Süsteem re- haanilise esirattaveoga (MFWD) võimaldab nii põllul kui teem. Olgu siis põllul või sõiduteel, vähendab see roolikeera- guleerib nii rooliratta takistust kui pöörete arvu lukust lukuni sõiduteel maapinnale rohkem jõudu rakendada. mise vaeva, suurendades märkimisväärselt sõidu mugavust ja manöövritel. masina juhitavust. Ka kütusekulu on väiksem. 42 km/h AutoPowr käigukas- · Täiselektrooniline roolimiskontroll lihtsustab rajal püsimist tiga töötab mootor ainult 1434 pööret minutis
Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid....................................................... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARV
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga
· Pestitsiidide kasutamisel nii positiivsed kui negatiivsed mõjud. · Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. · Midagi sellega seoses on eksamiküsimus (seotud ka kattetuluga) · · 3.2. Söötade kasutamise efektiivsus · 3.3. Veeressursside ja elektrienergia kasutamise efektiivsus · · 4. Tehnikaressursside efektiivsus · 4.1. Tehnika kasutust iseloomustavad näitajad · Masinate ja tehnoloogiate mõju · Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks. (Arvi Kallas) · Põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja tehnoloogiad mõjutavad otseselt · põllumaa viljakust · töö- ja energiaressursside kulu · tootmise tasuvust · looduskeskkonda · põllumajanduslikus tootmises hõivatud inimeste elukvaliteeti · Põllumajandustehnika arengusuunad kaasajal · Kogu põllumajansustehnika arengule on iseloomulik
Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevused, nt m
kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" Maaviljelus (Soil management)
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)
Mcal 4,187 1,163 0,1 1 Märkused: Ühikute enamkasutatavad eesliited kgoe kilogrammi õli ekvivalenti, 103 kilo (k), tuhat (tuh), toe tonni õliekvivalenti, 1 toe = 106 mega (M), miljon (mln), 41868 kJ/kg ehk 11,63 MWh. 109 giga (G), miljard (mld), 1012 tera (T), triljon, Biomass 1015 peta (P), kvadriljon. Bioloogilist päritolu ja põllumajandusest (k.a taimsed ja loomsed), metsandusest ja nen- dega seotud tööstusharudest saadavate produktide, jäätmete ja jääkide aga ka tööstuslike ja olmejäätmete biolagunev osa. Puit ja puitkütused on üks osa biomassist ja biokütustest. Uuringud näitavad, et metsad on mõjutanud meie planeedi kliimat palju rohkem, kui seni
Ettevõte AS Setra Mõis tegeleb teraviljakultuuride, heinaseemnete ja õlikultuuride seemnete tootmise, pakendamise ja turustamisega. Kokku on haritavad maad üle 900 hektari. Kasvatatakse talinisu, rapsi, tritikut, hernest, kaera ja otra. Kuna teine ettevõte OÜ Kärss-Jorss kasvatab sigu, siis haritakse maad ka oma tarbeks. Teravilja ettevõttel on omad masinad, millega maid haritakse. Põhilised masinad, mida mina põldudel nägin olid Traktor BELARUS 1025 ja New Holland traktor T.7.260. Tabel 1. Traktorite tehnilised andmed Tehniline spetsifikatsioon BELARUS 1025 New Holland T.7.260 Veojõu tüüp Neljarattavedu Neljarattavedu Mootori võimsus 110 hj 230 hj Mootori töömaht 4752 cm3 6728 cm3
Tähtis on tööohutus, tross peab olema küllaldase pikkusega. 10. Langetusmasinate ajalooline kujunemine, neli raielangitööde kompleksse mehhaniseerimise suunda läbi ajaloo (sh mis toimus paralleelselt nende suundadega Eesti masinmetsaraies). Kuni Teise maailmasõjani kasutati metsaraietöödel käsisaagisid ja laasimiseks kirvest. Kogu puidu vedu langilt käis hoburakenditega. Metsa raiuti talvel. Peale Teist maailmasõda (ca 1950-ndate keskel) jõudis metsa hobuse kõrvale traktor. Esimesed traktorid metsas olid talvel põllutööst vabad põllumajandustraktorid. Nende abil suurenes tunduvalt tööjõudlus kokkuveol. Pealelaadimine toimus endiselt käsitsi. 1950ndate lõpus võeti kasutusele käsivintsid. Raiumine toimus endiselt käsisae ja kirvega. Olgugi, et esimeste mootorsaagide leiutamisest on möödunud juba pea sajand, oli neid vähe, nad olid rasked ja seega nendega raiutud puidu kogus oli tagasihoidlik.
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Kile kokkukogumine ja �
Toitainete kehval ,liig niiskel ja külmal mullal tärkavad kultuurtaimed aeglaselt. Umbrohud võivad siin ette jõuda. Umbrohi võib kergelt alla suruda lina (rapsi). Kui juba alguses on kultuurtaimedel soodsad kasvutingimused, siis suudavad nad umbrohtusid varjata ja alla suruda. Selleks et ei oleks umbrohtudel ruumi, kasvatatakse eri liiki taimi koos. Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel 300-400 kg vett, heintaimedel 600 700 kg
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti
tm = m = = 30 s , (5.6) vm 1 kus Sm manööverduse teepikkus m; vm jaoti manööverduse kiirus m/s. Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts on t ts = 33,1 + 30,3 + 290,5 + 3 + 30 = 387,3 s. Söötmistsükli aeg liikuval seadmel on 387,3 sekundit ehk 6 minutit ja 27,3 sekundit. 5.2. Sõnnikukoristus Sõnniku eemaldamiseks laudast on valitud traktor -50 koos lauplaaduriga -10. Sõnniku laudast eemaldamise tehnoloogia on järgmine: Sõnniku käsitsi kraapimine renni, traktoriga tagurpidi renni sõitmine, Sõnniku lohistamine hoidlasse [3, lk 255]. Traktori tehnilised andmed on toodud tabelis 5.3 ja lauplaaduri tehnilised andmed on toodud tabelis 5.4. Tabel 5.3. Traktori -50 tehnilised andmed Näitaja Andmed Pikkus mm 3815
purustavad liikumispinda, vedrustus, mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega ekskavaatoriga. Frontaalkopaga on parem pinnast koorida, planeerida ning ühest kohast teise pinnast vedada. Kopp on suurem ja pealelaadimisel ei pea tronsport sõitma kohe selle juurde vaid selle traktor sõidab ise transpordi juurde. Praegusel ajal pakutakse Eestis erinevate firmade toodangut. Levinumad on Schaeff mudelid SKL kopa mahuga alates 0,65 m3 kuni 3 m3. Samuti Atlas ja Volvo masinate mitmed mudelid. Tahakaaduva kopaga roomiklaadur töötab peamselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaadumisega. Laadur on valmistatud rippriistana standardsele traktorile. Jäik keevisnool , mis toetub
Ader peaks saama (rippasendis) külgsuunas liikuda 5...10 cm. Teiseks tuleks kontrollida atra tööoludes. Künniasendis (s.o kui ader on sukeldunud mulda) peab adraraam nii künni risti kui ka pikisuunas olema paralleelne pikkuse muutmisega. Järgmiseks adra seade kontrollimiseks tuleks sõita agregaadiga madala kiirusega 1...2 km/h küntaval põllul. Kui kõik adra sahad jätavad ühesuguse kuju ja välispinnaga kiilud ning traktor liigub künnivaos vabalt (juhtimisel ei ole vaja rooliratast traktori esirataste suunamiseks tugevasti hoida), siis on agregaat töökorras. Tavaadraga kündmisel tuleks igal põllul määrata kindlaks künniviis (eeviisiline, ringkünd) ja mõõta välja vajalikud algusvagude kohad ning piirdevaod (adra ülestõstmiseks ja langetamiseks mulda). Pöördatradega kündmisel on vajalik vaid piirdevagude olemasolu. Künnitöö ladusaks kulgemiseks on soovitav kõik algusvaod
vm 1 s, (5.6) kus Sm – manööverduse teepikkus m; vm – jaoti manööverduse kiirus m/s. Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts on t ts =10,8+ 5,1+ 21+ 3,4+30=70,3 s (5.7) Söötmistsükli aeg liikuval seadmel on 70,3 sekundit ehk ligikaudu 2 minutit. 5.2. Sõnnikukoristus Sõnniku eemaldamiseks laudast on valitud traktor МТЗ-50 koos lauplaaduriga КУН-10. Sõnniku laudast eemaldamise tehnoloogia on järgmine: Sõnniku käsitsi kraapimine renni, traktoriga tagurpidi renni sõitmine, Sõnniku lohistamine hoidlasse [3, lk 255]. Traktori tehnilised andmed on toodud tabelis 5.3 ja lauplaaduri tehnilised andmed on toodud tabelis 5.4. Tabel 5.3. Traktori МТЗ-50 tehnilised andmed Nr. Näitaja Andmed 1. Pikkus mm 3815 2
SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 3.3.2Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel.
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=
Lisasoodustus annab seda ,et kui näiteks FIE aasta tulem (st. tulu kulu) tuleb 100000.- , siis saab makse maksta summalt 100000- 45000= 55000.- , see tähendab mul on võimalus vähem makse maksta. On võimalus ka taotleda EAS- ilt starditoetust, mis on alustavale ettevõttele 100000.- , see tagab alustavale ettevõttele kindlama hakkama saamise ja annab alustamiseks vajalikud rahalised vahendid. Vajan tegevuse alustamiseks tööjõudu, seemneid. Mul on olemas traktor, veoauto, vajalikud seadmed maa harimiseks, maa. Vajamineva raha planeerin osaliselt saada toetustest. Porgandikasvatusest saab minu kõrvaltegevus. Olen ise ettevõtlusest huvitatud ja loodan, et saan enda teadmistega, kindlasti ka koolitusi läbides ettevõtlusega hakkama. Minus, kui ettevõtjas on natuke algatusvõimet, julgen kanda vastutust ja võtta riske, oskus majandada, olen töökas, otsustusvõimeline ja ka positiivse ellusuhtumisega. Äriidee iseloomustus 1
Demos Pulk VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ÜLEVAADE REFERAAT ÕPPEAINES: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 12.12.2012 TTK Tallinn 2012 2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade......................................................................................................
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2
Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmek aleuroonki endosper idu est ht m tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26
Liiga varasel külvil kahjustavad öökülmad tõusmeid. Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeglaselt ning nende hukkumise oht on suur.Parim aeg külviks on mai esimene nädal Suviteraviljade külv Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm (saak langeb sügavama külvi puhul) oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 (suvinisu - 400...500; oder - 300...400; kaer -300...350), kogus 200 - 250 kg/ha Puhtimine: puhised stimuleerivad juure arengut, kaitsevad taime 4 - 8 nädalat peale külvi. Enamsaagid puhtimisel10 - 15% 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
