Põllumajandusökonoomika KT2 (0)

Põllumajandusökonoomika KT2   
1.  Majanduse  üldteooria  tees:  olemasolevate  piiratud  ressursside  võimalikult  efektiivne 
kasutamine. 
2.  Põllumajanduses  kujundavad  tootmise  tasakaalu:  müügivõime  välisturul  (määramatu)  ja 
siseturu ostuvõime (prognoositav). 
3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 
4.  Ettevõte-  plaanipäraselt  organiseeritud  majandusüksus,  mis  toodab  ja  turustab  materiaalseid 
esemeid ja teenuseid 
5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid  
6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, 
kus  •  toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad 
•  vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse  müügiks     Põllumajandustootja(FADN)-  terviklik  ettevõte,  koos  kõigi  oma  tegevustega,  ka 
mittepõllumajanduslikud tegevused, nt metsandus 
Andmeid PM ettevõtete kohta saab- FADN, Eesti Statistikaamet, ajakirjad nt Põllumajandus 
 
 
EFEKTIIVSUSTEOORIA 
 
Efektiivsusteooria-   õpetus  ühiskondliku  tootmise  kui  terviku   ja  tema  üksikute  allosade 
majanduslikust hindamisest.   •  Hinnata  saame:  tegevust  (ressursside  kasutamist),  tootmist  tervikuna  (seisundit  ja  argenguperspektiive)  •  Hindamisel soovima saada efekti ja seda vastandada kulutustele    
Efektiivsusteooria selgitab- tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise 
(ühiskonna progressi) 
 
Tootmise  efektiivsus-  näitab  kasutatud  ressursside  või  kulude  ja  tulemuste  vahekorda  ja  on 
ühiskondliku huvi väljenduseks  
 
Efektiivsusteooria  ei  ole  ainult  tootmistulemuste  hindamise  meetodite  kogum,  vaid  seletab  ka 
lähenemisviisi tegevuseks  
 
Efektiivsus  


•  Laiemas  tähenduses-  strateegiline  efektiivsus  ehk  eesmärgipärasus  ehk  mõjusus,  väljendab  süsteemi  plaanitud  eesmärgi  saavutamise  astet  ja  teatava  tegevuse  lõpetatuse 
määra  •  süsteemi eesmärk: majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik   •  efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati  •  Kitsamas  tähenduses-  taktikaline  efektiivsus  ehk  tõhusust  ehk  majanduslikkust, 
iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused)  •  süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt)  •  vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia  •  haarab endas tootlikkuse mõistet   
tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang)  o  tootmises  kasutatavad  ressursid  piiratud  või  kallid,  seega  vajalik  säästlik 
kasutamine    •  Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana 
  Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend)  •  mahukuseks või erikuluks ehk ühikkulu- sisend/väljund   
Tootlikkus (kitsamas mõistes)- ühe ressurssi s.o. töö efektiivsust 
 
Tootmisprotsessi iseloom määratakse ära ettevõtte tehnilis-tehnoloogilise seisundi poolt 
Tootmisvõimaluste rada- moodustavad toodangu valmistamise potentsiaalsed väljundid, näitab 
ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud 
kindlate koguste olemasolu korral.  
Tööväärtusteoorias  võetakse  ühiskondliku  tootmise  efektiivsuse  kujunemise  lähtealuseks 
tööprotsess ja väärtust lisandav alus on tööjõud  •  elavtööd mõõdetakse töötundides, ajastatud tööd rahas  Turuväärtusteooria-  kõik  tootmise  sisendid  väärtust  loovad  ehk  võtavad  osa  lisandväärtuse 
loomisest  •  lisaks teguritele maa tööjõud ja kapital on veel ettevõtlus ja informatsioon   
Efektiivsuse liigid:  •  tehniline 
•  majanduslik 
•  sotsiaalne 
•  keskkond     


Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus   o  näitab  tootmise  sisendite  toodanguks  muutumise  tõhusust  ehk  maksimaalselt 
võimalikku  väljundite  taset  mistahes  sisendite  kombinatsiooni  korral 
naturaalühikutes  o  ei arvestata sisendite ja väljundite hindu  o  väljendatakse ainelise toodangu või hüvise sisendteguri ühiku kohta  o  kasutatakse otsest mõõtmist  o  Tehniline efektiivsus=toodangu hulk (P)/kapital(K)*tööjõud(T)*maa(M)   
Majanduslik efektiivsus ehk majanduslik tootlikkus  o  toodangu väärtus sisendite maksumuse ühiku kohta   o  sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest  o  tootmine  majanduslikult  efektiivne  kui  puudub  võimalus  suurendada  ühe  toote  valmistamist ilma mõne teise toote tootmismahu alanemiseta  o  Tulemuslikkus- tehniline ja majanduslik  efektiivsus käsitletavad ühtselt selle all,  haarab ka kvaliteedi ja innovatsiooni näitajaid   
Sotsiaalne efektiivsus- tuletatud suurus  o  ei saa otseselt määrata väärtussuhetes, nt vaba aeg  o  kaudselt mõõdetavad mitte otseselt määratavad    
Keskkonna efektiivsus- tuletatud suurus  o  vaadeldatkse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale, vaadeldakse nii keskkonna  seisundit ja ressursside kasutamist   
 
Aja tegur tootmise mastaabis  o  aja tegurit seostatakse tootmisega, kuid sellel on ka tähtis osa   o  ettevõtetel on vaja selle aja vähendamine, kui tootlikud jõud seisavad kasutult    Efektiivsuse seadused  •  Ainelises suhetes tegur-toodang esineb 3 erijuhtu: püsiv, kasvav, vähenev tootlikkus 
•  Tootlikkuse seadust kasutame ainult siis kui on tegemist ainelise toodanguga 
•  Väheneva tootlikkuse seadus  o  ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite 
hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini  o  iseloomulik, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks   
Muutuvate suhete seadus (ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumine) 


o  suhe tegur-toodang- muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub  toodang   o  suhe  tegur-tegur-  uuritakse  üksikute  tegurite  suhteid,  toodang  konstante,  suhtes  tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas, mis võimaldab suurendada kasumit  o  suhe toodang- toodang- alternatiivsed toodangud, et  oleks võimalik realiseerida  kasumlikumalt, ressursid konstantsed   
maksimumi ja miinimumi seadus- formuleeritakse, kui suhte tegur- toodang jäetakse sisendid 
samas, aga muudetakse hoopis vahendeid, mille abil toodetakse  o  fikseerib  suhtes  tegur-  toodang  seisundi,  mille  tootmistegurite  optimaalse  suhte  korral  saavutatakse  maksimaalne  toodang,  mille  korral  olid  minimaalsed  kulud 
toodanguühiku kohta  Bioloogiline maksimum- määratav bioressursside tehnilise tootmisvõimega   o  tehniline  tootmisvõime-  potentsiaalse  võime  kasutamise  maksimaalne  piir 
kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul  Majanduslik optimum- määratav kulude tasemega, mille puhul on ressurssidest saadav kasum 
kõige suurem ressursiühiku kohta 
Ressursside maksimum- määratav hinnatasemega 
 
enamtoodang- kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusel  o  summaarne enamsaak (SE)- enamsaak arvutatakse lähte saagi suhtes, katsetes aga  kontrolli variandi suhtes  o  astmeline  enamsaak  (AE)-  arvutatakse  iga  eelmise  taseme  suhtes,  näitab  täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki  o  keskmine  enamsaak  (KE)-  saadakse  summaarse  enamsaagi  jagatisena  kõigi  ressursside kohta    Efektiivsuse väljundid  •  tehnoloogiaefekt-  muudetakse  üht  või  mitut  tootmistegurit,  toimub  tootlikkuse  kas  samaväärne, kasvav, kahanev muutus  o  tööjõudu säästev tehnoloogiaefekt- kogu samatoote kõver nihkub üles ja vasakule 
ehk tööjõu tootlikkus kasvab enam kui kapitali tootlikkus    mastaabiefekt-  peegeldab  tootmisfunktsiooni,  milles  kõikide  sisendite  koguste  võrdne 
muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või väheneva muutumise  o  sisendite mahu suurenemise suhtes tegur-toodang 3 võimalikku olukorda  •  püsiv  mastaabiefekt-  toodangu  maht  suureneb  sisenditega  samas 
mahus, samatootekõverate kaugus jääb samaks   •  kasvav  mastaabiefekt-  toodang  suureneb  ennaktempos,  samatootekõverate kaugus üksteisest väheneb 


•  kahanev  mastaabiefekt-  toodangu  maht  suureneb  vähem  kui  sisendite maht, samatootekõverate kaugus suureneb  struktuuriefekti- mitme sisendtegurite muutmise tulemusel tekkiv ühisefekt, mis ületab üldjuhul 
üksiktegurite efektide summa, nt väetis ja niiskus 
 
TOOTLIKKUSE JUHTIMINE ETTEVÕTTES 
 
Tootlikkuse juhtimise etapid  •  tootlikkuse mõõtmine  •  tootlikkuse hindamine ja analüüs  •  tootlikkuse planeerimine 
•  tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine   
Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid  •  otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate määratlemine ning nende lülitamine tootlikkuse 
juhtimissüsteemi  •  tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine  •  võrdluste teostamine kas konkurentide või tootmisharu keskmiste tootlikustasemetega  •  tegevusalternatiivide valimine ning strateegiliste ja taktikaliste eesmärkide seadmine  •  töötajate stimuleerimine   
Tootlikkuse mõõtmismeetodid ( tulenevad viisist ehk mõõtühikuist)  •  naturaalne (väljund on naturaalühikutes, nt tükkides, m3)  ▪  naturaalne  mõõtmismeetod  kasutatakse  kui  väljund  on  üleliigne  v 
ühesuguse kvaliteediga jne, seetõttu on rakendamine paljudel tegevusaladel 
raskendatud  •  väärtuseline ( väljund on rahaühikutes, nt eurodes)  ▪  tüüpiline väljundiks on ettevõtte realiseerimise netokäive ja kaubatoodangu 
väärtus  ▪  puuduseks hindade mõju, väljundi struktuuri mõju   ▪  põllumajanduses: töömahukuse näitaja- töökulu toodangu kohta     •  Tootlikkuse näitaja (sisend) võib olla naturaalsetes, väärtuselistes või ajalises ühikutes   
Tootlikkusnäitaja haaravate sisendite alusel eristatakse   •  osa ehk teguritootlikkust  ▪  leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral 
▪  tuntuim näitaja tööviljakuse näitaja ehk tööjõu tootlikkuse näitaja  ▪  olulised näitajad: materjali ja energiatootlikkus   •  tegurirühma tootlikkus 


▪  leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes  ▪  tuntuim näitaja: põhivara või käibevara tootlikkus  •  kogutootlikkus  ▪  leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe  ▪  näitajad: kogukulude või varade tootlikkus   
Tootlikkuse analüüs ja hindamine (annavad infot ettevõtte tootlikkuse juhtimiseks)  o  hindamine (analüüsi esmane ja lihtne osa), kus kõrvutatakse ettevõtte tootlikkuse 
näitajaid  teiste  võrreldavate  firmade  vastavate  näitajatega  või  tootmisharu 
keskmisega   o  analüüs-  tootlikkuse  muutmise  põhjuste  ja  nende  mõju  suuruse  ning  suuna 
väljaselgitamine  o  Analüüsi (hindamise) meetodid   ▪  otsesed võrdlused  ▪  paralleelridade analüüs  ▪  indeksanalüüs  ▪  taseme ja dünaamika analüüs  ▪  eksperthinnangud 
▪  korrelatsiooni-regressioonianalüüs    Tootlikkuse planeerimine  o  lähtutakse prognoosidest, mis selgitavad tootlikkuse arengusuundi tulevikus  o  kasutatakse  lihtsustatud  tehnilis-majanduslikke  arvutusi,  matemaatilis-statistilisi  ehk ökomeetrilisi meetodeid ja eksperthinnanguid.  o  planeerimine  konkretiseerib  prognoose  ja  töötatakse  välja  tootlikkuse  tõstmise 
programm  o  tootlikkuse kiirendamise ja aeglustamise nähtused  ▪  loodus-klimaatilise tegurid 
▪  riigi majandus ja sotsiaalpoliitika  
▪  mittereguleeritavad ja reguleeritavad ja kontrollitavad tegurid   
Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine  o  eeldab organisatsioonilise mehhanismi ja struktuuri olemasolu ettevõttes   
MATERJALI RESSURSSIDE EFEKTIIVSUS 
 
Väetiste efektiivsus 
  •  Taimekasvatuse sisendressursid: seeme,väetised, taimekaitsevahendid  •  Väetamine on peamine saaki kujundav tegur  


•  Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suuresti väetiste kasutamise efektiivsusest  •  Väetiste  üldefektiivsus-  näitajaks  on  enamsaak  kg-des  või  söötühikutes  või 
energiaühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta, näitaja väljendab suhet tegur- 
toodang  •  Väetiste  keskmine  efektiivsus-  väljendab  kõigi  kasutatud  väetiste  1kilogrammile 
osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta  •  Saagifunktsioon-  iseloomustab  väetisannuse  ja  saadava  enamsaagi  vahelist  seost(saagikõverat)  •  Põllu optimaalset väetisnormi mõjutavad  •  mulla omadused, eelkultuur 
•  väetustarve, ilmastik  •  eelnev väetamine  •  mullaharimistöö kvaliteet  •  Väetise majanduslik efektiivsus- saagi andmed tuleb viia üle rahalisteks näitajateks   •  Väetiste  kasutamise  maksimaalse  piiri  hektari  kohta  määrab  ära  kasumi  juurdekasvu 
muutmine nulliks  •  Pestitsiidide efektiivsus- leitakse enamsaagi abil kattetulu meetodil   
Söötade efektiivsus 
  •  söötadest sõltub veiste jõudlus ja piima ning veiseliha tootmise tasuvus  •  Söötade toiteväärtuse tagavad toiteained:  o  energia- saadakse söödas olevast rasvast ja süsivesikutest 
o  proteiin- koostises aminohapped 
o  mineraalelemendid 
o  vitamiinid  •  Eestis  on  kasutusel  söötade  toiteväärtuse  mõõtjana  omastatava  ehk  metaboliseeruva 
energia ( MJ) näitaja  •  Söötade  üldefektiivsuse  näitaja-  toodang  1  söötühiku  (energiaühiku)  kohta  ehk 
söödatasuvus, mis näitab söödatootlust ehk kasutataud söötade efektiivsust  •  söödatootluse  pöördsuurus  on  sööda  erikulu-  näitab  kulutatudsöötühikute  hulka  ühe 
kilogrammi toodangu kohta   •  Produktiivsuse kujunemisel avaldavad mõju   o  ratsioonide koostis  
o  söötade kvaliteet  o  toitainete sisaldus  •  Söötade majanduslik efektiivsus- hinnatakse rentaabluse näitaja abil  o  2 meetodit  •  realiseerimise tulemuste alusel  o  võetaks arvesse söötade omahinnad ja täiendavad kulud 


•  väärindushinna alusel  o  mida kõrgem on söötade omahind seda väiksema rentaablusega on tootmine  •  Söödakultuuride  majandusliku  efektiivsus  leidmisel  kasutatakse  väärindushind,  mis 
iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku väärtust  •  Väärindushind  tuletatakse  söötade  keskmise  omahinna  ja  loomakasvatuses  kujunenud 
rentaabluse abil   
Veeressursside ja elektrienergia kasutamise efektiivsus 
  •  Veeressurss- kasutamise efekt kujuneb nagu väetisega  o  tootmis efektiks on enamsaak  
o  veeressursside  kasutamise  majanduslik  efektiivsus-  määratakse  enamsaagi  maksumuse ja tehtud kulutuste alusel  •  Elektrienergia- kasutamine annab võrreldes veeressurssidega teistsugust efekti  o  kasutamise efektiivsust hinnatakse kapitaalmahutuste seisukohast    TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS  •  Põllumajandustootja ülesanded  o  tootmistehnoloogia valik 
o  masinate valik ja soetamine 
o  masinate efektiivne kasutamine  •  Masinate ja tehnoloogia valiku mõjutegurid  o  tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga  o  tootmistingimustega  
o  tootmisressurssidega  
o  masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise  hoolduse tingimustega  o  tootmisüksuse majandusliku suutlikkusega  o  majandustingimustega 
o  masintehnoloogiate ja masinate alase nõuandetegevusega  o  keskkonnakaitseliste nõuetega  •  Masinakasutuse efektiivsus- sõltub milliste masinatega ja kui palju nendega tööd tehakse  
•  Kulusid vaja teada- töö planeerimisel, äriplaanide koostamisel, teenustöö osutamisel 
•  Tootmisprotsessi masinad  o  erimasinad- täidavad kindlaid tööoperatsioone (kombain) 
o  üldkasutatavad masinad  •  Masinakulude leidmise meetodid  o  traktoritel leitakse töötunni maksumus (kulud töötunni kohta)  o  haagitavatele  põllumasinatele,kombainidele  ja  erimasinatele  leitakse  maksumus 
hektari kohta  


•  Masintöökulud (püsiv ja muutuvkulude summa annab masinaga tehtava töö maksumuse 
kas töötunni v ha koht)  o  Muutuvkulud  •  kulud kütuse ja määrdeõlidele, sõltuvad kütuse hinnast ja erikulust   •  korrashoiukulud, mis sõltuvad masina liigist, vanusest,tüübist  •  traktori või kombaini juhti töötasu  o  Püsivkulud  •  masina amortisatsioonikulud 
•  hoiukulud 
•  kindlustuskulud 
•  ettevõtte üldkulud  •  intressikulud  •  Traktori töötunni kulude kuluartiklid  o  kütusekulud  o  traktori  kulum-  tootja  saab  seda  oluliselt  mõjutada,  ostes  sobiva  võimsusega  traktorid ja töömasinad ja järgida kasutuse intensiivsust  o  töötasu  •  Teenustöö hind kujuneb 24-33% suuremaks kui masinatöö omahind, sest sinna liidetakse 
juurde 3-5%riski katteks, intress ja käibemaks  •  Põllumajandusmasinate kasutamise kulud moodustavad 50-70 % teravilja omahinnast   
TEHNIKA KASUTAMISE EFEKTIIVSUS 
  •  Tootmine  on  efektiivne,  kui  kasutatakse  igat  ja  seega  kõiki  sisendeid  ühe  väljundi 
ühiku kohta väiksemates kogustes  •  Tootmisfunktsioon- iseloomustab antud toote maksimaalse väljalaske ja sisendite vahelist  seost  •  Tehnoloogia on majandusliku arengu alustalaks  
•  Põllumajandustehnika  ekspluateerimise  majanduslik  efekt  väljendub  täielikumalt 
väärtuselistest näitajatest- kasumi ja kogutulu suurenemisest  o  kasumi saamiseks on vaja arvutada masinatööde või saadud toodangu omahind   
TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS 
  •  Tootlikkuse kitsamas käsitluses keskendutakse efektiivsusteooria töö efektiivsusele 
•  Töö efektiivsus- näitajad tööjõudlus ja tööviljakus  o  tööjõudlus- tööprotsessi tulemus  o  tööviljakus- tootmisportsessi tulemus  •  Tööjõudlus- töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid 
töid 


o  põllumajanduses: haritud maa, koristatud pinna või hooldatavate loomade järgi  •  Tööviljakus-  töötaja  võime  teatud  tootmistingimustes  luua  tööaja  ühikus  mingi  kogus 
materiaalseid väärtusi  o  näitab töö ja tarbimisväärtuse vahelist suhet   •  Tootlikkuse  väärtuselistest  näitajatest  kasutatakse  PM:  kogutoodang  võrreldavates 
hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude ühiku kohta  •  Toodangu  töömahukus-  tootlikkuse  põõrdnäitaja,  mis  väljendab  töökulu  tundides  ühe 
toodanguühiku kohta, kasutusel tööde planeerimisel  •  Tööviljakuse  kasv-  tööaja  vähenemine  teatud  toote  valmistamiseks  või  toodangu 
suurenemine ajaühikus, ressursside parem kasutamine   
Tööviljakuse tegurid  
  •  Toodangut rohkendavad tegurid  o  kohalikud looduslikud tegurid, mis on seotud maa kasutamisega ja nende oskuslik  arvestamine tootmise korraldamisel võib anda enamsaaki  o  organisatsioonilis- majanduslikud tegurid 
o  tehnilise  tegurid,  mis  suurendavad  konkreetse  looduslike  tingimuste  juures  maa  tootlikku võimet  •  Töökulutusi vähendavad tegurid  o  tehnoloogiline  progress,  mis  viib  uutele  tehnoloogilistele  võimalustele  ja 
rakendustele  o  tehnika rakendamise ulatus ja kvaliteet 
o  tööjõu valik ja tööjõu kvalifikatsiooni tõus  o  töötajate huvi suurendamine töötulemuste vastu  •  Tehnika kasutamine võimaldab põllumajanduslikke tõid läbi viia agrotehniliselt parimatel 
tähtaegadel ja kvaliteetsemalt  •  Ajafond- PM  võimalik ajafond on 1880-2040 tundi aastas töötaja kohta 
•  Töö optimaalne aeg- aeg, mille kestel on kujunenud või kujundatakse eeldusel bioressursi 
täistoodanguvõime  saamiseks,  varasem  või  hilisem  kulg  vähendab  toodanguvõimet  ja 
saakide taset  •  Töö intensiivsus- tööpinge ehk töö pingelisuse aste tootmisprotsessis, mida mõõdetakse 
töötaja  poolt  kindlas  ajaühikus  tehtud  töö  hulgaga.  Tööpinge  tõusuga  inimenergia  kulu 
ajaühikus suureneb ja tööaeg lüheneb  •  Töö  kvaliteet-  töö  omadus,  headus,  mida  saab  kvantitatiivselt  mõõta.  Põllumajanduses 
määrab töö kvaliteet mitte ainult toodangu headuse vaid ka koguse. Koguses väljendub töö 
kvaliteedi eripära.  •  Tööjõu kvaliteedi tunnused:  o  töötahe- määratakse tahtelise omadusega  


o  töövõime-  tahtelise omaduse realiseerimise esimene tingimus, arvesse tuleb võtta 
isikuomadusi, mõjutavad: tervishoiusüsteem, vabaaja veetmise võimalus  o  Tööoskus-  määrab  tahtelise  omaduste  realiseerimise  edukuse,  selle  annavad 
haridus ja kogemused   
Tööviljakuse hindamise alused 
  •  Tööjõuressursside  efektiivsus-  kujunemisele  avaldavad  mõju  tootmispotentsiaal  ehk 
tootmisvõime (kõik tootmist mõjutavate tegurite summa) ja ajafond  •  Ressurssid määravad tootmispotentsiaali ehk võime   o  tööjõuressurss määrab ära potentsiaalse ajafondi  o  osa ressursse määravad ajafondi ja selle kasutamise  •  Tööviljakuse mõõtmine keerukas, sest töö kvaliteedi mõju tootmise tulemustele ei avaldu 
vahetus tööprotsessis kohe vaid hiljem (alles tootmise lõppemisel)  •  Kvaliteetse töö efekt väljendub alles tootmise lõpptulemuse kaudu  •  Tööviljakuse hindamise kriteeriumid  o  peab olema objektiivne ja arvestama kõiki tehtavaid töökulutusi  o  tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ruumis  o  võimaldama kindlaks määrata tööviljakuse tervikuna nii ettevõttes, tootmisharus ja 
ühiskonna ulatuses  o  arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale   
 
 
 
  Kordamisülesanded 
  1.  Tootlikkuse  näitajate  arvutamisel  võib  väljundiks  väärtuselises  väljenduses  olla  kas  müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused).    Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja 
toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel    Näiteks nuumsigade pidamisel kuuluvad kogutoodangu väärtusse nuumsea liha , põrsad, 
sõnnik,     piimakarja puhul piim, vasikad ja sõnnik    Seega, kulude tootlikkust arvutatakse piimakarjakasvatuses järgmiselt: 


Kogutoodang (eurot) / varad kokku (eurot) 
Kogutoodangu väärtus( piima toodang+vasikad +sõnnik)/tootmiskulud €/€    Kulude tootlikkuse arvutus nuumsigade kasvatamisel: 
Kogutoodang/kulud 
Kogutoodangu väärtus(liha+põrsad+sõnnik)/tootmiskulud €/€   
2.  Netolisandväärtuse näitaja sisaldab järgmisi komponente:  1.  kogutoodang 
2.  vahetarbimine 
3.  toetused (v.a investeeringutoetused) 
4.  maksud 
5.  kulum    Netolisandväärtus(NLV)  =  kogutoodang  –  vahetarbimine  +  toetused  (v.a 
investeeringutoetused) – maksud– kulum.     Netolisandväärtus  on  summa,  millega  kaetakse  tootmistegurite  kasutamise  kulud  (palk, 
rent, intressid, ettevõtjatulu) ja investeeringud.    
3.  Kattetulu (arvutuskäik järgmiste tootmissuundade näitel)  Kattetulu = toodangu väärtus - muutuvkulude väärtus 
 
Piimalehmad 
Kattetulu   €/lehma  kohta  =  Piimakus,  t/lehma  kohta  *  müügihind,   €/t  +  kaasneva  toodangu 
väärtus,  €/lehm + kõrvaltoodangu väärtus,  €/lehm + otsetoetused,  €/lehm - muutuvkulud,  €/lehm 
 
 
  Nuumsead 
Kattetulu  €/nuumsea  kohta  =  liha  (kg/sea  kohta)  *  müügihind  (€/kg)  +  järelkasvu  väärtus 
(€/põrsas)+ sõnniku väärtus (€/siga)+ otsetoetused (€/siga)- muutuvkulud (söödad, mineraalained, 
ravimid jne.) €/siga 
 
Teravili 
Kattetulu €/ha = Saagikus, t/ha * müügihind, €/t + põhk, €/ha + otsetoetused, €/ha - muutuvkulud 
(seemned, väetised, taimekaitsevahendid jne.), €/ha 
 
Maasikad 
 


4.  Analüüsige tootlikkust lämmastikväetise kasutamisel    Muutuv sisend  N (kg/ha)  Hektarisaak  (kg)  Enamsaak (kg/ha)  Summaarne (SE)  Keskmine (KE)  Astmeline (AE)  0  1220  -  -  -  10  1370  1370-1220= 150  150/10= 15,0  1370-1220/10-0= 15,0  20  1485  1485-1220= 265  265/20= 13,3  1485-1370/20-10= 11,5  30  1580  1580-1220= 360  360/30= 12,0  1580-1485/30-20= 9,5  40  1655  1655-1220= 435  435/40= 10,9  1655-1580/40-30= 7,5   
Tootlikkus on selle väetise kasutamisel  vähenev, mis tähendab, et kogutoodangu juurdekasv 
väheneb.  
 
  5.  Ettevõte tootis 2017.aastal 11,6 hektaril 58 tonni nisu. 2018. aastal oli toodang 18% võrra  suurem,  kasvupind  kasvas  2%.  Nisu  tootmiseks  kulunud  tööaeg  kokku  oli  2017.  aastal  186  h, 
2018.aastal 201 h. Arvutage maa ja töö tootlikkus ning töömahukus nendel kahel aastal. Ühikud 
  Näitaja  2017.a  2018.a  Muutus  (võrreldes 2017),  %  Teraviljatoodang, t  58,00  68,44  18,00%  Kasvupind, ha  11,60  11,83  1,98%  Tööaeg, h  186  201  8,06%  Põllumajandusmaa tootlikkus 
,t/ha  58,0/11,60=  5,00  68,44/11,83=  5,79  15,80%  Tööviljakus e töö tootlikkus,t/h  58,0/186= 0,31  68,44/201= 0,34  9,68%  Töömahukus, ha/h  11,60/186=0,06  11,83/201=0,058  -3,33% 


  
Hinnake  tootmise  efektiivsuses  toimunud  muutusi.  Millistest  teguritest  võivad  muutused  olla 
tingitud? 
 
 
 
 
 
  6.  Analüüsige  joonisel  esitatud  andmeid  piimatootmisettevõtete  tootlikkuse  kohta  suurusgruppides     
7.  Moodustage töö tootlikkuse ehk tööviljakuse näitajad lähtuvalt kuuest erinevast sisendite  ja  väljundite  esitusviisidest.  Näite  jaoks  valige  toodanguliik,  mid  saab  naturaalühikutes  mõõta 
arvuliselt (tk).  
 
 
 
  1.  tk/tk - tk töötaja kohta  
2.  tk/€ - tk tööjõukulu kohta  
3.  tk/h - tk töötundide kohta    
4.  €/tk - väärtus töötaja kohta ((tk*€/tk) / tk)  5.   €/€ - väärtus tööjõukulu kohta  6.   €/h  -  väärtus  töötundide  kohta