alus. Kindlasti tasub veel tööd teha suunal, et kas leidub lähemast piirkonnast usaldusväärset ja kogemustega vedajat, kes suudab pakkuda konkurentsivõimelisi tingimusi (autopargi suurus, veokite omadused , hind ja maksetingimused. . 10. Kasutatud kirjandus 1. Villemi, Transport 2.http://www.illimar.com/foorum/viewtopic.php Tegevuspõhine kuluarvestus haldab kasvavaid üldkulusid 3.E. Koik Mullaharimise maksumus ja teravilja omahind, EMVI teadur 16 Lisa 1 : Ehitusveod pakkumine Lisa 2 Veoki müügikuulutus Auto24 Lisa3 Veoki müügikuulutus Auto24 17
rohusaak karjatamise eel hektarilt. Kõigi karjatamisringide eel tehtud arvestuste summa ongi rohusaak kg/ha arvestusaastal. Rohukoguse ümberarvestamiseks kg-dest MJ-desse: Rohusaak kg/ha x 2,00 (1.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2,25 (2.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2.40 (3.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2,50 (4.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha Juhend on koostatud EMVI rohumaade osakonnas. Autorid S. Tamm ja U. Tamm. 8
(30.10.2017). Sordiregistri avalikud päringud. Saku: Põllumajandusamet. http://jis.agri.ee:22008/ReportPages/sl_eesti_sordileht.aspx (21.10.2017). Tamm, S. Erinevad ristikuliigid maheviljeluses ja nende seemnekasvatus. Põllukultuuride ja nende sortide sobivus maheviljeluseks, lk. 48...54, 2007. Tamm, S., Bender, A. Erineva päritoluga punase ristiku tetraploidsete sortide saagivõime. Agronoomia 2006, lk. 136...140, 2006 Viil, P., Võsa T. (2005). Liblikõielised haljasväetised. EMVI Infoleht. Nr. 148. [e-infoleht] http://www.veed.ee/failid/file/infoleht_148.pdf (31.10.2017).
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse ja agrokeemia osakond VÄETUSPLAAN Agrokeemia kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Koostaja: Kristina Uuli Tartu 2010 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................... ........................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 2. KÜLVIKORDADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS.................................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM...............................................................................5 3.1 Lub...
0,5 mm. Kirjanduse andmetel (Decker, 1969; Loof, 1978; Evans et al., 1993) võib neist kaheksa liiki parasiteerida teraviljadel, osa küll ainult soojema kliimaga maades. Kõik niiduingerjad tungivad juurtesse ja neis liikudes jätavad nad enesest järele kahjustatud taimekoe, milles tekivad pruunid või mustjad laigud. Pratülenhoosi üldiseks tunnuseks on mullaväsimus. Taimed kiduvad ja võivad värvuselt olla tervetest heledamad, saak aga langeb tunduvalt. (234 EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA ) 8 Limused Limuste(mollusca) seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod. Nende keha on pehme ja limane. Keha katab omapärane nahakurd ehk mantel. Mantlist moodustub tugev koda, mis on limuse kehale kaitseks ja toeks. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mis on seljapoolt seotud lukusidemega
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad..................................................................
põllumajandustootjatele vajalikke kaupu ja remondivad põllumajandusmasinaid. Saksamaal, kus eksisteerivad kõrvuti suurtootjad Ida- Saksamaal ja väiketootjad, soovitatakse uusi masinaid osta suurtootjatel ja vanemad masinad väiksematele tootjatele edasi müüa. Optimaalse edasimüügiaja määramiseks on kujundatud isegi spetsiaalne metoodika. Eestis on masinapargi optimaalse struktuuri leidmise küsimuses on uurimistööd alustanud ka EMVI teadlased. Kuna ettevõtte masinapargi optimaalse struktuuri kujundamine on väga keeruline ja töömahukas protsess, siis sageli kasutatakse selle asemel üksikute tööde maksumuse arvutamist erinevate jõu- ja töömasinate kasutamisel tootmisüksuse kindla töömahu juures ja võrdluse tulemuste alusel tehakse endale sobivaim valik. Seadmete ja masinate korrashoid ning tööoperatsioonide vahetu teostaja isikuomadused ning kutseoskused on tuntud abinõud kulude kontrolli all hoidmiseks,
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
