Talinisu kasvatamine söödaks (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT
Talinisu kasvatamine söödaks
Kursuseprojekt
Juhendaja : Peeter Lääniste
Tartu 2010
Sisukord
Sissejuhatus......................................................................3
Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4
Talinisu kasvufaasid .........................................................5
Talinisu agrotehnoloogia..................................................6
Külvieelne harimine..........................................................7
Külv...................................................................................7
Külvijärgne harimine.........................................................8
Talinisu koristamine ..........................................................9
Vilja säilitamine.................................................................9
Talinisu kasvatamise tehnoloogilne kaart.........................10
Talinisu kasvatamise agromajanduslik analüüs.................11-12
Kokkuvõte..........................................................................13
Kasutatud kirjandus............................................................14
Sissejuhatus
Nisu on tähtsaim toiduteravili, mis  on üks vanemaid ja levinumaid kultuure maailmas. Esimesed andmed tema kasvatamise kohta Ees-Aasias kuuluvad VI aastatuhandesse e.m.a. Nähtavasti levis maaviljelus sealt Egiptusesse ja Vahemere ümbrusse (Balkani poolsaarele). III aastatuhandel tunti nisu Lõuna-Skandinaavias ja Taanis. Arvatavasti II aastatuhandel  levis ka Baltikumi. Talinisu on suure saagivõime ja kvaliteetse teraga kultuur. Nisu toodetakse umbes 250 g Maa elaniku kohta päevas, mis annab umbes 3360 kJ/800 kcal energiat ja umbes 30 g valku. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Talinisu on levinud piirkondades, kus on soodsad talvitumistingimused - Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Venemaal mustmulla tsoonis ja Baltikumis. Saagitasemed kõiguvad 2 - 8 tonnini hektari kohta. 6 - 8 tonnine saak saadakse niisutustingimustega. 2006. aastal oli Eestis nisu kasvupind 89,4 tuhat ha, sellest talinisu 26 % ehk 23,1 tuhat ha. Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud.
Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse. Bulguri toiteväärtus on lähedane täisterajahule, Bulgur pehmeneb kiiresti, mistõttu temast saab valmistada väga kiiresti putrusid. Bulgurit kasutatakse ka lihatoitude lisandina riisi asemel.
Talinisu botaaniline iseloomustus
Juurestik . Teraviljadel on narmasjuurestik , peajuur puudub. Tera idanemisel arenevad kõigepealt esmased(primaarsed) idujuured. Idujuuri on talinisul 3. Hiljem arenevad maa-alustest võrsesõlmedest(sekundaarsed) lisajuured . Need on tihedalt kaetud juurekarvakestega,mille ülesandeks on mullast toitainete võtmine. Võrreldes teiste teraviljadega areneb talinisul nõrgem juurestik ning seepärast nõuab ta ka viljakamat mulda, kus toitained on kergemini kättesaadavad.
Vars. Rohtne , ristlõikes ümmargune või veidi lapik . Vart nimetatakse kõrreks. Kõrt mööda liiguvad lahustunud toitained juurtest lehtedesse. Kõrrel on umbsed sõlmed. Kahe sõlme vahelist kõrreosa nimetatakse sõlmevaheks. Sõlmevahesid on talinisul 5-7.
Leht. Leht koosneb lehelabast ja lehetupest ja on peamine fotosünteesi ning vee auramise organ. Lehetupp moodustab alumise leheosa ja ümbritseb kõrt. Ta teeb kõrre tugevamaks ja kaitseb sõlmevahe õrna kasvavat osa vigastuste eest. Kohas, kus lehelaba läheb üle lehetupeks, asuvad keeleke ja kõrvakesed. Keeleke asetseb tihedalt vastu kõrt ning kaitseb seda tuule käes kõikumisel hõõrdumise eest ja hoiab ära vee tungimise kõrre ja lehetupe vahele. Kõrvakesed aitavad lehetupel kõrre ümber kinnituda.
Õisik. Koosneb pähikuist. Nisu õisikut nimetatakse peaks. Pea koosneb kõrre jätkuna arenenud lülilisest peateljest ja selle astmetele kinnituvatest pähikutest. Peatelje igale lülile kinnitub nisul üks pähik.
Pähik. Pähik koosneb nisul 3...5 õiest ja pähiku alusel paiknevast liblest.Üks libledest asub kõrgemal, seda nimetatakse siselibleks, teist aga välislibleks. Nende vahel on õied.
Õis. Õiel asuvad välissõkal ja sisesõkal. Sisesõklal on kaks andrut. Sõkalde vahel asub emakas ja kolm tolmukat. Õisiku diferentseerimine algab juba kõrsumisfaasis, mistõttu sel ajal on taime arenguks vaja optimaalseid tingimusi, et kujuneks rohkem õisi.
Vili. Vilja nimetatakse teriseks või teraks. Nisu on paljasteraline, sest tal langevad terad vilja valmimisel sõkalde vahelt välja.
Talinisu kasvufaasid
Seemnete idanemine . Idanemine on protsess, mis algab seemnete üleminekuga puhkeperioodist aktiivsesse elutsüklisse ning lõpeb idujuurte ja - lehtede moodustumisega. Nisuterad vajavad idanemiseks vähemalt 0..3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust.
Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega.
Võrsumine. Võrsumiseks nimetatakse võrsete moodustumist mullas asetsevaist kõrresõlmedest. Võrsumisel kujuneb puhmik, milles on mitu võrset. Tähtis ei ole üldine võrsumine, vaid produktiivvõrsumine. Talinisul on harilikult produktiivvõrseid 3…6. Võrsumine algab 50C juures ja 3. lehe ilmumise perioodil.
Kõrsumine. Toimub kõrre moodustumine, kujunevad generatiivorganid. Kõrsumine algab 25…30. päeval pärast võrsumise algust.
Loomine. Loomise alguseks loetakse aega, mil ülemise lehe tupest ilmub nähtavale pea. Ajavahemikul kõrsumisest loomiseni toimub intensiivne lehtede ja kõrte kasv. Seepärast on taimel sel ajal suuremad nõuded niiskuse ja toitainete suhtes. Võrsumise algusest kuni loomiseni kulub 30…35 päeva.
Õitsemine. Nisu on isetolmleja. Emakasuudmed tolemldatakse oma õietolmuga. Emakasuudmele sattunud tolmuterad hakkavad kasvama. Pärast viljastumist emakasuudmed närbuvad, sigimik aga hakkab kasvama. Sellest kujuneb teris ehk tera.
Valmimine. Algul kasvab tera intensiivselt. Seejuures täitub ta kiiresti veega, kuid kuivaine kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas.
Talinisu agrotehnoloogia
Lähteülesanne. Talinisu kasvatamine söödaks. Sort „Ramiro”
Tingimused: 1.Tavatehnoloogia
2. Raske liivsavi lõimisega muld
3. Eelvili-oder
4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine
5. Planeeritav saak- 5t/ha
Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil. Oleks hea, kui nisutaimed oleksid talve alla minnes vähemalt 2-3 lehe faasis. Optimaalne külvisügavus oleks rasketel muldadel 3,5-4,0 cm ja kergematel 4,0-5,0cm. Optimaalseks külvisenormiks loetakse 500-550 idanevat tera ühele ruutmeetrile . On tähtis, et kõik seemned satuksid ühesugusele sügavusele, muidu võib ette tulla külvi ebaühtlast tärkamist, mis võib viia selleni, et taimed läbivad erinevad kasvufaasid erinevatel aegadel ja jõuavad küpsuseni ebaühtlaselt. See võib tingida saagi kvaliteedi languse. Külvijärgselt põlde tavaliselt ei rullita. Kui külvi ajal on muld märg, külvatakse seeme kõrgemale, kui kuiv, siis sügavamale.
Külvieelne harimine
Külvieelse mullaharimise peamine eesmärk on luua selline külvialus, kus seemned idaneksid ja tärkaksid kiiresti ja ühtlaselt. Halba külvi pole võimalik teiste agrotehniliste võtetega heastada. Kuna talinisu külvan kesale ja eelviljaks on oder, siis kohe pärast vilja koristamist alustan kõrrekoorimisega Kuna saaki soovin saada üle 4 tonni hektarilt siis on vaja anda lämmastikku kokku ligi 120kg/ha. Sügisel enne kesakündi 30kg/ha, varakevadel pealtväetamisega 60-70kg/ha ja taimede kõrsumise faasi algul 20-30 kg/ha. Fosforit olenevalt tarbest kuni 26kg/ha ja kaaliumit 33-75kg/ha. Väetised küntakse mulda 20…22 cm sügavusele. Mullaharimistööd peab lõpetama 3...4 nädalat enne külvi Seemnete töötlemiseks valisin puhtimise, kuna nisu seeme on kõrge idanevuse ja põldtärkamisega. Tavaliselt puhitakse 15 kuni 1 päev enne külvi.Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta 2...10 nädalat pärast külvi.
Külv
Talinisu külvatakse septembri esimesel dekaadil, mõned sordid võib külvata ka kümmekond päeva hiljem.1995. aasta katsetulemuste põhjal ei olnud talinisu saagis suuri erinevusi kui külvati kuni septembri lõpuni. Kuid aastad on erinevad.Optimaalne külvisenorm on 500...550 idanevat tera ruutmeetrile. Halbade idanemis- või kasvutingimuste ja samuti ka hilise külvi korral suurendatakse külvisenorme 50...100 tera võrra. Talinisu külvatakse tavalises reaskülvis 13...15cm või kitsarealises külvis 7...8,5 cm reavahedega. Valisin kitsarealise külvi, sest siis jaotatakse seemned põllule ühtlasemalt. Taliteraviljade külviridade suuna kohta on kaks erinevat arvamust. Ühed peavad paremaks põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustus-ja mikrokliimatingimused paremad. Teised peavad paremaks ida-lääne suunda, põhjendades selle paremust juurestiku ühtlasema levikuga ridadevahelises mullas. Eestis tuleb talirukis külvata rasketel liivsavi-ja savimuldadel 2,5...3,0 cm sügavusele. Talinisul on sügavama külvi korral ka võrsumissõlmed sügavamal, mistõttu taimed on vastupidavamad talvekahjustustele. Seepärast külvatakse talinisu kuni 1cm võrra sügavamale kui talirukis. Õige külvisügavuse tagamiseks peab kesa olema tasane , mulla pealmine 5cm kiht kohev ja alumine osa tihe. Kui muld on külviks liiga kohev, tuleb põldu enne külvi rullida.
Külvijärgne harimine
Sügisestest töödest on tähtsaim vesivagude ajamine , kuna rasketel muldadel kujutab suurt ohtu pinnavesi ja jääkahjustused. Vaod aetakse kas tervele põllule või ainult sellele osale, kus kahjustuse oht on kõige suurem. Vagude ajamiseks tavalisem riist on muldamissahkadega vaheltharimiskultivaator. Vagude perved tasandatakse, sest muidu takistavad nad vee valgumist vagudesse. Mida raskema lõimisega on muld, seda tihedamalt tuleb vaod ajada. Kui mullad ei ole kivised , võib kevadel orast äestada. Äestamine purustab mullakooriku, hävitab umbrohte, säilitab mulla niiskusvaru ning eemaldab talvega hävinenud või haigestunud taimed. Äestada tuleb diagonaalselt või risti külviridadega, muld ei tohi märg olla. Äestatakse kohe kui muld on sedavõrd tahenenud, et see mureneb, ning ei kleepu äkkepulkade külge. Optimaalne aeg on umbrohtude tärkamise aeg. Kuusiku katsebaasi andmetel suurendab orase äestamine talinisu saaki 6% võrra. Raske lõimisega muldade rullimine ei ole alati tarvilik. Vajalik on see kuiva mulla korral ja siis, kui harimis - ja külvitöödega hilineti.
Talinisu koristamine
Ilmast sõltub viljasaagi suurus ja selle koristamise võimalused. Ilmaolude tundmine ja olemasolevate võimaluste täielik ärakasutamine on koristustöö edu pandiks. Meie tingimustes valmivad taliteraviljad kas augusti esimese dekaadi lõpul või teisel dekaadil. Koristatakse vilja täisküpsuse alguses, kui tera niiskus on alla 20%. Liiga niiske vilja koristamisel halveneb tera idanevus ning suurenevad mikro -ja makrovigastused. Teraviljakombaini tööseadmed on projekteeritud 17...18%-lise niiskusega vilja koristamiseks. Koristusküpse vilja niiskuse määramiseks on mitmeid võtteid. Kogemustega viljakoristaja määrab tera niiskust sageli hamba all. Lihtsam viis on seda teha õhuniiskuse defitsiidi alusel, mida mõõdavad kõik Eesti ilmajaamad. Täisküpse tera ja kõrre niiskuse ning õhuniiskuse defitsiidi vahel on seos. Mida suurem on defitsiit,seda kiiremini tera kuivab ja vastupidi. Soodne koristusilm on selline, kui kombain saab päevas töötada 8 või enam tundi. Optimaalne lõikekõrgus on 18...25cm. Sageli arvatakse, et terakadude peamine põhjus on kombaini ja kombaineri halb töö. Siiski on peamisteks põhjusteks:
- koristamisega hilinemine 30%
- agrotehnoloogia puudujäägid 25%
- kombaini ebaõige reguleerimine 20%
- liigniiske vilja koristamine 15%
- muud põhjused 10%
Vilja säilitamine
Söödavilja säilitan kuivatatuna, kuna kvaliteet säilib paremini. Vili on soovitatav kuivatada niiskuseni 13...14%. Vilja jahutusaeg sõltub kuivatitüübist: šaht- ja kastkuivatites peaks vilja jahutama vähemalt 1 tund, ventileerpunkrite baasil ehitatud punkerkuivatites 4...5 tundi. Pärast kuivatamist tuleb vili kohe jahutada välisõhu temperatuurini. Kuivatusõhu temperatuurid söödavilja kuivatamisel:
-punker-ja kastkuivatid 40...55C
-šahtkuivatid 75...110C
-trummelkuivatid 140...250C
Talinisu kasvatamise tehnoloogiline kaart
Agrotehnilised tööd põllul
Tööde kirjeldus (aeg, külvisenorm, viis, sügavus, kordade arv jne)
1. Külvieelsed mullaharimistööd
Kõrrekoorimine, väetamine NPK
Kohe pärast eelvilja koristamist
2. Kevadised mullaharimistööd
Äestamine
Võimalikult vara, kohe peale mulla tahenemist ,
Pealtväetamine
Fungitsiid- Folicur EW 250
Varakevadel
1l/ha
3. Seemnete ettevalmistamine külviks
Seemnete puhtimine
15-1 päev enne külvi
4.Külvitööd
Seemnete külvamine põllule
500...550 tera ruutmeetrile, septermbri algul, kitsarealine külv, 7...8,5 cm reavahed, külvisügavus 2,5...3cm
5. Kasvuaegsed hooldustööd
Äestamine
Vahetult enne teravilja tärkamist
Vagude ajamine
Pealtväetamine
Sügisel
Kevadel, lämmastikuga
6. Koristamine
Koristamine kombainiga
Aeg sõltuvalt ilmaolust, augusti keskpaik või lõpp.
7. Koristusjärgne töötlemine
Teravilja kuivatamine
Kuivatamine niiskuseni 13...14%
Teravilja jahutamine
Kohe pärast kuivatamist jahutada välisõhu temperatuurini
Teravilja säilitamine
Talinisu kasvatamise agromajanduslik analüüs
1. Tulud
Kogus t, kg, l/ha
Kr/ühik
Kokku (kr)
Põhitoodang
5 t
1600kr/t
8000 kr
Kõrvaltoodang
2,0 t
100kr/t
200 kr
Toetused
Pindalatoetus
1 ha
1107,78
1107,78 kr
Põllukultuuri täiendav otsetoetus
1 ha
312
312 kr
Toetused
1413,78
2. Muutuvkulud
Puhtimispreparaat Maxim 025 FS
1l/ha
370kr/l
370kr/ha
Fungitsiid Folicur EW250
1l
440kr/l
440kr/ha
Seeme“ Ramiro“
Ammooniumsalpeeter
Superfosfaat
Kaaliumkloriid
200 kg/ha
0,12 t/ha
0,013 t/ha
0,060 t/ha
3
2200 kr/t
1100 kr/t
600 kr/t
600 kr/ha
264 kr/ha
14,3 kr/ha
36 kr/ha
Muutuvad kulud kokku
1724 kr/ha
Masintööde (püsi) kulud
Kr/ha
Künd
200
Kultiveerimine
200
Seemne laadimine
100
Seemne vedu põllule
150
Seemnete külv
200
Äestamine
200
Kombainkoristus
200
Seemne vedu kuivatisse
200
Kuivatamine
530
Säilitamine
100
Min-väetiste laadimine
150
Min-väetiste vedu põllule
200
Min-väetiste laotamine
200
Pritsimine
200
Masintööde püsikulud kokku
2830
Muud kulud
Maamaks
186
Omahind
0,95 kr/kg
KASUM/ KAHJUM
Tulu ha-lt (toetusteta)
8000
Muutuvkulud
1724
Masin(püsi) kulud
2830
Kulud kokku
1724+2830+186=4740
Kasum/kahjum ( toetusteta)
3260 kr/ha
Tulu ha-lt (toetustega)
9413,78kr
Kasum/kahjum (toetustega)
4673,78kr/ha
Kokkuvõte
Saagi omahinnaks kujunes 0,95 kr/kg. Sellise omahinnaga jääb ettevõte kasumisse. Sellistes tingimustes on nisu kasvatamine vägagi tasuv. Nii suur kasum on sellepärast võimalik, et ma ei ostnud seemet , vaid kasutasin oma varudest . Samuti ei kasutanud ma herbitsiide, kuna valisin sordiks „Ramiro“, mis on pika tugeva kõrrega ja sellepärast ei ole umbrohud väga suureks probleemiks. Nisu kasvatan söödaks, sellepärast tuleb kasutada võimalikult odavaid vahendeid. Eesti klimaatilised tingimused ei ole teravilja kasvatamiseks kunagi takistavaks teguriks olnud, kuigi väga palju sõltub kliimast saagikus. Kuigi talinisu kasvupind on püsinud mitu aastat samal tasemel, arvan ma, et tulevikus kasvupind tõuseb, eelkõige talinisu suure saagikuse tõttu.
Kasutatud kirjandus
H. Older, „Teraviljakasatuse käsiraamat“
E. Reimets, „Põllukultuurid ja nende hindamine“
Jõgeva Sordiaretuse Instituut, „Millest sõltub teravilja saagikus“
E. Ilumäe, „ Mida peaks arvestama suvivilja sortide valikul “
www.eria.ee
www.pria.ee
www. agri .ee
www.maainfo.ee
www.pikk.ee
Aine põllumajandus ökonoomika õppematerjalid
14