........... 24 LISAD................................................................................................................ 25 Lisa A. Veisefarmi plaan................................................................................ 26 Lisa B. Veisefarmi asendiplaan......................................................................26 Lisa C. Veisefarmi ristlõige............................................................................ 27 Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem......................................................28 SISSEJUHATUS....................................................................................................................4 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV..........................................................5 3 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL...............................................................6 2.1. Üldnõuded pidamisviisile.............
Veisefarmi ristlõige Joonis A.1. Veisefarmi ristlõige 22 Lisa B. Veisefarmi asendiplaan Joonis B.1. Veisefarmi asendiplaan: I laut; II lüpsiplokk; III sõnnikuhoidla; IV allapanuhoidla; V juurviljahoidla; VI kütusehoidla 23 Lisa C. Piimatootmise tehnoloogiaskeem Piima toomine Jootmine Söötmine Lüps Sõnnikueemal Allapanulaotus -dus Pumpamine Aparaadi Asemelt Hoidlas Hoidlas ettevalmistus eemaldamine laadimine laadimine
3. Ööpäevas kulub 396 kg zootehnilistele nõuetele vastavat söödasegu. Üks loom vajab zootehnilistele nõuetele vastavat söödasegu 7,92 kg ööpäevas. 4. Söödaköögi seadmed on kõik Nõukogude Liidu päritolu. Kasutatud on mitmeid erinevaid seadmeid, mis on toodud tabelis 2.1. Igat seadet on üks ning söödasegu töötlemiseks on vajalik üks tsükkel. 5. Söödaosiste säilitamiseks kasutatavate mahutite kubatuurid on esitatud tabelis 2.8. 6. Sööda töötlemise tehnoloogiaskeem on toodud lisas A, joonisel A.1. ning söödaköögi seadmete paigutusplaan lisas B, joonisel B.1. Joonised annavad parema ülevaate sööda töötlemise kohta. 7. Söödaköögi kogupindala on 141 m2, millest seadmed katavad 22,9 m2, mahutid võtavad enda alla 4,9 m2 ning tööde tegemiseks ja vahekäikude jaoks kuluva ala pindalaks on 113,2 m2. 8. Ööpäevas tarbib söödaköök 25 kWh elektrienergiat, 632 kg vett ja 378 kg auru. 9. Söödaköögis peab töötama 1 tööline
5 TE 4 TÕ 8 7 6 Konditsioneer Joonis 5. 1. Õhutöötlemisseadme (konditsioneeri) tehnoloogiaskeem ja õhuvoolude nimetused: VÄ – välisõhk, HÕ – heitõhk, VÕ– väljuv õhk, TÕ – tagastusõhk, ÕS – õhusegu, SÕ – sisenev õhk, RÕ – ringlusõhk, M – mootor, RE1 – tagastusõhu temperatuuriregulaator, RE2 – jahutuse regulaator, RE3 – ruumitemperatuuri regulaator, SV – soe vesi, KV – külm vesi, 1 – mürasummutuskamber, 2 – õhufilter, 3 – soojustagasti,
erikonstruktsiooni käigutee riputamiseks. [2] Antud variandis kirjeldatava trossajami töökindluse kohta andmed puuduvad, kuna erialakirjandusest ei leitud näiteid sellise süsteemi kasutamisest. Projekti tingimuste kohaselt täidetakse vagonett söödaga söödahoidlas ja sööt transporditakse lauta kümnesse söödakünasse. Vagonetti liigutatakse käsijuhtimise teel distantsjuhtimispuldist või vagoneti juurest ja seisatakse küna kohal. Joonis 1.1. Projekteeritava rippvagoneti tehnoloogiaskeem: 1 – elektriajam, 2 – rippvagonett, 3 – veotross, 4 – söödakünad, 5 – pingutusratas. 2. MOOTORI VÕIMSUSE ARVUTUS Rippvagoneti liigutamiseks mööda rööbast kasutatakse antud töös trossajamit, mille võimsuse leitakse kasutades elektritali veoajami ning kraana plokirattaga tõstemehhanismi kombineeritud analoogiaid. Liikumistakistus, mis tuleneb vagoneti veeremist leitakse järgmiselt: [3]
suurem nagu arvutused on näidanud. Külvieelne mulla kobestamine Traktor+Kobesti Kivikoristus Traktor+Kivikoristaja Külvamine Traktor+Otsekülvik Väetamine ja umbrohutõrje Traktor+Prits Koristus Teraviljakombain Kuivatamine ja vedu Kuivati, Traktor+käru Tehnoloogiaskeem. 4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud. Toodetavate põllutöömasinate arv kasvab pidevalt, sest müügile tulevad üha uued erineva konstruktsiooniga ja võimsusega jõu- ja töömasinad. Eestis on müügil arvukalt Lääne firmade masinaid, mis on meie põllumajandustootjate poolt hästi vastu võetud. Kuid paljud Lääne firmade masinad on valmistatud Lääne riikide tootmistingimusi arvestades. Lääne-Euroopas domineerivad keskmised ja väikesed
annaabi.ee 
