Hariduspoliitika ja haridusõigus (0)

EV haridusseadus
Mis on haridus ?
Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel?
Esimene: üld-, kutse-, huviharidus .
Teine: alus-, põhi-, kesk- (üldkesk- ja kutsekesk-), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks.
Kellele alluvad haridusasutused ?
Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule.
PGS
Mis on koolikohustus ?
Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni . Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.
Mida reguleerib riiklik õppekava ja kes selle kehtestab?
Õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.
Kehtestab Vabariigi Valitsus.
Milles seisneb sisehindamine?
Pidev protsess, mille eesmärk tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor . Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul.
Individuaalse õppekava järgi õppimise kord Kõik, mis individuaalse õppekava koostamise kohta koolidele ette kirjutada taheti, on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning riiklikes õppekavades.
Erinevus kooli õppekavast?
Muudatused või kohandused õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.
Mis tingimustel koostatakse?
Kui muutustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine.Koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
Kellele koostatakse?
HEV õpilasele: õpi- või käitumisraskuste, intellekti- või füüsilise puude, tundeelu häiretega, kasvatusraskustega lapsele.
Parandusõpperühma töökorralduse alused (Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord)
Millest lähtub direktor õpilase HEV õpilaste klassi vastuvõtmisel või üleviimisel?
Õpilase või (piiratud teovõimega õpilase puhul) lapsevanema nõusolekust. Mõnel juhul on eelduseks nõustamiskomisjoni vastav soovitus või alaealiste komisjoni otsus.
Millistel tingimustel toimub HEV õpilaste klassist väljaarvamine?
Õpilase või (piiratud teovõimega õpilase puhul) vanema kirjaliku taotluse alusel või
nõustamiskomisjoni või eriarsti otsuse alusel, kui pärast täiendavaid uuringuid on tuvastatud, et õpilasel ei esine hariduslikku erivajadust, mis on aluseks erivajadustega õpilaste klassis õppimiseks.
Kes ja mis alusel võetakse vastu õpiabi rühma?
Ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust; samuti lihtsustatud õppel olev õpilane, kes õpib klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi. Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel .
Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse erandjuhtudel raske psüühikahäirega või muu raske haigusega õpilasele, kellele väikeklassis õpe ei ole andnud tulemusi, kuid kes ei vaja terviseseisundist tulenevat koduõpet; õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.
Kooli õppenõukogu pädevus&tegutsemise kord e Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord
Millised ül-d?
Oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine ja juhtimine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine; õpilastele tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine, ül-d seoses õpilase õpingute jätkamise ja kooli lõpetamisega.
Kes osalevad tegevuses?
Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib?
Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor.
Õpetajakutsestandard
Mis on õpetaja põhitegevused?
Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine ; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel.
Millest koosneb õpetaja kutsealane areng?
Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt.
Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema?
Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus , tolerantsus, vastutustunne .