Vastus leiad õppematerjalist: Eesti koolisüsteem

Eesti koolisüsteem (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kus toimuvad tunnid ?
Kus toimuvad tunnid?
Mis kell algavad ja lõpevad minu lapse tunnid?

1.EESTI KOOLISÜSTEEM 1
1.1. Alusharidus 3
1.2. Põhiharidus 3
1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava 4
1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava 5
1.3.Üldkeskharidus 6
1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava 6
1.4.Hindamine 8
1.4.1.Kujundav hindamine 9
1.5.Koolid ja klassid 9
1.6.Õppeaasta algus ja lõpp 10
1.7.Koolivaheajad 10
1.8.Kus toimuvad tunnid ? 11
1.9.Riiklikud tööd ja eksamid 11
1.10. Tundide algus ja kestus 12
1.11. Õpikud ja töövihikud 13
1.12.Kodused ülesanded 14

EESTI KOOLISÜSTEEM

Eesti haridussüsteem jaguneb neljaks kooliastmeks ning iga kooliaste kestab kolm aastat1.
Kooliastmed on järgmised:
Esimene kooliaste: 1-3 klass, laste vanus 7-10 aastat2.
Teine kooliaste: 4-6 klass, laste vanus 11-15 aastat3.
Kolmas kooliaste: 7-9 klass, laste vanus kuni 17 aastat4.
Neljas kooliaste ehk gümnaasium: 10-12 klass, laste vanus 16-19 aastat5.
Pärast kolmandat kooliastet peab õpilane valima kas minna gümnaasiumisse või jätkata kooliteed kutsekoolis6.
Eestis on kasutatavad õppevormid on: päevane õpe, õhtune õpe (nt täiskasvanute koolides ), osa- ja täiskoormusega õpe, distantsõpe, eksternatuur, koduõpe . Huvikoolides jm võib olla ka teistsuguseid õppevorme.7
Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni . Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis.
Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.
Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume. Neis toimub samm-sammuline üleminek eestikeelsele õppele. Ülikoolides , rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus mõnel erialal on õppekeeleks inglise keel.
Õppimine Eesti üldhariduskoolides on üldjuhul õppemaksuta, õppimiskulud kaetakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. On ka erakoole, kus õppimine on tasuline . Samuti on osaliselt tasuline kõrg-ja ülikoolides õppimine.8
Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks9.

Alusharidus

Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed alusharidust võimaldavas õppeasutuses. Hariduse põhieesmärk selles etapis on toetada lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lastevanemate soovil loob koolieelses eas lastele võimalused alushariduse omandamiseks kohalik omavalitsus. Koolieelsed lasteasutused lähtuvad laste arengu toetamisel koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Lasteasutuse õppekava läbinule antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja mille lapse vanem esitab kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.10

Põhiharidus

Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mille omandamine võib toimuda osaliselt algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse . Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine.
Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid : omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.11
Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks: I kooliaste – 1.-3. klass. II kooliaste – 4.-6. klass. III kooliaste – 7.-9. klass12.

1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava

Põhiharidust on võimalik omandada kahe riikliku õppekava alusel: põhikooli riiklik õppekava ja põhikooli riiklik lihtsustatud õppekava13.
Riiklikku õppekava rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, mis loovad võimaluse põhihariduse omandamiseks, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisit14i.
Ainevaldkonnad ja neis kirjeldatavad kohustuslike õppeainete ainekavad on:
Keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis)15.
Võõrkeeled: A- võõrkeel , B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena16.
Matemaatika: matemaatika17.
Loodusained : loodusõpetus, bioloogia , geograafia, füüsika, keemia18.
Sotsiaalained : inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus19.
Kunstiained: muusika , kunst20.
Tehnoloogia : tööõpetus , käsitöö ja kodundus , tehnoloogiaõpetus21.
Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus22.
Valikõppeainud riiklikus õppekavas on:
Usundiõpetus23.
Informaatika24.
Karjääriõpetus25.
Ettevõtlusõpetus26.

1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava

Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.27
Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on:
„nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines28.
„nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines29.

1.3.Üldkeskharidus

Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasium valmistab õpilased ette toimimiseks loova , mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumis on õpe korraldatud kursustena, mis jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. Gümnaasiumi lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt 96 kursuse mahus vähemalt rahuldavate tulemustega, eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamite ja gümnaasiumi koolieksami sooritamine ning gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.30

1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava

Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks31.
Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised õppeainete ning kursuste ainekavad:
(1) Keel ja kirjandus:
1) eesti keel (vene või muu keel gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena) – 6 kursust (1 kursus on 35 õppetundi);
2) kirjandus – 5 kursust.
(2) Võõrkeeled:
1) eesti keel teise keelena gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena, ning õpilaste puhul, kes on põhihariduse omandanud eesti keelest erineva õppekeelega – 9 kursust;
2) B2 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust;
3) B1 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust.
(3) Matemaatika:
1) kitsas matemaatika – 8 kursust või
2) lai matemaatika – 14 kursust.
(4) Loodusained:
1) bioloogia – 4 kursust;
2) geograafia ( loodusgeograafia ) – 2 kursust;
3) keemia – 3 kursust;
4) füüsika – 5 kursust.
(5) Sotsiaalained:
1) ajalugu – 6 kursust;
2) ühiskonnaõpetus – 2 kursust;
3) inimeseõpetus – 1 kursus;
4) geograafia ( inimgeograafia ) – 1 kursus.
(6) Kunstiained:
1) muusika – 3 kursust;
2) kunst – 2 kursust.
(7) Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus – 5 kursust.

1.4.Hindamine

Hindamisel viie palli süsteemis:
Hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid32.
Hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele33.
Hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu34.
Hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi35.
Hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub36.
Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord määratakse kooli õppekavas.37

1.4.1.Kujundav hindamine

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.38

1.5.Koolid ja klassid

Koolid on erinevad ning mõnes koolis võib olla ainult paarkümmend, teises koolis aga jälle mitu tuhat õpilast. Kõik oleneb koolist ja asukohast. Kõige tavalisem koolitüüp on gümnaasium ehk keskkool, kus on 12 klassi. Maapiirkoondades on aga väiksemdi koole, põhikoole, kus on ainult 9 klassi ja algkoole kus on 6 klassi.39
Klassi suuruseid on erinevad:
Põhikoolis laste arv klassis 24-2840.
Gümnaasiumiklassides laste arv klassis kuni 3641.
Mõnes koolis võib olla klassis vähem õpilasi. Kuid klassi soovitatav suurus on 24, siis on just sellise suurusega klasse kõige rohkem.42

1.6.Õppeaasta algus ja lõpp

Eestis algab õppeaasta 1. septembril ja lõpeb tavaliselt juuni alguses. Õppeaasta kestab 175
koolipäeva ehk 35 õppenädalat ning see on enamasti jagatud neljaks veerandiks (mõni kool
rakendab tsükliõpet ja siis võib õppeperioode olla rohkem/vähem).43
Esimesel koolipäeval enamasti tunde ei toimu.

1.7.Koolivaheajad

Olenb koolist, mõningates koolides on neli vaheaaega. Esimene veerand kestab septembrist oktoobri lõpuni. Seejärel on lastel
nädal aega kestev sügisvaheaeg. Teine veerand on novembrist detsembrini. Jõulude ajal on
koolis pikem talvevaheaeg , mis kestab jaanuari alguseni . Kolmas veerand on jaanuarist
märtsini. Märtsi keskel on kevadvaheaeg . Neljas veerand kestab märtsist juunini . Pärast seda
algab suvevaheaeg , mis hõlmab kogu suve – juunist augusti lõpuni. 9. ja 12. klassis on juunis
eksamid, mistõttu nende koolivaheaeg on lühem.44
2016 / 2017 . õppeaasta koolivaheajad on järgmised:
1) sügisvaheaeg 22. oktoober 2016 . a kuni 30. oktoober 2016. a;
2) talvevaheaeg 23. detsember 2016. a kuni 8. jaanuar 2017. a;
3) kevadvaheaeg 18. märts 2017. a kuni 26. märts 2017. a;
4) suvevaheaeg (v.a lõpuklassid) 7. juuni 2017. a kuni 31. august 2017. a.45

1.8.Kus toimuvad tunnid?

Noorematel klassidel on kõik tunnid (v.a kehaline kasvatus ja mõnes koolis ka laulmine ,
kunstiõpetus või tööõpetus) samas klassiruumis. Tavaliselt alates viiendast klassist on eri
õppeainete tunnid vastavates ainekabinettides – füüsikatund füüsikaklassis, inglise keel
inglise keele klassis jne. Iga tunni lõpus pakib laps oma kooliasjad kotti ning läheb
järgmiseks tunniks uude klassi46

1.9.Riiklikud tööd ja eksamid

3. klassis – tasemetöö ühes õppeaines (kas eesti keeles või matemaatikas);
6. klassis – tasemetööd kahes õppeaines (kas eesti keeles või matemaatikas ning veel ühes
õppeaines, mis teatatakse koolidele neljanda õppeveerandi alguses);
8. klassis – üleminekueksam ühes õpilase valitud õppeaines;
9. klassis – põhikooli lõpetamiseks tuleb teha eksamid kolmes õppeaines (eesti keeles ja
matemaatikas ning veel ühes õppeaines, mille valib õpilane);
10. klassis – üleminekueksam ühes õpilase valitud õppeaines;
11. klassis – üleminekueksam ühes õpilase valitud õppeaines;
12. klassis – gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb teha viis eksamit, neist vähemalt kolm peavad
olema riigieksamid (eesti keeles ning veel kahes õppeaines, mida õpilane saab ise valida) ja
ülejäänud on koolieksamid.47
Koolil on õigus korraldada koolisiseseid tasemetöid ja eksameid ka teistes, eespool
nimetamata klassides. Info kõigi tasemetööde ja eksamite kohta antakse õpilastele kooliaasta
alguses. Ka kooli kodulehel on see info kättesaadav.
Riiklikke töid hinnatakse hinnetega, v.a 12. klassi riigieksamid, mida hinnatakse punktidega
(skaalal 0–100, eksam on sooritatud alates 20 punktist).
Riiklike tööde ja eksamitega kontrollib riik, kas laps on vastava aine õppekava omandanud.
Kui õpilasel eksam ebaõnnestub, peab ta selle uuesti sooritama . Enne uue eksami sooritamist
peab laps selles aines veel kuni kaks nädalat koos õpetajaga õppima. Seejärel sooritab ta
korduseksami ehk järeleksami.
Individuaalse õppekava järgi õppivale õpilasele koostatakse tema õppekavale vastav
tasemetöö. Mujalt Eestisse saabunud õpilaste eksamitööde hindamiseks on riik kehtestanud
leebemad hindamiskriteeriumid. Täpsemat infot eksamite ja tasemetööde kohta saate lapse
klassijuhatajalt või vastava aine õpetajalt.48

1.10.Tundide algus ja kestus

Tunnid algavad tavaliselt kell 8.00, mõnes koolis veidi hiljem. Enamasti on lapse koolitunnid
kella kolmeks lõppenud (noorematel õpilastel ka varem). Tundide algusajad on kirjas kooli
kodulehel ja lapse tunniplaanis.
Mis kell algavad ja lõpevad minu lapse tunnid?
Kooli kodukord ning hea tava näevad ette, et õpilane jõuab kooli hiljemalt kümme minutit
enne tundide algust, et rahulikult koolipäeva sisse elada. Kooli jõudes lähevad lapsed
garderoobi, et jätta sinna oma pealisriided ja vahetada välisjalanõud vahetusjalatsite vastu.
Kui riided on vahetatud, võib minna klassiruumi.
Tunnid kestavad 45 minutit ning vahetunnid umbes 10 minutit. Keset koolipäeva on üks
pikem vahetund (vähemalt 20 minutit), mil õpilased söövad koolilõunat. Põhikoolis on
koolilõuna tasuta.
Klassis tuleb tunniks vajalikud õppevahendid kotist välja võtta ja lauanurgale tõsta. Alati on
vaja välja võtta õpilaspäevik ning tunnist olenevalt muud õppevahendid: õpik, vihikud,
töövihik, tööraamat ja kirjutusvahendid või näiteks kunstitunnis hoopis joonistamistarbed
ning paber.
Tunni algust ja lõppu tähistab kellahelin või mõni kindel tunnusmeloodia. Tunni lõppedes
lähevad lapsed vahetundi, klassis avatakse aknad, et õpperuumi tuulutada. Vahetunni ajal
puhatakse, käiakse tualetis ja suheldakse sõpradega. Kus lapsed vahetunni ajal on, sõltub
koolist. Mõnel pool on võimalus minna õue, mõnes koolis on ruumid, kus saab mänge
mängida. Vahetunni ajal koolimajas ei joosta , sest nii on õnnetused kerged juhtuma.
49

1.11. Õpikud ja töövihikud

Põhikoolis annab õpikud ja töövihikud lapsele kool. Gümnaasiumis tuleb osa õpikuid ja
töövihikud osta lapsevanemal . Õpikutele peab ümber panema ümbrispaberi või kilekaaned , et
need paremini säiliksid. Kevadel annab laps õpikud koolile tagasi, et järgmisel sügisel saaks
neid kasutada juba uus õpilane. Juhul kui õpik muutub kasutuskõlbmatuks või kaob ära, peab
lapsevanem selle koolile hüvitama.
Õppetööks vajalikud vihikud ja muud lisamaterjalid tuleb tavaliselt lapsevanemal endal osta.
Tavapäraselt on iga aine jaoks eraldi vihik, kuhu õpilane kirjutab selles tunnis tehtavaid
harjutusi või ülesandeid. Küsige klassijuhatajalt, missuguseid vihikuid vaja on, sest sõltuvalt
ainest võib vaja minna kas joonelist, ruudulist, valget või noodijoontega vihikut.50

1.12.Kodused ülesanded

Laps ei õpi mitte ainult koolis, vaid ta peab iseseisvalt töötama ka kodus. Enamikus ainetes
antakse õpilastele ülesandeid koduseks tööks, mis tuleb järgmiseks tunniks ära teha.
Kodutööks jäetud ülesanded kirjutab õpilane õpilaspäevikusse.
Kodutööde tegemine on mitmes mõttes väga oluline. Laps peab meenutama tunnis õpitut
ning proovima, kas ta on õpitust aru saanud. Mõnikord on vaja õpilasel koostada iseseisvaid
uurimistöid.
Vanematel tuleb hoolitseda selle eest, et lapsel oleks kodus oma vaikne õppimiskoht, kus ta
saab valmistuda järgmise päeva tundideks ning kus tal oleks piisavalt aega kodutööde
tegemiseks.
Kõigil õpilastel on kohustus teha koduseid ülesandeid. Kui kodutööd jäävad mingil põhjusel
kokkulepitud ajaks tegemata, peab lapsevanem sellest kooli teatama kirjalikult õpilaspäeviku
kaudu. Kui laps on koolist puudunud , saab koduülesannete kohta infot elektroonsest
süsteemist (e-koolist) või mõnelt klassikaaslaselt.
1 Innove kodulehekülg . http://www.innove.ee/ (16.12.2016)
2 Ibid .
3 Ibid.
4 Ibid.
5 Ibid.
6 Ibid.
7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg. https://www.tlu.ee (16.12.2016)
8 Ibid.
9 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016)
10 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016)
11 Ibid.
12 Ibid.
13 Ibid.
14
15 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016)
16 Ibid
17 Ibid
18 Ibid
19 Ibid
20 Ibid
21 Ibid
22 Ibid
23 Ibid
24 Ibid
25 Ibid
26 Ibid
27 Riigi teataja kodulehekülg. https://www.riigiteataja.ee (16.12.2016)
28 Ibid.
29 Ibid.
30 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg.
31 Riigiteatja kodulehekülg.
32 Riigiteataja kodulehekülg. https://www.riigiteataja.ee
33 Ibid.
34 Ibid.
35 Ibid.
36 Ibid.
37 Ibid.
38 Riigiteataja kodulehekülg. https://www.riigiteataja.ee (16.12.2016)
39 Innove kodulehekülg.
40 Ibid.
41 Ibid.
42 Ibid.
43 Ibid
44 Innove kodulehekülg
45 Riigiteataja kodulehekülg
46 Innove
47 Innove
48 Innove
49 Innove
50 Innove

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anita0 Õppematerjali autor

haridus eksam kursus õppekava õppeaine temaatika matemaatika kooliaste võõrkeel teataja eksamid

Sarnased õppematerjalid

doc

Vaatluspraktika neljas kodune töö

Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. (3) Lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse lõikes 1 nimetatud õpilastele kõigis Eesti

Vaatluspraktika

docx

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused

Eripedagoogika

doc

2. praktiline töö - Haridusseadusandlus

koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava · 3. Põhikooli lõpetamine (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt ,,rahuldavad" ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami

Eripedagoogika - vaatluspraktika

docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse ainevaldkonniti vähemalt järgmiste kohustuslike õppeainete ainekavad: 1) keel ja kirjandus: eesti keel (eesti õppekeelega koolis), vene keel (vene õppekeelega koolis) ning kirjandus; 2) võõrkeeled: eesti keel teise keelena, A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel; 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika; 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus;

Eripedagoogika

docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-

Matemaatika

doc

Vaatluspraktika kolmas kodutöö

14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. § 12. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes 3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele; 5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele; § 13. Kohustuslikud ja valikõppeained (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. § 14. Läbivad teemad (3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma

Vaatluspraktika

odt

Soome haridussüsteem

..........................................................................................................................12 Ülevaade Soome haridussüsteemist Soome haridus tugineb inimõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut

Võrdlev koolikorraldus

docx

Kirja vastus

Esimene iseseisev töö 1.Missugusesse kooliastmesse Tom ja Mads lähevad? Kaua peavad nad koolis käima? Tom läheb 7-aastasena (või 6-aastasena oleneb millal tal sünnipäev on ) I kooliastmesse (1. Klassi). Mads läheb III kooliastmesse (ilmselt 9. Klassi). Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2. Missuguste alusväärtustega teil siin tegeletakse? §4. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;

Haridus

Rohkem sarnaseid