Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju meil inimesi vaja on?
  • Kuidas leiame mingile probleemile kiire lahenduse?
  • Mis on finantsiliselt ettevõtte jaoks kõige soodsam?
  • Milliseid seadmeid meil on vaja?
  • Miks on protsesside arendamine oluline?
  • Palju personali on vaja?
  • Milleks midagi kasutada?
  • Mis on antud töökoha kriitilised nõudmised?
  • Millised on töötajate tööülesanded?
  • Milline on parim viis antud töö sooritamiseks?
  • Palju on siin inimesi vaja?
  • Kuidas me töötajaid motiveerime?
  • Kuidas olemasolevad protsessid üksteist mõjutavad?
  • Mis on sisendid ?
  • Kuidas saame teada milliseid laovarusid hoida?
  • Milleks see hea on?
  • Miks need vead üldse tekkisid?
  • Milleks seda vaja on?
  • Milleks ja kuida seda kasutatakse miks see vajalik on?
  • Kuidas peab tegema?
  • Toodete karakteristikud vs. Teenuste karakteristikud
    Toodete karakteristikud: Käega katsutavad; Järjekindel toote määratlus ; Tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest; Saab ladustada; Vähe kokkupuudet kliendiga
    Teenuste karakteristikud: Immateriaalne; Toodetud ja tarbitud samal ajal; Tihti unikaalne ; Suur kokkupuude kliendiga; Vastuoluline toote määratlus; Tihti teadmistepõhine ; Tihti hajutatud
    Tooted vs. Teenused:
    Täielikult materiaalse väljundiga tooted (näiteks nafta tootmine, alumiiniumi sulatamine),
    Täielikult immmateriaalse väljundiga teenused (näiteks juhtimise konsultatsioon , psühhologi teenused)
    Toote ja teenuse segu (näiteks restoran, IS tarnija)
  • Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi- ja tugisüsteemide vahel.
    On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon; 2) toote ja teeninduse arendus; 3) Turundus ja müük. Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. Oluline on näiteks see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. Kolm põhifunktsiooni peavad olema hästi tihedalt seotud.
    Veel on neli tugisüsteemi ( Infotehnoloogia , inimressurss , raamatupidamine ja finants , mehaanika ). Mida paremini tunneme enda protsesse, seda paremaid infotehnoloogilisi lahendusi suudame pakkuda. Infotehnoloogiliste lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie protsesse lihtsamini jälgitavateks, infotehnoloogilised lahendused peavad olema lihtsad. Infotehnoloogilised rakendused peavad olema sellised, kus töökohtade arv ei tohiks kasvada, vaid läbi nende peaksime saama teha protsesse kiiremini, paremini, lihtsamini jälgitavateks. Esmalt peame tundma kogu protsessi, protsessi vajadusi, mida meil on vaja ja kuidas üles ehitada. Ühtegi infotehnoloogilist lahendust ei ole mõtet üles ehitada, kui meil kogu protsessist ei ole ülevaadet ja vajaduse määratlust. Ettevõtte eripärasid peab oskama välja tuua, nii saab ideaalse infosüsteemi endale.
    Inimressursid. Kui palju meil inimesi vaja on? Inimeste vajaduste tundmine ja nende värbamine. See tuleneb jälle meie protsessidest, mis on protsessis erinevate inimeste ülesanded ja rollid. Peame teadma, mida teeme ja kuidas teeme. Peame vastavalt vajadusele värbama, välja õpetama ja arendama inimesi. Tööjõu värbamine peab olema ettevõtetes pidev protsess. Mida aeg edasi, seda olulisemaks see saab, sest tööjõudu turul on väga vähe saada. Tööjõu kohapealt on oluline see, et mida paremini meie protsessid on planeeritud ja korraldatud, seda vähem peame erinevat tööjõudu palkama; seda paremat töötasu saame töötajatele maksta. Igal inimesel peab olema vastav roll ja väljaõpe.
    Finants ja raamatupidamine. Erinevad otsused mida vastu võtame, peavad tuginema finantsanalüüsile. Tasuvusanalüüsid, millal mingi asi ära tasub, et oleks finantsiliselt ära analüüsitud, mis oleks ettevõtte jaoks kõige kasumlikum. Kuidas lahendame probleeme? Kuidas leiame mingile probleemile kiire lahenduse? Mis on finantsiliselt ettevõtte jaoks kõige soodsam ?
    Mehaaniline ja tehniline tugi. Milliseid seadmeid meil on vaja? Mis toimub hetkel maailmas, milliseid seadmeid turul pakutakse? Mis on kõige uuemad seadmed , mille abil saaks veelgi tõhusamaks protsesse muuta.
    Toodete ja teenuste arendamisel on võitja see, kes suudab uued innovaatilised lahendused kiiresti kasutusse võtta. Ntks mobiilifirmad, kes tuleb esimesena uue asjaga välja, see võidab.
  • TTK tüpoloogia
  • Konkurentsivõime tegurid ja nende vahelised seosed
    Tegurid: Kvaliteet, paindlikkus , kiirus, kindlus , kulu.
    Kvaliteet- siin tuleb vaadata nii protsessi kvaliteeti kui ka pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti. Oluline on alati meeles- pidada, et kvaliteetne toode või teenus on kvaliteetse protsessi tulemus. Kvaliteetne protsess on standartne ja stabiilne ning selle väljund on alati sama. Kvaliteet mõjutab nii kiirust, tarnekindlust kui ka kuluefektiivsust.
    Paindlikkus- ettevõte võime kohaneda kiirseti keskkonna muutustega (võime muutuda) ning vastavalt sellele muuta oma tööprotsesse ja meetodeid (uued tooted ja teenused) Paindlikkus mõjutab nii kiirust, kuluefektiivsust kui ka tarnekindlust
    Kiirus- siin tuleb analüüsida nii tellimuste täitmisele kuluvat aega (välimine kiirus) kui ka ühe tellimuse tootmistsükli aega (sisemine kiirus). Oluline on meelespidada, et kiirus tuleneb väärtsutlisavate tegevuste ja raiskamiste omavahelisest suhtest ning see mõjutab nii kulusid kui ka tarnekindlust.
    Tarnekindlus - selle aluseks on usaldus- väärsed protsessid, õige toode peab olema tarnitud õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust.
    Kuluefektiivsus- eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega . Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus
    Kvaliteedi-tootlikkuse-paindlikkuse vahel võivad tekkida vastuolud (nende lahendamiseks vaja operatsioonijuhtimise meetodeid).
    Vastuolud:
    • Tootlikkuse ja kvaliteedi vahel – kui tahta kõrget tootlikkust, siis võib selle all hakata kannatama kvaliteet. Toodetakse kiiresti ja palju aga lohakalt ja ebakvaliteetselt. Kvaliteetne tootmine nõuab kulutusi ja selle tulemusena tootlikkus väheneb.
    • Paindlikkuse ja kvaliteedi vahel – kui olla väga paindlik, siis võib kvaliteet kannatada. Vajaliku kvaliteedi saavutamine nõuab aega ja lihvimist , see aga mõjub tootlikkusele – maht väheneb. Reageerime kiiresti – kulud suurenevad, tootlikkus langeb.

    Ettevõtte konkurentsivõime: kiirus - lühikesed tarneajad; kulu - madal hind, kõrge tulu või mõlemad; kindlad tarned - õigeaegne tarne; kvaliteet - tooted ja teenused vastavad spetsifikatsioonile; paindlikkus - võime muutuda, tihti uued tooted ja teenused, suur nomenklatuur , koguste ja variatsioonide muutused
  • Toote- ja teenuse arendamine
    Toote- ja teenuse arendamine on protsess, mis on mõõdetud (kvaliteet, kiirus, kindlus, paindlikkus, kulu) Protsessi sisenditeks on muudetavad ressurssid (tehniline info, turu info, aja info) ja muundavad ressurssid (testi ja arenduse töövahendid, personal), protsessi väljundiks on täelikult defineeritud tooted ja teenused.
    Tootearenduse etapid näide: kontseptsioonide arendamine>kontseptsioonide analüüs>eeldisain>hindamine ja parendamine >prototüübi ehitamine ja lõppdisain
  • Protsesside arendamine ja analüüs (meetodid)
    Miks on protsesside arendamine oluline? Tuleb arendada protsesse, et saada see kõige optimaalsem omahind ja kõige kõrgem kasumihind. Protsessid võivad sisaldada peidetud kulusid, seega tulebki neid kogu aeg üle vaadata.
    Protsesside arendamiseks ja analüüsimiseks on esmalt tarvis kindlaks teha, millist tüüpi toote või teenusega üldse on tegemist. Tootmise puhul: projekt (nomenklatuur suur-kogus väike, protsessi voog katkendlik, protsessiülesanded mitmekesised/kompleksed)-töökoda-partii-mass-pidev(kogus suur-nomenklatuur väike, protsessivoog pidev, protsessiülesanded korduvad/jaotatud). Teeninduse puhul- professionaalne teenus-teenuste kauplus-mass teenus. Arendada saab läbi parema paigutuse, paremini planeeritud tootmise ( tootmisliini takti ja tsükli aeg), protsesside kaardistamise ja optimaalse tee leidmise, läbi otsustamise, kas kasutada pikka ja kõhna protsessi ehk ühes jadas toimub ühe toote tootmine või lühikest ja paksu, kui on mitu liini. Taktiaeg ja personalivajadus.
  • Tootmisprotsessid vs teenindusprotsessid
    Pidevtootmine tähendab seda, et toodetakse 1-2 erinevat toote artiklit suurtes kogustes . Pidevtootmise juures on massivoog kogu aeg ühesugune, ühe palju tooteid tuleb välja. Masstootmise juures on nomenklatuur natukene suurem ja kogused väiksemad. Partiipõhise tootmise juures on toodangu nomenklatuur suurem ja ühel tellimuselt teisele üleminek võtab aega, seega protsessi voog selle tootmisprotsessi tüübi juures ei ole enam pidev, vaid võib olla katkendlik. Kui tegemist on projekti tootmisega ja töökoja tootmisega ja tahame saada võimalikult ühtlast voogu, siis tuleb osata hästi planeerida .
    Teenindusprotsesse on kolme liiki: Professionaalne teenus, teenuste kauplus ja massteenus. Massteenuses personaalset lähenemist üldse ei ole. Mida laiemat nomenklatuuri me pakume , mida personaalsemaks teenused lähevad, siis tegelikult protsessid ei ole ühtlased, need on katkendlikud ja kulukamad ja ei suuda saavutada ühtset taset.
    Kui tahame rohkem paindlikkust, siis on vaja mõlemates protsessides teha lisakulusid, kui on vähem paindlikkust, siis meie protsessid tulevad odavamad
  • Tootmisprotsesside arvutamine (taktiaeg/ tsükliaeg ), protsesside balansseerimine
    Takti aeg on aeg, mida vajatakse ühe tooteühiku tootmiseks, et rahuldada kliendi nõudmist kvaliteetselt.
    Näiteks kui tooteühiku tootmine koosneb 4-st etapist, mille iga etapi ajakulud on järgmised:
    2,3 min 2,5 mi 2,2 min 3 min
    On selle tooteühiku tootmise taktiaeg 3 minutit. Kolmes etapis on aega raisatud, ehk on toimunud ootamine ja kadu. Kao arvutamiseks arvutakase, kui palju kulus aega ootamiseks kõikides etappides kokku:
  • etapis (3-2,3=0,7)
  • etapis (3-2,5=0,5)
  • etapis (3-2,2=0,8)
  • etapis (ootamist ei toimunud)
    Kokku: 2 minutit (0,7+0,5+0,8=2)
    ja jagatakse ootamiseks kulunud aeg (2minutit) etappide arvu ja taktiaja korrutise summaga . Antud juhul
    = 0,1667. Kadu väljendatakse %-des. 16,67%
    Kui toodetakse kiiremini või aeglasemalt kui takt , siis on tulemuseks raiskamine. Kui töötatakse liiga kiiresti, kasvavad laovarud ja kasutatakse rohkem ressursse kui arvestatud. Kui aga töötatakse liiga aeglaselt, siis võib jääda hiljaks oma tarnega ja tuleb teha ületunde või suurendada kiirust, et kompenseerida hilinemine. Takti aega kasutatakse tootmise kiiruse reguleerimiseks, mis eeldab stabiilset (tasandatud) tootmist ja ressurssidega varustamist.
  • Inimeste vajaduse arvutamine protsessis
  • Arvutame taktiaega: Nõudluse prognoos perioodiks (A) on 100 ühikut, olemasolev tootmisaeg (B) on 480 min => Taktiaeg (C) on B/A ehk 4,8 min.
  • Palju personali on vaja? Tegevuse ajaline maht (D) on 55 min, Nõutud taktiaeg (C) on 4,8 min => Personalivajadus on D/C ehk 12 inimest.
  • Protsessid ja seadmete paigutus (paigutuse tüübid) –
    Tootmisprotsessid: Peame vaatama nomenklatuuri. Kui meil on tegemist suure nomenklatuuriga ja väikeste kogustega, siis nimetatakse seda projektitootmiseks. Nt. majade ehitusTootmine kui tegevus on aga pigem protsessipõhine, kus läbi väärtuse loomise protsessi teostatakse turunõudluse pidevat rahuldamist. Kui me teeme väikeseid seeriaid, siis nimetame seda töökojaks. Partii tootmine – tootmine toimub fikseeritud partiide kaupa. Masstootmine – tähendab sama tüüpi detailide, masinate või masinaosade valmistamist suurel hulgal pika ajavahemiku jooksul. Pidev tootminekatkematu protsess nt. Energia tootmine.
    Teenindusprotsessid: proffessionaalne e.individuaalteenus. Protsess on katkendlik, nt. Erakorraline meditsiin . Teenuste kauplus – individuaalne lähenemine . Massteenuse juures on vähe paindlikust, aga see eest madalad kulud. Kui üks toode tuleb juurde, siis tuleks mõned tooted välja jätta.
    Põhilised paigutuse tüübid: fikseeritud positsioon –paigalseisva objekti teenindus (nt majade ehitus); funktsionaalne(tehnoloogiline) paigutus – nt. Raamatukogu, kus on ära toodud liikumisteed , info liikumised; gruppi paigutus – kaubanduskeskuste ja kaupluste planeering, sama meetod on kasutusel ka teeninduses; toote paigutustehnoloogiliste sarnasuste järgi.
  • Tarneahela juhtimine – tarneahela juhtimise erinevad strateegiad, milleks midagi kasutada? Tarneahela juhtimine on omavahel üles- ja allapoole seotud organisatsioonide juhtimine läbi protsessi, mis toodab väärtust lõpptarbijale toodete ja teenustega . Tarneahela haldamine on seotud informatsiooni liikumise ning toodete ja teenuste vooluga.
    Enamlevinud tarneahela strateegiad: LEAN – nõudlus on stabiilne ja ennustatav, toodangu sortiment on stabiilne ning ei ole väga lai, sisaldab vähe muudatusi, tarneajad ja hind on stabiilne. LEAN ehk kulusäästlik tarneahel. Funktsionaalne (planeeritav, vähe muutusi, väike sortiment, stabiilne hind, madal kasum) ja efektiivne (stabiilne tarneaeg , suured kogused, suur laoväärtus, kuluefektiivne) AGILE - kiire reageerimisvõime nõudluse muutustele, lühikesed tarneajad, lai toodangu sortiment. AGILE ehk paindlik tarneahel. Uuenduslik (ootamatu, palju muutusi, suur sortiment, allahindlused , kõrge kasum) ja reageeriv (paindlikud tarnijad, miinimum laosaldo, muutuvad kogused, lühikesed tarneajad)LEAGILE Projekteeri ja planeeri tarneahel vastavalt turu vajadusele Määratle punkt, kust ülespoole protsessides on rakendatud Lean põhimõtted (planeeritud nõudluse tase) ning allapoole protsessides on rakendatud Agile põhimõtted.Pöördepunktiks võib-olla ettevõtte sisene strateegiline ladu. Kasutada ka kombineeritud tarneahelat – Lean protsessis toimub lao täitmine prognoosi põhiselt, majanduslikult põhjendatud partiide suurused, max. efektiivsus, Agile on nõudluse põhine ning vajadus põhised partiide suurused, peamiselt tellimused .
    Lean+Agile=Leagile - Kui 80% ettevõtte tuludest saadakse 20% toodetest - rakenda kulusäästliku tarneahela põhimõtteid – Lean. Ülejäänud 80% toodetakse paindliku tarneahela põhimõttel - laotellimuste (stabiilsed tooted) või kliendi-tellimuste järgi.
    Püsiva tootmismahu ja tööjõutaseme juures kasutada kõrge nõudlusega perioodidel kulusäästliku tarneahela põhimõtteid – efektiivset ja ühtlast tootmisvoogu tööoperatsioonide vahel. Materjalide hankimisel rakendada paindliku tarneahela põhimõtteid.
  • Töökorralduse alused sh töökoha disain , erinevad struktuuri mudeli
    Organisatsiooni edukuse alused: töötajate kompetentsus ja motiveeritus; tegevuse otstarbekas korraldamine; ressursside efektiivne kasutamine; inimsõbralik töökeskkondvastastikuste kohustuste ja usalduse atmosfäär .
    Töökoha disain – Mis on antud töökoha kriitilised nõudmised? Mis tehnoloogiat on vaja selle töö tegemiseks ja kuidas seda kasutatakse? Millised on töötajate tööülesanded? Milline on parim viis antud töö sooritamiseks? Kui kaua võtab aega antud töö tegemine ja palju on siin inimesi vaja?
    Kuidas me töötajaid motiveerime? Kuidas me töötajaid motiveerime?
    Erinevad struktuuri mudelid: U-struktuur – ressurssid on jagatud funktsionaalsuse järgi; struktuuris eraldatakse ressursse eraldi üksustena; Matrix struktuur – üksused jaotatakse vastavalt vastutuste tasemetele (kaks või enam); N-struktuurOrganisatsioonid moodustavad lahtise võrgustiku nii siseselt kui väliselt. Töö disain fookus on juhtide kontrollile ning personali motiveerimisel ja stimuleerimisel, koosneb see: töö jaotus; teaduslik juhtimine; ergonoomika (töövõtted oleks võimalikult efektiivsed); käitumismudelid (rohkem ülesandeid, mis suurendavad vastutust); võimustamine (töötajad saavad muuta töötegemise viise); meeskonna töö (omavad sarnaseid oskusi, otsustavad kollektiivselt, kuidas sooritada ülesandeid); paindlik tööaeg .
  • Tööaja analüüs – mis see on, milleks seda vaja on, mõisted –
    Tööaja analüüs on erinevad tehnikad , näiteks töömeetodi analüüs ja tööaja mõõtmine, mis on kasutatud inimtöö uurimiseks selleks et süsteemselt läheneda efektiivsuse tõstmisele ja protsesside parendamisele. Töömeetodi analüüs - Süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine ning analüüs selleks et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem töömeetod. Tööaja mõõtmine -Erinevate tehnikate rakendamine selleks et määrata aeg mille jooksul kvalifitseeritud töötaja on võimeline sooritama tööd vastavalt etteantud eesmärkidele. Mõisted: Standardaeg on töö sooritamiseks kuluv aeg, mida kvalifitseeritud töötaja täidab teatud kindlal töökohtal määratletud jõudlusega. Kvalifitseeritud töötaja on töötaja, kellel on antud vajalikud oskused, haridus ja teadmised , et täita ettenähtud tööülesannet selleks etteantud määral ning tagades õige kvaliteedi, tööohutuse. Vajalikud analüüsimeetodid: protsessi kaart, tegevuste kaart, operatsiooni kaart.
  • Töö normeerimise alused, põhimõtted, mõisted, kuidas arvutada normaega –
    Töö normeerimine: Standardaeg on töö sooritamiseks kuluv aeg, mida kvalifitseeritud töötaja täidab teatud kindlal töökohal määratletud jõudlusega. Jõudluse määratlemisel võetakse arvesse töö iseloomu, töötaja võimeid, tööks vajalikke ajakadusid ja töötingimusi. Töö aeg + lisa aeg = standard aeg. Töö normeerimise alused: Määrake ülesanne, mida tuleb uurida; Jaota ülesanne konkreetseteks etappideks; Otsusta, mitu korda mõõta etappide sooritust; Soorituse aegade analüüsimine.
    Arvutamine: Arvutuslik aeg=keskmine tööaegxtöö intensiivsuse kordaja; Standardaeg = arvutuslik aeg/1-lubatud ajakadude kordaja.
    Keskmine tööaeg – vaatlusandmed, mis oluliselt erinevad, jätame arvestusest välja.
    Töö normeerimise etapid: standardaeg= operatsiooni sooritamise aeg+lisaaeg. Operatsiooni sooritamise aeg=(lisaaeg&abiaeg)=>standard soorituse aeg=>standard tööaeg
    Kerge töö: 90%tööaeg+10%lisaaeg; Keskmine töö: 84+16; Raske töö: 68+32
  • Võimsuse planeerimine ja kontroll –
    Planeerimine on protsess, mille raames otsustatakse, mis peaks kunagi tulevikus juhtuma.
    Plaan ei garanteeri, et sündmus ka tegelikult juhtub, see on eesmärgi formuleerimine.
    Kuigi plaanide aluseks on eeldused, nende elluviimise ajal kõik ei pruugi alati toimuma nii nagu ennustati. Planeerimine on otsustamine: mis tegevused peaksid operatsioonis aset leidma, millal need peaksid aset leidma, milised ressutrssid peaksid selles saama eraldatud.
    Kontroll on igasuguste plaani mõjutavate muutustega toimetulemise protsess. See võib tähendada ka seda, et on vaja sekkuda operatsiooni, et seda õigele rajale tagasi saada. Kontroll on: arusaamine, mis operatsiooni käigus toimub, otsustamine, kas on toimunud tõsine kõrvalekalle sellest, ressursside haldamine mõjutamaks operatsioonitegevusi kui esineb kõrvalekalle.
    Planeerimise ja kontrolli tegevused: ajakava loomine (millal teha), koormamine (kui palju teha), järjestamine (mis järjekorras teha), jälgimine ja kontrollimine (jälgimine, et toimuks plaanikohaselt)
    Planeerimises on strateegiline planeerimine (kõige pikem periood); planeerimine ja kontroll keskmiselt pikak ajaks (1 aasta). Järgmine on operatiivne planeerimine ehk lühiajaline planeerimine, nt. kuude kaupa. Planeerimisega käib alati kaasas kontroll. Planeerimise juures on oluline jälgida plaani täitmist, tuleb jälgida tellimuste tegelikku laekumist, siis suudame teha vajalikke otsuseid.
  • Planeerimise meetodid ????
    Pikajaline planeerimine (kasutab kokkuvõtvat nõudluse prognoosi, määrab üldistatult ressurssid, eesmärgid on suures osas seatud finants tingimustes)
    Planeerimine ja kontroll keskmiselt pikaks ajaks (kasutab osaliselt kokuvõtvat nõudluse prognoosi, määrab ressurssid ja võimalused, eesmärgid on seatud nii finants kui ka operatsiooni tingimustes)
    Lühiajaline palneerimine (kasutab täielikult detailset prognoosi või tegelikku nõudlust, teeb ressursside alaseid parandusi, et kõrvaldada kõrvalekandeid plaanist, otsustamine operatsioonieesmärkide üle)
  • Agregeeritud planeerimine ja selle võimalused Agregeeritud planeerimise eesmärk on rahuldada prognoositud nõudlust samal ajal minimiseerides kulusid planeerimisperioodil kohandades tootmise taset, tööjõu taset, varude taset, ületunde, allhanke hindu, teisi kontrollitavaid tegureid. Ühendab sobivaid ressursse üldiseks pildiks. Osa suuremast tootmise planeerimise süsteemist.
    Agregeeritud planeerimise võimalused:
    1)Varude taseme muutmine - On kasutatav tavaliselt toodete, mitte teenuste valmistamisel.
    + Muutused tööjõus on astmelised või puuduvad; järske tootmise muutusi ei ole.
    - Varude hoidmiskulud võivad kasvada. Varude nappuse tulemuseks võib olla müügi kaotamine.
    2)Tööjõu suuruse muutmine läbi värbamise või vallandamise - Kasutatakse suure tööjõufondi korral.
    + Väldib teiste alternatiivide kulusid.
    - Värbamise, vallandamise ja koolitamise kulud võivad olla üsna suured.
    3) Tootmise taseme muutmine läbi ületunde või ootamise- Võimaldab paindlikkust agregeeritud plaani sees.
    + Võimaldab kohaneda hooajaliste muutustega ilma värbamise/ koolitamise kuludeta
    - Lisakulu ületundidele; väsinud töötajad; ei pruugi rahuldada nõudlust.
    4) Alltöövõtt - Rakendatakse peamiselt tootmis-tegevustele.
    + Võimaldab paindlikkust ja ettevõtte väljundi tasandamist.
    - Puudub kontroll kvaliteedi üle; vähenenud kasum; võimalik äri kaotamine.
    5) Osalise tööajaga töötajate kasutamine - Sobib hästi lihttöödetele suure ajutise tööjõufondiga alades.
    + Vähem kulukam ja seejuures paindlikum kui täistööajaga töötajate puhul.
    - Kõrged tööjõu voolavuse/ koolitamise kulud; kvaliteet halveneb; keerukam planeerimine.
    6) Nõudluse mõjutamine - Loob turundusideed. Mõned ärid kasutavad overbooking’ut.
    + Püüab ära kasutada liigset võimsust. Allahindlused tõmbavad ligi uusi kliente.
    - Nõudluse ebamäärasus. Raske sobitada nõudlust ja pakkumist täpselt.
    7) Hilinemine tellimuste täitmisel kõrge nõudluse perioodil- Paljud ettevõtted hilinevad tellimuste täitmisel.
    + Võimaldab vältida ületunde. Hoiab võimsust ühel tasemel.
    - Klient võib olla valmis ootama, kuid ettevõtte hea nimi on kaotatud.
    8) Erinevate hooaegade toodete ja teenuste segamine - Efektiivne ressurside kasutamine; võimaldab hoida stabiilset tööjõu taset.
  • Tootmisvõimsuse ja nõudluse reguleerimise viisid ja meetodid
    Tootmisvõimsuse ja nõudluse reguleerimise viisid: tasandatud võimsus, nõudluse tagaajamine, nõudluse juhtimine.
    Nõudlusega kohanemiseks tuleb säilitada väljundi taset. Selleks omada täiendavat võimsust, valmistada tooteid lattu varuks (poolvalmis tooted, valmistooted, kliendivarud) või lasta kliendil oodata (järjekorrad, võlgnevus).
    Kohanda väljundit, et rahuldada nõudlust:
    Võta tööle or Vallanda
    Võta tööle tähtajalise lepinguga or Vallanda
    Ületunnid or Osaline tööaeg
    Alltöövõtjad or Kolmanda osapoole töö
    Nõudluse muutmiseks muuda nõudluse struktuuri ja/või arenda välja alternatiivseid tooteid ja/või teenuseid.
  • Materjalivajaduse planeerimine (MRP)
    MRP protsess ( loogika ): Kuidas olemasolevad protsessid üksteist mõjutavad? Mis on sisendid ? Nt kui sisendid on valed, siis kogu programm ei tööta. Kuidas saame teada milliseid laovarusid hoida?
    • Haruta lahti peamist tootmisplaani (MPS) – milliseid materjale me hetkel vajame (kliendi tellimused; nõudluse prognoos)
    • Tee kindlaks, mis komponente ja pooltooteid vajatakse
    • Uuri, kas vajalikud komponendid ja pooltooted on saadaval
    • Iga vajaliku kuid puuduva komponendi või pooltoote puhul tee kindlaks, millal töö peab algama, et see komponent või pooltoode jõuaks õigeks ajaks
    • Genereeri vastavad töö- ja ostutellimused – kui varud ei ole piisavad , siis programmid automaatselt genereerivad ostusoovitusi.
    • Korda protsessi materjalide spetsifikatsiooni (BOM-i) järgmise tasandi jaoks.

    Kõige enam levinud infosüsteem on SAP, Eestis levinud Axapta ja UVEX.
    Peamine tootmisplaan (MPS): sisendid tulenevad ettevõtte spetsiifikast, neid saab määrata. Plaan peab olema valmis kindla perioodi jaoks: teadaolevad tellimused, nõudluse ennustus, peamised tootmisvõimsuse kitsendused, varude tasemed (min-max reeglid, kindlustusvaru). Oluline, et same aru, kuidas programme loogika toimib, millised on sisendid.
    • Määratleb, mida ja millal valmistatakse
    • Peab olema vastavuses tootmise koondplaaniga
    • Sisenditeks on finantsplaan , kliendi nõudlus, tehnoloogia , tarnijate töökvaliteet
    • Protsessi liikumisel planeerimisest teostuseni iga etapp peab olema testitud teostatavuse üle
    • Peamine tootmisplaan (MPS) on tootmise planeerimise protsessi tulemus
    • MPS-i genereeritakse kindlate toodete jaoks
    • Tootmisgraafik peab olema järgitud mõistliku aja jooksul
    • Tootmisplaani lähima tuleviku osa on tihti fikseeritud või külmutatud
    • MPS on libisev plaan
    • MPS määrab seda, mida hakatakse tootma , see ei ole nõudluse ennustus

    Materjalide spetsifikatsioon ehk toote tükileht (BOM)
    • Nimekiri kõikidest komponentidest, koostisosadest ja materjalidest , mis on vajalikud toote valmistamiseks

    Materjalide spetsifikatsioon:
    • Modulaarne spetsifikatsioon
    • Moodulid ei ole lõpptooted vaid komponendid, millest võib koostada erinevaid lõpptooteid
    • Võib oluliselt lihtsustada planeerimist ja tootmisplaani koostamist
    • Planeerimise spetsifikatsioon
    • Samuti nimetatakse “pseudo” või super spetsifikatsiooniks
    • Luuakse selleks, et määrata BOM-ile kunstlikut vanemat
    • Kasutatakse alakoostete grupeerimiseks eesmärgiga vähendada planeeritud artiklite arvu
    • Meil on alati standartsed sisendid.
    • Fantoomne spetsifikatsioon - Kirjeldab alakoosteid, mis eksisteerivad vaid ajutiselt . On teise kooste osa ja kunagi ei lähe varudesse.
    • Madala taseme kodeerimine - Artiklit kodeeritakse kõige madalamal ilmumise tasemel. BOM-e käsitletakse üks tase korraga

    Täpne materjalivaru register :
    • Täpsed materjalivaru andmed on absoluutne eeldus selleks, et MRP (või muu nõudlusest sõltuv süsteem) töötaks õigesti
    • Tavaliselt MRP süsteemid nõuavad täpsust, mis on suurem kui 99%
    • Eelseisvad ostutellimused peavad täpselt näitama koguseid ja planeeritud saabumisaegu

    Kindlustusvaru: see on min varu, mis hoiab tootmistegevuse töös, mida kiiremaks saame tarneajad, seda väiksemaks laovaru saab.
    • BOM-id, materjalivaru register, tellimis- ja tootmiskogused ei pruugi olla ideaalselt täpsed
    • Tihti on mõistlik hoida kindlustusvaru. Seda peab minimiseerima ja lõppkokkuvõttes elimineerima
    • Tavaliselt kindlustusvaru on plaanilise laovaru osa

    Eraldised – nt. broneeritud või teel olevate materjalide vajadus.
    MRP juhtimine: MRP on dünaamiline süsteem, võimaldab ümberplaanimist muutuste korral, süsteemi närvilisuse tulemusena võib esineda liiga palju muutusi, ajapiirangud piiravad ümberplaanimist, võrk ühendab igat artiklit tema vanemaga võimaldades efektiivset muutuste analüüsi.
  • Tootmisressursside planeerimine(MRPII)
    Tootmisressursside planeerimine: kasutajaid on vähe (arendajate ebapiisavad teadmised). Ressursside planeermise aluseks sõnastame ära milliseid ressursse vajame. Kui palju võtab mingi tegevus inimtöö tundidena aega.
    • Vajaduste andmeid võib täiendada teiste ressurssidega
    • Tavaliselt kutsutakse seda MRP II või Tootmisressursside planeerimiseks
    • Väljundid sisaldavad: tootmisvõimsuse plaanid; praak; pakkejäätmed.
    • Andmeid kasutatakse hankimise, tootmise, võimsuse ja laovaru planeerimise jaoks

    Võimsuse planeerimine:
    • Tagasiside MRP süsteemilt
    • Koormusaruanded näitavad töökeskuste ressursside vajadusi
    • On võimalik paigutada töid ümber töökeskuste vahel selleks, et tasandada koormust või tasakaalustada seda võimsusega

    Tasandamise taktikad:
  • Ülekate - Suunab osa tööd järgmistele operatsioonidele enne seda, kui kogu partii on valmis, vähendab tarneaega.
  • Operatsioonide jaotus - Suunab partiid kahele erinevale seadmele ühe ja sama operatsiooni jaoks
  • Väiksem tsükliaeg kuid suurenenud seadistamiskulud
  • Tellimuse või partii jaotus - Tellimuse jaotus väiksemateks partiideks ja selle osa töötlemise planeerimine varemaks (või hiljemaks).
  • Ettevõtte ressursside planeerimine(ERP)
    Ettevõtte ressursside planeerimine:
    • MRP süsteemi edasiarendus, millisesse on kaasatud kliendid ja tarnijad:
    • Võimaldab paljude äriprotsesside automatiseerimist ja integreerimist
    • Kasutab ühiseid andmebaase ja äripraktikaid
    • Edastab informatsiooni reaalajas
    • Koordineerib äri alates tarnijate hindamisest kuni kliendile arve esitamiseni

    ERP süsteemide eelised:
    • Võimaldab tarneahela, tootmise ja administreerimise funktsioonide integreerimist
    • Tagab andmebaaside ühtsust
    • Võimalik viia sisse täiustatud parimad protsessid
    • Parandab kommunikatsiooni ja koostööd ettevõtte eri funktsioonide ja tehaste vahel
    • On olemas valmistarkvaraga andmebaas
    • Võib tagada strateegilise eelise

    ERP süsteemide puudused:
    • On väga kallis osta ja isegi veel kallim kohandada
    • Süsteemi juurutamine võib nõuda suuri muutusi ettevõttes ja selle protsessides
    • On nii keeruline, et paljud ettevõtted ei saa sellega kohaneda
    • Põhjustab jätkuvat, võib-olla mitte kunagi lõppevat, juurutamisprotsessi
    • Kompetents on piiratud kui on jätkuv probleem personaliga

  • Kulusäästliku mõtlemise põhitõed, alused metoodikad, milleks see hea on?
    Oluline on see, et me vaatame ajajoont, millal klient saadab meile tellimuse, millal klient maksab meile raha. Kokkuvõttes tähendab see seda, et me peame eemaldama kõik ülemäärased ja ressurssi raiskavad tegevused. Juhtidena anda inimestele eesmärgid, kuhu me jõuda tahame – pikaajalised eesmärgid. Ületootmine on ka üks raiskamise viise. Tootmine tuleb seisata, kui on avastatud kvaliteedi probleemid. Kvaliteetse toodangu saamiseks peavad olema standardid . Oluline koht on inimestele – kes on meie töötajad, partnerid ja kliendid. Inimesi tuleb arendada ja koolitada. Töötajate tunnustamine ja mitterahaline motiveerimine läbi töötajate kaasamise. Töötajatel on häid ideid, mida saaks rakendada. Töötajatele tuleb anda tagasisidet. Uurime 5 miksi meetodit. Miks need vead üldse tekkisid?
    Lean Manufacturing - põhimõ tete kogu, mis aitab saavutada efektiivset tootmist.
    -Tarneaja vä hendamine raiskamise kõrvaldamise protsessi läbi igas etapis viib paremale kvaliteedile ning väiksematele kuludele, samal ajal tõstes ohutust ning moraali. Ettevõte peab nägema toote väärtust kliendi vaatenurgast. Lähtudes sellest, tuleb kõrvaldada kõik mittevajalik ning toota täpselt nii palju, kui klient soovib (mitte vähem mitte rohkem). Womack, Jones ja Roos
    – Ajajoon, millele ettevõte peab vaatama alates sellest momendist, kui klient esitab tellimuse, kuni selle momendini, millal klient maksab raha. Ettevõte peab vähendama sellel ajajoonel kõiki väärtust mitte lisavad toiminguid . Taiichi Ohno
    Raiskamiste vähendamise peamisteks liikuma- panevaks jõuks on eesmärk lühendada tarneaega, sellega kaasneb tootlikkuse tõus ning parem ressursside kasutamine.
    Alused:
    • 5S on grupp tegevusi, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust , töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Kõik, mis ei loo väärtust on raiskamine:
    • Ületootmine; varud; ootamine; üleliigne liikumine, -liigutused, - transport; tarbetud protsessid; ebapiisav infoliikumine; ümbertegemine/parandamine.
    • Standardid tagavad töö/protsesside teostamise alati ühtemoodi( PDCA ). Standardite järgi töötamine tähendab, et töötajetel on vastav väljaõpe ning nad peavad rangelt kinni väljatöötatud standarditest
    • Aitab kiiresti ja lihtsalt tuvastada mistahes protsessi kõrvalekalde, toetab õ iget käitumist protsessi sooritamisel,näitab hetkeseise/staatust
    • Ergonoomika tähendab töökoha organiseerimist vastavalt inimese vajadusele ja töökoha funktsionaalsusele.
    • Optimaalsed ja ergonoomilised töövahendite ja materjalide asukohad tagavad efektiivse tööprotsessi
    • Probleemide lahendamine – kirjelda probleemi 5W2H (what, when, where, who, how..) leia juurpõhjus 5 why,lahendaprobleem PDCA
    • Tööriist protsesside teostamise standardite salvestamisks, aitab luua nii dokumentide kui ka õpetamise standardeid
    • Töötajate võime teostada tööd ohutult, kvaliteetselt, ergonoomiliselt vastalt etteantud nõuetele, kindlas piirkonnas etteantud ajaga .
    • Võimalike riskide hindamine töökohal vastavalt standardiseeritud kriteeriumidele . Aluseks on turvaline töökoht, toode, protsess.
    • Austada ja jälgida kõiki keskkonnakaitse alaseid õiguslikke nõudeid.

    Takt:
    • Kindel ja püsiv takt kõikidele tootmispiirkondele kokkulepitud perioodiks. Tagab stabiilse protsessi, siduvad eeskirjad müügile, tootmise planeerimisele ning kontrollile, baseerub standardiseeritud ja tsüklilisele protsessile
    • Tootmise balanseerimise eesmärk optimaalseima võimaliku tootmisjärjekorra väljatöötamine, mis tagab seadmete ühtlase koormitamise takti järgi.
    • Lisandvää rtuse tõ stmine käsioperatsioonide mehaniseerimise ja automatiseerimisega
    • Mää rata ala, kus algab ja lõpeb ühe operatsiooni sooritamise ala , mis vastab takti ajale. (Kasutatakse automaatsete liinide puhul)
    • Takt
    • Operatsiooni sooritamine jagatakse erinevateks piirkondadeks. Töö peab olema jagatud nii, et töö tajad saaksid töötada oma vastavates piirkondades takistusteta. Kogu töö toimub takti alusel. Operatsiooni sooritamiseks peab olema niipalju töökohti, et toote/tellimuse liikumine toimuv takti järgi.
    • Töökoha alale , mis on kindlaks määratud paigutatakse andurid ja alarm . Alal peavad olema kättesaadavad kõik töövahendid, materjalid, seadmed. Ala suurus ü ldjuhul 1 samm igas suunas. Liikudes väljaspoole seda ala hakkab tööle alarm. ( Ala suurus baseerub taktile).

    Flow:
    • Sünkroniseeritud ja standardiseeritud puhvrid (materjalid/ pooltoodang ), mis liiguvad tootmisse vastavalt taktile.
    • Kiired üleminekuajad ( SMED )
    • Tsü kliline materjalide(pooltoodang) ettetoomine. Tarne lähtepunkt tuleneb tootmisvajadusest (järjekorrast) ning on kas ajaliselt takti järgi (kella aeg) või mahuliselt fikseeritud. ( KANBAN )

    Pull : (tõmba)
    • Laovarude vähendamine läbi partiide suuruse vähendamie ja puhvrivaba tootmise.
    • Tootmine toimub vastavalt ärakasutatud toodangule – tekitatakse nn. tõmme (pull) supermarketite vahendusel
    • Määratletud varude tase, mis on oluline, et hoida ühtlane tootmisvoog.
    • Miinimumtaseme kujutab endast minimaalset varude taset, mis tuleb eraldi määrata iga protsessi.(punane)
    • Maksimaalne tase kujutab endast minimaalset varude tase + 1 tarne varuks. (roheline)
    • Varude tase peab olema kergesti äratuntav ning erinevate värvidega märgistatud.(punane, roheline)
    • KANBAN on meetod, mis tagab materjalide ja informatsiooni kiire ja kindla liikumise ning määratud laovarude taseme.
    • Võimaldab määrata varude/pooltoodangu hulga protsessis
    • Varude hulgad on lihtsasti jälgitavad
    • Võimaldab vähendada ületootmist

    Perfection:
    • Vigade vältimine. Vea ilmnemisel peatatakse protsess/masin/seade. Protsess vaadatakse üle ja minimeeritakse võ imalus antud vea kordamiseks.
    • Total Productive Maintenance , masinate /seadmete korrapärane ja ennetav hooldus , mis tagab masinate optimaalse töökindluse.
    • Töötajal ei ole vaja jälgida automaatsete masinate juures nende mehaanilist töötsüklit, sel ajal saab ta tegeleda teiste tegevustega antud protsessis.
    • Stopp tuli või signaal , kui protsess tuleb peatada. Kokkulepitud lahenduste abil vea/kõrvalekalde likvideerimine
    • Tööala märgistamine erinevate värvidega – kus on algus- ja lõpp punkt
    • Loo lihtne ja „turvaline“ protsess, milles on lihtne tuvastada kõrvalekaldeid ning vigu.

  • Visuaalne juhtimine –mis see on ning milleks seda vaja on?
    5S on grupp tegevusi ja tööriistu, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust, töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Süsteemi rakendamine saab alguse vastutusalade määramisega. 5S on juhtimissüsteemi üks oluline osa.
    Sorteeri: töö efektiivistamiseks kasutada 5S silti. Kindlad tööriistad peaks asetsema õiges kohas, sama lugu failidega.
    Sea korda: Lihtsusta töökohale ligipääs, organiseeri tööriistad ja materjalid nii, et kõikidel oleks oma koht.
    Sära: Visuaalne ja füüsiline töökoha koristus kindlustamaks, et kõik asjad oleksid oma määratud kohal.
    Standardiseeri: Kui töökoht on koras, siis teeme sellest foto ning ütleme, et see on standard. Kohandatakse töötajatele vastavaks.
    Säilita: Eelnevate 4S pidev rakendamine. Igal alal on oma vastutaja.
    Milleks?:
    • Paranenud ohutus
    • Vä henenud seisuaeg
    • Kõrgem töötajate moraal
    • Kiirem probleemide avastamine
    • Paranenud visuaalne kontroll
    • Paranenud protsessi ja toodangu kvaliteet
    • Töötajate parem meelestatus “uhkus” oma töö üle
    • Paranenud infovahetus töötajate vahel
    • Väheneb peidetud raiskamine,
    • Väheneb töötlemisaeg ja omahind ning seeläbi tõuseb ettevõtte kasum.

  • Protsesside kaardistamine, milleks ja kuida seda kasutatakse, miks see vajalik on?
    1.meetod - loo ühine arusaamine protsessist (why, what, who, how and development ).
    How – kuidas peab tegema? Lühikirjeldused, juhised, mis toetavad töötajat töö tegemisel. Kontrolli tulemusi, paranda kvaliteeti, kasuta standardseid vorme ja IT-süsteeme.
    2.meetod – RACI model, rakenda juhtimissüsteem , et tekiks ülevaade, mida kavandame, kuidas rakendame , jälgime ja arendame. On vaja mudeli ülevaadet, et oleks võimalik kergesti süsteemis navigeerida ja teada saada, kes, mida ja kuidas teeb.
    R - Responsible/otsene vastutaja. Määrata, kes vastutavad konkteertse ülesande täitmise eest. (võib olla mitu vastutajat).
    A- Accountable/aruandja. Vastutab tööülesannete täitmise eest õigel viisil, võib olla ainult üks isik.
    C - Consulted/konsulteerib. Kahepoolne side ülevalt ja alt, arvamusega arvestatakse.
    I - Informed/informeeritud. Muudatuste tegemisel info ajakohastatakse. Ühesuunaline info liikumine
  • Prognoosimise meetodid
    Prognoosimismeetodid jagunevad kolmeks:
    • Faktijärgsed meetodid
    • Eksperthinnangute meetod (lihtne, sest eskperdid vastavad küsimustele)
    • Kompleksmeetodid ( haaravad endasse kõik ülejäänud meetodid, kõige mahukamad, eeldavad meeskonnatööd sh erinevate valdkondade inimeste vahelist koostööd).

    Need meetodid jagunevad omakorda:
    • Faktijärgsed meetodid:
    • Statistilised meetodid
    • Prognoositava näitaja aegrea alusel
    • Ekstrapolatsioon (ilma eksperthinnanguteta jääb ebapiisavaks)
    • Paindlikud funktsioonid (tekib modelleerimise käigus, võivad sisse tulla trigonomeetrilised väljundid)
    • Autoregressiivsed mudelid
    • Eksponenttasandamine
    • Harmooniliste kaalude võte
    • Splain meetod
    • Box-Jenkinsi mudelid
    • Mitmeteguriline prognoosimine – on hea kui suudame kõik erinevad tegurid arvesse võtta. Tihti aga jäetakse pigem ekstrapolatsiooni juurde, kuna ei ol eselge prognoositava näitaja kujunemise protsess, puudub info tegurite kohta, pole piisavalt aega või tarkvara .
    • Regressioonmudelid
    • Faktoranalüüsi mudelid
    • Markovi ahelmudel
    • Analoogia meetodid
    • Ajaloolise analoogia meetod – uuritakse varem toimunud sündmusi, kus hetkeseis sarnane, siis vaadatakse, milline tulevik olukorrale järgnes
    • Matemaatilise analoogia meetod – võetakse aluseks juba välja töötanud matemaatiline mudel
    • Ennetava informatsiooni meetodid – meil vähe kasutusel, eeldab tugevat eeltööd infobaasides
    • Eksperthinnangute meetod (lihtne, sest eskperdid vastavad küsimustele)
    • Individuaalsed
    • Kollektiivsed (ümarlaua meetod, ajurünnaku meetod, delfi meetod ehk mitmekordne kollektiivne prognostika)
    • Kompleksmeetodid (haaravad endasse kõik ülejäänud meetodid, kõige mahukamad, eeldavad meeskonnatööd sh erinevate valdkondade inimeste vahelist koostööd).
    • Eesmärkide süsteemi (puu) meetod
    • Stsenaariumide meetod
    • Süsteemanalüüs
    • Siht(kompleks) programmi meetod

  • Opreratiivplaneerimise meetodid
    Tootmisplaanide koostamiseks kasutatakse
    • Intuitiivne meetod rajaneb juhi kogemusel , oskusel leida kompromisse erinevate näitajate ja eri teenistusi esindavate vaadete vahel nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda. Sageli töötatakse aastast aastasse harjumuspärasel viisil.
    • Graafilised ja tabelmeetodid on populaarsed lihtsuse tõttu. Neid on palju ja nad ei anna optimaalseid tulemusi, kuid see-eest on odavad.
    • Matemaatilised meetodid

    Operatiivplaneermine – tööde järjekorramoodustamine 1) tööd sooritatakse laekumise järjekorras 2) töömahtude kasvamise järjekorras 3) töömahtude kahanemise järjekorras 4) arvestatakse esimeste klientide soove.
    Tööde prioriteetide hindamine - kriitilise suhtumise meetod võimaldab ühel ajahetkel korrigeerida toote töötlemise järjekorda , et optimeerida protsessi. Olukorra hindamiseks kasutatakse indeksit, mis saadakse tähtajani jäänud päevade arvu jagamisel töötlemise lõpetamiseni jäänud päevade arvuga. 1 on kõige prioriteetsem, sellega tuleb kohe tegeleda, 1,25 näitaja on madala prioriteetsusega tellimus.
    Johnsoni reegel – kasutatakse tööde järjekorra moodustamiseks, kui töid sooritatakse järjestikku kahel või enamal seadmel .
    9
  • Vasakule Paremale
    OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #1 OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #2 OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #3 OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #4 OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #5 OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #6 OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #7 OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #8 OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tatom Õppematerjali autor
    Operatsioonijuhtimise eksami teoreetiline osa, kordamiskхsimuste vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Tootmis- ja teeninduskorraldus
    10
    docx

    Tootmis- ja teeninduskorraldus

    Mis on tootmis- ja teeninduskorraldus (TTK)? • TTK on sellise protsessi juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse tooteid või teenuseid. • TTK funktsioon on omane kõikidele organisatsioonidele, kelle väljund on suunatud väliskeskkonda • TTK põhiliseks ülesandeks alati oli teha asju valmis – tooted ja teenused Tootmis- ja teeninduse protsessi (toote või teenuse) sisend on nõudlus ja väljund on kliendirahulolu. Selles protsessis tulemuse saavutamiseks on meil vaja kvaliteeti (me peame teadma kuidas me midagi teeme e tehnoloogia, teadmised, oskused) ning teisena on meil vaja ressursse ehk inimesi, materjale, seadmeid jne. Milline on toode - käega katsutavad, järjekindel toote määratlus, tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest, saab ladustada, vähe kokkupuudet kliendiga (nt. Nafta tootmine, allumiiniumi sulatamine, tööriistade tootmine) Milline on teenus – immateriaalne, toodetud ja tarbitud samal ajal, tihti unikaalne, suur kokkupuude kliendiga,

    Strateegiline planeerimine
    Tootmis- ja teeninduskorralduse eksamiküsimused
    20
    docx

    Tootmis- ja teeninduskorralduse eksamiküsimused

    Variant A: 1) Mis asi on projekteeritud toode/teenus ning mis on toote struktuur? Projekteeritud toode:  Kontseptsioon -> toote iseloomu ja väärtuse arusaamine/mõistmine  Pakett -> toote komponendid (funktsioonid) ja kaasnevad hüved  Protsess -> viis kuidas toodet valmistatakse ja tarnitakse Toote ja teenuse kontseptsiooni arendamine: Organisatsioon: kompetents ->toote/teenuse kontseptsioon <- tarbijad: tarbijate tüübid ja nende vajadused Materjalide struktuur/spetsifikatsioon tuleb kirjeldada ära absoluutselt kõik materjalid, millest toode koosneb. Kirjeldatakse ära selle tasandini, mis komponente ja materjale peame sisse ostma. Ka teenuse juures on olulised kõik materjalid, mida teenuse osutamiseks tarvis läheb. Ära ei tohi unustada ka firma logosid, pakkematerjale jne. Arvutihiire struktuur Toote/teenuse arendamise protsess: Tootearenduse etapid: 1. Kontseptsioonide arendamine 2. Kontseptsioonide analüüs 3. Eeldisa

    Tootmine
    Tootmiskorralduse eksam
    16
    pdf

    Tootmiskorralduse eksam

    1) OPERATSIOONI SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED SEOSED PÕHI- JA TUGISÜSTEEMIDE VAHEL. ● On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon 2)Toote ja teeninduse arendus 3)turundus ja müük. ● Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. ● Oluline on nt. see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. ● TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. ● On veel 4 tugisüsteemi(infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika) ● Infotehnoloogia-​ lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie protsesse lihtsamini jälgitavateks, infotehnoloogilised lahendused peavad olema lihtsad. Infotehnoloogilised rakendused peavad olema sellised, kus töökohtade

    Sissejuhatus erialaõppesse
    Operatsioonijuhtimine eksami vastused
    44
    docx

    Operatsioonijuhtimine eksami vastused

     Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ? 1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma) 2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame, milliste ressurssidega 3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine (tootmisprotsess, tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine, riskijuhtimine..)  Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid. Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted; finantsanalüütikud; telek

    Operatsioonijuhtimine
    tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused
    8
    docx

    tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused

    1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine ­ kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste üksikasjalik

    Ainetöö
    ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
    55
    docx

    ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

    1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?..............

    Baaslogistika
    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
    41
    docx

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneae

    Ärilogistika
    Tarneahela juhtimine eksamiküsimused vastustega
    4
    pdf

    Tarneahela juhtimine eksamiküsimused vastustega

    1. Määratlege vabas sõnastuses tarneahela juhtimise mõiste, kommenteerige, milline on teie arvates tarneahela juhtimise seos tootmisjuhtimisega ning finantsjuhtimisega? (6p) Tarneahela juhtimine hõlmab tarneahela tegevuste kompleksset käsitlust, arvestades nende tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrollimist ja pidades silmas tarneahela kui terviku toimumise tõhusust. Tarneahela juhtimine hõlmab materjalide hankimise ja tootmisega seotud kõiki planeerimis ja juhtimistegevusi, tootmist ja kõiki logistikajuhtimise tegevusi. Hõlmab ka tarne-ja nõudlusahela juhtimist ettevõtte sees ja nende vahel. Tänapäevast tarneahela juhtimise kontseptsiooni võib vaadelda kui äritegevuste integratsiooni lõpptarbijast kuni tarnijateni nii, et see tagaks toodete teenuste ja info lisandväärtuse loomise kliendile. Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning klienditeeninduse omavahelise inte

    Tarneahela juhtimine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun