Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
planeeri, tarne, nõudlus, töötaja, takt, ressurssid, takti, planeerimine, kindlus, tarneahel, paindlikkus, väljund, järjekorra, finants, nomenklatuur, klient, spetsifikatsioon, tootlikkus, voog, etapis, paigutus, lean, agile, laovaru, tarnekindlus, paindliku, tööaeg, tootmisplaan, partiid, tarneaja, kulusid, tellimused, disain, sisendidMis on tootmis- ja teeninduskorraldus (TTK)? • TTK on sellise protsessi juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse tooteid või teenuseid. • TTK funktsioon on omane kõikidele organisatsioonidele, kelle väljund on suunatud väliskeskkonda • TTK põhiliseks ülesandeks alati oli teha asju valmis – tooted ja teenused Tootmis- ja teeninduse protsessi (toote või teenuse) sisend on nõudlus ja väljund on kliendirahulolu. Selles protsessis tulemuse saavutamiseks on meil vaja kvaliteeti (me peame teadma kuidas me midagi teeme e tehnoloogia, teadmised, oskused) ning teisena on meil vaja ressursse ehk inimesi, materjale, seadmeid jne. Milline on toode - käega katsutavad, järjekindel toote määratlus, tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest, saab ladustada, vähe kokkupuudet kliendiga (nt. Nafta tootmine, allumiiniumi sulatamine, tööriistade tootmine)
kasutatud inimtöö uurimiseks selleks, et süsteemselt läheneda efektiivsuse tõstmisele ja protsesside parendamisele. o Töömeetodi analüüs – süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine ning analüüs selleks, et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem töömeetod o Tööaja mõõtmine - erinevate tehnikate rakendamine selleks, et määrata aeg, mille jooksul kvalifitseeritud töötaja on võimeline sooritama tööd vastavalt etteantud eesmärkidele. 4) Kulusäästliku mõtlemise põhimõtted ja alused, metoodika Oluline on see, et me vaatame ajajoont, millal klient saadab meile tellimuse, millal klient maksab meile raha. Kokkuvõttes tähendab see seda, et me peame eemaldama kõik ülemäärased ja ressurssi raiskavad tegevused. Juhtidena anda inimestele eesmärgid, kuhu me jõuda tahame – pikaajalised eesmärgid. Ületootmine on ka üks raiskamise viise
TUGISÜSTEEMIDE VAHEL. ● On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon 2)Toote ja teeninduse arendus 3)turundus ja müük. ● Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. ● Oluline on nt. see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. ● TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. ● On veel 4 tugisüsteemi(infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika) ● Infotehnoloogia- lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie protsesse lihtsamini jälgitavateks, infotehnoloogilised lahendused peavad olema lihtsad. Infotehnoloogilised rakendused peavad olema sellised, kus töökohtade arv ei
Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ? 1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma) 2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame, milliste ressurssidega 3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine (tootmisprotsess, tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine, riskijuhtimine..) Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid. Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted;
valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste üksikasjalik püstitus, stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutustega. Näiteks seadmete asendamise plaan, kapitalimahutuste kava ehk programm. Kui plaanidele on antud seaduse jõud (näit. NSV Liidus 1920 1990), siis on tegemist käsumajandusega
• Materjali nõudluse prognoosimine; • Materjalide otsimine ja omandamine; • Materjalide kohale toimetamine ettevõttesse; • Hangete monitooring (kontroll) $ 3. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 4. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada logistilisi üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 5. Mis on logistika missioon? Maksimeerida tänast ja tulevast kasumit läbi kliendi tellimuste ja kulusäästliku tegutsemise kaudu. Suurenenud kasum saavutatakse läbi kauba tarnimise, siirdamise, laomajanduse ja kaupadesse investeeritud kapitali strateegilise juhtimisega. Transpordi- ja kommunikatsioonikulude vähendamine Kogukulude vähendamine = hindade alanemine kasumi samaks jäädes.
Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis
näiteks transpordile. Varustaja jaoks on aga tegemist korrapäratu tellimisega, mis tekitab neile piitsaefekti. x Hindade kõikumine (price fluctuation) hinnasoodustuste tõttu tellitakse rohkem ning soodustuste lõppedes taaskord vähem. See tähendab seda, et ostusagedus ei näita otsest tarbimissagedust. x Säästureziim ja puudulik mäng (rationing and shortage gaming) kui nõudlus ületab varustuse, võivad tootjaid oma tooteid normeerida. Selle peale võivad kliendid liialdada oma tellimustega et võidelda normeerimise vastu, varustaja aga toodab juurde. Hiljem tellimus tühistatakse ja tootjal on raske määrata tegelikku nõudlust oma toodete vastu. 3. Tarneahela juhtimise kontseptsioon sai alguse 80ndatel, kui ilmnes et ... (3p) a) "push" lähenemine toodete turustamisel on märksa tõhusam ja kasulikum kui "pull";
saavutada süsteemset tulemust. d) Logistika on see osa tarneahela juhtimisest, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekoha ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. e) Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisest järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäsitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. f) Logistika on kaupu või teenuseid pakkuvate tegevuste kavandamine ja organiseerimine. g) Logistika on ressursside omandamise, liikumise ja tarbimise planeerimine.
tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine -- Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud org, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info jne süsteem. Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide abil; 70ndad – jaotuslog ettevõtte juhtimisse, jaeketid arendasid isiklikke
sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Logistika ülesanne on eelpool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, mis hõlmab hankeid(hankelogistika), tootmise korraldamist(tootmislogistika) ja jaotust(jaotuslogistika). Eesmärk on leida taskaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv
põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel seotud logistikategevused moodustuvad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem. Tarneahela ulatus- Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid.
rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust
enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +... · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp · Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas.
enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas.
toodete nõudlusest. Tavaliselt ei tegele logistika teiste firmade tegutsemisotsustega, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Seoses arusaamise muutusega tarneahela juhtimisest ja logistikast , muudeti 1998. aasta oktoobris seni kehtinud logistika definitsiooni. Uus definitsioon toetub eelkõige seisukohale, et logistika on tarneahela osa. USA Logistika Juhtimise Nõukogu määratluse järgi on logistika tarneahela osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll, mis hõlmab kaupade liikumist ja ladustamist ja sellega seotud teenuste ning informatsiooni voogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täitmaks klientide nõudmisi. Selline lähenemine logistikale tuleneb vajadusest käsitleda tarnijaid tarneahela algpunkti kontekstis ja tooteid või teenuseid väljaspool tarbimiskohta. Nii näiteks on protsessorite tootja “Intel” saavutanud arvutitootjatega kokkuleppe, et arvutile paigaldatakse teatis “Intel inside”.
Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine).
Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu kriteerium (kogus, kaugus). y Regressioonmudelid y Eksperthinnangud Optimeerimine y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod o samakasumijoone meetod o duaalhinnangud o ekstreemumpunkti meetod y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused: y ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada
kavandatud tootmis-, müügi- ja turundustegevuste mõju Majanduses üldiselt toimuvate muutuste mõju, majanduskeskkond, konkurentide käitumine jne. · Nt aegridade (time series) kasutamine - põhineb eelmiste perioodide andmetel, inimtegur hindamisel puudub - töötab hästi koondandmete puhul, mis kirjeldavad pikka ajaperioodi 2. Nõudlusahela juhtimise (laiemas tähenduses ehk nõudluse kujundamise) elemendid: nõudluse planeerimine a. Konsensuslik prognoosimine - laoühikute (SKU) keskne. Protsess Andmete kogumine statistiliseks prognoosimiseks. Informatsiooni kogumine müügi-, turundus- ja finantsosakonnalt. Erinevate osakondade kokkulepe eelduste osas, mille baasil koostatakse statistiline prognoos. Erandite juhtimine (statistilise prognoosi kohandamine). Valminud statistilise prognoosi saatmine kõikidele seotud osakondadele ülevaatamiseks; tagasiside osakondadelt. Konsensuse
· Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega · Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/hankimine, infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus, laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine, pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine. Logistika eesmärgid
kumulatiivse tõenäosuse abil leiame muutuja väärtustele vastava juhuslike arvude intervalli genereerime juhuslike arvude rea või kasutame juhuslike arvude tabelit modelleerime uuritava protsessi 8 3. Prognoosimine Prognoosimise olemus ja liigitused. Prognoose kasutatakse kahel viisil. Esimene võimaldab operatsioonijuhil planeerida süsteemi, teine planeerida süsteemi kasutamist. Süsteemi planeerimine toimub pikaajaliste plaanide abil, mis kajastavad toodete ja teenuste nõudlust, vajalikke tootmisvõimsusi ja seadmete vajadust, tootmisvõimsuste paiknemist. Süsteemi kasutamise planeerimine toimub pikaajaliste plaanide abil, mis kajastavad toodete ja teenuste nõudlust, vajalikke tootmisvõimsusi ja seadmete vajadust, tootmisvõimsuse paiknemist. Süsteemi kasutamise planeerimine hõlmab keskmise kestusega ja lühiajalisi plaane
Logistiline mõtlemine, strateegia, peab minema kuni lõpptarbijani. 9. Mis põhierinevus on logistika juhtimisel ja tarneketi juhtimisel? Euroopa Logistika Assotsiatsioon määrab järgmiselt: Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon tooraine, pooleliolevate ja valmiskaupade ning nendega seotud indormatsiooni liikumise ja ladustamise planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine kontrollimine ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. 10. Millises sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab? Vana kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna LOGISTIKOS all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika toodete jaotust. Saksa filosoof ja matemaatik G.W. Leibniz nimetas logistikaks matemaatilist loogikat. 11
Tootmise planeerimi ne Loengukonspekt õpperühm XX Õppejõud: XX TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 2 Tallinn 2013 TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 3 SISSEJUHATUS OPERATSIOONIJUHTIMISSE 1. OPERATSIOONIJUHTIMISE OLEMUS Toodete tootmine ja teenuste osutamine kui tegevus koosneb operatsioonidest. Sooritatavate operatsioonide arv võib olla väga erinev: see oleneb tegevuse keerukusest ja mahust. Operatsioonide ülesandeks on muuta protsessi sisendid tarbijale vajalikeks väljunditeks, suurendades nende väärtust. Operatsioonide juhtimist (operations management) võib defineerida kui tegevust, mis on
o sobivaima prognoosi väljavalimine o prognooside ühendamine. Optimeerimisülesande olemus ja lahendamise meetodid y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod o samakasumijoone meetod o duaalhinnangud o ekstreemumpunkti meetod y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused: y ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud intervall), nende olemus
Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise
organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste
20 võtme meetod (20 Keys) 1. Puhastamine ja korrastamine 2. Süsteemi mõtestamine /eesmärkide ühitamine 3. Rühmatöö 4. Pooltoodangu vähendamine 5. Kiired üleminekud 6. Protsesside Kaizen 7. 0-jälgimisega tootmine 8. Seostatud tootmine 9. Seadmete ja muu tehnika hooldamine 10. Töökoha distsipliin 11. Kvaliteedi kindlustamine 12. Tarnijate arendamine 13. Kadude kõrvaldamine 14. Töötajate innustamine parenduste tegemisele 15. Mitmekülgsed oskused ja risttreening 16. Tootmise planeerimine 17. Tõhususe kontroll 18. Infotehnoloogia kasutamine 19. Energia ja materjalide säästmine 20. Juhtiv tehnoloogia / vastavad oskused 19 Kulude analüüsi võtted · Kulude käitumise analüüs traditsiooniline kulu- maht-kasum analüüs eelarve, aruandenäitajate ja pikaajaliste projektsioonide alusel; 20 · Kulude struktuuri analüüs selgitatakse välja,
Võimsuse kulu määr= hangitud võimsuse kulud/hangitud ressursside tegelik võimsus. Planeerimiine- otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Eriti tähtis kiiresti muutuvad majanduskeskkonnas, kuna plaan võimaldab muutustele reageerida süstemaatiliselt, mitte kaootiliselt. Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid). Vastutuspõhine arvestus - arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll
· Tarneketi juhtimine hõlmab kõiki tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi. Väga tähtis on seejuures koostöö osapooltega ja tegevuste koordineerimine. Tarneketi osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmana poole teenusepakkujad ja kliendid Sisuliselt integreeritakse tarneketi juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel. 2. Logistikas on kasutusel väärtusahela mõiste, mis tähendab, et toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevused tarneahelas liikuva toote lisandväärtust. Väärtusahelasse kuuluvad kõik tegevused ühte struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt, protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Lisandväärtust
tegevuste väljaselgitamiseks ja võimaluse korral ka nende kõrvaldamiseks. " (4) 2.Just-in-Time(JIT)Production-Täppisajastatudtootmine Just in time on tootmissüsteem, mis valmistab ja tarnib täpselt seda, mida on vaja, täpselt nii palju ja täpselt selleks ajaks, nagu on nõutud. Täppisajastatud tootmine ja jidoka on Toyota tootmissüsteemi kaks alussammast. JIT tootmise aluseks on heijunka ja see koosneb kolmest tööelemendist: tõmbav süsteem, takti aeg ja pidev voog. (5) Täppisajastatud tootmise eesmärk on elimineerida täielikult igasugune raiskamine, et saavutada parim võimalik kvaliteet madalaima võimaliku kulu ja ressursside kasutuse ning lühima võimaliku tootmise ja tarneajaga. Kuigi põhimõtteliselt lihtne, nõuab JITi efektiivne juurutamine distsipliini. (5) Kui Jaapanis esimest korda hakati arendama täppisjastu tootmist oli see mote väga radikaalne
ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijaid, tootjad, laod, jaotuskeskused kauba tootmiseks ja jaotamiseks õiges koguses, õigesse kohta õigel ajal selleks, et minimeerida kogukulu ja maksimaalselt rahuldada klintide vajadused. Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi
annaabi.ee 
