tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused (1)

1 Hindamata

Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid)
Planeerimine - e. plaanimine , kavandamine – kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus.
Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1-5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/ operatiivne planeerimine- nädala pikkune .
Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste üksikasjalik püstitus, stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutustega. Näiteks seadmete asendamise plaan, kapitalimahutuste kava ehk programm. Kui plaanidele on antud seaduse jõud (näit. NSV Liidus 1920 – 1990), siis on tegemist käsumajandusega. Käsumajanduse oludes plaan on selline dokument, milles on fikseeritud majandusüksuse ülesanded mingiks järgmiseks perioodiks – viisaastakuks, aastaks, kvartaliks, kuuks jne. Plaan on rahvamajanduse ja selle kõigi tasandite allüksuste plaanilise juhtimise peamine instrument , plaanimise otsene tulemus. Pikemateks ajavahemikeks koostatavaid plaane , mis käsitlevad suurimate ja tähtsaimate rahvamajandusharude arendamise probleemide lahendamist, nimetatakse ka plaanilisteks prognoosideks e. prognoosplaanideks. Veel pikemate perioodide peale tehakse tavaliselt ainult prognoose. Igapäevases majanduspraktikas nimetatakse plaaniks ka mingit üht plaaniülesannet või plaanis ette nähtud arvnäitajat.
Plaan täidab ettevõttele 3 funktsiooni-1) aitab juhtkonnale selgitada,fokuseerida ja uurida ettevõtte arengut; 2) tagab läbimõeldut ja loogilist raamistiku ,milles ettevõtte võib järgneva 3-5 aasta jooksul arendada ja äristrateegiat järgida; 3) pakkub orjeentiiri,mille taostal saab tegelikku asjade käigus mõõta ja hinnata.
Komponendid ja eesmärgid-
Ettevõtte põhiolemuse planeerimise ülesandeks on ettevõtte üldiste põhimõtete planeerimine ja formuleerimine, see tähendab:
juhtimishierarhia kvantitatiivset ja kvalitatiivset määratlemist; üldise ettevõttepoliitika valikut:ettevõtte üldised tegevussuunad, suhted töötajate ja osanikega, suhted keskkonnaga, ressursid , tehniline progress jne.
Strateegiline planeerimine tegeleb (1-5a): pikaajaline
*kindlate strateegiliste ärivaldkondade loomise ja strateegilise planeeri
misega ning seoses sellega kasumipotentsiaali loomise ja
säilitamise planeerimisega, mis lõppkokkuvõttes määravad pikaajalise tootmisprogrammi.
Strateegilise planeerimise objektiks on seega ka ettevõtte kasumipotentsiaali analüüs, tugevate ja nõrkade külgede ning keskkonnast tulenevate šansside ja ohtude väljatoomine.
Taktikaline e. Keskmise ajaga planeerimine (1 aasta pikkune)
Operatiivse planeerimise e. lühiajaline (nädala pikkune) ülesandeks on pikaajalise strateegilise planeerimise tulemustest lähtudes välja töötada keskmise- ja lühiajalised plaanid ja vastavad abinõud nende realiseerimiseks.
Strateegiline ja operatiivne planeerimine peavad olema tasakaalus.
Strateegilise planeerimisega pannakse paika see, et tehtaks õigeid asju;
Operatiivne planeerimine määrab aga selle, et asju tehtaks õigesti.
Planeerida tuleb kõiki valdkondi eraldi ja ka nende koosmõju arvestades. Seega koostatakse ettevõttes sisseostu-, tootmis-, turustamis-, personali- ja finantsplaa-ne jne. Seda tehakse nii kogu ettevõtte kui ka tema üksikute osakondade ja valdkondade kohta.
Kasumi ja likviidsuse planeerimine läbib kõiki ülejäänud planeerimis-süsteemi komponente. Siia kuuluvad:kasumiarvestus,finantsplaanid,
bilansid (tulude ja kulude tasakaal; asjade seis; kokkuvõte; tulemus).
Käsumajanduslikku plaanimist – riiklikus sektoris kehtib see teatud kujul ka käesoleval ajal – on positiivses käsitluses kirjeldatud kui tegevust, mida iseloomustavad järgmised omadused:
* Üleüldisus* Direktiivsus e. kohustuslikkus *Ühtsus*Hierarhilisus *Teaduslikkus.*Permanentsus e. järjepidevus* Tasakaalustatus e. bilansseeritus
Plaanimise mitmesuguseid vorme eristatakse tavaliselt järgmiste faktorite alusel:
*plaanide kehtivusaja e. plaaniperioodi pikkuse järgi *organiseerimisvormi järgi *objekti
Prognoos (kr.) – ettenägemine, ennustamine – kindlail andmeil rajanev teaduslik ennustus, planeerimise meetod. Prognoos eeldab, et sündmused toimuvad teatud tõenäosusega.
Majanduslik prognoos – majandusteoorial, statistikal, küberneetikal ja tõenäosusteoorial rajanev ennustus, mida harilikult kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel. Erinevalt plaanist on prognoosil tavaliselt mitu varianti . Usaldusväärsete plaanide koostamiseks on optimaalse pikkusega baasperiood 6 - 11 aastat.
Planeerimise struktuur – s. o. tema ülesehituse, koostisosade paigutuse ja seostumise viis.
Planeerimise põhilisteks kandjateks ettevõttes on juhtkond ja arvutid , mis on ühendatud teatud kindlasse organisatsioonistruktuuri.
ETAPID-Planeerimisprotsess toimub mitmes etapis .
I etapp: informatsiooni kogumine.
Selles staadiumis on oluline hankida kõik need andmed, mis on kuidagi seotud planeerimise objektiga. Et otsuseid teha, on vaja koguda infot
*turgude,*finantseerimisvõimaluste,*olemasolevate tehniliste meetodite,
*konkurentsi,*üldise majandusolukorra jne. kohta.
II etapp: alternatiivplaanide väljatöötamin.
Sel etapil töötatakse välja alternatiivplaanid, millest igaüks kujutab endast üht võimalust püstitatud eesmärgi saavutamiseks.
III etapp: otsustamine.
Sel etapil otsustatakse, missugune alternatiivplaanidest valitakse. Selle otsusega määratakse kindlaks, milline tegutsemisvariantidest on antud olukorras parim ja mille täitmist hiljem kontrollitakse. Kontrollimine on tingimata vajalik. Iga plaani juurde peab alati kuuluma nn. kontrollplaan, mille abil tehakse kindlaks, kas eesmärk üldse saavutatakse .Lähtudes plaanide väljatöötamise tasemest, eristatakse retrograadset (s.t. tava-lisele liikumissuunale vastupidist), progressiivset (s.t. tõusvat) ja vastassuunalist planeerimist.

Tootmine (tootmistüübid, tootmismeetodi valik, tootmise sisendid ja väljundid, tootmis protsess, tootmis tsükkel, logistika )
Tootmine-väärtuste loomise protsess, mille käigus toimub sisendite muutumine suurema väärtusega väljunditeks.
Sisend -operatsiooni jooksul töötlemise kuuluvad tööobjektid ( tooraine ,kulumaterjalid,info).
Väljund-operatsiooni jooksul töödeldatud tööobjektid ( pooltooted ,valmistoodang). Tootmisprotess-tegevuste kogum,mis peab tagama lähteülesandele vastava valmistoodangu vastavuse(valmistamine,koostamine,viimestlemine,mõõtmine,kontroll,transportimine, ladustamine ,juhtimine jm). Geomeetriline protsess-lisatakse nominaal mõõtmed ja võimalikud hälbed, ning sidustatakse omavahel toote pinnad, kontuurid,punktid. Valmistus protsess-annab ülevaadetkogu valmistus protsessist ( tehnoloogiast ) esitatakse tooriku saamise viis ja töötlemis meetodid.
Tüüpilised väljundid- masinad / seadmed ,mehanismid,pooltooted,valmistooted,detailid,info.
Tootmisprotsessi sisend-tooraine,materjal,energia,info,intelektuaalsed resurssid.
Tootmismeetodi valik-

käsitöö- metod , mille puhul tööriistade kasutamine ei ole alati vajalik( eripära:tooded ainulaadsed ,tootmine võtab palju aega,hind on kõrgem-sõltub kvaliteedist)
masstootmine-tooteid valmistatakse suures mahus ,iga tootmistsükkel lisab vähesel määral lisa väärtust ning tsükkli pikkused on minimeeritud. Eduka tootmise aluseks on tootmisliin-tooteliikumine on määratud kindlate tsüklitena (eripära:tooted on standarditud,maht on suur,protsess on kiire, omahind madal,suured pooltoodete ja lao varud
seeria tootmine-tooted valmistatakse seeriatena (eripära: kvaliteedi kõikumine puudub, toormaterjali sisend ühele seeriale on sama)
tellimuse alusel (MTO)-tootmine algab kliendi tellimusega (tõmbemeetod).tüüptooded: autod,kõrgtenoloogilised tooted
teelimusel kokkupanek-eelnevalt valmistatud komponendidja tarnijalt lattu tellitud. Kui klinent esitab tellimuse,koostatakse lõpptööde tellimuse alusel. tellija võib klientidele pakkuda võimalust valida talle sobiva konfiguratsiooniga tooteid. Väiksemad laokulud võrreldes lattu tootmisega, võrreldes tellimuse alusel tootmisega on tarneaeg väiksem.
Tellimuse alusel projekteerimine -tarnijatel on võimalus klientide soovil tooteid projekteerida, tootjal peab olema hea inseneri võimekus, info liikumine, projekti liikumine. Eeliseks on klientide põhine käsitlus, tarne aeg,kulude kontroll, kalkulatsiooni täpsus.
lattutootmine (MTS)-aluseks on klientidelt saadud prognoos(lükkemeetod)

+-tooted saadaval,ei esine suuri kõikumisi tarnetes,tootmise planeerimine on lihtne
_-raske prognooside kasutamine,lao väärtuste suurenemine mõjub negatiivselt 1 ettevõtte rahavoole (tüüptooted: kemikaalid ,toiduained, ravimid ,detailid)
tõuke (suured lao varud,pooltoodangu varud,tarneaeg ei ole kooskõlas ootustega,eba selge nõudlus)- ja tõmbemeetodid (minimaalsed lao varud,kontrollitud pool-ja valmis toodangu hulk,tarne aegade vähendamine,lähtub konkreetsest nõudlusest).
( tõuke- tootja→(tegevus1)→müüja→(tegevus2)→nõudlus.
Tõmbe-tootja↔(tegevus2,3)↔müüja↔(tegevus1,4)↔nõudlus.)
Logistika keskne mõiste– tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine.
Logistikat võib käsitleda kui:
• süsteemset mõtlemisviisi, kus jälgitakse ja analüüsitakse kompleksselt eesmärki mõjutavaid faktoreid
• juhtimisfunktsiooni , mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimistegevused
• teadust, mille ülesanne on süstematiseerida logistika praktilised kogemused ja töötada välja valdkonna teoreetilised alused – paradigmad, kontseptsioonid , põhiprintsiibid, mudelid ja meetodid
Logistika arengust ja integratsiooni ulatuselt lähtuvalt jaguneb logistika järgmiselt:
• hankelogistika
• tootmislogistika
• jaotuslogistika
Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega.
Tootmislogistika eesmärkideks on tootlikkuse suurendamine , tehnoloogia arendamine, ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine . Ostjaturul on jätkusuutlikud, paindlikud ja nõudluse muutustega kohanduvad ettevõtted.
Jaotuslogistika ülesanne on juhtida logistika osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või tarbijani. Jaotuslogistika põhilised osategevused on näiteks materjalide käsitsemine, ladustamine, pakkimine, vedu, nõudluse prognoosimine , info töötlemine jms. Jaotuslogistika tegevuste abil seotakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks.

Tootmise finantseerimine ( jooksva tegevuse finantseerimine, faktooring )
Tootmise finantseering -mida pikem on tootmis protsess, seda rohkem on raha vaja,ettevõttel võib tekkida vajadus lüajalise laenu järel.
Jooksva finantseerimise liigid-arveldus krediit (sobib iga päevaseks arvelduseks. Arvelduslaenuga saate ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses.); limiidi laen (Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Kui arvelduslaen sobib eelkõige ettevõtte igapäevasteks arveldusteks, siis limiidilaen on projekti- ja tegevuspõhine. Limiidilaenu puhul ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul.); käibe kapitali laen (erakorraliste kulude finantseerimiseks. Käibekapitalilaen leevendab hooajalisusest või suuremast väljaminekust tingitud ajutist rahapuudust ning võimaldab rahastada lühiajalise investeeringu tegemist. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine ja varade müük.).
Pikaajaliste investeeringute allikad- põhikapitali suurendamine ( aktsia kapital ); pikaajaline laen (kasutatakse investeeringute finantseerimiseks, kestvusega 7-10a (min 2000 €, max 6400€-tähtaeg on üle aasta); kapitali rent(on uue tehnika soetuseks ja tagatiseks on need samad ostetud seadmed (oma finantseering 10% kogu summast , tähtaeg kuni 7a)).
Faktooring-laenamine pangast otsjate arvele tagatiselt (kallis laeng, risk on firma kanda). Tagatiseks on ostjate arved , arvete esitamisel maksab pank faktooritud arvelt kuni 90%, ülejäänu makstakse kliendi laenu maksmisel pangale.

Tootmise kuluarvestus ( muutuvkulud , püsikulud, tegevuspõhine kuluarvestus)
Püsikulu- on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne;
muutuvkulu - on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne
tegevuspõhine kuluarvestus- arvestusmeetod, milles arvestatakse kulud kuluobjektidele (nt toodetele , teenustele, klientidele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega .

Materjalimajandus. Materjalivajaduse planeerimine (ABC-analüüs, varustamine, laomajandus , transport)
Materjalivajaduse planeerimine-prognoosi koostamisel tuleb arvesse võtta toote elutsükli ja nõudlust (neg.nõudlus-kliendil puudub vajadus toote järele ja toode elutsükkel on lõppenud; vähenev nõudlus-huvi toote vastu väheneb; hüplik nõudlus-nõudlus kasvab ja väheneb; varjatud nõudlus-kliendil on vajadus tootest mida müügil ei ole(turul veel ei ole),vajadus on selles kui toote on turule tulnud; täisnõudlus- nõudlus on võrdne pakkumisega; stabiilne nõudlus- nõudlus ei muutu ajas; liigne nõudlus- pakkumine ei suuda nõudlust täita, mis viib hinna tõusuni ja tarnimis aegade pikkamiseni)
Pareto põhimõiste-80/20, 80%-tuleb müügist,20% tuleb toodest
• 20% tooteartiklitest moodustab 80% lao väärtusest
• 20% klientidest annab ettevõttele 80% käibest ja/või kasumist
• 20% tarnijatest annab 80% ostude väärtusest
• 20% tooteartiklitest moodustavad 80% laos komplekteeritud artikliridadest
ABC analüüs-. Eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (näiteks tooteartiklid, kliendid, tarnijad jne) rühmadeks, millele kohaldatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid ja tegevusi. Kui tooted on grupeeritud, on võimalik tulemuste põhjal valida parim võimalik ladustamise strateegia. A-rühma toodete saadavus laos peab olema kindlasti suurem kui B- ja C-rühma toodete saadavus. C-rühma tooteid võib ühe variandina ladustada ka kesklaos, mis aitaks vähendada seotud kapitali (kahjuks küll teenindustaseme arvel).
A-20%→80% laoväärtustest; B-40%→10% laoväärtustest; C-40%-10% laoväärtustest
Transport-tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilisekättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud moodustavad paljude toodete logistikakuludest suurima osa.
Laomajandus- Tooraine ja kaupade hankimisele järgneb nende paigutamine ladudesse.
Põhjus: organisatsiooniliselt ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas hankimise ja tootmise (kaubandusettevõtte korral sisseostu ja turustamise) täpne mahuline ja ajaline kooskõlastamine.
Eristatakse tooraine- ja materjaliladusid, pooltoodete ladusid ja valmistoodangu ladusid.
Laomajandusel on ettevõttes järgmised ülesanded:

koguselise ja ajalise tasakaalu kindlustamine;
tootmis- või varustusprotsessis tekkivate häirete tasandamine ;
majandusliku otstarbekuse silmaspidamine: tõusvate varumishindade korral on otstarbekas kaupa ajutiselt mitte osta. Kauba tellimiskogus ei lähtu sel juhul perioodi vajadusest, vaid ladude mahutavusest või finantsvõimalustest.
Tootmisprotsessi koostisosa: materjalid tuleb kuivatamiseks (puit) või laa-gerdamiseks ( veinid ) jne. lattu paigutada, enne kui neid saab töödelda või turustada. Seda liiki ladusid nimetatakse tootmisladudeks.

Varustuse, laomajanduse ja transpordi vahel on järgmine põhiseos: kõik varutud toorained ja kaubad tuleb ettevõttesse transportida ja sealt ajutiselt lattu paigutada.
Lisaks tooraineladudele (materjaliladudele) on olemas veel pooltoodete e. vahelaod ja valmistoodangu laod . Spetsiaalsete töökodade juures võivad samuti olla laod, kus hoitakse vajalikke tooraineid ja pooltooteid.Kaubandusettevõttes on lihtsalt kaubalaod.

Tarneahela planeerimine (tarneahela juhtimine, tarnijate hindamine)
Tarneahelaks-( supply chain ) nimetatakse tegevuste seeriat, mis sooritatakse materjaliliikumisel esialgselt tarnijalt lõpptarbijani. Igal tootel ja teenusel on oma tarneahel , misvõib olla lihtne või koosneda väga paljudest lülidest.
Tarneahela juhtimine-( supply chain management ) on materjalide või teenuste voo planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine tarnijatelt lõpptarbijateni liikumisel. Selletervikliku lähenemisega on otseselt seotud tarnijad, varude juhtimine, terviklik logistika ja sellega kaasnevad tegevused.
Tarnijate hindamine-nõuded tarnijatele peavad olema ühiselt mõistetavad ja selged.
Hindame tarnijate järmiseid tegureid:tarnija asukoht, kulud logistikale, hinnatase, aasta kesmine hinna tõus, muutustega kohanemine , sobivus valmistada väike või suur toote seeria. Tarnijate hindaamis skeem – tarnetäpsus %; tarne kvaliteed %; vastuse kvaliteet (1-5), pädevus (1-5). Tarnija täpsus näitab tarnija suutlukust täita nõudeid kui ta tarnib kupa õigel ajal e.lubatud tarneaknas.

Tootmisseadmed (seadmete tootlikus , pudelikael tootmises, toodangu hulga planeerimine, seadmete tasuvusaeg , seadmete efektiivsus)

Tootmisvõimsus. Tootlikkus (tehniline ja majanduslik tootlikkus, tootlikkuse hindamise meetodid)
Tootmisvõimsus kindlaks määratlemine (oluline on tagada, et tootmissüsteemi võimsus oli kooskõlas tootmismahtudega. Pudeli kaela tekkimine.)
Tootlikkus on süsteemi teatava väljundi ja kuulutatud sisendite suhe. Tootlikkus=sisendid/väljundid=toodang(teenused)/tehtud kulutused
Tehniline tootlikkus – kui väljundid ja sisendid on naturaal ühikutes( tonnid ,kg,tk). Majanduslik tootlikkus – väljundid ja sisendid on rahalises väljundis. Tootlikkuse väljundina kasustatakse kasumi kaudu leitavaid sisendite suhtarve: 1.oma kapitali tootlikkus ROE=(puhas kasum/ omakapital ) * 100% 2. Varade tootlikkus ROA=( puhaskasum /koguvara) *100% 3. Investeeringute tootlikkus ROI=(puhaskasum/ investeeringud )*100%

Tootmise juhtimine( organisatsioon , juhtimine; juhtimise ülesanded, tootmise juhtimise strateegiad)
Organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma tervelikult korrastatud ühendust, mis võimu ja eesvedamise mõjutisel ning tegevusi koos kõlastades püüab saavutada ühest eesmärki. Org. võtmetegurid on inimesed, struktuur, tehnoloogia ja strateegia. Org. – on tervik süsteem, mis koosneb paljudest koostis osadest. Süsteemi kuuluvate osade arv varieerub lähtuvalt ettevõtte strateegiast.
Juhtimise ülesanded: prognoosimine, modeleerimine, eelarvestamine .
Tootmisstrateegia lähtub äristrateegiast ja toob välja selle kuidas tootmine aitab äristrateegiat edukalt elluviia. Tootmistrateegia sisaldab: tootmisemeetodi valikut, tootmise fookust, tootmise ja teenuse plaane, tootmisprotsesse ja tehnoloogiat, ressurside jaotust ja tootmishoonete mahte paiknemist ja plaane. Tootmismeetodite strateegiad: lattu tootmine MTS, tellimuse alusel tootmine MTO, tellimuse alusel kokkupanek ATO, tellimuse alusel projekteerimine ETO.
Juhtimine – tegevus, mille peamiseks sisuks on majandusprotsessi korraldamine ja käigushoidmine (organiseerimine ja stimuleerimine), kontrollimine ja jälgimine ning seejuures saadud info kasutamine ebasoodsate hälvete kõrvaldamiseks, protsessi intensiivistamiseks ja selle majandusliku tõhususe tõstmiseks. Juhtimine on tihedasti seotud majandusprotsessi plaanimise ja kavandamisega: plaanimist juhitakse ja juhtimist plaanitakse.

Planeerimismeetodid
Planeerimismeetodid võib jaotada kahte gruppi:
1) traditsioonilised - lähtuvad teatud kasvutempodest;
2) nullbaasist lähtuvad - vaatlevad iga perioodi planeeritavat tulemust (Zero- based Budgeting lüh ZBB) autonoomsena; juhid peavad põhjendama planeeritavat.
Nullbaasist lähtuv – kasutatav eelkõige tootmist või põhitegevust toetavas valdkonnas, st
• üldhaldus,
• marketing,
• arendustegevus,
• soojamajandus,
• hooldus , remont
Üldjuhul ei ole kasutatav
• põhimaterjalide,
• põhitööliste töötasu,
• tootmislike üldkulude planeerimisel.
TRADITSIOONILINE
1. Lähtub praegusest seisust
2. Vaatleb efektiivsust (tulude-kulude suhet) uute tegevuste osas
3. Lähtuv rahalistest näitajatest
4. Ei vaatle tegevuskäikude muutusi
5. Ei käsitle alternatiivseid võimalusi
NULLBAASIST LÄHTUV
1. Lähtub nullist
2. Vaatleb efektiivsust kõikide tegevuste lõikes
3. Lähtub tegevustest ja eesmärkidest
4. Otsivad uusi võimalusi
5. Lähtub erinevatest alternatiividest
ZBB EELISED:
1. Loob analüütilise atmosfääri.
2. Seob alamaastme juhte planeerimisega.
3. Võimaldab tippjuhtkonnal saada paremat pilti võimalustest.
4. Seostab võimalusi ja vajadusi ressurssidega.
ZBB PUUDUSED:
1. Eeldab aeganõudvat analüüsi.
2. Oht jooksvatele programmidele.
3. Eeldab head andmebaasi, detailset kuluanalüüsi.
4. Nõuab head koordineeritust ja koolitust.
Ettevõtte finantsjuhtimises on eelkõige oluline rakendada ettevõtte plaanide
(eelarvete) kaitsmise süsteemi ja mitte keskenduda aruannete kaitsmisele.

Täpselt ajastatud tootmine (JIT)-

on Jaapani autotootja ( Toyota Motor Corp .) poolt välja töötatud tootmise organiseerimise kontseptsioon , mille aluseks on kooskõlastatud, sünkroonne ja täpne tegutsemine tarneahelas koos allhankijate ja logistikapartneritega. JIT kontseptsioon on ehitatud üles põhimõttel, et varud tootmises on minimaalsed, tarned sagedased ja tarnete usaldusväärsus ning tarnekindlus suur. JIT strateegia põhjal toimuv tootmine on efektiivne selles mõttes, et varud on peaaegu olematud.

JIT tähendab kokkuvõttes järgmist:

• toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele (ei toodeta midagi rohkem ega vähem)

• tootmine toimub õigel ajal (ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks)

• tarnijad tegutsevad ühesuguste põhimõtete järgi

JIT tähtsus põhineb alljärgneval:

• lõpeb raiskamine

• tegutsemisviisid on lihtsad (lihtne juhtimine)

• vaheladustamise vajadus väheneb

• lüheneb läbimisaeg

• seadistusajad lühenevad ja tootepartiid vähenevad

• vigade arv väheneb (0 – vea mõtteviis)

• personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks

Eelised: kvaliteet, allhankijad kui partnerid , allhankija asub lähestikku kliendiga, võike laopinna vajadus, varude suur ringlemissagedus .

Kvaliteedijuhtimise süsteemid

Kvaliteedijuhtimine on meetod, millega tagatakse toote või teenuse loomiseks, arendamiseks ja rakendamiseks vajalike tegevuste ning süsteemi tõhus toimimine .

Lean - juhtimine (lean,5S)

Lean tootmise kõige fundamentaalsemaks alustõeks on asjaolu, et tootmises on suures plaanis kahte liiki tegevusi: neid, mis lisavad väärtust ja neid, mis ei lisa. Viimaseid nimetatakse raiskamisteks, mida on 7-t erinevat liiki. Tootmise efektiivsus sõltub raiskamiste osatähtsusest kogu tootmise ajas ja tootmise arendamise kõige kõrgem eesmärk on raiskamiste vähendamine. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid , tehnikaid ja võtteid.

5S võimaldab tõhustada töölise ajaksutust ja materjalide voogusid tootmisalal. Kanban on koos mitme teise tehnikaga ( supermarket !) on vajalik pull -tootmise toimimiseks (käivitub kliendipoolsest otsast e. väljundist). Gemba Kanri on kontseptide ja tööriistade kogumik töökorralduse tõhustamiseks “ tsehhi põrandal”, siia kuulub ka 5S j.t. Tööoperatsioonide standardiseerimine on kogu Lean tootmise alus ja paljuski määrab nn. Lean-projektide edukuse või ebaõnnestumise. Seadmete komplektse tootlikkuse mõõdik OEE, mis iseloomustab nn. puhast tootlikkust, s.o tootlikkust kust on maha arvatud seisakud ja tootlikkuse kaod ja teised kaod, on üks paremaid viise seadmete tootlikkuse monitoorimiseks.

Matejali vajaduste planeerimise süsteem (MRP)-

on materjalivarude juhtimise süsteem, mis põhineb tooraine, materjalide ja komponentide varude juhtimisel kooskõlas nõudlusega lõpptoodete järele. MRP algab nõudluse täpsest määratlemisest –millal ja kui palju midagi vajatakse.

MRP süsteem koosneb tervest reast loogiliselt seotud protseduuridest, otsustamise reeglitest ja andmekogumitest. Andmekogumites on kirjeldatud toodete ajastatud struktuurid , tootmisplaanid ja juhtnöörid selle kohta, kuidas materjalivajadust õigeaegselt rahuldada. MRP abil peab olema võimalik muuta operatiivselt varude juhtimist juhul, kui tootmisplaan peaks muutuma .

MRP rakendamise ülesanne on minimiseerida materjalivajadust tootmises. MRP kasutamisega püüeldakse sinnapoole, et kõik vajalik oleks kohal õigeaegselt ja õiges koguses. Seejuures on eelduseks , et tootmisplaanid on kooskõlas nõudlusega, ei valmistata midagi liigset ja samas ei jäeta osa tellimustest täitmata.

Töö- ja palgakorralduse planeerimine tootmises (töönormimine, tööajafond, tööaja kujundamise võimalused, planeerimise mõju töökorraldusele ja ettevõtte edukusele)

Töö normimine e. normeerimine – vajalike tööjõukulutuste leidmine mistahes töö tegemiseks. Normeerimise tulemusel määratakse kindlaks töönormid. Töö normeerimisel võetakse arvesse: mis tüüpi tootmisega on tegemist (mass-, seeria-, individuaaltootmine); kuidas sooritatakse tööoperatsioone (käsitsi, mehhaniseeritult, käsimasinaga, automaatseadmetega jne.); tootmisprotsessi korduvust ja kestust (tsükliline, perioodiline, pidev). Töö normeerimine on kasutamata tööajareservide avastamise ja tööviljakuse tõstmise üks olulisemaid eeldusi. Töönormid võivad olla kas aja-, tootlus -, teenindus- või töötajate arvu normidena. Ajanorm on mingi töö sooritamiseks ettenähtud aeg, mille puhul on tagatud töökoha tootmisvõimsuste ja sel alal omandatud kogemuste täielik ärakasutami-ne. Täiendavad ajakulud, mis on tingitud töörežiimist kõrvalekaldumistest, pole ajanormides ette nähtud. Tootlusnorm on teatud ajaühikus(tunnis, vahetuses)valmistamiseks ette nähtud toodangu hulk (tükkides, meetrites, tonnides). Kasutatakse peamiselt masstoot- mise puhul. Tootlusnorm leitakse toodetavatele esemetele varem leitud ajanor-mide alusel (s.t. toodangu hulk jagatakse ajaühikuga). Teenindusnorm on ühe töölise poolt teenindamiseks ette nähtud tootmisseadmete arv. Tööajafond - ettevõttes kasutatud või kasutada kavatsetav tööaja üldhulk. Tööajafondid jagunevad omakorda sõltuvalt sellest, kui täielikult neis on arvestatud mitmesuguseid tööajakadusid, puhkusi jm. Kõige täielikum on kalendriline tööajafond. See saadakse järgmiselt. Ettevõtte töötajate keskmine nimistuline arv korrutatakse vaadeldavas perioodis olevate kalendripäevade arvuga. Siia kuuluvad kõik puhke- ja pühapäevad.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 78 allalaadimist

tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused #1

tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused #2

tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused #3

tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused #4

tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused #5

tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused #6

tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused #7

tootmise plaanimise eksamiküsimuste vastused #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elina00 Õppematerjali autor

planeeri nõudlus tarne logistika planeerimine tarnija tootlikkus

Sarnased õppematerjalid

doc

Logistika konspekt

kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest kogemustest õppides. Eesti on teenindavamajandusega riik e. transiidimaa. Raudteed on mõtekas kasutada, kui vahemaa ületab 400km. Logistika põhitõdesid rakendatakse: · tootmises

Logistika

doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Termini “Tarneahela juhtimine” võtsid esimesena kasutusele juhtimiskonsultandid Oliver ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju erinevaid mõistete tõlgendusi: tarneahela juhtimine kui lähenemisviis, ärifilosoofia, tehnika, tulevikuvisioon. Logistika orienteerub tarneahela osale, mis ühendab firmat tema otseste 2 klientide ja tarnijatega. Logistika vahenditeks on transport, tootmise juhtimine, ladustamine ja informatsioon. Logistika rõhutab funktsionaalset (tegevuse) integratsiooni, nagu tootmisvõimsuse ja valmistoodangu laoseisu omavahelist tasakaalustamist tulenevalt ettevõtte tootmisrütmist ja toodete nõudlusest. Tavaliselt ei tegele logistika teiste firmade tegutsemisotsustega, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Seoses arusaamise muutusega tarneahela juhtimisest ja logistikast , muudeti 1998. aasta oktoobris seni kehtinud logistika definitsiooni

Baaslogistika

docx

Ärilogistika konspekt

infrastruktuuri ja veokite kiire areng. Leiutati kaubaalus, mida kasutatakse tänapäevalgi. Võeti kasutusele konteiner ehk korduskasutusega veomahuti. Alguse sai pakenditehnoloogia areng. Sellele etapile oli omane: a) Klientide vähesed nõudmised b) Tarbekaupade turgude paiguts c) Toodete kättesaadavuse probleemid d) Tootmisest juhitud (väärtus)ketid e) Jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt Pikkamööda hakkas aga kliendi käitumine mõjutama jaotust. Tootmise ja tootmistehnika ei olnud eriti arenenud ja sellepärast oli vähel nõudlust rohkem, kui toota jaksati. Müügi ja tellimustega seotud info hoiti nii geograafiliselt kui ka organisatoorselt valmistoodete ja tooraine veost ja ladustamisest eraldi. Veel 1950. ja 1960. aastatel valmistati toode ühe firma sees. Tegevus oli integreeritud ühte firmasse, et kindlustada võimalikult hea tase, kuna info liikus peaasjalikult suust suhu. Tooteid transporditi oma veokitega

Ärilogistika

docx

Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile. Kokkuvõte pullist: Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta“, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. -- Tarneahela üleminekupunktid tihedalt seotud push ja pull strateegiaga. 1)Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile eraldi. Firma seisukohalt ekstreemne tõmbava süsteemi rakendus. 2)Tellimuspõhine tootmine (build to order) - tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine. Tellimuspõhise tootmise juures võib olla erinevaid tarneahela

Ärilogistika

docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

 Võtmeteguriks on lõpptarbija. Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja ajastut tööd. Esimesena hakkasid jaapanlased meetodid kasutama autotööstuses (Toyota). Varudepõhine tootmine (make to stock) - tarneahela korraldus, kus ostetud ja toodetud kogused lähtuvad prognoosist, mitte aga tegelikest klientidelt laekuvatest tellimustest, sisuliselt tõukav süsteem. Tellimuspõhine lõppkooste (assemble to order) - tootmise korraldus, kus koostedetailid varutakse / toodetakse prognoosil baseeruvalt enne tegeliku tellimuste laekumist, ent lõpptoodete kooste toimub juba tellimuste alusel. Tellimuspõhine tootmine (build to order) - tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine. Tellimuspõhise tootmise juures võib olla erinevaid tarneahela üleminekupunkte sõltuvalt sellest, milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st

Ärilogistika

docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

..17 29.KUIDAS MÕÕDETAKSE KLIENDITEENINDUST (VÄHEMALT 5)?............17 30.MILLINE ON 7Õ REEGEL?............................................................... 18 31.MIDA TÄHENDAB PERFEKTNE TELLIMUS (KLIENDITEENINDUSES)?....18 32.MIS ON AJA KOMPRESSIOON?........................................................ 18 33.MIS ON NÕUDLUSAEG, LÄBIMISAEG JA LÄBIMISAJA LÕHE?...............18 34.MIDA KUJUTAB ENDAST EDASILÜKKAMINE EHK POSTPONEMENT?....19 35. MIS ON LEAN EHK „AEG ON RAHA“ TOOTMISE PÕHIMÕTE?.............19 36.MIS ON PAINDLIK TOOTMISSÜSTEEM EHK TOYOTA TOOTMISSÜSTEEM? ........................................................................................................ 20 37.PAINDLIKUD ETTEVÕTTED VS TRADITSIOONILISED MASSTOOTMISE ETTEVÕTTED..................................................................................... 21 38.MIS ON JIT TOOTMISSÜSTEEM?...................................................... 22 39.MIS ON KANBAN?.................................

Baaslogistika

docx

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

1. Väärtust lisavad 2. Vajalikud, aga otseselt väärtust ei lisa 3. Ei lisa väärtust ega ole vajalikud Miks tarneahelad pikenevad: · Kolm mõõdet: geograafiliselt, ajaliselt, firmadelt · Konkurents jaotuses tähendab, et üha rohkem soovitakse olla võimalikult tarbija "juures" · Tootjad võivad luua tehase sobilikku asukohta sõltumata klientide paiknemisest · Mida suurem on tootmise kontsentreeritus, seda suuremad on mahud ja seda rohkem esineb mastaabisäästu. · Tootjate kulusäästust võidavad veidi odavamate hindade tõttu ka hulgimüüjad ja lõpuks ehk ka tarbijad · Firmad keskenduvad ühele kindlale funktsioonile, milles nad on tugevad · Keerukasse ahelasse lisandub logistikakeskus, et koondada tarneid ning komplekteerida koormaid klientidele. Lühema tarneahela kasulikkus:

Ärilogistika

docx

OPERATSIOONIJUHTIMISE EKSAM

parendamine>prototüübi ehitamine ja lõppdisain 6. Protsesside arendamine ja analüüs (meetodid) Miks on protsesside arendamine oluline? Tuleb arendada protsesse, et saada see kõige optimaalsem omahind ja kõige kõrgem kasumihind. Protsessid võivad sisaldada peidetud kulusid, seega tulebki neid kogu aeg üle vaadata. Protsesside arendamiseks ja analüüsimiseks on esmalt tarvis kindlaks teha, millist tüüpi toote või teenusega üldse on tegemist. Tootmise puhul: projekt (nomenklatuur suur-kogus väike, protsessi voog katkendlik, protsessiülesanded mitmekesised/kompleksed)-töökoda-partii-mass-pidev(kogus suur-nomenklatuur väike, protsessivoog pidev, protsessiülesanded korduvad/jaotatud). Teeninduse puhul- professionaalne teenus-teenuste kauplus-mass teenus. Arendada saab läbi parema paigutuse, paremini planeeritud tootmise (tootmisliini takti ja tsükli aeg), protsesside kaardistamise ja optimaalse tee leidmise, läbi

Operatsioonijuhtimine

Rohkem sarnaseid