hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks muutuvad majanduslikult põhjendatuks. Üha laialdasemalt asendatakse inimtöö masinatega selleks, et vähendada tooteühiku maksumust.) 3. Leevendada tööjõu puudust ( Arenenud rahvaste juures esineb tööjõu puudus. Selle leevendamiseks kasutatakse automatiseerimist.) 4. Vähendada või elimineerida rutiinset tööd (Püütakse automatiseerida igavaid, rutiinseid, väsitavaid ja ärritavaid tööoperatsioone.) 5
Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi-ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Aitäh tähelepanu eest!
meeskonnas, rakendada teadmisi Töösuhted Masinad Ülemus, alluv Hinnatakse Kiire, täpne Laiapõhjaline tööline ettevalmistatus, põhioskused Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast 1. Adam Smith ( 1723-1790) Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi- ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Kasutatud kirjandus Katrin Olenko, Ano Toots- Ühiskonnaõpetus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
analüüsidele · Vabam ja paindlikum töökorraldus · Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi · Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes · Oht keskkonnale näiteks geneetiliselt muundatud toiduained · Eetilised probleemid kloonimine Tööstusühiskonna teoreetikud: Adam Smith · Vabaturumajandus · Väärtusi loob majanduses inimtöö · Turg reguleerib majandust, riik ei tohi sekkuda · Vabakaubandus Karl Marx · Kapitalistlikus ühiskonnas tootmisvahendid ja toodan on kapitalistide e kodanluse eraomand, töölised müüvad oma tööjõudu neil poleomandit · Klassivastuolud viivad revolutsioonini · Kapitalistliku tootmise põhijooned: vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber · Protestantlikes maades arenes majandus kiiremini
töötulemuse eest Koosseisu kuulumine Jah ei puhkus jah ei Pidev tööstaas jah ei tähtaeg Üldjuhul tähtajat Tähtaeg määratud Tööõiguse õiguslik seadus Tööõiguse esemeks on inimtöö. Tööõigus on õigusnormide kogum. Tööleping tunnused 1. tööjõu käsutusse andmine 2. kokku lepitud töötegemine tähtajalise või tähtajata lepingu puhul. 3. Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile 4. tasuline töö 5. töötingimuste kokku leppimine. Tööõiguse asend õigussüsteemis: tööõigus kuulub eraõiguse valdkonda. Töösuhete reguleerimine rahvusvahelisel tasandil 1
vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks. Eelduseks vallasasja peremehetus( pole kunagi omanikku olnudki; omanik on thateliselt omandist loobunud) Leid – asi, mis on ükskõik mis moel omaniku jaoks kaotsi läinud. Õigus asja vallata, mitte kasutada ja käsutada. Peitvara – leiu erijuhtum. Väärtasjad on peidetud. Omaniku ei ole teada, ega võimalik tuvastada. Leidjal õigus saada leiutasu pool vara väärtusest. Ümbertöötamine materjali ümberkujundamine uueks vallasasjaks inimtöö abil. Luuakse uus asi, millel on reeglina uus nimi. Segamine, ühendamine – vedelikke segatakse, detaile ühendatakse. Tahtlik/juhuslik/inimtegevus/ loodusjõud. Kui lahutamine pole mõistlik, siis tekib kaasomand. Igamine – asja valdaja, kes valdab asja, mille omaniku asukoht pole teada või ta ei tunne huvi asja vastu, saaks oma olukorra kindlaks muuta. Omandireservatsioon – antakse asi üle ent omand tekib kokkulepitud tingimuse saabumisel hiljem.
Kõigil neil robotitel on sisse kodeeritud reeglid ning neid juhib võrguühenduse kaudu suur peaarvuti, millel on oma intellekt ja iseloom. Esimesed sammud, asendamaks inimesed masinatega, on juba tehtud. Hiina nutitelefonifirma Changying Precision Technology Company asendas 90% oma töötajatest masinatega, mille tagajärel defektide arv vähenes 80%, aga üle 500 inimese jäi töötuks. Ühe firma jaoks on masinatöö odavam kui inimtöö, aga ühe inimese jaoks võib olla töökoha kaotus laastav. Samuti toob arenev masinatööstus maailmas ka teisi muutusi, nimelt rahvaarvu kasvamist. Kuna igapäevaselt on meile kättesaadav masstoodang, siis on sellega meie elu kindlustatud ja rahvaarv on hakkanud järsult kasvama. 20. sajandi esimesel poolel oli maailmas vaid 1,6 miljonit inimest, kuid 20. sajandi lõpuks oli juba populatsioon kasvanud 7 miljonini. Olukord on läinud nii kaugele, et rahvaarvu
Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks: 1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, kes tunnevad teatud valdkonda ülihästi. Adam Smith-rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. Karl Marx-kapitali pooldaja. Ta tõi välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont- vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber-turumajanduse pooldaja. Oluline oli aeg mööda saata ja hiljem oma töö tulemusi nautida. Heaoluriik Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil
ei soodusta hariduse andmist. Haridusele pööratakse suurt tähelepanu. 4) ühiskonna juhtimine oli väga kordineeritud 4) ühiskonna juhtimisel on rohkem loovust ja inimeste omaalgatust 4. Tööstusühiskonna arengut käsitlevad teooriad. V: 1) Adam Smith- propageeris turumajandust. Turumajandus- see, mida ostetakse, seda toodetakse. Tööväärtuse teooria. Väärtusi loob majanduses inimtöö. Kõikide rikkuste aluseks on töö. Pidas väga tähtsaks turgu, ütles, et turg määrab majanduse. 2) Karl Marx- Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oli tuline kapitalismi pooldaja. Kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis.
Teadmusühiskonnas muudab töö iseloomu, on vabam kord ning töös on tähtis loovus, oskus töötada rühmadena ja rakendada teadmisi. Töötaja peab oma tööd ise korraldama. 4) Kirjelda Adam Smithi, Karl Marxi, Marx Veberi ja Emile Durkheimi teooriaid tööstusühiskonna kohta. Adam Smith- · Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. · Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. · Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid. Karl Marx- · Tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kodanluse eraomandisse. · Kapitalistlik tootmine- 1)toota kasumit, 2) püsida konkurentsis. Marx Weber- · Uskus, et protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoontega nagu tööarmastus, kokku hoidlikus, ausus
Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 7. Milles väljendub turumajanduslik paratamatus? (ressursside piiritus) - osad jäävad ilma 8. Isikud(mille poolest erilised?) : Adam Smith (Milton Friedman - monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga.) - rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. S. väitel tuleneb jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: Tööjaotusest; Turgude laienemisest ; Kapitali kogumisest ; John Mainor Keyness pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et
rakendamise kaudu (St maaviljeluses sobivate külvikordade rakendamine; sordiseemne uuendamine; kõrge saagivõimega sortide kasvatamine; niisutamine, kuivendamine, väetamine, taimekaitse jms. Loomakasvatuse karja struktuur, loomaliikidse ja tõugude aretustaseme ning produktiivsus looma heaolu jms.) Töö intensiivsus Töö intsensiivsus- inimtöö pingelisus, lihaste ja närvienergia hulk, mida töötaja töö tegemisel ajaühikus kulutab. Muudel võrdsetel tingimustel on intensiivsema töö puhul tööviljakus suurem ehk tööaeg mingi töö tegemiseks lüheneb. Tööviljakuse muutumatuks jäädes võib töö intensiivsus langeda, kui tööd mehhaniseeritakse ja automatiseeritakse nii, et töötaja töö muutub hõlpsamaks või kui
Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks. Karl Marx Kapitalism – tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass – töölised ehk proletariaat on vaba õiguslikult, mitte majanduslikult
Ta ei näinud vahet väärtuse ja tootmishinna vahel. Tema arvates on nendevahelised hälbed juhuslikud. Ka ei näinud Ricardo väärtuse ja tootmishinna vahelülisid. (ibid) 8 2.3. Karl Marxi tööväärtusteooria Karl Marx lõi XIX sajandi esimesel poolel klassikalisele majandusteooriale toetudes keerulise ja kompleksse tööväärtusteooria. Mõistete abil nagu tarbimis- ja vahetusväärtus, abstraktne töö, üldine inimtöö jne üritas ta seletada, kuidas kaubad väärtuse omandavad, mida tähendab töö, milline on töövahendite, kapitali omanike ja tööjõu vahekord kapitalistlikus tootmisprotsessis jne. Selle teooria järgi on igal kaubal olemas tarbimisväärtus ja vahetusväärtus. Vahetusväärtus esineb kõigepealt kvantitatiivse suhtena, millena tarbimisväärtusi üksteise vastu vahetatakse. Marx kirjutab oma kuulsas näites „ühel
15:36 NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max W...
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega ...
Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini. Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel. Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3. Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule 4. Saaki kasutada maist hilissügiseni peaaegu kadudeta 5. Väärindavad kõige paremini mineraalväetisi 6. Rohusöödad on mäletsejatele bioloogiliselt täisväärtuslikuks söödaks. Rohusöötadel tähtis koristusviis!! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet! Rohumaade rajamine Maa-ala valik Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad.
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises j...
Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suu...
9 Varusid inventeeritakse vähemalt kord Varusid inventeeritakse kord aastas aastas Kasutatakse odavate kaupade korral Kasutatakse igasuguste kaupade korral Tabel 1. Varude perioodilise ja pideva arvestussüsteemi võrdlus (1, 70) Nüüdisaegsete töövahendite (arvutid jms) kasutamine hõlbustab varude pidevat arvestust ja vähendab inimtöö mahtu. Seepärast on otstarbekas rakendada perioodilist arvestussüsteemi ainult väheväärtuslike kaupade arvestamisel. Kui kaupade foosiline säilitamine on tagatud, annavad nii perioodiline kui ka pidev arvestussüsteem tulemuseks ühesuguse müüdud kauba kulu. (1, 70) 4. VARADE INVENTEERIMINE Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, arvestusvead, riisumine jne) ei saa tuvastada nende toimumise momendil.
Ratsahobusel on see 98-103; rakkehobustel 104-108 Hobuse pildistamisel peavad kõik 4 jalga nähtaval olema, mõõtmisel peavad jalad kattuma Hobuse pildistamisel peab lakk olema teisel pool, pildil ei tohi lakka näha olla. LK 7 10. Hobuse klassikaline tüpiseerimine lähtub kolmest printsiibist, nimeta need: 1) zooloogiline printsiip (muutused skeletis) 2) ökoloogiline printsiip (keskkond) 3) zootehniline printsiip (mõtestatud inimtöö hulk), viimasest tuleneb tõugude klassifitseerimine. Kranioloogiliste erinevuste iseloomustamisel jagas Ewart hobusetõus Nehringi indeksi järgi, nimeta need grupid ja indeksite järgi ka mõned tõud esindamaks: 1) stepihobune (indeks 240-260; Läänes-Suurbritannias sairi tõug) 2)kiltmaahobune (indeks 224-238 berberi, anhaal-tekiini ja araabia täisverelise ratsahobuse tõug) 3)
Majanduslikult oli Põhja-Itaalia enam arenenud kui Lõuna-Itaalia Ühendamise negatiivne pool rahvuse ülehindamine ja halvustav suhtumine teistesse Rahvuslus toitis ka riikide koloniaalekspansiooni, sõjajõudude paisutamist ja vallutuspoliitikat Esmatähtsaks peeti riigi sõjalise võimsuse tugevnemist ja koloniaalvallutusi. Tööstusrevolutsioon 18saj leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogia arengus. Uute kaupade tootmisel asendati inimtöö masinatega ning manufaktuurid(tööjaotusega käsitööettevõte) asendusid vabrikutega. See murranguline pööre tootmises saigi aluseks tööstusrevolutsioonile. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ning kudumiseks, terase toomiseks jne. Lisaks oli vaja ka inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid, ning seetöttu sai tööstusrevolutsioon käivituda alles siis kui ühiskonnas oli selleks piisavalt vaba raha ja tööjõudu
õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust. Kuluefektiivsus- eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega. Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus 3) Personali arvutamise protsess Tööaja analüüs – erinevad tehnikad, nt töömeetodi analüüs ja tööaja mõõtmine, mis on kasutatud inimtöö uurimiseks selleks, et süsteemselt läheneda efektiivsuse tõstmisele ja protsesside parendamisele. o Töömeetodi analüüs – süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine ning analüüs selleks, et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem töömeetod o Tööaja mõõtmine - erinevate tehnikate rakendamine selleks, et määrata aeg, mille
vastutust); võimustamine (töötajad saavad muuta töötegemise viise); meeskonna töö (omavad sarnaseid oskusi, otsustavad kollektiivselt, kuidas sooritada ülesandeid); paindlik tööaeg. 8) TÖÖAJA ANALÜÜS- MIS SEE ON, MILLEKS SEDA VAJA ON, MÕISTED ● Tööaja analüüs on erinevad tehnikad, näiteks töömeetodi analüüs ja tööaja mõõtmine, mis on kasutatud inimtöö uurimiseks selleks et süsteemselt läheneda efektiivsuse tõstmisele ja protsesside parendamisele. ● Töömeetodi analüüs - Süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine ning analüüs selleks et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem töömeetod. ● Tööaja mõõtmine -Erinevate tehnikate rakendamine selleks et määrata aeg mille
efektiivsed); käitumismudelid (rohkem ülesandeid, mis suurendavad vastutust); võimustamine (töötajad saavad muuta töötegemise viise); meeskonna töö (omavad sarnaseid oskusi, otsustavad kollektiivselt, kuidas sooritada ülesandeid); paindlik tööaeg. 13. Tööaja analüüs – mis see on, milleks seda vaja on, mõisted – Tööaja analüüs on erinevad tehnikad, näiteks töömeetodi analüüs ja tööaja mõõtmine, mis on kasutatud inimtöö uurimiseks selleks et süsteemselt läheneda efektiivsuse tõstmisele ja protsesside parendamisele. Töömeetodi analüüs - Süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine ning analüüs selleks et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem 3 töömeetod
inimeste arvu. Samuti suureneb materjalide kokkuhoid ja pareneb toodangu kvaliteet. Samas nõuab automatiseerimine suuri kulutusi kallitele seadmetele ja teenindava personali koolitamisele. Automatiseerimist on kolme liiki: osaline, täielik ja kompleksne. Osalise automatiseerimise korral on haaratud üks või mitu tehnoloogilist protsessi, kusjuures inimese osaks on ühe või mitme tehnoloogilise protsessi jälgimine. Osalise automatiseerimise korral on inimtöö osatähtsus märgatavalt oluline. Täieliku automatiseerimise korral on inimese töö nulli lähedane ta ainult jälgib kuidas süsteem töötab. Sellel automatiseerimise tasemel on automatiseeritud kõik tootmislõigus, kaasaarvatud tootmise juhtimine, kus kasutatakse arvuteid ja muid automaatseadmeid. Kompleksse automatiseerimise korral on inimtöö osatähtsus viidud miinimumini ja tootmisprotsess toimub automaatselt juhtides eri objekte ning koordineerides nende tööd
Nõudluse tasandamiseks kasutatakse eelregistreerimist ja reserveerimist ning tarbija ei pea ootama järjekorras. Väljaspool tippnõudluse aega kasutatakse teenuse tarbimise ergutamiseks soodushindu. Kõikide teenuste puhul ei ole õige alati järjekordi vältida. Järjekorrad võivad anda võimalusi teenindusvõimsuste paremaks kasutamiseks ja selle kaudu madalamate hindade rakendamiseks, millest tarbijad peaksid teadlikud olema. Tööstuses ja põllumajanduses saavutatakse tootlikkuse tõus inimtöö asendamisel masintööga ja seda ei pruugi tarbija isegi märgata. Teeninduses osaleb tarbija teenuse osutamise protsessis ja innovaatiline edu sõltub sellest, kas ja kuidas tarbija seda aktsepteerib. Teenuse osutamisel toimub osa protsesse tarbija juuresolekul, osa aga mitte. Neid protsesse, mis toimuvad tarbija juuresolekuta, saab automatiseerida. Innovatsioon võimaldab lõhkuda traditsioone, kuid nõuab edu saavutamiseks täpsemat planeerimist. Uue tehnoloogia
5. Milleks on laoruume vaja kauplustel? 6. Milliseid toiminguid tehakse maanteetranspordi terminalides? 11.5. Ladude jaotus kasutatava tehnoloogia alusel Kasutusotstarbe järgi võidakse rajada erineva inventari (riiulisüsteemide) ja tehnoloo- giliste seadmetega ladusid. Kõikjal maailmas on levinumad lihtsa sisseseadega konventsionaalsed kaubaaluste ja peenkaubariiulitega laod. Üha enam ehitatakse juurde uusi ladusid, kus inimtöö osatähtsus on viidud miinimumini. Suurema osa tööst teevad inimese eest automaatselt või pool- automaatselt (inimese osalusel) töötavad laoseadmed, mis tagavad kõrge tootlikkuse ja madalad kasutamiskulud. Põhimõtteliselt kasutatakse kaht tüüpi laotehnoloogiaid: ,,mees kauba juurde" (man to goods) või ,,kaup mehe juurde" (goods to man). See on esimene küsimus, mis tuleb uue lao planeerimisel ära otsustada. Kogu varasema laonduse ajaloos on kasutatud esimest tööviisi, kus
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki
isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute abil majandus(4) - ühiskonnaelu valdkond, kus luuakse materiaalseid rikkusi, jaotatakse, vahetatakse ja tarbitakse neid majanduslik käitumine - indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsustus, kuidas kasutada enda käsutuses olevat omandit, kapitali ja vaimseid ressursse majandusressursid - loodusressursid, mida on rikastatud teatava hulga inimtöö lisamisega majandussubjektid - majandustegevuses osalevad indiviidid, ettevõtted ja valitsus majandussüsteem - mehhanism, mis ühendab kõiki tootmistegureid ning arusaamu ja teadmisi majandamise reeglitest majanduse (valdkonnad) põhisektorid - primaarsektor ehk hankiv tööstus ( põllumajandus, jahindus, metsamajandus,kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus
3. Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud. 4. Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama. Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx mõistuspärasus, kapitalism tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist tööarmastus, kokkuhoidlikkus
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute j...
savifraktsiooni lisamisega. Sellisel moel kohaliku materjali kasutamisel saavutatakse märkimisväärne majanduslik sääst ja ökoloogiline efekt. Võimalik on kasutusse võtta ka nt liiva- ja kruusapesust tekkinud "jääke", mis koosnevad enamalt savist. · Savi on sobiv materjal ise ehitamiseks. Oskus teabe või konsultatsiooni hankimisega on võimalik suurem osa ehitustöödest ise korraldada. Seda soosib ka fakt, et suhteliselt väike on vajadus mehanismide ja suhteliselt suur inimtöö järele. · Savi konserveerib puitu. Tingituna savi suhteliselt madalast tasakaalulisest niiskuse sisaldusest 0,4 6 kaalu% (sõltuvalt savimineraalist, saue sisaldusest, õhuniiskusest) imab see endasse ka võimalikult puidu või muu saviga ümbritsetud orgaanilise aine niiskuse ja väldib selliselt nende seente või putukate poolt kahjustumist. Puidu tasakaaluline niiskuse sisaldus on nt 8 12%. Loomsed kahjurid vajavad tegutsemiseks reeglina 14 18%, seened üle 20% niiskust.
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk t...
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles madalamatele tasanditele. sisaldub: ...
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. ...
48. Millised on plussid ja miinused inimese ja looduse suhteid hinnates atmosfääris, meredel ja ookeanidel ning liustikes ja põhjavetes (hüdrosfääris), biosfääris, Maa kivimite kestas (litosfäär) ja iseloomusta mullaga seotud situatsioone. 49. Kas inimene on tänapäeval saanud maastikku kujundavaks teguriks ja selle head ning halvad küljed. Jah. muld inimesele väga oluline kui põllu- ja metsamajanduse üks põhiline tootmisvahend Selle juures on muld ühtlasi inimtöö objektiks, mille tulemusena kõrgema saagi saamiseks muudetakse selle omadusi kultuuridele paremate kasvutingimuste loomise suunas. Siia kuuluvad muldade väetamine, kuivendamine, lupjamine jt. tööd. Muld võib otseselt mõjutada inimese tervislikku seisundit. Kui mullas on mõningate ainete puudus leiab see peegeldust läbi taimse toidu inimeste ja loomade arengus ja kasvus. Näiteks kaltsiumi
vahel ladusat ja usalduslikku koostööd. Detaili ei ole mõtet valmistada tervenisti kallist metallist. Säästlikuse põhimõttel kasutatakse neid vaid sellel tööpinnal, mis detaili töövõimed limiteerib. CIM Computer Integrated Manufacturing Detailide ja sõlmede konstrueerimisel võetakse võetakse masstootmist silmas pidades nende kujundamisel arvesse vajadust kasutada montaazil inimtöö asemel roboteid.Autotööstuses on see eriti aktuaalne. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nimetatakse liiteiks. Jagunevad lahtivõetavaiks ja kinnisliiteiks. Lahtivõetavad: 1)keermesliited Kinnised: 1)neetliited 2)liistliited 2)keevisliited 3)hammasliited 3)jooteliited 4)tihvtliited 4)liimliited
Hegeli monarhismi ja bürokraatia kaitsmisele demokraatliku parlamentarismi. · Üleminek kommunismile ja võõrandumismõistet kasutava majandusfilosoofia loomine (1843-1844). Ilmselgelt mõjutatud sotsialistide töödest, kuulutab välja töölisklassi ja filosoofia liidu. TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes
Arvutustehnika üheks eripäraks on tema portatiivsus - pole sugugi haruldane, et väike, taskusse mahtuv seade võib maksta mitukümmend tuhat krooni. See muudab kõrgtehnoloogiaga varustatud kontorid varastele eriti atraktiivseks ning sellega tasub kontori sisustamisel ja projekteerimisel ka arvestada. Pole mõtet vargavastastelt süsteemidelt kokku hoida. Samas ei pruugi kallis riistvara sugugi olla arvutisüsteemi väärtuslikem osa - enamasti on selleks andmed, mis tekkinud inimtöö käigus. Andmeid on raske hinnata. Andmete hävimine põhjustab enamasti palju suuremat kahju kui riistvara või tarkvarapakettide puhul, sest kui tarkvara ja riistvara saab alati uuesti osta ja paigaldada, siis andmeid pole niisama lihtsalt võimalik uuesti tekitada (juhul muidugi, kui pole tehtud korralikke varukoopiaid - varundamisest tuleb allpool veel juttu). Kõiki arvutisüsteemi komponente ohustavad nelja põhitüüpi ohud.
osakaal on kõrge. 1 Kapitalism majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
Tööõigus ja ohutus. Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised
Eesmärgiks on pakkuda välja uusi lahendusi ehk kujundada vaadeldava töö tegemiseks lihtsamaid ja efektiivsemaid meetodeid. Vaatlus ehk töö produktiivsuse uuring on eelkõige töötajate mistahes tööülesannete täitmiseks mineva ajakulu hindamine ehk kavandatud töömeetodite kohandamine kvalifitseeritud töölisele konkreetse töö tegemiseks ettenähtud aja ja kvaliteedi piiranguid arvestades. Lõpptulemusena määratakse tööle sobiv inimtöö ajakulu ehk ajanorm. Fotovaatlus seisneb tööprotsessi analüütilises vaatlemises, mille raames pannakse kirja tööd kirjeldavad olulisemad tegevused, selleks kasutatavad vahendid ja kulutatud aeg. Kronometraaz töötsüklite mõõdistamine töö tootlikkuse arvutamiseks Tööaja isepildistamine Tööaja ,,pildistamine" on töö teostaja poolne ajakasutuse jäädvustamine etteantud päeviku vormis
· tööjõu kvalifikatsiooni tõus · töötajate motivatsiooni tõus 57) Maa tootlikku võimet tõstvad tegurid 1. tootmise otstarbekohasem paigutus, st looduslike tingimuste parema ärakasutamise eesmärgil 2. tootmise intensiivistamine, st täiendavate materiaalsete ressursside mahutaminse teel suurendada maa tootlikku võimet 3. maaviljeluse ja loomakasvatuse üldise taseme tõstmine uute ja efektiivsemate... 58) 59) 60) Töö intensiivsus 61) TÖÖ INTENSIIVSUS inimtöö pingelisus, lihaste ja närvienergia hulk, mida töötaja töö tegemisel ajaühikus kulutab. 62) Muudel võrdsetel tingimustel on intensiivsema töö puhul tööviljakus suurem ehk tööaeg mingi töö tegemiseks lüheneb. 63) Tööviljakuse muutumatuks jäädes võib töö intensiivsus langeda, kui tööd mehhaniseeritakse ja automatiseeritakse nii, et töötaja töö muutub hõlpsamaks või kui muud töötingimused paranevad ning väsimust