Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib ta töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt seaduse nõuetele. 16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Töövõtulepingul alluvussuhe puudub, töölepingus allub töötaja tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingus tööaeg kindlaks määratud (üldiselt 8h päevas 40h nädalas), töövõtulepingus on määratud tähtaeg millal töö peab valmis olema Töölepingus tööandja maksab tasu perioodiliselt, töövõtulepingus tellija maksab siis kui töö on üle antud. Ta ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus tulemus üle vaadata. 17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Tööajas, töötasus, töölepingu tähtajas, töötegemise asukohas , tööle asumise ajas (vajadusel
Ületunnitöö piirnormid Ületunnitöö piirnorm ühe töötaja kohta on 200 tundi kalendriaastas. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi. Valveaeg-Valveaja kestus mis ei või ületada 24 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu. Valveaja kestus, rakendamise kord ja lisatasu suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööaja normist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Raseda ning naise soovil, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast last, on tööandja kohustatud rakendama talle osalist tööaega. Töötamine õhtusel ja ööajal Õhtuseks ajaks loetakse aega kella 18.0022.00, ööajaks aega kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul.
Pg1 lõ 3 kohaselt on antud töölepingu pooltele ning ameti asutustele ja ametnikele võimalus rakendamata jätta seaduse mõningad paragrahvid. Mõeldakse ületunni tööd, töötamine õhtusel ajal, töö korraldus, töö jaotumine osadeks jne. Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel iseseisev otsustamise pädevus ja kes vastavalt töölepingule määrata ise oma tööaja. Paragrahvide kohandamine on võimalik ka kiriklikes asutustes. Isesev tööaeg – kelle töö iseloom võimaldab otsustada oma töö iseseiva täitmise üle, mis tõttu ei ole otstarbekohane neid piirata tööandja sisekorraeeskirjades sätestatud ajaliste piirangutega. Enamasti juhtivatel kohtadel isikutel, loomingulised töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, teadustöötajad ja õppejõud. Tööaeg ja tööajaliigid Tööaeg on seaduse ja muu õigusakti kollektiivse lepinguga või poolte kokkuleppel
8) kus qk koppelevaatori tegelik jõudlus t/h; qtk koppelevaatori tehnoloogiline jõudlus (normaaltingimustes) t/h (qte = 40). Koppelevaatori 2-20 tegelik jõudlus valemi (1.8) põhjal on 31,81t/h, seetõttu eelpuhasti ei ummista koppelevaatorit ja teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti vastuvõtureziimis ei esine vilja kuhjumist. Teravilja eelpuhasti keskmine tööaeg päevas on arvutatud järgmise valemiga 5 mk 64 t kp = = = 2,29, (1.9) qe 27,83 kus tkp eelpuhasti keskmine tööaeg päevas h/d. Teravilja eelpuhastite vajalik arv on arvutatud järgmise valemiga
2. Seoses erakorralise tellimuse täitmisega soovis tööandja töötajaid tööle rakendada kolmel päeval peale tööpäeva lõppu. Kuidas toimub ületunnitööle rakendamine. Keda ei saa rakendada. Millised on ületunnitöö piirnormid ja kuidas selline töötamine kompenseeritakse Ületunnitöö toimib poolte kokkuleppe põhimõttel, rakendada ei saa alaealist, üksnes T nõusolekul saab rakendada rasedat, piirnormid nädalas kogu tööaeg 48t, 4 kuulises arvestusperioodis, täiendavalt võib töötajat, tema nõusolekul, ületunnitööle rakendada arvestusega 52 tundi päevases ajavahemikus. Rakendamisel samad piirangud mis öötöö puhulgi, lisatasu mitte väiksem kui 25% tunnipalgamäärast. 3. Firma, kus ühes tsehhis oli tervistkahjustavate töötingimustega töö, soovis kollektiivlepingusse võtta järgmised sätte
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel
ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Paberitootmisefirma soovis seoses tööde mahu ajutise suurenemisega tööle võtta kõrgekvalifikatsiooniga töötaja. Töö selles firmas toimus 3-s vahetuses (ka öösel) ja firmal oli 2 struktuuriüksust (üks Kehras, teine Tallinnas). Milline tööleping tuleks teha. Mida tuleb kokku leppida tööaja osas (summeeritud tööaeg) Kuidas kompenseeritakse öises vahetuses töötamine. Kuidas tuleks antud juhul kokku leppida töölepingu tingimus - töötegemise asukoht. Sinu vastus: Kuna tegemist on ajutise tööde mahu suurenemisega, tuleks teha tähtajaline tööleping, kuni saavutatakse teatud soovitud tulemus. Töötajaga tuleb kokku leppida töötegemise ajas. Oluline on et arvestusperioodilõpuks ei ületaks kokkulepitud tööaega. Öötöö konfisent on 1,25 Töötegemise koht tuleb kokkuleppida tööandjaga, kuna see võib kaasa tuua täiendavaid kulusid nii rahas kui ajas. Reeglina lepitakse kokku koht kohaliku omavalit...
ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Õpetaja: Artjom Semjonov e-post: [email protected] Esmaseks tulekustutusvahendiks nimetatakse ühe inimese kasutada olevat tule kustutamiseks ettenähtud vahendit. Esmasteks tulekustutusvahenditeks on: kantav tulekustuti; väike tulekustutuskraan; anum veega; kast liivaga; tulekustutusvaip. Kantav tulekustuti vahtkustuti vesikustuti süsihappegaaskustuti pulberkustuti halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldav kustuti haloonkustuti. Erandiks on kantavate tulekustutite hulgas veetav tulekustuti, seda on võimalik transportida ja kasutada ühe inimese poolt ja tema töömass on üle 20 kg-i. Tulekustutid Tulekustutid Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs. Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese...
Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on 2,9 m/s2. 2. Kui kasutatakse mitut tööriista päeva jooksul 1) NL 4 m/s2 2,5 h jooksul 2) KL 3 m/s2 1 h jooksul 3) MV 20 m/s2 15 min=0,25 h jooksul ( ) √ Seega ( ) ( ) ( ) m/s2 ( ) √ ( ) ( ) ( ) 4,3 m/s2 Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtusest on lubatud tööaeg vibrokiirenduse 4,02 m/s2 (tulemus esines kaks korda) puhul 10 tundi ja vibrokiirenduse 5,5 m/s2 puhul 6,5 tundi. Lähtudes üldvibratsioonist, tuli lubatud tööaeg kõigi puhul 0 tundi. Seega katsete tulemused ei vastanud normidele üldvibratsiooni puhul. Käsitööriista korral on vibrokiirendusel 3,7 m/s2 lubatud tööaeg kohtvibratsioon puhul 10 tundi. 2. Graafikud Vibrokiirus 85
Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös
kõik päevad v.a. laupäev - pühapäev ning riigipühad) ning korrutatakse saadud päevade arv 8- ga. Saadud tulemus lahutatakse töötaja antud kuu kokkulepitud tööajast. 48. Kuidas leitakse ületöötundide arv? Ületöötundide arvutamiseks lahutatakse tegelikult töötatud tundide arvust kokkulepitud tööaeg (kui tööaega on korrigeeritud, siis korrigeeritud tööaeg). Näiteks töötas töötaja 184 tundi, tööaeg kuus oli 176 tundi, ületöötunde 184-176= 8 tundi. 49. Kui palju peab töötajale vastavalt TLS § 51 lg 1 jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul järjestikust puhkeaega? Töötajale peab jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega (TLS § 51 lg 1). Piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande töötajatele või töötajatele, kelle puhul on pikem tööaeg kokku lepitud kollektiivlepingus. 50
PÖÖRDVÕRDELINE SEOS Pöördvõrdelise seose näiteks mingit tööd tegevate tööliste arvuga ja selle töö teostamise ajaga. Kui töölisi on 2 korda vähem, venib tööaeg 2 korda pikemaks ja kui töölisi on 2 korda rohkem, siis tööaeg on lühem. Näeme, et muutuja suurenemisel teatud arvu korda teine muutuja väheneb sama arvu korda ja vastupidi. Sellisel juhul ütleme, et need suurused on pöördvõrdelises seoses... KAKS MUUTUJAT ON PÖÖRDVÕRDELISES SEOSES, KUI NENDE KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool.
Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents
Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu ? Tehnika areng tõi kaasa uued tehnilised leiutised. Enam polnud vaja nii palju töölisi, kuna tehastes ja tööstustes hakati kasutama masinaid, mis vähendas ülearust tööjõu tarvidust. Masinatega tehastes toodeti liinitööl rohkem kaupa. Linnades oli graafikuline tööaeg, mitte nagu maal, kus tehti tööd kogu aeg. Graafikuline tööaeg andis inimestele vabu päevi ja sellega inimestel linnas tekkis vabat aega. Linnastumine algas tänu sellele, et koondusid ümber tehaste suured elamurajoonid, kus töölised elasid. Samuti polnud enam vaba maad, kus saaks talu rajada ja põllumajandusega tegeleda, selleks läksid paljud maa inimesed tehastesse ja tööstustesse tööle. Kaasnes ka tööpuudus, selle põhjuseks oli tööstuse ja masinate kiire areng ja inimestel polnud enam töökohti, sest
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud
KATASTROOFI PLANEERIMINE *Katastroofid süsteemihalduses. -sündmus,mis peatab või takistab oluliselt süsteemi tööd *riistvaratõrked *tarkvaratõrked *inimeste eksimused *muud tegurid,õnnetused RIISTVARATÕRKED *selgitamine tihti raskem kui parandamine *enamasti parandamine=detaili vahetamine -vajalikud oskused kergesti omandatavad *varuriistvara *hoolduslepingud *garantii VARURIISTVARA *mida varuda? -kui kaua tohib süsteem seista -kas on oskused vastavate parandustöödeks -kui palju on varuseadmete jaoks raha -kui palju ruumi varutud asjad võtavad -kas samu varukomponente saab ka mujal kasutada *kui palju varundada? -millisel hulgal vastavaid komponente süsteemides kasutatakse -kui kaua tohib süsteem seista -kui palju varuseadmete jaoks vabaraha -kui sageli k...
Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja töötaja saab ainult kokkulepitud töötasu - üldjuhul tähtajatu, võib olla ka tähtajaline - töötajal on õigus puhkusele Kui need tunnused on olemas, peab olema tööleping. Muud lepingud on ebaseaduslikud. Seda reguleerib töölepingu seadus.
toob ta välja, et aastatel 1858-1860 organiseerisid pagarisellid miitinguid öötöö ja pühapäevatöö vastu. Ka komitee arvas, et töötunnid on piiratud loodusseadustega, mida ei saa karistamatult rikkuda. Kuna peremehed sunnivad oma töölisi vallandamise ähvardusel rikkuma oma usulisi veendumisi, ning annavad mis on ohtlik usule, moraalile ja avalikule korrale. autor on samuti nõus sellega, et selle aegsed peremehed käitusid valesti ja igal inimesel on ettenähtud kindel tööaeg ja neid ei saa oma suva järgi tööl kinni hoida. Autor mõistab ka seda, et töö oli sel ajal inimestele äärmiselt oluline ja kui ähvardati tööst ilma jätta, tegid töötajad kõik, et töö jääks alles. 5 2. VÕRDLUS EESTI ÜHISKONNAGA 2.1. Paralleelid teose ja Eesti ühiskonna vahel Marx tõi oma teoses välja ning arutles teemadel tööpäev ja tööaeg, mis on ka oluline teema tänapäeval
tööõnnetusest, on vaja vormistada nõuetekohaselt tööõnnetuse raport. 3 eksemplari – tööinspektsioon; töötaja; tööandja 55 aasta, et hilisemate probleemide korral lugeda eelnevaid juhtumeid 7. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Tööleping Töövõtuleping Töölepingu seadus Võlaõigus seadus Kindel tööaeg, töökoht ja tööviis Töötaja teeb tööd siis kui tahab, kuidas tahab ja kus tahab Palk iga kuu Ei pea olema palk iga kuu Min. palk 430€ Puudub min. palga määr Ravikindlustus Vastutab ise 28 päeva puhkust Õigus puhkusele puudub 8
Töötajad teevad nädalas 40 h tööd, mis on toodud ka välja töölepinguseaduses. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse riiklikuks tööajanormiks 8-tunnist tööpäeva ja 40-tunnist töönädalat. Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse riiklikust tööajanormist, kuid seda mitte tööpäeva ulatuses, vaid pikema ajavahemiku, arvestusperioodi ulatuses. Nii võib tööaeg päeviti või nädalati varieeruda, summaarselt peab aga töötundide arv võrduma arvestusperioodi töötundide normiga. Aeg, mis arvestuse aluseks võetakse – nt nädal, kuu või neli kuud –, tuleb ära näidata kas töösisekorraeeskirjas, kollektiiv- või töölepingus. Kui arvestusperioodiks soovitakse neljast kuust pikemat ajavahemikku, peab tööandja taotlema selleks kooskõlastuse oma asukoha tööinspektorilt. Lisaks on tööandjal
õhutemperatuuri järsk tõus ja langus jne). Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki väsitav. Tervist kahjustavateks faktoriteks on tolm, müra, vibratsioon, töötamine sundasendis (masinajuhid) ja õues (temperatuurikõikumised, puugid jne), sageli töötamine liiklussituatsioonis. Ametlik tööaeg on 40 tundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist oktoobrini, võivad tööpäevad kujuneda vahel päris pikaks. Töötatakse siis, kui vastavaid töid on mõistlik teha, linnatänavaid remontides ja hooldades ka öösiti ning nädalavahetustel. Töövõimalused Teetöölised töötavad teedega seotud ehitus-, remondi- ja hooldusettevõtetes. Kuna teetööd on hooajalised ja suvel on rohkem tööd kui talvel, siis kasutatakse palju ajutist tööjõudu
2. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Töölepingu sõlmimiseks on vaja poolte kokkulepet. Tööleping loetakse sõlmituks, kui töötaja ja tööandja on saavutanud kokkuleppe kõigis olulistes tingimustes. Seadus ei sätesta töölepingu kohustuslikke tingimusi. Olulised tingimused määravad töötaja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel arvestades konkreetset töösuhet. Üldreeglina on töölepingus kokku lepitavateks olulisteks tingimusteks töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht jms. Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööleping sisaldada: o töötajat kahjustavat tingimust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja kokku leppida tingimuses, mille kohaselt koolituse mitteedukal sooritamisel väheneb töötaja töötasu;või töölepingu kehtivusega seotud tingimust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu
Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja töötaja saab ainult kokkulepitud töötasu - üldjuhul tähtajatu, võib olla ka tähtajaline - töötajal on õigus puhkusele Kui need tunnused on olemas, peab olema tööleping. Muud lepingud on ebaseaduslikud. Seda reguleerib töölepingu seadus.
sobivas tööaja korralduses. ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus. (4-kuulises arvestusperioodis) - kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust - ei kahjusta töötaja olukorda - TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile. PUHKEAEG · töötaja on vabastatud tööülesannete täitmisest
1.2 Omab vastavat kvalifikatsiooni 1.3 Õpetaja juhindub oma tegevuses: · Eesti Vabariigi seadustest ja valitsuse määrustest, · Haridusministeeriumi normatiivdokumentidest, · riiklikust ja kooli õppekavast, · direktori käskkirjadest, · direktori ja õppealajuhatajate või neid asendavate isikute korraldustest ja juhenditest; · kooli töösisekorraeeskirjadest, käesolevast ametijuhendist. 3.4 Õpetaja tööaeg on 35 tundi nädalas 3.5 Õppetundidest ülejäänud tööaeg hõlmab tundideks ettevalmistamist, töö analüüsimist, dokumentatsiooni täitmist, pedagoogide ja lastevanemate vahelise ühenduse pidamist, enesetäiendamist, õpilaste järeleaitamist. 2.PÕHIÜLESANDED 2.1 Õpilaste juhendamine, nende arengu ja motivatsiooni toetamine 2.2 Õpilaste kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse 2.3 Õpilastes kaasinimest austava suhtumise arendamine
DR reziimis: horisontaalne ja vertikaalne 2 cm / 50 m Üldised andmed: Loodimine: treegeri ringvesilood/ 8' / 2 mm 0,3" lahutusvõime Pöörlemiskiirus 86 kraadi/ sek Positsioneerimise kiirus 302 sek Teleskoobi suurendus 30x Töötemperatuuride vahemik 20 °C kuni +50 °C Andmeside Serial, USB Toiteallikas: Sisemine aku/ tööaeg Li-ion aku 11,1 V, 4,4 Ah / ligik. 6 tundi Kaal: Robot-variant 5,25 kg Robotmõõtmine: Ulatus, passiivsed prismad 300- 500 m Juhtpaneel: Operatsioonisüsteem Windows Embedded CE 6.0 Tahhümeeter Trimble VX Instrument on ainuke, mis teeb ära kerge vaevaga integreerituna optilise mõõdistamise, meetrilise pildistamise ja 3D skaneerimise
Töövõtu lepingu alusel töötaval isikul ei ole õigust puhkusele, samas tehakse tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolme kuu pikkuse/tähtajatu lepingu korral töö tasu saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustus kaitse kehtib kaks kuud pärast teenussuhete lõppemist. 7. Mis on põhilised tingimused, milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Vaja kokku leppida: - Töötasu - Tööaeg - Töö tegemise koht - Tööülesanded - Puhkuse kestus - Töökorralduse reeglid 8. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Summeeritud tööaeg on maksimaalne töötundide arv nelja kuu jooksul, mis ei tohi ületada keskmiselt 48-sat tundi nädalas. Töölepingus tuleks ära märkida graafiku alusel
Samuti oli kloostrites paika pandud kindel päevakava, mille järgimine oli loomulikult kohustuslik. Ööpäev algas jumalateenistusega, mis kestis veerand kolmeni. Peale öist jumalateenistust järgnes neli tundi uneaega. 5:15 oli äratus, millele järgnes kongide ülevaatus ja individuaalne palve. 6:15 - 8:00 oli hommikune jumalateenistus. Peale seda, kaks tundi tööd ja tagasihoidlik hommikusöök. Peale hommikusööki palve kongis ja pühakute elulugude lugemine. 11:30 15:00 oli tööaeg. Kui tööaeg lõppes oli pooleteise tunnine lõunane jumalateenistus. Jumalateenistuse lõppedes said mungad pool tundi vaba aega. Õhtusöögile lisandus palvetund. Kord nädalas pidid vaimulikud preestrile pihtima. 20:00 oli öörahu. Kloostri eeskirjade vastu eksinuile olid määratud kindlad karistused. Tavalised kartistused olid 36 või 300 piitsahoopi. Suure pattude korral pidid mungad kandma paljal ihul okasvööd.
................... Kursus ....................................... Kuupäev .................................... Testiga on võimalik koguda maksimaalselt 25 punkti. Iga küsimuse taga olev arv näitab õige vastuse korral saadavad punktid, mitte ei näita valikvastuste arvu. Loe ülesandeid tähelepanelikult! I TÖÖ-ANALÜÜS (tööaeg, töökorraldus) 1. Tööaeg on: (3 punkti) a) Ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid b) On seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel o on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid c) Majandusüksuses tegelikult kasutatud või kasutada kavatsetav tööaja üldhulk 2. Reaalne tööajafond on: (3 punkti) a) Päevade arv aastas 365 (366)
Kokku tuleb leppida töötasu maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab), T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. TA-l on kohustus maksta töötasu ka siis - kui T viibib koolitusel; TA ei kindlusta töötajat tööga (tööseisak); T esindab töötajaid; T ei saa isiklikel põhjustel tööd teha (§38) 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud 7) tööaeg. Täistööaeg, kui töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Kui summeeritud tööaeg, siis arvestusperiood ja tööaja teatavaks tegemise tingimused. 8) töö tegemise koht 9) puhkuse kestus 10) etteteatamistähtajad töölepingu ülesütlemiseks v etteteatamistähtaja määramise alused 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele 12) viide KL ( tuleb tutvustada KL-t) Lisaks eeltoodule tuleb kirjalikult teavitada ka (§6)
Alla 18-aastased 8h päevas (40h nädalas) Töölepingu sõlmimine Töölepingut sõlmitakse kirjalikult Suuliselt lubatud sel juhul, kui kestus ei ületa 2 nädalat Tööleping peab sisaldama Poolte andmeid Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg Tööülesannete kirjeldus, ametinimetus Töötasu, arvutamise viis, maksmise kord (lepingus on kirjas brutotasu) Muud hüved (juhul, kui on kokku lepitud) Tööaeg Töö tegemise koht Puhkeaeg ja puhkus (puhkus toimub kahes osas) Viited -lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg -töökorralduse reeglid -kollektiivlepingu olemasolu Katseaja kohaldamine Tööle asudes automaatselt kohaldatav Kestvus 4 kuud, kokkuleppel lühem või jäetakse üldse kohaldamata (juhul, kui see ei ole lepingus kirjas, on katseaeg 4 kuud)
kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet, organisatsioon, tehnoloogia)summa; 2. Ajafond (tööaeg, produktiivaeg) Tööviljakuse mõõtmine(II) · Probleem: kuigi tööviljakuse näitajad on lihtsalt leitavad, ei peegelda nad küllalt täpselt tööviljakuse põhiolemust, sest töö mõõdukus on võetud elavtöö, töö tulemuseks aga toodang, milles sisaldub ka ellenev ajastatud töö. · Tööviljakuse kasv peegeldatuna tööaja kokkuhoius, st kas väheneb tööaeg teatud toote valmistamiseks või suureneb toodang ajaühikus, on majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid itte ainuke kriteerium. · Antud näitaja ei pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline ka toodete struktuuri ja kvaliteedi muutudes, mis on tingitud tootmisprotsessi muutusest, võib näiliselt tööviljakuse näitajat halvendada tegelikult rahuldatakse ühiskonna/tarbija muutunud vajadust.
2 3 462 0,7 . Farmi ööpäevase söödakoguse töötlemiseks on vaja ühte segurit. 396 z ji 0.02 2 3 5700 0,7 . Farmi ööpäevase söödakoguse töötlemiseks on vaja ühte lõssipumpa. 9 Pideva tööga seadmete arv on toodud tabelis 2.2. Masinate tööaeg ööpäevas on leitud valemiga [4, lk. 26] mi ti qi , (2.2) kus ti – seadme tööaeg ööpäevas h; mi – söödaosise ööpäevatarve kg; qi – seadme tootlikkus (tehniliste andmete järgi) kg/h. 396
6) Muud hüved Muude hüvede andmine töötajale peab leidma kajastamist töölepingus juhul kui pooled on selles kokku leppinud. Nende töölepingus esitamise kohustus on eelkõige töötaja kaitseks. Töölepingus fikseeritud hüvesid on töötajal õigus nõuda. Nt. tööauto kasutamine, mobiili kasutamine. Töötaja ei saa neid küsida rahas, küll aga võib spordiklubi kaardi hüvitada vms... Need ei lähe töötaasuna arvesse. 7) Aeg kui töötaja täidab kokkulepitud tööülesanded e. tööaeg määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Eelkõige on oluline kokku leppida tööaja pikkuses. Töölepingu seaduses eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi, 7-päevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. See on täistööaeg (40h nädalas, 8h päevas). Pooltel on aga õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. Osalise tööaja
- Töötaja puudumisel ( puhkus, haigusleht jm) peab korrigeerima tema tööaega. Selleks loetakse kokku need puudutud päevad, mis on ajavahemikus esmaspäevast- reedeni ( st. kõik päevad v.a. laupäev- pühapäev ning riigipühad) ning korrutatakse saadud päevade arv 8-ga. Saadud tulemus lahutatakse töötaja antud kuu kokkulepitud tööajast. Kuidas leitakse ületöötundide arv? - Ületöötundide arvutamiseks lahutatakse töötatud tundide arvust kokkulepitud tööaeg. Kui palju peab töötajale vastavalt TLS § 51 lg 1 jääma 24 tunnise ajavahemiku jooksul järjestikust puhkeaega? - vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Kui palju peab vahetustega töö korral 7- päevase ajavahemiku jooksul andma töötajale järjestikust puhkeaega? - vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Kui pikk võib keskmiselt olla tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul neljakuulise arvestusperioodi jooksul ( TLS § 46 lg 1) ?
töötaja lähedase matuste korral? Jah 18. Kas tööandjal on õigus nõuda töötasu töötajalt ka tagasi, kui ettemaksest on möödunud enam kui aasta? Ei 19. Kuidas toimub lähetustasu maksmine? Dokumentide alusel 20. Kas töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega? Jah 11 Töö ja puhkeaeg 1. Mis on puhkeaeg? Aeg , mis ei ole tööaeg 2. Mis on täistööaeg? Täistööaeg tähendab Eesti seadusandluse mõistes 40 tunnist tööaja pikkust nädala jooksul ja 8 tunnist tööaja pikkust päeva jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. 3. Mis on osatööaeg? Mis ei ole täistööaeg 5. Mis on summeeritud tööaeg? tööaeg, mis jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. 6. Mis on ületunnitöö? Kes võib teha ületunnitööd? Kuidas toimub ületunnitöö
Ületunni töö kokkulepe alaealisel on tühine. Ületunni töö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunni töö vaba ajaga ületunni töö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunni töö hüvitamist rahas. Ületunni töö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 korde töötasu. Öötööl ja riigipühal tehtava töö hüvitamine Kui tööaeg langeb ööajale kella 22:00-st kuni 6:00-ni, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu. Tööaja lühendamine Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3 tunni võrra.
kohustab tööandjat maksma täiendavat tasu nimetatud ajal tehtud töö eest. TLS kohaselt tuleb töötajale seega öötöö, riigipühal tehtava töö ja ületunnitöö puhul maksta lisatasu. Kui töötaja saab töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära ulatuses, siis ei saa töötasu enam sisaldada lisatasu ületundide, ööajal või riigipühal töötamise eest. Tööandja maksab töö eest 2 kordset töötasu siis, kui tööaeg langeb riigipühale. Seega, kui tööaeg jääb osaliselt riigipühale, siis makstakse 2 kordselt ainult nende tundide eest, mis jäävad riigipühale, mitte kogu vahetuse ulatuses. Kasutatud materjal: http://www.ti.ee/index.php?page=1124
Töötajal on kohustus teha tööandjale tööd ning tööandjal õigus selle töö tegemist nõuda. Samaaegselt tekib ka vastassuunaline kohustus tööandjal tekib kohustus töö eest töötajale tasu maksta ning töötajal tekib selle tasu nõudmise õigus. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see töö eest tasu. Töölepingule laienevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Hea usu põhimõtte kohaselt ei tohi pooled oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse tehingu eesmärki, vastava tegevus või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingute sõlmimisele eelnevad reeglin...
Curriculum Vitae Nimi Sünniaeg Aadress Telefon E-post HARIDUSKÄIK Aasta Kool TÄIENDKOOLITUS TÖÖKOGEMUS Tööaeg Töökogemus MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel Inglise keel mõistmine - rääkimine - kirjutamine - Vene keel mõistmine - rääkimine - kirjutamine - Soome keel mõistmine - rääkimine - kirjutamine - Arvutioskus: Autojuhiload: Huvialad: Organisatsioonidesse kuulumine: Kooskõlastatud soovitajad:
· Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument 1 PUHKUSESEADUS (1. PEATÜKK) · Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel · Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (1. PEATÜKK) · Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. · Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg · Tööajanorm on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik).
8.Tööülesannete täitmise kohaks / piirkonnaks on ............................... . 1.9.Käesolevale Lepingule allakirjutamisega Töötaja tõendab, et ta on andnud tõest informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on Tööandja poolt nõutavad Lepingu punktis 1.4 nimetatud ametikohal töötamiseks. 2. TÖÖAEG 2.1 Töötaja asub tööle ......................... tööajaga. Tööaja kestvus on ............................ tundi päevas ja ........................... tundi nädalas. 2.2 Tööaeg algab kell ................ ja lõpeb kell .............. Lõunavaheaeg on ........... minutit. Töö algus ja lõpp, samuti lõunavaheaeg võivad muutuda sõltuvalt töö iseloomust. 2.3 Pidevat staazi Tööandaja juures arvestatakse alates ............200..a. 3. TÖÖTASU 3.1 Tööandja poolt Töötajale makstav põhipalk palk on .......................... krooni kuus. 3.2 Tööandja teeb juurdemakseid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 3
70 8 25 4,9 50,9 0:31 8:30 80 8,5 12 11,8 112,7 0:02 2:50 II OSA: KOHTVIBRATSIOONI MÕÕTMINE Vibro- Vibro- Vibro- Vibro- Lubatud Seade kiirendus kiirendus kiirendus kiirendus tööaeg m/s2, az m/s2, ax m/s2,ay m/s2, a (kohtvibrats.) Käsitööriist 2,84 0,98 0,98 3,16 6:00 (massöör) Kohtvibratsiooni mõõdetakse kahe risttelje suunas, arvestades töötaja käte või jalgade asendit ja nendega kontakteeruva vibratsiooniallika kuju.Sealjuures üks mõõtesuundadest on piki kätt
Emakeel: Haridustase: Töösuhe hetkel: CV uuendamise kuupäev: Lühitutvustus Keeleoskus Inglise Kõnes: hea Kirjas: hea Arusaamine: väga hea Vene Kõnes: vähene Kirjas: vähene Arusaamine: keskmine Saksa Kõnes: vähene Kirjas: napp Arusaamine: vähene Arvutioskus Nõudmised töökohale Esimene eelistus Soovitavad ametid (1): Sobiv tööaeg: Sobivate tööülesannete kirjeldus: Sobiva ettevõtte kirjeldus Asukoht: Tööle asumise lisainfo Põhipalk alates (neto): Muu info Lisainfo kandidaadi kohta:
Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine Tööleping (tööandja kohustus teavitada TL tingimustest, tähtajaline tööleping) Tööaeg, sh osaline tööaeg Noorte ja laste töö kaitse Tööohutus ja tervisekaitse Äriühingute reorganiseerimine (kollektiivne koondamine, ettevõtte üleminek, tööandja pankrotistumine) Töötajate konsulteerimine ja informeerimine Mall Gramberg Isikud Füüsiline isik Omab õigus ja teovõimet Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt: Avalikõiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse
· Tekstide tõlkimine. · Tõlgete kvaliteedi tagamine (grammatika, täpsus, ladusus). Nõuded töötajale Keele oskus. Kirjaliku tõlkimise kogemus. Väga hea arvutikasutusoskus. Kõrge pingetaluvus. Hea koostöövalmidus. Täpsus ja korrektsus. Vajalik haridus Ameti jaoks on vaja kõrgharidust. Ameti vajalikkus tööturul Tõlkijate vajadus tööturul järjest kasvab, kuna suureneb ametlike keelte arv. Töötingimuste kirjeldus Huvitav ja mitmekülgne töö. Vabalt valitud tööaeg ja töökoht. Võimalust areneda ning kasvatada oma kliendiportfelli. Konkurentsivõimelist töötasu vastavalt tulemustele. Kasutatud kirjandus http://www.tekstiabi.ee/et http://ainultinglise.ee/ http://www.cv.ee/ http://www.tmtranslations.ee/index.php
Perekonnaseis: vallaline Lapsi: Ei ole Elukoht: Eesti, Tallinn Kontaktid: Mob. 53269010 Eesmärk: Soovin leida suvetööd kaheks kuuks SOOVITUD AMETIKOHT: Kategooria: Müük Ametinimetus: Müüja SOOVITUD TÖÖ Töö liik: palgatöötaja Töö aeg: Lühendatud tööaeg Palgasoov alates: 300 EUR kuus (Neto) Soovitud asukoht: Tallinn HARIDUS Põhiharidus: Tallinna Humanitaargümnaasium 2001-2011 KEELED Keel Arusaamin Rääkimine Kirjutamine e vene emakeel eesti väga hea väga hea väga hea
ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertöölin *linnad üle rahvastatud Rahvastiku Võimalikult domineerib e. *olme ja sanitaarolud suhtarvus ja suure kauba
tema poolt selleks volitatud isik. 1.8. Tööülesannete täitmise kohaks on Tallinna Kopli rajoonis. 1.9. Käesolevale Lepingule allakirjutamisega Töötajad tõendab, et ta on andnud õiget informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on Tööandja poolt nõutavad Lepingu punktis 1.4 nimetatud ametikohal töötamiseks. 2. TÖÖAEG 2.1 Töötajad asub tööle tööajaga. Tööaja kestvus on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 2.2 Tööaeg algab kell 5.00 ja lõpeb kell 14.00 Lõunavaheaeg on 60 minutit. Töö algus ja lõpp, samuti lõunavaheaeg võivad muutuda sõltuvalt töö iseloomust. 2.3 Pidevat staazi Tööandaja juures arvestatakse alates 20 mai 2011.a. 3. TÖÖTASU 3.1 Tööandja poolt Töötajadle makstav põhipalk palk on 6360 krooni kuus. 3.2 Tööandja teeb juurdemakseid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
