1) OPERATSIOONI SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED SEOSED PÕHI- JA TUGISÜSTEEMIDE VAHEL. ● On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon 2)Toote ja teeninduse arendus 3)turundus ja müük. ● Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. ● Oluline on nt. see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. ● TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. ● On veel 4 tugisüsteemi(infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika) ● Infotehnoloogia- lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie
Toote ja teenuse segu (näiteks restoran, IS tarnija) 2. Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi- ja tugisüsteemide vahel. On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon; 2) toote ja teeninduse arendus; 3) Turundus ja müük. Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. Oluline on näiteks see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. Kolm põhifunktsiooni peavad olema hästi tihedalt seotud. Veel on neli tugisüsteemi (Infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika). Mida paremini tunneme enda
operatsioonideks. selle info kohaselt saab hinnaarvutust teha Protsessi paigutused: Fikseeritud paigaldus e paigalseisva objekti teenindus- restoran, kaevandus Funktsionaalne ehk tehnloogiline paigutus- raamatukogu Gruppitootmine e paigutuse viis näiteks kaubanduskeskustes, levinud ka tootmisettevõtetes Tootmisliin – erinevad tootmise etapid on omavahel seotud, toimub vastastikune liikumine vastavalt tehnoloogiale. Ülesehitamiseks peabe lähtuma tootmis- ja teenindusprotsessist. Tsükli aeg näitab meile kui kaua kestab tootmisprotsessis üks tootmisetapp. Taktiaeg näitab, mitme minuti järel tuleb välja 1 toode. Ideaalne on kui takt ja tsükkel on võrdsed. Jagunematu operatsioon- enam jagada väiksemaks ei saa teha. Koondoperatsioon- mitu erinevat jagunematut kokku pandud. Protsesside tehnoloogia Protsesside tehnoloogia on protsesside juhtimise juures üks võtmesõnu. Selle valimisel on ikka ja jälle aluseks
ei ole vaja korrata või ümber teha? Väärtust mitte lisavad (transport, ladustamine, inspekteerimine) Eesmärgiks on vähendada väärtust mittelisavate toimingute aega, sest nendega kaasnevad säilitus ja laokulud lean põhimõtte vastu Ajal tugineval konkurentsil on kolm mõõdet: 1. Teenindusaeg (time to serve) on aeg kliendi tellimuse vastuvõtmisest tellitu üleandmiseni 2. Reageerimisaeg (time to react) on tootmis- ja müügimahu muutmine vastavalt nõudluse muutumisele 3. Turuletoomise aeg (time to market) = tootearendustsükkel + tarneahela läbimisaeg aja kompressioon Väärtust mittelisavate tegevuste vähendamine Tarneahela kulude vähenemine- Tarneahela ajaline kestvus proportsioonis tarneahela kuludega vähendame 20% ajast, vähenevad kulutused 20% nõudlusaeg aeg, mida kliendid on nõus ootama oma tellimuse kättesaamiseks läbimisaeg täitmisaeg ehk "tõmbamisaeg"
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?..............
Heterogeensed Homogeensed (alati ühesugused) Tootmine ja turustamine ning Tootmine ja tarbimine toimuvad turustamine samaaegselt toimuvad eraldi Iseloomusta tarbimisest da erinevaid On tegevused või tootmis- ja protsessid On esemed või asjad Peamine väärtus luuakse ostja- müüja Peamine väärtus vahelises suhtlemises toodetakse vabrikus/tehases Klient osaleb tootmisprotsessis. Tarbija tavaliselt ei osale Ei ole võimalik tootmisprotsessis
Kaubad/tooted A, B, C Mittemüüdavad Lõppkulukandjad Valmistooted Praak Müüdavad Kuluobjektide liigitus lähtudes kulude piiritlemise ja tootmisprotsessi seisukohast Protsess- sisendi muutmine väljudiks 34 Kulude liigitamine · Tootmis- ja tegevuskulude liigitamine erinevate tunnuste järgi Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kuludega Prognoositud kulud hõlmatav Plaanilised (eelarvelised-kinnitatud dokument, periood plaan) kulud Tegelikud (aruandelised kulud) Plaanilised kajastuvad ettevõtte kui terviku ja selle struktuuriüksuste ning toodete plaanilised kulud eelseisval perioodil (kuu, kvartal, aasta)
planeerimise tulemustest lähtudes välja töötada keskmise- ja lühiajalised plaanid ja vastavad abinõud nende realiseerimiseks. Strateegiline ja operatiivne planeerimine peavad olema tasakaalus. Strateegilise planeerimisega pannakse paika see, et tehtaks õigeid asju; Operatiivne planeerimine määrab aga selle, et asju tehtaks õigesti. Planeerida tuleb kõiki valdkondi eraldi ja ka nende koosmõju arvestades. Seega koostatakse ettevõttes sisseostu-, tootmis-, turustamis-, personali- ja finantsplaa-ne jne. Seda tehakse nii kogu ettevõtte kui ka tema üksikute osakondade ja valdkondade kohta. Kasumi ja likviidsuse planeerimine läbib kõiki ülejäänud planeerimis-süsteemi komponente. Siia kuuluvad:kasumiarvestus,finantsplaanid, bilansid(tulude ja kulude tasakaal; asjade seis; kokkuvõte; tulemus). Käsumajanduslikku plaanimist riiklikus sektoris kehtib see teatud kujul ka käesoleval ajal on positiivses
Kõik kommentaarid