Operatsioonijuhtimine eksami vastused (0)

• Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ?
  

1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia
kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on
kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma)
2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame , milliste
ressurssidega
3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine ( tootmisprotsess ,
tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid , töökorraldus..)
4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle
(varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid,
kvaliteedikontroll ..)
5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine,
riskijuhtimine ..)

• Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid.
  

Muudetavad sisendid:
•Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad .
•Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted; finantsanalüütikud; telekommunikatsioon (uudised)
• Klient – võib olla samuti sisendiks, näit teenindus: juuksur , hotell , haigla, hambaarst , teater, takso ja buss (muudab kliendi asukohta ).
•Klient ei ole ainult passiivne sisend vaid võib samuti osaleda protsessis näit. blankettide täitmine infolauas, kliendid loovad atmosfääri restoranis jne.
Muutvad sisendid:
• Kapital - (vahendid) masinad , seadmed, hooned..
•Inimesed - personal, kes kasutavad vahendeid, hooldavad, planeerivad, juhivad ning seda OP süsteemi erinevatel tasanditel.
Väljundid:
•Tooted
•Teenused
•või toodete ja teenuste „segu“
Näiteks restoran :
-köögis toimub toidu valmistamine (tootmine)
-toit tuuakse kliendile lauda (teenindamine)
Kliendid võivad olla op süsteemis sisendiks, kuid samas on nad ka põhjuseks, mille pärast OP süsteem saab töötada – pole klienti, pole ka OP süsteemi. Seega on oluline teada, millised on klientide ja turu vajadused (hetkel ja ka tulevikus) ning sellest sõltub ka väljund.

• Toote ja teenuse erinevus.
  

Toode on käega katsutav, seda saab varuda, transportida ja hiljem kasutada..
•Teenus ei ole asi vaid tegevus.
•Teenuse tootmine ja tarbimine toimub tihti üheaegselt s.t. teenuseid osutatakse ja tarbitakse sageli tarbija juuresolekul (juuksur)
•Teenindusettevõtetes võib olla ühendatud nii teenuse osutamine kui toote valmistamine, kuid toote valmistamise protsess on tagaplaanil ja tavaliselt
klient seda ei näe (kaupluse sooja toidu lett )
•Muutliku nõudlusega toimetulekuks peab teenindusasutuste võimsus olema küllalt paindlik (hooajalisus)
•Vastuoluline toote määratlus (õppeteenus, arvutiprogramm ?)
Põhi- ehk baasteenuseid saab tarbija koos tootega (näiteks soovitud ajal toote kättetoimetamine
•Lisaväärtust tootvad teenused muudavad kergemaks tarbija elu, aitavad sooritada konkreetseid professionaalseid funktsioone.
•infotugi
•probleemide lahendamine (kasutajatugi)
•müügitugi ( konsultatsioon )
•operatiivne tehniline teenindamine
Teenused
Traditsioonilised kaubad

• Mittekäegakatsutavad (mittemateriaalsed)
  
• Heterogeensed
  
• Tootmine ja turustamine ning tarbimine toimuvad samaaegselt
  
• On tegevused või protsessid
  
• Peamine väärtus luuakse ostja- müüja vahelises suhtlemises
  
• Klient osaleb tootmisprotsessis.
  
• Ei ole võimalik ladustada ega laos hoida/ font >
  
• Ei saa muutuda omandiks
  

• Käegakatsutavad (materiaalsed)
  
• Homogeensed (alati ühesugused)
  
• Tootmine ja turustamine toimuvad eraldi tarbimisest
  
• On esemed või asjad
  
• Peamine väärtus toodetakse vabrikus/tehases
  
• Tarbija tavaliselt ei osale tootmisprotsessis
  
• Saab ladustada ja hoida laos.
  
• Saavad muutuda omandiks
  

• Iseloomustada erinevaid tootmis- ja teenindussüsteeme (tüüpe).
  

Projektitootmine. Kogus väike, nomenklatuur suur. Tootmine keeruline ja tihti ajamahukas. Näiteks laevaehitus.
• Töökoja (tellimusjärgne) tootmine. Töökoda - ettevõte, mis toodab kaupu või teenuseid väikeste partiidena või üksiktoodetena. Töid sooritatakse tellija spetsifikatsiooni alusel. Tööprotsessid sõltuvad tellija soovidest (remonditöökojad, tervishoiuasutused, rätsep).
Saritootmine (partii tootmine) - tootmissüsteem, mis valmistab keskmise mahuga ühelaadilist toodangut.
- kõige levinum tootmise tüüp
- kasutatakse samu masinaid ja seadmeid, toimub ümberhäälestamine
- saritootmisettevõteteks on näiteks toiduainetööstuse ettevõtted.
•Hulgi (mass)tootmine - tootmissüsteem, mis on loodud ühe või mõne kõrgelt standardiseeritud toode valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Süsteemi iseloomustavad suured tootmismahud, spetsialiseeritud seadmete kasutamine, kõrge automatiseerimistase. Tootmisprotsess on maksimaalselt efektiivne. (näit. autode tootmine)
•Pidevtootmine - tootmissüsteem, mis on loodud homogeensete kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks. Sageli täielikult mehhaniseeritud. Näiteks keemilised protsessid ( nafta tootmine)
Koostamisliinid – kasutatakse toodete või üksikute detailide koostamiseks , mis liiguvad tootmisprotsessis automaatselt operatsioonilt, operatsioonile juhitava kiirusega ja juhitavas järjestuses .
•Vooltootmises on töökohad paigutatud tehnoloogiliste operatsioonide sooritamise järjekorras ja tööobjektid liiguvad esimesest operatsioonist viimase operatsiooni suunas ilma tagasi liikumata.
Professionaalne teenindus – Klient on olulisel määral kaasatud protsessi (infovahetus, aeg). Teenus on kohaldatakse konkreetse kliendi vajadustele. Töötajatel oluline roll ja suurem otsustusvabadus. Selliseid teenuseid pakuvad näiteks: juhtimiskonsultandid, advokaadid, arhitektid, arstid
•Teenuste kauplus – professionaalse ja massteeninduse vahepeal. see on „segu“ klienditeenindusest ja kontori toimingutest. Siia kuuluvad näiteks: pangad , spetsiaalkauplused, turismiagentuurid, autorent , koolid, restoranid , hotellid..
•Mass teenused – palju klienditehinguid, lühiajaline kliendikontakt, vähene kohaldatavus. Töötajad järgivad enamasti etteantud protsesse. Näiteks: kaubamajad, raudteevõrgustik, lennujaamad, raamatukogud, telekommunikatsiooni teenused..

• Konkurentsivõime kriteeriumid.
  

Kvaliteet – mõiste haarab võrdsel määral nii materjale kui tööde sooritamise taset ja disaini. Harilikult seondub kvaliteedi mõiste ostja hinnanguga.
•Selline, nagu on meie protsess, on ka kvaliteet. Kvaliteetne protsess on stabiilse väljundiga.
•Me ei tohi vastu võtta mittekvaliteetset sisendit ega ise teha praaki.
•Klient ei tohiks seda ka meie käest vastu võtta.
•Kvaliteet on oluline kliendirahulolu (või rahulolematuse) kujundamisel
•Ettevõtte siseselt tõstab operatsioonide usaldusväärsust ja aitab kokku hoida selle arvelt, mis muidu läheks ümbertegemiste ja vigade parandamisele, aitab tagada operatsioonide stabiilsust
Kiirus - tellimuse täitmise kiirus (näit tootmine võib aega võtta vaid 1 päeva, kuid tellimuse täitmine aga terve nädala)
•Oluline klienditeeninduse seisukohalt
•Ettevõtte siseselt - varud liiguvad kiiremini läbi süsteemi ja vähenevad riskid mis on seotud ressursside seotusega
•Kulu – efektiivsus, max lisandväärtus min kuludega
(madal hind ja kõrge tulu)
•Madal kulu võimaldab vähendada hindu ja suurendada seeläbi müügimahtu või siis alternatiivselt saada sama mahu juures suuremat tulu
•Ettevõtte siseselt aitab operatsioonide tulemuslikkus täita ka teisi ettevõtte tulemuslikkuse eesmärke
Kindlus – usaldusväärsed ja vigadeta protsessid, tarnekindlus , õige kaup, õigel ajal õiges koguses õigesse kohta..
•Kas täidame oma klientidele antud lubadusi ?
•Tootmise paindlikkus - võime reageerida muutustele (näit hooajalisus rõiva tootmises)
-Toodete/teenuste paindlikkus - kohandamine vastavalt kliendi soovile - näit IT lahenduste edasiarendused
-Valiku paindlikkus - värv, logo vms
-Koguse paindlikkus - võimalust koguse või mahu muutmiseks
-Tähtaegade paindlikkus - kiiret võimalust muuta tarnete tähtaegu
•Ettevõtte siseselt tähendab see vajadust kiiremale reageerimisele

• Probleemi modelleerimine , mudelite eelised ja puudused.
  

Informatsiooni kogumine (et analüüsida soovitava ja olemasoleva olukorra erinevusi) ja probleemi selge sõnastus
•muutujate identifitseerimine
•mudeli valik
• testimine sõltumatute muutujate erinevate väärtustega (sh. äärmuslikud piirväärtused )
•kui testimise tulemused ei rahulda, pöördutakse tagasi mudeli valiku juurde
•mudeli rakendamine ehk kasutamine probleemi analüüsimiseks
Kasutamine on odavam ja ohutum kui eksperimendid reaalsete süsteemidega (ei pea katkestama tegelikku tööprotsessi)
•Näitavad tagajärgi, kui muuta mõnd sisendi parameetrit (näiteks kuidas muutub tulu, kui laokulud suurenevad 3%)
•On spetsiaalselt loodud juhtimisprobleemide lahendamiseks ja seetõttu küllaltki sõbralikud kasutaja suhtes
•Võimaldavad probleemi analüüsida, tehes seda samm-sammult ja süstemaatiliselt
•Nõuavad probleemi täpset piiritlemist ning eesmärkide seadmist
•Hoiavad kokku otsustamisaega, raha
•Võimalik kasutada töötajate väljaõppeks
Puudused:
Mudel võib osutuda liiga kulukaks ning tema väljatöötamine ja kontrollimine võtab liiga palju aega.
• Mõningaid mudeleid ei saa kasutada, sest nad on rasked ja ebaselged. Peab valitsema mõistlik kompromiss teaduslikkuse ja arusaadavuse vahel.
•Mudelid ei arvesta andmeid, mida ei saa mõõta kvantitatiivselt. Samuti tuleb arvestada sellega, et mudeli usaldusväärsus sõltub otseselt algandmete usaldusväärsusest.
•Saadud tulemused lihtsustavad lubamatult reaalset olukorda.

• Millistest osadest koosneb otsustamissituatsioon statistilise otsustamisteooria järgi ?
  

Statistilise otsustamisteooria järgi koosneb otsustamissituatsioon viiest põhiosast:
1.Keskkonna olukordadest, mis on määratud kontrollimatutest muutujatest (väliskeskkonna muutujad) - otsustaja poolt mittejuhitavad
2.Tõenäosustest, mis eeldavad, kui suure sagedusega üks või teine olukord esineb
3.Alternatiividest (erinevad tegevusvariandid) mille kujundavad otsustaja poolt kontrollitavad / mõjutatavad muutujad (aeg, ressursid , eesmärgid) – need on otsustaja poolt juhitavad
4.Tagajärgedest ehk tulemustest, mis saadakse, kui rakendatakse spetsiifilist strateegiat ja eksisteerib teatud kindel olukord ehk määratletakse iga alternatiivi tasuvus erinevaid keskkonna olukordi arvesse võttes (st. Iga alternatiivi puhul peab olema teada tema tasuvus, arvestades iga võimalikku tulevikus toimuda võivat sündmust).
5.Otsustamiskriteeriumitest, mis dikteerivad ülaltoodud informatsiooni kasutamisviisi ning aitavad välja valida plaani või strateegiat.

• Millised on andmete muutumise seaduspärasused aegridades ?
  

Aegridade mudelid põhinevad eeldusel, et tulevik on mineviku funktsioon. Vaadeldakse, mis toimus minevikus mingi aja jooksul ning nende andmete alusel koostatakse prognoos.
•Libiseva keskmise (naiivse intuitsiooni ) meetod (Naive approach)
•Kaalutud libiseva keskmise meetod ( Moving averages)
•Tasandatud eksponentfunktsiooni meetod (Exponential smoothing )
•Trendi projekteerimise meetod(Trend projection)
Aegrida on ajas korrastatud vaatluste järjekord , mis tehakse kindla intervalli järel (näit. nädala, kuu, kvartali tulemused..)
Tendentsid (trendid) - andmete pidev liikumine pikema ajaperioodi jooksul
•Sesoonsus (hooajalisus) - kuulub lühiajaliste, sageli regulaarsete muutuste hulka
• Tsüklid - lainekujulised muutused perioodiga üle aasta. Sageli seotud majanduslike, poliitiliste, põllumajanduslike jne. tingimustega
•Ebaregulaarsed ja juhuslikud muutused - streigid , suured muutused tootmis- ja teenidusprotsessides

• Mis põhjustab varieeruvust tootmisprotsessis ?
  

Tootes või tehes midagi võib märgata, et esinevad juhuslikud vead ehk varieeruvus.
•Varieeruvuse aluseks on fakt, et ei ole olemas kaht täpselt samasugust asja.
•Alati on olemas suuremad või väiksemad erinevused materjalide vahel, tootmistingimustes, mis tekitavad juhuslikke kõrvalekaldeid toodete parameetrites.
•Seda juhuslikkust ei ole võimalik täielikult kõrvaldada, kuid saame seda vähendada ja kontrolli all hoida.
•Stabiilse tootmisprotsessi korral on varieeruvus talutavates piirides, mis tähendab seda, et praktiliselt asub kogu toodang etteantud tolerantsivahemikus ja on selles mõttes kvaliteetne.
Ühised/juhuslikud/kontrollimatud põhjused “chance causes ” on ajas stabiilse ja püsiva iseloomuga ning nende põhjustajaks on kõikvõimalikud väikesed juhuslikud tegurid nagu:
•tühised erinevused materjalides
•minimaalsed muutused tootmistingimustes
•erinevused töölise korduvates liigutustes
•Süstemaatilised/kontrollitavad põhjused “assignable causes” on ajas muutuvad, ei ole loomulik osa protsessist ning vähemalt teoreetiliselt kõrvaldatavad:
•masina reguleerimatus
•uus toorainepartii
•erinev töötlemismeetod
•erinevused tööliste vahel
•keskkonna tsüklilised muutused (valguse, temperatuuri ja niiskuse ööpäevaringsed kõikumised)
•Selliseid varieeruvuse allikaid nimetatakse erimõjuriteks
•Erimõjurid tuleb välja selgitada ja kõrvaldada
•Erimõjurite toime avastamiseks töötas W.Shewart välja ohjekaardid ehk kontrollkaardid, mis on statistilise protsessiohje peamised tööriistad.
• Statistilised meetodid aitavad mõõta, kirjeldada, analüüsida, interpreteerida ja modelleerida varieeruvust isegi suhteliselt piiratud andmehulga korral.
•Selliste andmete statistiline analüüs aitab paremini mõista varieeruvuse olemust, ulatust ja põhjusi, aidates seega lahendada ja isegi vältida varieeruvusest tulenevaid probleeme ning edendada pidevat parendamist.

• Kontrollkaardid ja nende kasutamine.
  

Kvantitatiivsel tunnusel võib olla tema väärtusarvu piires mitmesuguseid väärtusi, alternatiivsel tunnusel saab neid olla ainult kaks: näiteks defektne toode, kõlblik toode.
• - ja R-diagramme alternatiivsete tunnuste mõõtmisel kasutada ei saa, nende asemel kasutatakse:
•p-graafikuid - defektsete toodete osakaalu jälgimiseks protsessis.
•c-graafikuid - defektide arvu määramiseks tootes.
•Kontrollkaardid võimaldavad varakult avastada defekte, prognoosida võimalikke häireid tehnoloogilises protsessis, ennetada neid, parandada seadmete seadistamist ja häälestamist, avastada ja hinnata toodangu kvaliteeti mõjutavaid tegureid.

• Millised tunnused iseloomustavad projekte ?
  

Uudsus (unikaalsus) / ühekordsus – tavaliselt on projekt ühekordne tegevus täpselt määratletud soovitava olukorra saavutamiseks
•Ajaline piiritletus – projektil on kindlaks määratud alguse ja lõpetamise aeg.
•Interdistsiplinaarsus – ülesande lahendamiseks ei piisa ühe valdkonna spetsialistidest
Keerukas plaanimine ja juhtimine – samasuguste algtingimustega ülesandeid ei ole varem esinenud, projekti juhtimisel tuleb teha kiireid, selgeid ja ühemõttelisi otsuseid
•Riskirohkus – riski suurus ja iseloom sõltuvad projekti suurusest ja komplekssusest; projektiga kaasnevad näit. tähtajalised, rahalised või personali riskid.
• Konfliktsus – kuna projektiga kaasnevad muudatused arusaamades, siis konfliktide tekkimine ei ole välistatud
•Olulisus – projekti realiseerimine aitab saavutada firma eesmärke

• Varude juhtimise eesmärgid, fikseeritud mahuga ja fikseeritud perioodiga mudelid.
  

Põhieesmärgiks on hoida varude tase optimaalsel tasemel -
ei ole ülearu ega puudu
•Tagada nii sise- kui ka välisklientide tellimuste täitmine ehk kõrge teeninduse tase
•Kliendi poolt tellitavate toodete olemasolu või puudumist mõõdetakse tavaliselt tarnevõimena
Põhiliselt kasutatakse kahte kaubavarude sisseostu mudelit:
•mudel fikseeritud mahuga (majanduslikult põhjendatud tellimuse suuruse mudel ehk Q mudel)Fikseeritud mahuga mudeleid kasutatakse kallite materjalivarude juhtimiseks , kuna varud on väiksemad.
−Fikseeritud mahuga mudelid sobivad vastutusrikaste materjalide, nn. kriitiliste materjalide jaoks, kuna neis nähakse ette rangem varude kontroll, järelikult ka kiirem reageerimine varude lõppemise korral.
−Fikseeritud mahuga mudeli teenindamine on töömahukam, kuna iga toote lisamine või võtmine registreeritakse
•fikseeritud perioodi mudel (perioodilise kontrolli mudel ehk P mudel).
Fikseeritud perioodiga mudelis - kontrollime varude suurusi kindla perioodi järel. Näiteks korra kuus või nädalas. Kasutatakse olukordades , kus tarnija külastab tarbijat teatud perioodilisusega ja võtab vastu tellimusi kogu oma nomenklatuuri ulatuses või ostja püüab sobitada tellimusi transpordi võimalustega.
•Fikseeritud perioodiga mudelite kasutamisel on varud suuremad kui fikseeritud mahuga mudelite kasutamisel, sest reservvaru peab kindlustama toodete puudumise eest nii tellimuse täitmise, kui saabunud kauba kontrollperioodi ajal.

• Mida tähendab tellimispunkt ja mille jaoks on vaja reserv -varu ?
  

Tellimispunkt on varu suurus, mille saabumisel esitatakse tellimus.
Kaitseks nõudluse kõikumise, tarnehäirete, ettenägematute tootmisprobleemide, varude prognoosimise vigade vastu.
Reserv varu (turvavaru) määramise võimalusi
•% nõudlusest
•Kindel kogus
•Varude piisavus päevades (keskmise müügi alusel)
•Keskmine erinevus müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel
•Normaaljaotuse standardhälvete statistilised mudelid

• Kirjeldada A-B-C analüüsi põhimõtteid kaubavarude juhtimisel.
  

Laovarude A-B-C analüüs lähtub Pareto 20/80 printsiibist.
•Asju, sündmusi või tegevusi klassifitseeritakse nende suhtelise tähtsuse järgi. eesmärgiks on tuvastada kitsaskohad või leida, kuidas saavutada võimalikult hea tulemus.
•A-B-C-analüüs on meetod sortimendi klassifitseerimiseks ja seeläbi ka abivahend plaanimiseks ja kontrolliks. Nimelt on ettevõttel kogemuste kohaselt laos väga tähtsad (väärtuslikud), vähem tähtsad ja kõrvalise tähtsusega või ebaolulised kaubad.
•Sellest tulenevalt jagame kaubad kolme kategooriasse (A, B, C).
Jaotamise kriteeriumiks on kaupade koguseline ja väärtuseline osa käibest:
•Klass A – Väga tähtsad tooted, mis moodustavad ca 15–20% hangitavate materjalide ja teenuste nimekirjast ning 80% osturahast. Toodete ostule pöörata erilist tähelepanu.
•Klass B – Tähtsad tooted, mis moodustavad ca 30–40% hangitavate materjalide ja teenuste nimekirjast ning 15% osturahast.
•Klass C – Vähetähtsad tooted, mis moodustavad ca 40–55% hangitavate materjalide ja teenuste nimekirjast ning ainult 5% osturahast.

• Sõltuva ja sõltumatu nõudluse erinevused.
  

Sõltumatu nõudluse korral ei sõltu tooted teistest toodetest
− nõudlus ei sõltu varude haldamise otsusest
− nõudlus varieerub ebaregulaarselt ja juhuslikkuse alusel
− varude planeerimisel ei ole vaja arvestada teiste artiklite varu
− kasutatakse nõudluse prognoosimist mineviku andmetele lähtudes
− kriitiline on pigem artikli kogus kui tellimuse õige ajastamine
• Sõltuva nõudluse korral on ühe toote nõudlus sõltuvuses mõnest
teisest tootest, varude planeerimine sõltub tooteplaanist

• Materjalivajaduse planeerimise MRP ülevaade ja loogika.
  

Materjalivarustuse ülesandeks on kindlustada tootmine õigeaegselt vajalike komplekteeritavate materjalide ja toodetega. Selleks on vaja teada:
•Tootmismahtu erinevate toodete kaupa ja valmistamistähtaegu
•Erinevate toodete ja komponentide (detailide) spetsifikatsioone (materjali tehnilisi kulunorme toodete kohta)
•Olemasolevate laovarude suurust
•Tellitud, kuid veel saabumata materjalide ja komplekteeritavate komponentide hulka
•Toote komponentide valmistamise ajagraafikuid, mis määravad konkreetse materjali kasutamise ajahetke
•Tuleb arvestada ka olemasolevat tootmisvõimsust
Lähtub peamisest tootmisplaanist (MPS)
•Tehakse kindlaks, mis komponente ja pooltooteid vajatakse
•Uuritakse kas vajalikud komponendid ja pooltooted on saadaval
•Iga vajaliku kuid puuduva komponendi või pooltoote puhul tehakse
kindlaks, millal töö peab algama , et see komponent või
pooltoode jõuaks õigeks ajaks valmis
•Genereeritakse vastavad töö- ja ostutellimused
•Protsessi korratakse materjalide spetsifikatsiooni (BOM-i) järgmise
tasandi jaoks.

• Millised on MRP sisendid ja väljundid ?
  

MRP Materjalivajaduse planeerimine kliendi tellimusest lähtuvalt
•Sisendid
•klienditellimus
•prognoos
•toote spetsifikatsioon
• olemasolevad varud
• tellimise ja valmistamise ajad
•Väljundid
•tööde teostamise (tootmise) tellimused
•materjalide (ostu) tellimused
•materjalivajaduse plaan (mida, mis ajaks on vaja)

• Planeerimise ja kontrolli ülesanded.
  

Planeerimine on protsess, mille raames otsustatakse, mis
peaks ettevõttes tulevikus juhtuma:
•Mis toimub, mida tehakse
•Millal midagi tehakse
•Kui palju midagi tehakse
•Mis järjekorras asju tehakse
•Milliste ressurssidega tehakse
•Plaan ei garanteeri, et sündmus ka tegelikult juhtub, see on
eesmärgi formuleerimine.
Kontroll on igasuguste plaani mõjutavate muutustega
toimetulemise protsess. See võib tähendada ka seda, et on
vaja sekkuda operatsiooni, et seda õigele rajale tagasi saada.

• Mida tähendab „väärtuslik opereerimisaeg“ ?
  

Maksimaalne olemasolev aeg
Tootmisvõimsuse arvutamisel tuleb kõigepealt kindlaks määrata seadme tööajafond. Tehakse vahet kolme ajafondi vahel:
•kalendriline ajafond
• nominaalne ehk režiimiline ajafond
•efektiivne ehk kasulik ajafond
•Seadme kalendriline ajafond on perioodi kalendripäevade arvu ja ööpäeva kestuse ( tundides ) korrutis.
•Nominaalne ajafond on perioodi tööpäevade arvu ja ööpäeva režiimikohaste töötundide korrutis.
•Tavaliselt ei ole seadme nominaalset tootmisaja fondi pikema ajavahemiku jooksul täielikult ära kasutada, sest seadmed vajavad ka remonti.
•Kui nominaalsest ajafondist lahutada remondiga seotud jt. ajakaod, siis jääb üle aeg, mida nimetatakse efektiivseks ajafondiks.

• Millised on põhilised toodangu plaanimise strateegiad muutuva nõudluse tingimustes ?
  

Taktikalise plaani koostamisel kasutatakse muutuva nõudlusega kohanemiseks põhiliselt kolme niinimetatud puhast strateegiat:
•Püsiva tootmismahu ja püsiva tööjõutaseme strateegia
-Toodangut valmistatakse ühesugustes kogustes olenemata sellest, kas turunõudlus muutub.
-Tööjõutaset ei muudeta .
-Tootmismahu ja nõudluse erinevus kompenseeritakse laovarude muutumisega.
-Kasutatakse kapitalimahukas tootmises, kus valmistoodangu hoidmiskulud ei ole suured ja tellimuste täitmise tähtaegasid võib nihutada suuremate kuludeta.
•Muutuva tootmismahu ja püsiva tööjõutaseme strateegia
- Tootmismaht muutub koos nõudluse muutumisega.
-Tööjõu taset ei muudeta.
-Puuduv tootmismaht kompenseeritakse ületunnitööga või allhanke korras.
-Kasutatakse töömahukates ettevõtetes , kus on kvalifitseeritud tööjõud ja laovarude hoidmine on kulukas .
•Muutuva tootmismahu ja muutuva tööjõutaseme strateegia
-Tootmismahu suurenemisel palgatakse tööjõudu juurde ja vähenemisel vallandatakse.
-Kasutatakse tootmisharudes kus on hooajalised tööd, samuti töömahukates tootmisharudes, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu.

• Millised on neli põhilist ruumide ja ressursside paigutuse tüüpi ?
  

1.Fikseeritud asukohaga planeeringuks ehk paigalseisva objekti teeninduseks, mida kasutatakse hoonete ja teede ehitamisel, kus ehitusmaterjale hoitakse ehituspaiga vahetus läheduses.
2.Funktsionaalseks paigutuseks - väikeettevõttes valmistatakse vähe, kuid kõrge kvaliteediga toodangut ja iga uue toote valmistamiseks kasutatav materjal liigub tootmisse erinevat teed pidi näiteks töökodades ja köökides töödeldav materjal, haiglates patsiendid.
3.Grupeeritud paigutuseks, kus rühmitatakse töötajate tööruume, töövahendeid ja töökohtasid, et võimaldada töötajate suhtlemist ja informatsiooni ratsionaalset vahetamist nii omavahel kui kliendiga.
4.Tootepõhiseks paigutuseks – tootmisliinid, suurettevõtted.

• Ettevõttele asukoha valimise meetodid ja strateegiad.
  

Asukoha valimise meetodid sõltuvad ettevõtte suurusest, tegevusest ja võimalustest
Asukoha valik koosneb neljast etapist:
1) Valitakse asukoha hindamise kriteeriumid
2) Tehakse kindlaks tähtsust omavad tegurid näiteks turgude asukoht
või toormaterjalid
3) Leitakse alternatiivsed asukohad
- määratakse asukoha regioon
- määratakse mitu asukoha krunti
4) Hinnatakse alternatiive ja tehakse valik
Asukoha valimisel eristatakse kolme põhilist strateegiat.
•Uue asukoha valimine, olemasolevat säilitades
•Tegevuse lõpetamine ühes kohas ja alustamine uues
•Vanasse asukohta jäämine
•Kui potentsiaalsete asukohtade detailne analüüs ei garanteeri vaadeldud variantide piisavat tulu, võib ettevõtte jääda äraootavale seisukohale vähemalt lühikeseks ajaks.
EXAM A KÜSIMUSED

Millised on operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid?
Muudetavad sisendid:
•Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad.
•Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted; finantsanalüütikud; telekommunikatsioon (uudised)
•Klient – võib olla samuti sisendiks, näit teenindus: juuksur, hotell, haigla, hambaarst, teater, takso ja buss (muudab kliendi asukohta).
•Klient ei ole ainult passiivne sisend vaid võib samuti osaleda protsessis näit. blankettide täitmine infolauas, kliendid loovad atmosfääri restoranis jne.
Muutvad sisendid:
•Kapital - (vahendid) masinad, seadmed, hooned..
•Inimesed - personal, kes kasutavad vahendeid, hooldavad, planeerivad, juhivad ning seda OP süsteemi erinevatel tasanditel.
Väljundid:
•Tooted
•Teenused
•või toodete ja teenuste „segu“
Näiteks restoran:
-köögis toimub toidu valmistamine (tootmine)
-toit tuuakse kliendile lauda (teenindamine)
Kliendid võivad olla op süsteemis sisendiks, kuid samas on nad ka põhjuseks, mille pärast OP süsteem saab töötada – pole klienti, pole ka OP süsteemi. Seega on oluline teada, millised on klientide ja turu vajadused (hetkel ja ka tulevikus) ning sellest sõltub ka väljund.

Konkurentsivõime kriteeriumid( 5)
Kvaliteet – mõiste haarab võrdsel määral nii materjale kui tööde sooritamise taset ja disaini. Harilikult seondub kvaliteedi mõiste ostja hinnanguga.
•Selline, nagu on meie protsess, on ka kvaliteet. Kvaliteetne protsess on stabiilse väljundiga.
•Me ei tohi vastu võtta mittekvaliteetset sisendit ega ise teha praaki.
•Klient ei tohiks seda ka meie käest vastu võtta.
•Kvaliteet on oluline kliendirahulolu (või rahulolematuse) kujundamisel
•Ettevõtte siseselt tõstab operatsioonide usaldusväärsust ja aitab kokku hoida selle arvelt, mis muidu läheks ümbertegemiste ja vigade parandamisele, aitab tagada operatsioonide stabiilsust
Kiirus - tellimuse täitmise kiirus (näit tootmine võib aega võtta vaid 1 päeva, kuid tellimuse täitmine aga terve nädala)
•Oluline klienditeeninduse seisukohalt
•Ettevõtte siseselt - varud liiguvad kiiremini läbi süsteemi ja vähenevad riskid mis on seotud ressursside seotusega
•Kulu – efektiivsus, max lisandväärtus min kuludega
(madal hind ja kõrge tulu)
•Madal kulu võimaldab vähendada hindu ja suurendada seeläbi müügimahtu või siis alternatiivselt saada sama mahu juures suuremat tulu
•Ettevõtte siseselt aitab operatsioonide tulemuslikkus täita ka teisi ettevõtte tulemuslikkuse eesmärke
Kindlus – usaldusväärsed ja vigadeta protsessid, tarnekindlus, õige kaup, õigel ajal õiges koguses õigesse kohta..
•Kas täidame oma klientidele antud lubadusi ?
•Tootmise paindlikkus - võime reageerida muutustele (näit hooajalisus rõiva tootmises)
-Toodete/teenuste paindlikkus - kohandamine vastavalt kliendi soovile - näit IT lahenduste edasiarendused
-Valiku paindlikkus - värv, logo vms
-Koguse paindlikkus - võimalust koguse või mahu muutmiseks
-Tähtaegade paindlikkus - kiiret võimalust muuta tarnete tähtaegu
•Ettevõtte siseselt tähendab see vajadust kiiremale reageerimisele

Materjaalivajaduse planeerimise MRP ülevaade ja loogika.
Materjalivarustuse ülesandeks on kindlustada tootmine õigeaegselt vajalike komplekteeritavate materjalide ja toodetega. Selleks on vaja teada:
•Tootmismahtu erinevate toodete kaupa ja valmistamistähtaegu
•Erinevate toodete ja komponentide (detailide) spetsifikatsioone (materjali tehnilisi kulunorme toodete kohta)
•Olemasolevate laovarude suurust
•Tellitud, kuid veel saabumata materjalide ja komplekteeritavate komponentide hulka
•Toote komponentide valmistamise ajagraafikuid, mis määravad konkreetse materjali kasutamise ajahetke
•Tuleb arvestada ka olemasolevat tootmisvõimsust
Lähtub peamisest tootmisplaanist (MPS)
•Tehakse kindlaks, mis komponente ja pooltooteid vajatakse
•Uuritakse kas vajalikud komponendid ja pooltooted on saadaval
•Iga vajaliku kuid puuduva komponendi või pooltoote puhul tehakse
kindlaks, millal töö peab algama, et see komponent või
pooltoode jõuaks õigeks ajaks valmis
•Genereeritakse vastavad töö- ja ostutellimused
•Protsessi korratakse materjalide spetsifikatsiooni (BOM-i) järgmise
tasandi jaoks.

Millised on planeerimise ja kontrolli ülesanded?
Planeerimine on protsess, mille raames otsustatakse, mis
peaks ettevõttes tulevikus juhtuma:
•Mis toimub, mida tehakse
•Millal midagi tehakse
•Kui palju midagi tehakse
•Mis järjekorras asju tehakse
•Milliste ressurssidega tehakse
•Plaan ei garanteeri, et sündmus ka tegelikult juhtub, see on
eesmärgi formuleerimine.
Kontroll on igasuguste plaani mõjutavate muutustega
toimetulemise protsess. See võib tähendada ka seda, et on
vaja sekkuda operatsiooni, et seda õigele rajale tagasi saada.

Millised on neli põhilist ruumide ja ressurside paigutuse liigid?
1.Fikseeritud asukohaga planeeringuks ehk paigalseisva objekti teeninduseks, mida kasutatakse hoonete ja teede ehitamisel, kus ehitusmaterjale hoitakse ehituspaiga vahetus läheduses.
2.Funktsionaalseks paigutuseks - väikeettevõttes valmistatakse vähe, kuid kõrge kvaliteediga toodangut ja iga uue toote valmistamiseks kasutatav materjal liigub tootmisse erinevat teed pidi näiteks töökodades ja köökides töödeldav materjal, haiglates patsiendid.
3.Grupeeritud paigutuseks, kus rühmitatakse töötajate tööruume, töövahendeid ja töökohtasid, et võimaldada töötajate suhtlemist ja informatsiooni ratsionaalset vahetamist nii omavahel kui kliendiga.
4.Tootepõhiseks paigutuseks – tootmisliinid, suurettevõtted.
TEST
Märkige õige vastuste ring umber
Kogus väike, nomenklatuur suur, tootmine keeruline ja tihti ajamahukas ,,,,protsess kardistata
Millised tootmistüüpi see iseloomustab?

• Partii
  
• Projekt
  
• Massitootmine
  

Tootmis- ja teeninduskorralduse funktsioon on omane:

• Ainult tootmisettevõttele
  
• Ainult teenindusettevõttele
  
• Kõikide organisatsioonidele, kelle väljund on suunatud väliskeskkonnda( kliendile)
  

Kaubavarud on üldjuhul suuremad:

• Fikseeritud mahuga tellimismudelite korral
  
• Fikseeritud periooodiga tellimusmudelite korral
  

Milleks kasutatakse P graafikuid alternatiivsete tunnuste kontrollkartides?

• Defektsete toodete osakaaalu jälgimiseks protsesiss
  
• Defektide arvu määramiseks tootes
  

Mille jaoks on vaja reserve - varu( turva varu) kaubavarude juhtimises?

• Reserv-varu on kaitseks nõudluse kõikumise,tarnehäirete, ettenägematute tootmisprobleemide, varude prognoosimise vigade vastu
  
• Reser-varu täheneb seda, et tellimus tuleb teha juba enne varude lõppemist, arvestades tarneaega ja vastava perioodi nõudlust.
  

EXAM B KÜSIMUSED

Iseloomustage erinevaid tootmis- ja teenindussüsteeme (tüüpe).
Projektitootmine. Kogus väike, nomenklatuur suur. Tootmine keeruline ja tihti ajamahukas. Näiteks laevaehitus.
•Töökoja (tellimusjärgne) tootmine. Töökoda - ettevõte, mis toodab kaupu või teenuseid väikeste partiidena või üksiktoodetena. Töid sooritatakse tellija spetsifikatsiooni alusel. Tööprotsessid sõltuvad tellija soovidest (remonditöökojad, tervishoiuasutused, rätsep).
Saritootmine (partii tootmine) - tootmissüsteem, mis valmistab keskmise mahuga ühelaadilist toodangut.
- kõige levinum tootmise tüüp
- kasutatakse samu masinaid ja seadmeid, toimub ümberhäälestamine
- saritootmisettevõteteks on näiteks toiduainetööstuse ettevõtted.
•Hulgi (mass)tootmine - tootmissüsteem, mis on loodud ühe või mõne kõrgelt standardiseeritud toode valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Süsteemi iseloomustavad suured tootmismahud, spetsialiseeritud seadmete kasutamine, kõrge automatiseerimistase. Tootmisprotsess on maksimaalselt efektiivne. (näit. autode tootmine)
•Pidevtootmine - tootmissüsteem, mis on loodud homogeensete kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks. Sageli täielikult mehhaniseeritud. Näiteks keemilised protsessid (nafta tootmine)
Koostamisliinid – kasutatakse toodete või üksikute detailide koostamiseks, mis liiguvad tootmisprotsessis automaatselt operatsioonilt, operatsioonile juhitava kiirusega ja juhitavas järjestuses.
•Vooltootmises on töökohad paigutatud tehnoloogiliste operatsioonide sooritamise järjekorras ja tööobjektid liiguvad esimesest operatsioonist viimase operatsiooni suunas ilma tagasi liikumata.
Professionaalne teenindus – Klient on olulisel määral kaasatud protsessi (infovahetus, aeg). Teenus on kohaldatakse konkreetse kliendi vajadustele. Töötajatel oluline roll ja suurem otsustusvabadus. Selliseid teenuseid pakuvad näiteks: juhtimiskonsultandid, advokaadid, arhitektid, arstid
•Teenuste kauplus – professionaalse ja massteeninduse vahepeal. see on „segu“ klienditeenindusest ja kontori toimingutest. Siia kuuluvad näiteks: pangad, spetsiaalkauplused, turismiagentuurid, autorent, koolid, restoranid, hotellid..
•Mass teenused – palju klienditehinguid, lühiajaline kliendikontakt, vähene kohaldatavus. Töötajad järgivad enamasti etteantud protsesse. Näiteks: kaubamajad, raudteevõrgustik, lennujaamad, raamatukogud, telekommunikatsiooni teenused..

Kontrollkaardid ja nende kasutamine.
Kvantitatiivsel tunnusel võib olla tema väärtusarvu piires mitmesuguseid väärtusi, alternatiivsel tunnusel saab neid olla ainult kaks: näiteks defektne toode, kõlblik toode.
• - ja R-diagramme alternatiivsete tunnuste mõõtmisel kasutada ei saa, nende asemel kasutatakse:
•p-graafikuid - defektsete toodete osakaalu jälgimiseks protsessis.
•c-graafikuid - defektide arvu määramiseks tootes.
•Kontrollkaardid võimaldavad varakult avastada defekte, prognoosida võimalikke häireid tehnoloogilises protsessis, ennetada neid, parandada seadmete seadistamist ja häälestamist, avastada ja hinnata toodangu kvaliteeti mõjutavaid tegureid.

Kirjeldage A-B-C analüüsi põhimõtteid kaubavarude juhtimisel.
Laovarude A-B-C analüüs lähtub Pareto 20/80 printsiibist.
•Asju, sündmusi või tegevusi klassifitseeritakse nende suhtelise tähtsuse järgi. eesmärgiks on tuvastada kitsaskohad või leida, kuidas saavutada võimalikult hea tulemus.
•A-B-C-analüüs on meetod sortimendi klassifitseerimiseks ja seeläbi ka abivahend plaanimiseks ja kontrolliks. Nimelt on ettevõttel kogemuste kohaselt laos väga tähtsad (väärtuslikud), vähem tähtsad ja kõrvalise tähtsusega või ebaolulised kaubad.
•Sellest tulenevalt jagame kaubad kolme kategooriasse (A, B, C).
Jaotamise kriteeriumiks on kaupade koguseline ja väärtuseline osa käibest:
•Klass A – Väga tähtsad tooted, mis moodustavad ca 15–20% hangitavate materjalide ja teenuste nimekirjast ning 80% osturahast. Toodete ostule pöörata erilist tähelepanu.
•Klass B – Tähtsad tooted, mis moodustavad ca 30–40% hangitavate materjalide ja teenuste nimekirjast ning 15% osturahast.
•Klass C – Vähetähtsad tooted, mis moodustavad ca 40–55% hangitavate materjalide ja teenuste nimekirjast ning ainult 5% osturahast.

Millised on MRP sisendid ja väljundid?
MRP Materjalivajaduse planeerimine kliendi tellimusest lähtuvalt
•Sisendid
•klienditellimus
•prognoos
•toote spetsifikatsioon
•olemasolevad varud
•tellimise ja valmistamise ajad
•Väljundid
•tööde teostamise (tootmise) tellimused
•materjalide (ostu) tellimused
•materjalivajaduse plaan (mida, mis ajaks on vaja)

Millised on põhilised toodangu plaanimise strateegiad muutuva nõudluse tingimustes?
Taktikalise plaani koostamisel kasutatakse muutuva nõudlusega kohanemiseks põhiliselt kolme niinimetatud puhast strateegiat:
•Püsiva tootmismahu ja püsiva tööjõutaseme strateegia
-Toodangut valmistatakse ühesugustes kogustes olenemata sellest, kas turunõudlus muutub.
-Tööjõutaset ei muudeta.
-Tootmismahu ja nõudluse erinevus kompenseeritakse laovarude muutumisega.
-Kasutatakse kapitalimahukas tootmises, kus valmistoodangu hoidmiskulud ei ole suured ja tellimuste täitmise tähtaegasid võib nihutada suuremate kuludeta.
•Muutuva tootmismahu ja püsiva tööjõutaseme strateegia
-Tootmismaht muutub koos nõudluse muutumisega.
-Tööjõu taset ei muudeta.
-Puuduv tootmismaht kompenseeritakse ületunnitööga või allhanke korras.
-Kasutatakse töömahukates ettevõtetes, kus on kvalifitseeritud tööjõud ja laovarude hoidmine on kulukas.
•Muutuva tootmismahu ja muutuva tööjõutaseme strateegia
-Tootmismahu suurenemisel palgatakse tööjõudu juurde ja vähenemisel vallandatakse.
-Kasutatakse tootmisharudes kus on hooajalised tööd, samuti töömahukates tootmisharudes, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu.
TEST
Märkige õigele vastusele ring umber
Mida tähendab tellimispunkt kaubavarude juhtimises?

• Tellimispunkt on kaitseks nõudluse kõikumise, tamehäireta, ettenägematute tootmisprobleemide,varude prognoosimise vigade vastu.
  
• Tellimus tuleb teha juba enne varude lõppemist, arvestades tarneaega ja vastava perioodi nõudluste.
  

Milline on kontrollimise ülesanne planeerimisel ?

• Kontrollimine selle üle, kas on toiminud kõrvalekalle plaanidest ning vajadusel süüdlase väljaselgitamine ja kardistamine.
  
• Arusaamine sellest, mis operatsiooni käigus toimub, otsustamine, kas on toimunud tõsine kõrvalekalle sellest, mis oleks pidanud toimuma ja vajadusel ressursside haldamine mõjutama operatsioonitegevusi
  

Sõltuva nõudluse korral:

• Varieerub nõudlus ebaregulaarselt ja juhuslikkuse alusel, varude planeerimisel ei ole vaja arvestada teiste artiklite varu
  
• Ühe toote nõudlus on sõltuvuses mõnest teisest tootest, varude planeerimine sõltub tooteplaneerimisest
  

Tootmis- ja teeninduskorralduse funktsioon on omane:

• Ainult tootmisettevõttele
  
• Ainult teenindusettevõttele
  
• Kõikidele organisatsioonidele, kelle väljund on suunatud väliskeskkonda (kliendile)
  

Mis võib olla operatsioonisüsteemi sisendiks?

• ,,,, klient on vaid see, kelle on operatsioonisüsteemi väljundid (tooted/teenused)
  
• ,,,,klient võib samuti osaleda protsessis, näiteks teenuste korral