Tootmis- ja teeninduskorraldus (0)

Mis on tootmis- ja teeninduskorraldus (TTK)? • TTK on sellise protsessi juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse tooteid või teenuseid.  • TTK funktsioon on omane kõikidele organisatsioonidele, kelle väljund on suunatud väliskeskkonda • TTK põhiliseks ülesandeks alati oli teha asju valmis – tooted ja teenused Tootmis- ja teeninduse protsessi (toote või teenuse) sisend on nõudlus ja väljund on kliendirahulolu. Selles
protsessis   tulemuse   saavutamiseks   on   meil   vaja   kvaliteeti   (me   peame   teadma   kuidas   me   midagi   teeme   e
tehnoloogia, teadmised, oskused) ning teisena on meil vaja ressursse ehk inimesi, materjale, seadmeid jne. Milline on toode - käega katsutavad, järjekindel toote määratlus, tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest, saab
ladustada, vähe kokkupuudet kliendiga (nt. Nafta tootmine, allumiiniumi sulatamine, tööriistade tootmine) Milline on teenus – immateriaalne, toodetud ja tarbitud samal ajal, tihti unikaalne, suur kokkupuude kliendiga,
vastuoluline toote määratlus, tihti teadmiste põhine, tihti hajutatud (Nt. Juhtimise konsultatsioon, psühhoteraapia
kliinik) SKP-d mõjutavad üha rohkem teenused. Toote ja teenuse segu – nt restoranid, infosüsteemide tarnijad kes pakuvad nii toodet kui teenust. Võttes arvesse ka kolmanda punkti, siis hetkel areneb kõige kiiremini toodete ja teenuste osa. Seda seetõttu, et
turul on väga palju toodete pakkujaid, ning teistest eristumiseks tuleb pakkuda juurde ka lisateenuseid (nt.
Automüüjad saavad lisaks pakkuda pikemat garantiid, 3 aastat tasuta hooldust jne.) TTK strateegia loomine: Kui me teame et on nõudlus, peame esmalt uurima selle idee konkurentsivõimelisust,
rolli ja positsiooni. Kui me teame oma konkurentsieelist, siis järgmisena peame töötama välja oma strateegilised
eesmärgid – kuhu me tahame jõuda. Need on olulised igale ettevõtte töötajale, sest kui me teame kuhu me
liigume,   siis   me   töötame   sihiteadlikult   ning   pingutame.   Kui   meil   on   olemas   sihid,   siis   me   juba   koostame
strateegilise plaani, kuidas neid eesmärke täita. TTK: Me hakkame arendama protsesse ja tooteid. Sellele edasi planeerimine ja kontrollimine (jälgime kuidas
meie planeeritud tegevused toimuvad – plaanipärasus). Eesmärkide täitmiseks me ka tegeleme täiendamise,
kvaliteedi tõstmiseni. Protsessi tulemusena saavutame kliendirahulolu.


Ettevõtte   kolm   põhifunktsiooni   (struktuuriüksused)   on   tootmine/   teenuste   pakkumine,   müük/turundus,
tootearendus. Ettevõtte jaoks on oluline kuidas funktsioonid omavahel suhtlevad. Tugifunktsioonideks on näiteks
IT, HR, raamatupidamine, finants, mehaanika.  TTK tegevuse valdkonnad ja näidisküsimused:  Operatsiooni strateegia – kuhu paigutada tootmine? Kui kaugel lõpptarbijast?  Protsessi tüüp – kuidas me ehitame protsessi nii, et ta tarniks meie teenust klientidele?   Paigutuse disain – kuidas me korraldame meie seadmete ja inimeste füüsilist paigutust?  Ruumide disain – mis on meie tootmistegevuste parim asukoht?  Protsessi   tehnoloogia   –   millist   rolli   peab   omama   tehnoloogia   materjalide   muutmisel   operatsiooni
süsteemis?  Toodete ja teenuste disain – milliseid tooteid ja teenuseid peab meie organisatsioon tegema?  Töö disain – kuidas me motiveerime oma töötajaid?  Planeerimine ja kontroll – kuidas me kasutame oma töötajaid iga päev?  Võimsuse juhtimine – kuidas me kindlustame seda, et meie tooted ja teenused on kindlasti võimalikud
meie klientidele?  Laovarude juhtimine – kuidas me saame jälgida oma laoväärtust?  TTK ja IS – milliseid IT tööriistu kasutada TTKs?  Tarneahela juhtimine – kas me peame ostma või tootma selle komponendi?  Projekti juhtimine – kuidas me kindlustame, et meie projektid lõppevad õigeaegselt ja eelarve raames?  Ettevõtte konkurentsivõime oleneb: 1. Kvaliteet – vigadeta tooted ja teenused; vigadeta protsess; siin tuleb vaadata nii protsessi kvaliteeti kui ka pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti. Oluline on alati meelespidada, et kvaliteetne toode või
teenus on kvaliteetse protsessi tulemus. Kvaliteetne protsess on standartne ja stabiilne ning selle väljund
on alati sama. Kvaliteet mõjutab nii kiirust, tarnekindlust kui ka kuluefektiivsust. (tooted ja teenused
vastavad spetsifikatsioonile) 2. Paindlikkus – uued tooted ja teenused; võime muutuda; ettevõte võime kohaneda kiirseti keskkonna muutustega ning vastavalt sellele muuta oma tööprotsesse ja meetodeid. Paindlikkus mõjutab nii kiirust,
kuluefektiivsust kui ka tarnekindlust. (tihti uued tooted ja teenused, suur nomenklatuur, koguste ja
variatsioonide muudatused) 3. Kiirus – kiired tarned; kiire läbimineku aeg; siin tuleb analüüsida nii tellimuste täitmisele kuluvat aega   (välimine   kiirus)   kui   ka   ühe   tellimuse   tootmistsükli   aega   (sisemine   kiirus).   Oluline   on


meelespidada, et kiirus tuleneb väärtsutloovate tegevuste ja raiskamiste omavahelisest suhtest ning see
mõjutab nii kulusid kui ka tarnekindlust. (lühikesed tarneajad) 4. Kindlus   –   kindel   tarnegraafik;   usaldusväärsed   protsessid;  selle   aluseks   on   usaldusväärsed protsessid, õige toode peab olema tarnitud õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus
sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust. (õigeaegne tarne) 5. Kulu – väiksem hind, kõrgem lisaväärtus; miinimum kulu, maksimum väärtus;  eesmärgiks on maksimaalne   lisandväärtus   minimaalsete   kuludega.   Seda   mõjutavad   kõik   neli   eelpool   nimetatud
kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus. (madal hind, kõrge tulu või mõlemad) TTK süsteemi saab analüüsida erinevatel tasemetel:  Tarneahela tase ehk voog ettevõtete vahel – meil on erinevad ettevõtted konkreetses tarneahelas, ning
me vaatame kus meie ettevõte tarneahelas paikneb. Seda on vaja analüüsida, sest mida lähemal asume
tarbijale, seda kõrgemat väärtust me loome.   TTK süsteemi tase ehk voog protsesside vahel – ettevõtte sisene.   Protsessi tase ehk voog ressursside vahel – ühe konkreetse protsessi tegevuste voog.


Alguses tuleks panna paika konkurentsieelis ja sihtgrupp. siis tuleks panna paika põhistrateegilised eesmärgid 
ning siis alles. Võrdluse maatriksi (viietahuline plärakas) kasutamisest selgub, kuidas me erineme konkurentidest Toodete ja teenuste arendus saab alguse sellest, kuidas me näeme milline on meie konkurentsieelis. Sellest 
lähtuvalt eesmärgid, strateegia ja siis hakkama protsesse arendama. Kõige olulisem on see, kellele me midagi teeme ja milline on toote väärtus, mida kliendile pakume. kui sellest 
aru ei saa, siis vaevalt, et klientki saab. Mis on projekteeritud toote jaoks vaja:  Kontseptsioon  - millist väärtust meie tooted või teenused loovad; vaja aru saada milline see 
toode/teenus on  Pakett - millest toode koosneb, selle funktsioonid ning kaasnevad hüved (väärtus)  Protsess - kuidas me seda teeme ja tarnime


Me lähtume konkurentsivõime teguritest (roheline). Vastavalt sellele hakkame protsesse üles ehitama, ja vaatama
kuidas me kasutame selles protsessis erinevaid ressursse. Protsessi lõpus on meil täielikult defineeritud toode või
teenus. Tootearendus jaguneb etappideks:  Erinevate kontseptsioonide väljatöötamine – alguses mitu erinevat varianti  Kontseptsioonide analüüs – otsustamiseks milline parim  Eeldisain – pidev hindamine, võib algusesse tagasi minna  Hindamine ja parandamine  Prototüübi ehitamine ja lõppdisain – mitmeid kordi kestev protsess, parandame pidevalt Iga täpsustusega minnakse protsessis aina detailsemaks.  Tootmisprotsesside erinevad tüübid: Pidev tootmine - 1-2 erinevat toodet, toodame neid väga suurter kogustes pidevalt sama toodet Masstootmine – toodete sortiment natuke laiem, kogused natuke väiksemad. Sortiment sellegipoolest pole suur. Partiipõhine tootmine – partii suurus kui aluseks tellimus - 1 tellimus; prognoosipõhisega optimaalne suurus. Töökojatootmine – nt käsitöö tootmine; väikestes kogustes ja sortiment väga lai. Projektitootmine – iga uus tellimus on uus projekt. Kõige   rohkem   kasutatakse   hetkel   partiipõhist   tootmist.   Erinevad   tüübid   sõltuvad   koguse   ja   nomenklatuuri
omavahelisest   seosest.   Mida   rohkem   on   meil   protsessis   erinevaid   tooteid,   seda   rohkem   hakkab   protsessis
esinema   katkendlikkus   ehk   protsess   läheb   kallimaks.   Toode,   teenus   jaguneb   materjalideks   ja   töö
operatsioonideks. selle info kohaselt saab hinnaarvutust teha Protsessi paigutused:  Fikseeritud paigaldus e paigalseisva objekti teenindus- restoran, kaevandus  Funktsionaalne ehk tehnloogiline paigutus- raamatukogu  Gruppitootmine e paigutuse viis näiteks kaubanduskeskustes, levinud ka tootmisettevõtetes Tootmisliin   –   erinevad   tootmise   etapid   on   omavahel   seotud,   toimub   vastastikune   liikumine   vastavalt
tehnoloogiale. Ülesehitamiseks peabe lähtuma tootmis- ja teenindusprotsessist. Tsükli aeg näitab meile kui kaua
kestab tootmisprotsessis üks tootmisetapp. Taktiaeg näitab, mitme minuti järel tuleb välja 1 toode. Ideaalne on
kui takt ja tsükkel on võrdsed.  Jagunematu operatsioon- enam jagada väiksemaks ei saa teha. Koondoperatsioon- mitu erinevat jagunematut kokku pandud.


Protsesside tehnoloogia Protsesside tehnoloogia on protsesside juhtimise juures üks võtmesõnu. Selle valimisel on ikka ja jälle aluseks
toode/teenus ja kuidas me seda teeme. Tehnoloogia vs protsessi tüüp Valik sõltub, mida seal tehakse. kas laia ja erinevates kogustes või väikestes ja järjest.  Tööstus 4.0 e protsessis kasutatakse erinevaid automaatseid liine ja seadmeid, automaatseid tooteliikumisi jne.
Arvuti integreeritud tootmine.Nt teed internetis tellimuse, järgmisel hommikul see on ettevõttes kohal – liigub
automaatselt infosüsteemi ja järgmisena automaatne planeerimine. Mida väiksemad kogused, seda rohkem käsitööd. Protsesside automatiseerimine on oluline, sest tööjõudu jääb
järjest vähemaks (kes käsitsi teeks), ning teisalt ka ajas inimeste tööiseloom ja töösoovid muutuvad, me ei leia
neid inimesi.  Milliseid tehnoloogiaid kasutatakse protsessides?  Materjali töötlemise tehnoloogiad – need millega anname materjalile uut väärtust, et materjalist saaks
valmistoode  Informatsiooni   töötlemise   tehnoloogia   –   erinevad   info-   ja   kommunikatsioonisüsteemid   (ressursside
planeerimine ja jälgimine)  Kliendi töötlemise tehnoloogia – näiteks kasutatakse meditsiinis Kliendipõhised tehnoloogiad:  Aktiivne suhtlus kliendiga (poemüüja)  Passiivne   suhtlus   kliendiga,   eeldab,   et   meie   kliendina   võtame   üle   klienditeenindaja   rolli.   (poe
iseteenindus)  Peidetud suhtlus (turvakaamera), ka näiteks krediitkaardiga netis maksmine  Tehnoloogia kui vahendaja (broneerimissüsteemid) Tarneahelas kõige rohkem teenib esmane või teisene klient, kõige vähem viimane varustaja. Igaüks tarneahelas
tahab saada oma kasumit. Palju oleneb ka sellest, kes määrab lõpphinna. Tarneahela strateegiad Lean strateegia – suunatud kuluefektiivsusele. Nõudlus on stabiilne ja ennustatav. Toodangu sortiment ei ole
väga lai ning on stabiilne. Agiilne strateegia – suunatud uuendusreageerimisele, paindlik. Lühikesed tarneajad, lai toodangu sortiment. Leagile – lean ja agiilne – strateegia, mis on ettevõtte sisend ehk protsesside tarneahelate strateegia. Protsessi
esimene   pool   on   protsessipõhine   strateegia;   pole   palju   tooteid,   toodetakse   optimaalselt   partii   alusel,   kuid
jälgitakse varude puudust. Teine pool on agiilne, kus toimub nõudluse põhine tootmine vastavalt tellimustele.
Sellise protsessi jaoks on oluline tootearendus.


Inimesed ja töökorraldus Kuidas me saame olemasolevaid inimesi kasutada võimalikult hästi? töökorralduse timmimises arvutatakse kõigepealt sekundilise täpsusega, palju inimesi ja tehnikat vaja läheb.  Organisatsiooni edukuse eeldused:  Töötajate kompetentsus ja motiveeritus – me peame neid inimesi pidevalt motiveerima  Tegevuste otstarbekas korraldamine  Ressursside efektiivne kasutamine  Inimsõbralik töökeskkond – kuidas töötajatasse suhtutakse, lisaväärtus  Vastastikuste kohustuste ja usalduse atmosföör Raha on lühiajaline motivaator – pikemalt loeb milline on töö sisu, töökeskkond, suhtumine inimestesse. Protsesside juhtimisega tuleks võtta ka vastutus. Juhid peaksid usaldama alluvaid ja andma neile vastutust.
Muidu peab kõikidest asjadest hoidma ülevaadet ning kätt. Inimressursside kasutamise strateegia - what? procedure? who? how? where? when? what? Protsesside erinevatel etappidel on erinevad ajad, igal kohal on oma koormatus. Tuleb valida nõuded, mida on
vaja inimestel, keda tööle võetakse. seejärel  tuleb kontrollida, mis on nende oskused ja kas neid on antud
protsessides vaja.  Inimeste kasutamise juures on vaja teada ka millal neid vaja läheb.  Töökoha disain:  Millistele nõudmistele peab vastama?   Mis tehnoloogiat on vaja töö tegemiseks ja kuidas seda kasutatakse?  Mis on töötaja tööülesanded?  Kuidas seda tööd peaks tegema?  Kui kaua vütab aega antud töö tegemine ja palju on siin inimesi vaja?  Kuidas me töötajaid motiveerime? Töökoha disain annab töötajale selle, et ta teeb õigel ajal õigeid tegevusi. Ettevõtte struktuurid:  U-struktuur – ressursid on jagatud funktsionaalsuse järgi.   Eraldi üksused e divisjonid- igas divisjonis on sees müük, turundus ja tootmine, finants. Eraldatakse
ressursse eraldi üksustena.  Matrix e 2 eelnevat on kokku pandud e erinevad divisjonid kasutavad samu inimesi või ressursse;
üksused jaotatakse vastavalt vastutuse tasemetele (kaks või enam)  N struktuur e kontsernide struktuur, milles on 3-4 ev. nendest moodustatakse grupid, kes tegelevad
erinevate protsessidega. Organisatsioonid moodustavad lahtise võrgustiku nii siseselt kui väliselt. Töö disaini meetodid:  Töö jaotus – kuidas me inimesi jagame, tööoperatsioonide ajad ja kuidas me erinevaid operatsioone
võimalikult võrdselt inimeste vahel ära saame jaotada. Oluline millise keerukusega tööd on.  Teaduslik juhtimine – kuidas me kogu protsessi juhime, kuidas me protsessidest aru saame. Peame
tundma oma alluvuses olevaid protsesse.  Ergonoomika – kuidas me töid teeme, kas me teeme turvaliselt/ ohutult. Töökeskkonna pidev järgimine
on oluline, sest protsessides töötavad inimesed.  Käitumismudelid – kuidas me midagi  teeme,  käitumismudelid loovad  ettevõtted oma suhtumise  ja
kultuuriga. Kas inimesed tahavad meie juures töötada või mitte?  Meeskonna töö  Paindlik tööaeg


Tööaja analüüs:  Töömeetode analüüs - süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine
ning analüüs selleks et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem töömeetod.  Tööaja mõõtmine - erinevate tehnikate rakendamine selleks et määrata aeg mille jooksul kvalifitseeritud
töötaja on võimeline sooritama tööd vastavalt etteantud eesmärkidele. Standardaeg   on   töö   sooritamiseks   kuluv   aeg,     mida   kvalifitseeritud   töötaja   täidab   teatud   kindlal   töökohtal
määratletud jõudlusega. Jõudluse määratlemisel võetakse arvesse töö iseloomu, töötaja võimeid, tööks vajalikke
ajakadusid ja töötingimusi. Kvalifitseeritud töötaja on töötaja, kellel on antud vajalikud oskused, haridus ja teadmised , et täita ettenähtud
tööülesannet selleks etteantud määral ning  tagades õige kvaliteedi, tööohutuse. Töö standardid annavad:  Töö valmistamise aja  Personali vajaduse  Tööaja ja kulude suhte  Meeskonna suuruse ja töö tasakaalu  Täpse tellimuse täitmise tähtaja  Tootmisplaani /ajakava  Töötajate efektiivsuse mõõtmise alus Visuaalne töökoht:  Kasuta odavaid lahendusi  Kasuta ekraane ja graafikuid väljatrükkide asemel  Paku õigeaegset teavet  Keskendu pidevale parendamisele Planeerimine ja kontroll Planeerimise juures peab alati vaatama ka kontrolli aga kontroll selles mõttes tähendab seda, et kui meil on
mingi plaan, siis me peame järgima kuidas see kulgeb ja kas on kõrvalekaldeid. Planeerimise ülesanne on see, et
me peame tooted ja teenused õigel ajal õiges koguses õige kvaliteediga tarnima kliendile, täpselt siis kui klient
neid tahab. Selle tagamiseks peame tegema erinevaid plaane. Planeerimine on protsess, mille raames otsustatakse, mis peaks kunagi tulevikus juhtuma. Plaan ei garanteeri, et
sündmus ka tegelikult juhtub, see on pigem eesmärgi formuleerimine. Tegevused planeerimise protsessis: 1. Peame otsustama millal midagi teha
2. Kui palju on vaja teha
3. Mis järjekorras on vaja teha
4. Jälgimine, kuidas meie plaanid lähevad Planeerimise juures on oluline ka see, et me teame kui palju meil mingeid ressursse mingiks tegevuseks on vaja.
Vastavalt   ressursside   saadavusele   koostame   ajakavad.   Planeerimine   jaotatakse   kolmeks   –   pikaajaline/
strateegiline   planeerimine   (3-5   aastat),   keskmiseperioodiline   ehk   taktikaline   planeerimine   (1   aasta)   ning
lühiajaline planeerimine ehk operatiivplaneerimine. Ettevõtted tegelevad enamasti lühiajalise planeerimisega.  Nõudlust on kahte liiki: Sõltuv nõudlus – varude planeerimise juures teame kui palju mida vaja on. Lihtsasti planeeritav, arvestatav.


Sõltumatu nõudlus – me ei tea mida ja millal vaja on. Sõltub paljudest juhuslikest aspektidest. Planeerimiseks
kasutatakse eelmiste perioodide tegelikku nõudlust ning luuakse prognoos. Võimsus tähendab maksimaalselt võimaliku kogust, mida üks või teine üksus saab toota või käsitleda teatud aja
jooksul.   Eeldatav   võimsus:   maksimaalne   väljund,   mis   võib   olla   saavutatud.   Efektiivne   võimsus:   maksimaalne   võimsus   antud   toodete   varieeruvusega,   antud   plaanidega,   seadmete
hooldusega,   kvaliteediga   jne. Tegelik väljund: tegelik saavutatud väljund.   Ta ei saa ületada efektiivse võimsuse taset ning tihti on vähem
efektiivsest võimsusest planeerimata tootmisseisakute, materjali puudumise ja teiste sarnaste faktorite tõttu. Võimsuse mõõtmine: Vajalik tulemuslikkuse hindamiseks Efektiivsus on Tegeliku väljundi ja Efektiivse võimsuse suhe.  Efektiivsus = Tegelik väljund/Efektiivne võimsus Kasutatavus on Tegeliku väljundi ja Eeldatava võimsuse suhe Kasutatavus = Tegelik väljund/Eeldatav võimsus  Piiratud võimsus limiteerib laadimist mõlemas töökeskuses nende mahus, isegi, kui see tähendab, et töö
jääb hiljaks.  Piiramatu võimsus võimaldab planeerimist mõlemas keskuses ületamaks nende mahtu kindlustamaks, et
töö saab valmis tähtajaks. 5s mudel Sort- kõik vajalik välja, igal asjal oma koht, värvide järgi soteerimine Set in order or strughten- pane asjad õigesse järjekorda kasutamiseloogikas Shine- hoia kõik alad puhtad  Standardize- tee kõik ühtseks ning siis on kõigil asjast ühesugune arusaam. checklistid sellele samuti ning üks
standard on puhtuse hoidmine. Sustain- hoia ja järgi reegleid ning arvesta teistega. hoia korda ning hinda teiste panust Material Requirements Planning MRP ERP - ettevõtte ressursside haldamiseks MRP – materjalide/ võimsuste planeerimine


Esimeseks sisendiks kliendi vajadus, kuid võib olla ka prognoos, tellimus. MRP protsess:  Haruta lahti peamist tootmisplaani (MPS)  Tee kindlaks, mis komponente ja pooltooteid vajatakse  Uuri, kas vajalikud komponendid ja pooltooted on saadaval  Iga vajaliku kuid puuduva komponendi või pooltoote puhul tee kindlaks, millal töö peab algama, et see
komponent või pooltoode jõuaks õigeks ajaks  Genereeri vastavad töö- ja ostutellimused  Korda protsessi materjalide spetsifikatsiooni (BOM-i) järgmise tasandi jaoks. Peamine tootmisplaan (MPS)  Määratleb, mida ja millal valmistatakse  Peab olema vastavuses tootmise koondplaaniga  Sisenditeks on finantsplaan, kliendi nõudlus, tehnoloogia, tarnijate töökvaliteet  Protsessi liikumisel planeerimisest teostuseni iga etapp peab olema testitud teostatavuse üle  Peamine tootmisplaan (MPS) on tootmise planeerimise protsessi tulemus Ettevõtte ressursside planeerimine (ERP)  MRP süsteemi edasiarendus, millisesse on kaasatud kliendid ja tarnijad  Võimaldab paljude äriprotsesside automatiseerimist ja integreerimist  Kasutab ühiseid andmebaase ja äripraktikaid  Edastab informatsiooni reaalajas  Koordineerib äri alates tarnijate hindamisest kuni kliendile arve esitamiseni Planeerimine on otsustamine: mis tegevused peaksid olema millal need peaksid aset leidma millised ressursid
peaksid selleks saama eraldatud