Tarneahela juhtimine eksamiküsimused vastustega (0)

1. Määratlege vabas sõnastuses tarneahela juhtimise mõiste, kommenteerige, milline on teie arvates 
tarneahela juhtimise seos tootmisjuhtimisega ning finantsjuhtimisega? (6p)  
Tarneahela  juhtimine hõlmab  tarneahela  tegevuste  kompleksset  käsitlust,  arvestades  nende  tegevuste 
planeerimist,  rakendamist  ja  kontrollimist  ja  pidades  silmas  tarneahela  kui  terviku  toimumise  tõhusust. 
Tarneahela  juhtimine  hõlmab  materjalide  hankimise  ja  tootmisega  seotud  kõiki  planeerimis  ja 
juhtimistegevusi, tootmist ja kõiki logistikajuhtimise tegevusi. Hõlmab ka tarne-ja nõudlusahela juhtimist 
ettevõtte sees ja nende vahel. 
Tänapäevast  tarneahela  juhtimise   kontseptsiooni   võib  vaadelda  kui  äritegevuste  integratsiooni 
lõpptarbijast kuni tarnijateni nii, et see  tagaks  toodete teenuste ja info lisandväärtuse loomise kliendile.  
Tarneahelate  juhtimise   paradigma   on  arenenud  välja  strateegilise   logistika -,  ostu-,  tootmise-  ja 
finantsjuhtimise,  samuti  müügi  ning  klienditeeninduse   omavahelise   integreerumise  tulemusena. 
Tarneahela  juhtimise  põhiprobleemiks  on  logistika  kogukulude   optimeerimine .  TJ  põhiküsimuseks  on 
uurida  materjali,  info  ja  rahavoogude  liikumist  alates   tooraine   hankimisest  kuni  toodete  jõudmiseni 
lõpptarbijani.  Eesmärgiks  parandada  kauba-,  materjali-,  ja  infovoogude  liikumist   tarnijalt   lõpptarbijani 
ning  seejuures  peaksid  vähenema  tarnekulud  kavandatud  teenindustasemel.  TJ  tegeleb  vahetussuhete 
juhtimisega. 
2. Esita 4 tegurit, mis panustavad tarneahelates piitsaefekti tekkimisele ja/või võimendamisele ning 
selgita igat tegurit lausega. (8p)  
Piitsaefekti võivad tekitada: 
x
Nõudluse prognoosi ajakohastamine ( demand  forecast updating) – iga ettevõtte esitatud tellimusega 
täiendatakse varusid ning lisatakse ka puhvervaru. Pika läbimisaja puhul võib puhvervaru koguneda 
nädalateks,  mis  muudab  nõudluse  kõikumise  tähtsamaks.  Seetõttu  on  prognoosi  ajakohastamine 
tähtis, et teaks juba ette toota. Sellisel juhul ei ole nõudluse kõikumine nii oluline. 
x
Tellimuste partii ( order   batching) –  ettevõtted võivad telliva kaupa partiidena,  et vähendada  kulusid  
näiteks  transpordile.   Varustaja   jaoks  on  aga  tegemist  korrapäratu  tellimisega,  mis  tekitab  neile 
piitsaefekti. 
x
Hindade  kõikumine  (price  fluctuation)  –  hinnasoodustuste  tõttu  tellitakse  rohkem  ning  soodustuste 
lõppedes taaskord vähem. See tähendab seda, et ostusagedus ei näita otsest tarbimissagedust. 
x
Säästurežiim  ja  puudulik  mäng (rationing  and  shortage  gaming)  –  kui  nõudlus  ületab  varustuse, 
võivad  tootjaid  oma  tooteid  normeerida.  Selle  peale  võivad  kliendid  liialdada  oma  tellimustega  et 
võidelda normeerimise vastu, varustaja aga toodab juurde. Hiljem tellimus tühistatakse ja tootjal on 
raske määrata  tegelikku  nõudlust oma toodete vastu.  
3. Tarneahela juhtimise  kontseptsioon  sai alguse 80ndatel, kui  ilmnes  et ... (3p) 
a) " push " lähenemine toodete  turustamisel  on märksa tõhusam ja kasulikum kui " pull "; 
b) logistikal puudub selline väärtuse loomise potentsiaal nagu turundusel; 
c) tarneahela täiustamine ei saa toimida vaid eraldi iga ettevõtte siseselt; 
d) järjest rohkem hakati tarneahelas vältima  logistikateenuste  sisseostmist. 
4. Milline lause väljendab üht populaarset seisukohta tänapäevases tarneahelate juhtimises? (4p) 
Kõige parem ladu on: 
a) kindlustatud ladu; 
b) täisautomatiseeritud ladu; 
c) odava tööjõuga ladu; 
d) ratastel olev ladu; 
e) võlgu ostetud ladu. 
Kommenteerige lühidalt, millega seda väidet võiks õigustada? 
Parim logistiline lahendus on tihti selline, milles tullakse toime ilma kauba vahepealse lattu paigutamiseta 
Vahel öeldakse, et ladu on märk halvast  logistikast  ehk parim ladu on olematu ladu. Laos kaup peatub ja 
peatumine ei too juurde lisaväärtust. Kui logistika üks eesmärke on kulude minimeerimine, siis igasugune 
ladustamine   ainult  suurendab    logistilisi  kulusid  tarneahelas.   Ladude   arv  tarneahelas  peab  olema 
minimaalne, ladustamisperiood võimalikult lühike ja ladustamiskulud võimalikult väikesed. 
5. Millised on peamised RFID- tehnoloogia  rakendusvõimalused tarneahelates? (4p) 
RFID  ( Radio    Frequency   IDentification)  on  raadiolaineid  kasutav  tehnoloogia  toodete  (ka  elusolendite) 
identifitseerimiseks  ja  nende  automaatseks  jälgimiseks.  RFID  tehnoloogia  võimaldab  panna  igale 
üksikule  tootele  kiibi,  mis  sisaldab  oma  unikaalset  koodi.  Näiteks  noppe  korraldamisel  laos  võib  aluse, 
kasti  laduda  erinevaid tooteid täis (teadmata nende nimetust, tundmata neid välimuse järgi), väljastamisel 
saab  infolugejast  teada,  millised  on  väljastatavad  tooted,  millal  toodetud,  millist  värvi,  ladustamisaja, 
hinna jne. 
RFID kasutuslad: 
x
Sõidukite jälgimine 
x
Personali jälgimine ja ligipääsu piiramine   
x
Oluliste esemete jälgimine  
x
Pagasi jälgimine  
x
Kaubakäsitlus ladudes   
x
Esemete vargusevastane märgistamine   
x
Postipakkide turvalisus  
6. Martin Christopher on välja pakkunud 4R mudeli kirjeldamaks nelja võtmetegurit tarneahelas. 
Millised järgnevatest on 4R komponendid? (4p) 
x
Responsiveness 
x
Reputation 
Regulation 
x
Reliability  
x
Readiness 
x
Resilience 
x
Realism  
x
Relationships
7. Selgitage lühidalt mõistet „vertikaalne integratsioon“? (5p) 
Vertikaalne  integratsioon  tähendab  ettevõtte  osaluse  ja  tegevuse  suurendamist  toote  või  teenuse 
väärtusahelas. Vertikaalselt integreerida saab ette- või tahapoole. Ettepoole integratsiooni korral toimub 
lähenemine  lõpptarbijale.   Integreerumine   tahapoole  tähendab  omakorda  laienemist  tootmise  või 
teenusepakkumise  sisendile  lähemale. 
Integratsiooni  tahapoole  võib  tekitada  vajadus  tooraine,  materjalide  järele  või  vajalike  teenuste  puudus, 
raskesti kättesaadavus või turu monopoolsusest tingitud ebaõiglaselt kõrge hind. Seega on üheks oluliseks 
tahapoole integratsiooni põhjuseks kaitse ebakindluse eest turusituatsioonide muutumisel. 
Samamoodi  loob  integreerumine  ettepoole  stabiilsemad  suhted  klientide  ja  tootja  vahel  ning 
adekvaatsema informatsiooni liikumise. Seeläbi on võimalik paremini ära tunda tarbija tegelikke vajadusi 
ja ootusi ettevõtte pakutavale tootele või teenusele ning reageerida kiiremini muutunud eelistustele.
8. Milles seisneb tarneahela läbimisaja vahe („ lead  time gap“) ning mida see tarneahela juhtimises 
ja tarneahela toimimisprintsiibi mõttes tähendab? (6p) 
Läbimisaeg  –  aeg,  mis  kulub  toote  liikumiseks  läbi  tarneahela  olukorras,  kus  tellitud  toode  puudub 
valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud komponendid puuduvad tootmissisendite laos. 
Nõudlusaeg – kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg. 
Läbimisaja vahe – tarneahela tüüpiline probleem, mis väljendub selles, et täitmisaeg ületab nõudlusaega. 
Kui  täitmisaja  vahe  eksisteerib,  tähendab  see,  et   tarneahel   ei  saa  terves  ulatuses  töötada  tõmbaval 
printsiibil,  vaid  peab  leidma  sobiva  punkti  varude  hoidmiseks,  et  viia  läbimisaeg  vastavusse 
nõudlusajaga. 
9. Üks tarneahela operatiive sooritusvõime koondmõõdikuid on perfektse tellimuse mudel, millel on 
koht ka  SCOR   mudelis . Millised võiksid olla tegurid selle mõõdiku arvutamiseks? (6p) 
SCOR-  Supply   Chain  Operations  Reference  – protsessid peavad olema standardsed ja mõõdetavad. Viis 
põhiprotsessi: planeerib, hangib, toodab, tarnib,  tagastab . 
Perfektse tellimuse (On-Time In- Full ) võtmekomponendid on alljärgnevad:  
x
õige  toode  (vormistus  ja  kvaliteet)  –  puuduvad  tarneprobleemid  (puudumine,  vigastused, 
vastuvõtmisest  keeldumine)  ja  täielikud  ja  õigesti   vormistatud   kaubasaatedokumendid,  veokirjad  ja 
arved; 
x
õige kogus – tarnitud täielikult kõik mis telliti; 
x
õige koht – tarnitud täpselt kliendi poolt soovitud kohta; 
x
õige aeg – tarnitud täpselt kliendi poolt soovitud kuupäeval ja kellaajal. 
Perfect  order fulfillment – veatult täidetud suhe kõigisse tellimustesse.  Veatu  on ainult see tellimus, mis 
on täidetud nõutud koguses, soovitud ajaks ja õigesti vormistatud dokumentidega. 
Perfektne  tellimus = Õigeaegsuse % x terviklikkuse % x vigadeta %.  
Terviklik, täpne tellimus saadakse : täpsed  tellimused  / kõik tellimused%. 
Vigastamata, kahjustamata tellimused saadakse: veatud tellimused /kõik tellimused%. 
Kui näiteks 12 kuu jooksul täideti tegelikult kliendi tellimusest 90% õigel ajal, 80 % terviklikult ja 70 % 
vigadeta, siis perfektne tellimus = 90 x 80 x 70 = 50,4 %. 
10. Selgita  trumm - puhver -nöör printsiipi ning millist kasu see lubab tootmisahelas? (4p) 
DBR  on  piirangute  teooria  välja   pakutud   lahendus:  muuda  pudelikael  võimalikult  hästi  ennustatavaks 
ning  kontrolli  süsteemi  töörütmi  läbi  varude  "sisse  söötmise"  kontrollimise  vastavalt  pudelikaela 
jõudlusele.  Selle  tulemusena  tõuseb   toodangumaht   ressursside  muutuseta,  väheneb  tootmisaeg,  väheneb 
laovaru , areneb tähtaegse kohaletoimetamise oskus ning väheneb hilinenud kohaletoimetamise oht. 
x
Trumm  kujutab  endast  tellimuste  lähetamise  ajalist  plaani,  mille  alus  on  kliendiga  kokkulepitud 
tellimuste  tähtajad.  Suure  määramatusega  keskkonnas  on  mõnikord  otstarbekas   fikseerida  
klienditellimuse täitmise kestus alates tellimuse saamisest. 
x
Puhver  on  tähtsuse  järgi   reastatud ,   ootel   tööde  ja  tellimuste  kogum  protsessi  mingis  osas.  Puhvris 
ootel olevatele töödele tuleb anda teostamise järjekord ehk  prioriteet .  
x
Nöör on info  edastamise  ja protsessi juhtimise süsteem, mis tagab kogu süsteemi allutatuse piirangule. 
Antud  juhul  annab  see  teada,  millisesse  protsessi  ossa  (puhvrisse)  on  tekkinud  kiirete  ootel  tööde 
kuhjumine  või kus on puhvri sisu vähenenud normaalse  piirini . 
11. Kas õige või vale (märkige Õ või V, kui vale, siis parandage). (8p) 
x
LEAN  mõtteviisile ja sellest lähtuvale juhtimise pandi alus toiduainetööstuses. (V – Toyotas) 
x
Wilsoni  valemiga  leitakse  matemaatiliselt  parim  lähiaja  nõudluse  prognoos.  (V  –  optimaalseim 
tellimiskogus) 
x
„Kuue  sigma “ lähenemise üheks juhtmõtteks on, et kvaliteedi  defineerib  tehnoloogia tegevusliides. (V 
–  klient ) 
x
DMAIC  tsükkel  ( define   –   measure   –  analyze  –  improve  –   control )  on  formaliseeritud  viis  tööjõu 
juhtimiseks  tööstusettevõttes. (V – protsesside analüüsimiseks) 
x
MRP-I 
kontseptsioon 
tähendas 
sisuliselt 
arvutipõhist, 
tõukavat 
logistikat 
toetavat 
materjaliplaneerimist. (Õ) 
x
CPFR  (collaborative   planning ,  forecasting,  replenishment)  rõhutab  tarnijaga  koostööd  eelkõige 
nõudluse prognoosimise osas. (V – ressursside) 
x
ECR  (efficient  consumer  response)  mudel  on   raamistik ,  mida  kasutatakse  tarneahela  protsesside 
kaardistamiseks ja mõõdistamiseks tarneahela. (V – tarbija nõudluse) 
x
Üht osa logistika evolutsioonist on kirjeldatud kui liikumist täielikult integratsioonilt hajususe suunas. 
(V – hajususelt täieliku integratsiooni suunas) 
12. Parima strateegia tarneahela jaoks sõltub ilmselt tarneahela tüübist. Üks võimalus tarneahela 
tüüpide  eristamiseks  on  alljärgneva  maatriksiga,  kus  ühel   teljel   on  tarneahela  läbimise  aeg  (kas 
pigem  lühike  või  pikk  läbimisaeg)  ning  teisel  teljel  nõudluse  prognoositavus  (kas  kergemini 
prognoositav  või  raskemini  prognoositav).  Vastavalt  sellele  jaotusele  tuua  välja  neli  strateegilist 
lähenemist  (siin  juhuslikus  järjekorras):  1.   agile ;  quick  response,  2.  lean;  plan  and  optimise,  3. 
hybrid;  de-couple   through   postponement,  4.  kanban;   continuous   replenishment.  Milline  strateegia 
sobib millisesse maatriksi segmenti? Selgita lühidalt, mida taotleb lean ja mida agile lähenemine ja 
mille poolest on need vastandlikud? (7p) 
x
Kulusäästlik (lean) tarneahel. Lüheneb tarneaeg, vähenevad 
kulud  ning  tõuseb  kvaliteet.  Kulusäästliku  tarneahela  põhimõtted 
toimivad hästi seal, kus nõudlus on suhteliselt stabiilne ja ennustatav, 
toodangu  sortiment  ei ole väga lai ning on stabiilne – sisaldades vähe 
muudatusi, tarneajad on pikad ja hind on stabiilne.
Peamine  eesmärk  on  kiirendada  materjali  ja  toodete  liikumist 
tarneahelas ja seega vähendada tarneahelas oleva materjali ja toodete 
hulka,  millega  väheneb  protsessis  seotud   kapital .  Rõhuasetus 
efektiivsususel.  Kõrvaldada  tuleb  väärtust  mittelisavad  protsessid. 
Pidevalt tuleb protsessis vähendada vigasid ja hälbeid. 
x
Paindlik (agile) tarneahel. Põhimõtteid on parem rakendada seal, kus nõudlus on kõikuv ja sortiment 
lai.  Nii  nagu  kulusäästliku  tarneahela  puhul,  on  ka  paindliku  tarneahela  juures  oluline  kogu 
organisatsiooni ülesehitamine, infosüsteemid, logistika, mõteviis jne – see peab olema paindlik ning 
suutma muutustega kiiresti kohaneda ehk  paindlikkus  peaks kujunema elustiiliks. 
x
Stabiilne vs kõikuv nõudlus; piiratud toodangu sortiment vs lai toodangu sortiment 
Logistika missiooniks on tagada õigete kaupade ja teenuste õige hinnaga, õiges kohas ja õiges  koguses 
kättesaadavus, et tagada ettevõttele maksimaalne kasum. 
KANBAN – põhineb kahesuguste  kaartide   kasutamisel  tootmise juhtimisel. KAN – tarnitud toodete arv, 
BAN- tootmisesse läinud toodete arv. 
DRP – distribution requirements planning 
DSD- varude otsejaotamine (toiduainetööstus)