(Kattel ja Kalvet, ajakiri Riigikogu Toimetised nr. 5, 2002) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on viimase kümnendi jooksul pidanud hakkama saama nii majandusliku, poliitilise kui ka sotsiaalse elu radikaalse ümberkorraldamisega. Ülesanne vabaneda aastakümnete taagast on pelgalt jäämäe tipp, mille alla on kuhjunud veelgi raskemad väljakutsed. Ehkki nende majanduspoliitilisse keelde on tasapisi ilmunud sõnad ja mõisted nagu "teadus- ja arendustegevus", "teadmistepõhine majandus" ning "innovatsioon", ei saada tegelikkuses neist päris hästi aru. Paberil kasutab neid nii mõnigi teadlane ja ametnik, ka kõikvõimalike riiklike arengukavade kokkupanemisel ja prioriteetide määramisel on lähtutud just nimelt neist, näiliselt moodsaist mõisteist. Et nende mõistete kasutamine on langenud teatava moe ja pinnapealsuse ohvriks, tõendab asjaolu, kui tihti ja millise avastusliku õhinaga kasutatakse nt mõistet
Geenitehnoloogia võimaldab põllumehel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele, vähendades ning lõpuks loodetavasti kaotades vajaduse dotatsioonide järele. Geenitehnoloogiline põllumajandus on osa kõrgtehnoloogilisest tootmisest, kus raha ei teenita mitte niivõrd suurema koguse valatud higi ja täiendavalt ülesküntud põldude arvel, vaid teadmiste rakendamiste arvel. Teadmistepõhine põllumajandus ei ole mõeldav ilma geenitehnoloogiata (nii nagu ei ole see mõeldav ka teises suures bioloogiateaduse rakendusharus meditsiinis). Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide jms-ga. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada.
Mahajäämuse peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskeskkonda. · Uus majandus kui majandusliku efektiivsuse tõus, seisneb tootlikuse kasvus, tulude suurenemises, madalas tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis
liigist ja tasandist) väga mitmeti: * antud tasandi eesmärgid, strateegia, poliitika, väärtused jms.; * finants-majanduslikud kriteeriumid; * teaduslik-tehnilised kriteeriumid; * sotsiaalsed ja ökoloogilised kriteeriumid. 6 Innovatsiooni strateegilised eesmärgid Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on arenenud riikide teadmistepõhise ühiskonnamudeli keskmes. Teadmistepõhine ühiskond on pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel ühiskonna ja innovatiivse majanduse tõhusa toimimise suunas, et tõsta inimeste heaolu. Eesti TA&I strateegia 20072013 ,,Teadmistepõhine Eesti" keskendub ühiskonna jätkusuutlikule arengule teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. See aitab kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia ,,Säästev Eesti 21" ning Lissaboni
Inseneeria valdkondi on palju, kus luues uusi ja innovatiivseid ideid saab aidata kaasa Eesti majanduse arengule. Inseneride peamiseks eesmärgiks on midagi muuta, uuesti konstrueerida, teha midagi täiesti utoopilist, kuid samas kindlat ja ka midagi sellist, mis annab sama tulemuse, kuid veelgi parema varasemast. Selleks, et majandust arendada Eestis, tuleb suurendada eksporti, peab tihendama rahvusvahelistumist, luua tuleb soodne keskkond uute start-up ettevõtete sünniks ning kasvama peab teadmistepõhine haridus. Tehes üleskutseid ja erinevaid teadvustusi, infopäevi, jõutakse noorteni jagades neile teadmisi ja informatsiooni inseneriteaduste kohta. Seeläbi suudetakse suurendada tulevikus antud valdkonna huviliste ja õppurite arvu. Tundegid peaksid end nägema kui tuleviku loojatena. Kuna majandus põhineb tulevikus teadmiste põhjal, siis vajatakse rohkem insenere, kes arendavad tehnoloogiaid, mis näiteks toovad Eestisse ligi investoreid ja miks ka mitte suuremaid ettevõtteid
· Sündide arv ELis väheneb ja eurooplased elavad kauem. Need suundumused mõjutavad tulevikku oluliselt. Rahvaarv miljonites, 2007 1322 497 301 128 142 EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika Ühendriigid Eesmärgid hariduses teaduses ja infoühiskonnas · Saavutada maailma kõige dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem teadmistepõhine majandus. · Töötajatele infotehnoloogia oskuste õpetamine ning koolidele, ettevõtetele ja kodukasutajatele lihtsama ja kiirema internetiühenduse loomine. · Kuna Euroopa Liidu majandus konkureerib maailmaturul, peab EL toime tulema selliste tugevate vanade konkurentidega nagu Jaapan ja Ameerika Ühendriigid ning uute konkurentide Hiina ja Indiaga. · Juhtlauseks on elukestev õpe. Majandus ja kaubandus
osalemiseks, · riigi perepoliitika on universaalne, hõlmates kõiki lapsi ja lastega peresid, · lapsele ja tema perele osutatakse vajalikku abi ja toetust üldjuhul last perekonnast lahutamata, · laste ja perepoliitika osapooled on lapse vanemad/kasuvanemad ja pere, riik ja kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor, · riigi laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja järjepidev. (Rahvastikupoliitilised alused...2009-2013) Seaduseandja poolt on perepoliitika teesid ja eesmärgid väga hästi kirjeldatud erinevates dokumentides ning Sotsiaalministeeriumi kodulehelt on võimalik leida mitmeid allikaid, kus käsitletakse perepoliitikat. Eesti Inimarengu Aruandes 2001 on kirjeldatud, et kui vaadata Eesti perepoliitikat võrreldes teiste Euroopa riikide kontekstis võib lugeda
Valitsuse nõustajana T&A küsimustes loodi 1990. aastal Eesti Teadusnõukogu ning kolm fondi. Eesti Teadusfondi (ETF) ülesandeks pandi alusuuringute finantseerimine ning Eesti Innovatsioonifond (EIF) oli suunatud turule orienteeritud rakendusuuringute ja arendustegevuse finantseerimisele. Kolmas - Eesti Informaatikafond ja ka EIF on tänaseks likvideeritud.5 2001. a. lõpul võeti Riigikogus vastu riiklik teadus- ja arendustegevuse strateegia "Teadmistepõhine Eesti" aastateks 2002-2006. Seni ulatusid T&A era- ja avaliku sektori kogukulutused SKTst Eestis 0,83%ni, kuid Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmine vastav näitaja oli 1,9%.6 Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 2004-2005 aasta innovatsiooni rahastamisstrateegias oli keskendutud kolmele peamisele suunale - innovatsiooni algatamisele, ettevõtete T&A investeeringute kaasamisele ja T&A infrastruktuuri
kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus, tehnoloogiline innovatsioon, ökopoliitika. Kokkuvõte Keskkonnastrateegia on pikaajaline arengusuund looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,
Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega 2. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON (TA&I) STRATEEGIA Põhiseisukohad Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiale 2002–2006 „Teadmistepõhine Eesti oli suunatud võimekate inimeste leidmisele ja konkurentsivõimelise infrastruktuuri arengule, mis vastaks Eesti vajadustele ja võimalustele, samuti rahastamise stabiilset kasvu. Väljakutse Eesti ettevõtlusele ja majandusele on suurendada tootlikkust ja suure lisandväärtusega eksporti ning luua uuendusvõimet soodustavaid koostöövõrgustikke, väljakutse avalikule sektorile on väärtustada teadmistepõhisust ja kujundada vastav poliitika. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007)
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu
noores eas huvi teaduse ja eksperimentide vastu. Samuti on populaarsed teadussaated nagu Ajujaht ja rakett 69. See tõestab, et eestlased on teaduslembe rahvas. Meie riigis kasvavad targad ja innovaatilised inimesed ja just nemad on Eesti arengumootoriks. Teiseks, kui mootor on olemas, tuleb see ka töökorda seada, mis aga maksab üpris palju. Riik on see, kes peab teadust rahastama. Praegu teeb Eesti panustamine teadusesse aga hoopis vähikäiku. Paika on pandud arengustrateegia „Teadmistepõhine Eesti“, mis loodetakse aastal 2020 ka täita. Kuid praegune strateegiast kinnipidamine näitab, et see jääb täitmata. Näiteks üheks punktiks oli viia teadusinvesteeringud 1% SKT-st aastaks 2015, mida ei suudetud täita. Me peame ka mõistma, et Eestit ei juhi mitte teadlased, vaid poliitikud, kes on lühivaatelised, nad vaatavad tulevikku nelja aasta kaupa. Rohkem pole lihtsalt vaja. Kõik erakonnad on
1.Nimetage majanduse kolm arenguetappi. 1) ressursipõhine – majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukuses 2) investeeringupõhine – edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine – saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse 3.Mis on formaalne haridus? Õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib. 4.Mis on mitteformaalne haridus? Organiseeritud õppetegevust, mis toimub kindlate õppeprogrammide alusel, kindlatele huvirühmadele. Mitteformaalne õppimine võib toimuda nii haridusasutuses kui väljaspool seda. 5.Mis on sotsiaalkapital
· Tööpuudus - on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. · Pensioniiga iga millal minnakse pensionile (riikides erinev). Et säilitada praegune tööjõud-elanikkond suhe, peab seda iga tõstma. · Töötunnid tundide arv, millal tehakse tööd · Tootlikkus - näitab töö efektiivsust. SKP inimese kohta III Uus, teadmistepõhine majandus 1. Uue majanduse fenomen (infokast 3.1) Rääkides uuest majandusest me räägime maailmast: 1) milles inimesed töötavad peaga, mitte kätega; 2) maailmast, milles kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalse konkurentsi; ja seda mitte vaid jooksukingade ning laptopide osas vaid ka pangalaenude ning teiste teenuste osas, mida ei saa sisse pakkida ning postiga saata; 3) maailmast, milles innovatsioon on tähtsam kui massitoodang;
Geenitehnoloogia võimaldab põllumehel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele, vähendades ning lõpuks loodetavasti kaotades vajaduse dotatsioonide järele. Põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud Geenitehnoloogiline põllumajandus on osa kõrgtehnoloogilisest tootmisest, kus raha ei teenita mitte niivõrd suurema koguse valatud higi ja täiendavalt ülesküntud põldude arvel, vaid teadmiste rakendamiste arvel. Teadmistepõhine põllumajandus ei ole mõeldav ilma geenitehnoloogiata (nii nagu ei ole see mõeldav ka teises suures bioloogiateaduse rakendusharus meditsiinis). 4.2. GMO vastu GMO mahedus on vaid näiline Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel
nimetatakse tööjõupuuduseks. See on siis, et pole kedagi tööle võtta, sest inimesi pole, kes tööle tahaksid. Miinimumpalk on palk, millest tööandja ei saa vähem maksta täistööaja eest. Praegu on selleks Eestis 4350 krooni. Netopalk on puhtalt kätte saadud raha. Brutopalk on väljateenitud summa, millest makse pole veel välja arvutatud. Inflatsioon on hinnataseme tõus. Tulumaksuvaba miinimum on palk, mille peal ei lähe maha tulumaks. 5. Miks soovitakse teadmistepõhist Eestit? Teadmistepõhine Eesti on see, et on vaja sellist ettevõtlust ja koolitatud tööjõudu, mis tagaks meile väärikad töökohad. Kindlasti tahetakse teadmistepõhist Eestit seepärast, sest see suurendaks sissetulekuid. Sellest saaks ju ka riik oma rahad. Samuti see aitaks tõsta töö tõhusust. Kes ei sooviks hästi harituid inimesi riiki elama, kes oskavad endaga toime tulla ja teevad head tööd. 6. Arutle tarbija ja tarbimise üle.
territooriumist, pärandmaastike osakaal; investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse. Kaasnevad ohud: 1. Võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja looduskasutusest. 2. Seoses toetust vääriva tendentsiga suurendada taastuvatel loodusressurssidel põhineva toodetava energia osakaalu suureneb samas surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Soovitakse saavutada: Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine. Ristkasutust võimaldavad loodusvarade riiklikud registrid ja korrastatud vastav statistika. Läänemere regiooni keskkonnaseisundi säilitamise ja parandamise meetmete rakendamises. Selleks kõigeks on vaja, et ühiskond vastutaks ökosüsteemi ühise arendamise eest. Ressursside kasutamiseks tulevikus tuleb nendesse hetkel investeerida. Tuleb arendada välja loodusressursside kasutamis plaan. Säästva arengu ja Keskonakaitse põhieesmärgid:
Haridus- ja Teadumisnisteeriumi arengukava "Tark ja tegus rahvas" Haridus- ja Teadusministeeriumi tööplaan 2015 Elukestva õppe strateegia 2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüs 2015 Aastaanalüüsi 2015 kokkuvõte Kõrgharidusstrateegia 2006-2015 Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2015 Kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise prioriteetsed tegevused 2013-2020 Strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2014-2020" Rakendusplaan 2014-2017 Eesti keele arengukava 20112017 Rakendusplaan Vahearuanne 2011-2012 Eesti võõrkeelte strateegia 20092015 Eesti võõrkeelte strateegia rakenduskava 2009-2011 Eesti võõrkeelte strateegia (2009-2015) täitmise vahearuanne 2009-2013 4 Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 Rakendusplaan 2014-2017 UNECE säästvat arengut toetava hariduse strateegia
kultuuride vastu. Ühiskond on sotsiaalselt sidus kui rahvas usaldab riiki ja käitub seadusekuulekalt ning osaleb aktiivselt kodanikeühenduste koostöös. 7 Ökoloogiline tasakaal - loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus, tehnoloogiline innovatsioon, ökopoliitika. 8 Looduslike protsesside seatus ja tasakaal Looduses on kõik omavahel seotud ja nagu öeldud, loodus tühja kohta ei salli
järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1
· riskide ennetamine; · turism; · kultuuriinvesteeringud; · investeeringud transporti; · energia; · investeeringud hariduse toetuseks; · investeeringud tervise ja sotsiaalsesse infrastruktuuri; · otsetoetused investeeringutele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd). Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Seoses piirkondliku koostöö ja tööhõive eesmärgiga jagunevad prioriteedid kolme keskse valdkonna ümber: innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, eriti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning innovatsiooni alase piirkondliku suutlikkuse suurendamise ning ettevõtluse ja ettevõtete jaoks uute rahaliste vahendite loomise valdkonnas; keskkond ja riskide ennetamine, mis hõlmab saastatud alade tervendamist, energiakasutuse tõhususe stimuleerimist, keskkonnasäästliku ühiskondliku linnatranspordi edendamist ning tegevusalade väljatöötamist looduslike ja tehnoloogiliste ohtude ärahoidmiseks;
Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel 3. Eksperimtaatorid väitsid et on intuitiivselt ilmne, et kontseptuaalne interpretatsioon nn. nõmedate piltide mäletamisel kergendab nende meeldetuletamist. Miks seda pidi siis veel eksperimentaalselt testima? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Kujuta ette eksperimenti, mis testiks, kas muusika, mis on seotud ka verbaalse seletusega, kergendaks ka selle meeldejätmist Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga. Annaks vaid helifraasile verbaalse tähenduse 5.Kirjelda mõnda praktilist ja loomingulist rakendust antud uurimusele
maj-põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadus uuringutest leida ideid tootmise kasutamiseks;maj on läbi teinud 3 arenguetappi: ressursipõhine,investeeringutepõhine,teadmistepõhine;tähtis on uuendustegevus e innovatsioon, mis tähendab uute teadussaavutuste ja olemasolevate teadmiste ühendmist(Nt:probiootilised bakterid,õuesõpe,rahvuslike mustritega tennised/kummikud);maj sfääris
Õigusaktide ettepanekute tegemine ja poliitikate elluviimine 2. Mida väärtustatakse 2007-2013 a regionaalpoliitikas? Solidaarsust ja ühtekuuluvust 3. Millal algas Euroopa Liidu regionaalpoliitka I faas? 1958 4. Millal luuakse Regionaalarengu Fond? 1974 5. Millised on 2007-2013 a regionaalpoliitika sihtalad? Konvergents, regionaalne konkurentsivõime, territoriaalne koostöö 6. Millised on INTERREG programmi prioriteedid? Innovatsioon, teadmistepõhine majandus, keskkonda ja riskide ennetamine 7. Millisest fondist rahastatakse infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid? Euroopa Regionaalarengufondist 8. Kuidas liigitatakse koostöö intensiivsuse järgi regionaalseid algatusi? Tavalised, keskmised, kõrged 9. Millisele sihtgrupile on suunatud URBACT programm? Linnadele 10. Millist valdkonda rahastatakse "7 Raamprogrammi" raames? Teadusuuringuid
2010. aastal nentisid paljud valitsusjuhid taaskord, et Lissaboni strateegia ei saavutanud oma eesmärke. Lissaboni strateegia vigadest üritatakse õppida uue majandusstrateegia Europe 2020 puhul, mis peaks vastama uue majandussituatsiooni väljakutsetele. Strateegia peamine prioriteet on väljuda kiiremini majanduskriisist, samas jälgib see ka pikaajalist säästvat arengut. Kolm põhilist valdkonda, millele strateegia fokusseerub, on teadmistepõhine areng, paljusid inimesi kaasava paindliku tööturu loomine ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise rohelise majanduse arendamine. Üheks konkreetseks eesmärgiks on tõsta 2064 aastaste inimeste tööhõivemäär 75 %-ni. Selle saavutamiseks on Euroopa Komisjon kavandanud 13 konkreetset meedet Euroopa tööturgude toimivuse parandamiseks. (Euroopa 2020... 2010) On selge, et tööpoliitika on Euroopa Liidu üheks peamiseks prioriteediks järgneval kümnendil. Kokkuvõte
millisel moel lihtsustab pildimälu taasesitumist 2.Mis suhted on antud uurimusel varasemate korrelatsiooniliste uurimustega? Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel 3. Aruta, millisel moel on iga uurimus ja eksperiment kasutanud transpositsiooni või eksperimentaalset realismi või mõlemit? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Mis arvad, kas osalemise tasustamine andis mingit effekti tulemustele? Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga. Annaks vaid helifraasile verbaalse tähenduse 5.Hinda platseebo uuringut. Kas on tegemist tõelise platseebo grupiga või mitte? Kui arvestada, et teatav, olgugi küll marginaalne kogus alkoholi nn.platseebo grupile
Kui varem keskendusid suurettevõtted majanduse edu saavutamisel kvaliteedile, efektiivsusele ja tööoperatsioonide pidevale parandamisele kohalikes ettevõtetes, siis nüüd on tootmine liikunud maadesse, kus on madalapalgaline tööjõud. Uute toodete ja teenuste arendamisel muutuvad järjest olulisemaks pehmed väärtused – töökultuur, emotsioonid ja elustiil. Eestis on seatud siht areneda teadmispõhise ühiskonna suunas. Teadmistepõhine ühiskond on pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel ühiskonna ja innovatiivse majanduse tõhusa toimimise suunas, et tõsta inimeste heaolu. Teadmistepõhise ühiskonna keskmes olevad võtmetehnoloogiad (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, biotehnoloogiad, materjalitehnoloogiad) mõjutavad sügavalt majandusharusid, asendavad või täiendavad olemasolevaid tehnoloogiaid ning annavad tõuke
vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus, tehnoloogiline innovatsioon, ökopoliitika. VII. Kasutatud kirjandus Euroopa Komisjoni kodulehekülg www.ec.europa.eu Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg www.envir.ee, ,,Säästev Eesti 21" http://www.riigikantselei
ühtekuuluvustunnet ja nii suudame tagada teavikute jätkusuutlikkuse. TÄNAME! Kasutatud kirjandus 1. Eesti Rahvusraamatukogu, http://www.nlib.ee/118 2. Sundeksemplari seadus, http://riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=968385 3. Kultuuriministeeriumi arengukava 20082011, http:// www.kul.ee/webeditor/files/arengukavad/KUL20082011.pdf 4. Teadus ja arhiivraamatukogude komplekteerimine, www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx? 5. Teadmistepõhine Eesti Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 20072013, http://www.riigikantselei.ee/failid/TEII20072013.pdf 6. Riikiogu, Riigieelarve kontrolli komisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistungi protokoll nr 68, http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=text/html&file_id=811829&uitem_id=811828 7. Eesti Vabariigi Valitsus, Eesti kultuurpärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030, http://www.valitsus
soodustamaks nende toimetulekut ja heaolu. 7. Lapsele ja tema perele osutatakse vajalikku abi ja toetust last perekonnast lahutamata. Lapse võib abi andmiseks perekonnast eraldada üksnes erandlikel juhtudel. 8. Perepoliitika osapooled on lapse vanemad/kasuvanemad ja pere, riik ja kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor. Perepoliitika edukuse tagab eesmärgipärane ja koordineeritud koostöö eri osapoolte ja harupoliitikate vahel. 9. Riigi perepoliitika on teadmistepõhine ja järjepidev. Riik toetab laste ja peredega seotud uuringute ja monitooringute läbiviimist ning statistiliste andmete pidevat kogumist. 10. Riik jälgib kõigi otsuste vastuvõtmisel, et need ei halvendaks laste ja lastega perede olukorda. 5 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon Laste- ja perepoliitika kontseptsiooni ehk aluste esialgne versioon valmis 1999. aasta detsembris komisjoni poole aasta töö tulemusel
Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele
Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele
nõudlust reaalteaduste lõpetanute (bioteadused ja füüsika, matemaatika ja arvutiteadused, tehnika ja toomine) ja sotsiaalteaduste lõpetanute järele. Kui vaadata nüüd mõlema metoodika suunas, siis mäletades infoühiskonnas kirjeldatud, tekib konflikt kahe ühiskonna vahel. Samas on ühel pool miinused ja plussid nagu ka teisel pool. Kõik need eelnevalt mainitud tegevusalad on võetud OECD tegevusalade klassifikatsioonist teadmistemahukuse järgi. Teadmistepõhine Eesti metoodikas kasutatakse innovatsiooni strateegiat arendada teadust, uuendada maailma tasemel ettevõtlust ja üldse erinevad arengud innovatsioonisõbralikule ühiskonnale. Kogu selle analüüsi eesmärgiks on asendusnõudluse leidmine. Eeldatakse, et mingisuguse koolitusvaldkonna lõpetajad on üle tegevusalade täielikult asendatavad. Arvuteid ja sellega seotud tegevuses on Eestis ligi 7000 töötajat, mis moodustab kogu
konnarühma sissetulekud ei jää alla EL- s kehtestatud toimetulekumiiniumi. Tervise- hoiuteenus on kõigile kättesaadav. 2. Regionaalne tasakaalustatus tööpuuduse tase ei ületa 8 % üheski regioonis. Töö- suhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. 3. Tugev kodanikuühiskond valimistel on kodanike osalusprotsent vähemalt EL riikide keskmisel tasemel. 3.2.4 Ökoloogiline tasakaal 1. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine aluseks on keskkonna- tasakaalude arvestamine igas eluvaldkonnas, riik toetab keskkonnahoidlike tehnoloo- giate eelisarendamist. Loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp koostatud kasutamise skeemid. Rööbastranspordi osakaal on tõusnud. Sorteeritakse
ühiskonnast modernsesse. Rahvastik demograafilise plahvatuse faasis. Algelised infrastruktuurid. Kirjaoskuse tase suhteliselt madal ·Efektiivsusest, investeeringutest/ tehnoloogiatest juhitud majandus Modernse ühisk faas. Industriaalühisk. Tänapäeval ,,uus"industrialmaad. Tööjõud haritud. Efektiivne turg. Tehnoloogiline valmidus. Edu saadab neid, kes arendavad omamaist tootmist, kaubamärke ja hak.tegelema RD-ga · Innovatsioonist juhitud teadmistepõhine majandus Omamaised kaubamärgid, ettevõtted rahvusvahelistuvad (keerukad ärimudelid). Innovatsioonid ja tootearendus (RD) kõigis valdkondades. Unikaalsed tooted. Kõrged palgad ja elustandard. 9.Kondratieffi lained ja uuenduste levik ning paigutuspõhimõtete muutumine ajas. 1925 Kondratieffi hüpotees, et maailmamajandus on läbinud alates tööstusrevolutsiooni algusest üksteisele järgnevaid kasvu- ja kahanemise faase, perioodiga ~50-55 aastat.
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne
nende konkurentsieeliste valdkonnas. Erik S. Reinert: · Kasulik jagada riigi rollid kolme laia kategooriasse: (1)Riik kui ins'tutsioonide tagaja-kõige laiemas tähenduses("kehtestab mängureeglid"/"tagab ühtlase mänguruumi"). (2)Riik kui tulude jaotaja ja "kindlustusfirma" (kurjuse vältimine/"piruka jagamine"). (3)Riik kui majanduskasvu edendaja(õnne suurendamine/"piruka suurendamine"). · Tark spetsialiseerumine ja teadmistepõhine majandus tähendab majanduse struktuurset muutust läbi "paremate" tegevuste valiku ja arendamise. Avalik eetika ( Leno Saarniit) · Bürokraatia teke o Ratsionaaliseerimise kav- distsipliin, tehnilised teadmised, impersonaalsus. · EKSAMIL: Weber'i bürokraatia ideaalmudel- HETTELK o Hierarhia, elukutselisus, teadmised, tööjaotus, edutamine, legaalsus, kirjalikkus.
Samuti ei ole Eestis mittetulundusliku sektori valdkonnas organit, kes koordineeriks kolmanda sektori seisukohtade kujundamist lapse õiguste küsimustes. 17.Laste ja perede arengukava 2012-2020 eesmärgid ja põhimõtted Arengukava PEAEESMÄRK on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki: 1. Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust, 2. Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid, 3. Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda, 4
kiiresti päripäeva pöörlev vankriratas - võime tajuda vastupäeva pöörlevana Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus. tervikuks-sidumine alt-üles ülevalt-alla eri süsteemide poolt andmepõhine, detaililt tervikult detailile, lähtub tuvastatud üksik- tervikule kontekstist, teadmistepõhine stiimulite/elementide kokkusidumine üheks tervikuks neuraalne sünkroonsus -- visuaalselt tajutavas 1. tervikstiimuli kohta närvirakkude eri rühmad kujutises toimub püstitatakse nn pertseptiivne erutuvad sünkroonselt → kõigepealt: hüpotees, sünkroniseeritud 1. üksiktunnuste avastamine, 2. hüpoteesi kontrollitakse närvirakkudelt saadud 2
1. Toodete karakteristikud vs. Teenuste karakteristikud Toodete karakteristikud: Käega katsutavad; Järjekindel toote määratlus; Tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest; Saab ladustada; Vähe kokkupuudet kliendiga Teenuste karakteristikud: Immateriaalne; Toodetud ja tarbitud samal ajal; Tihti unikaalne; Suur kokkupuude kliendiga; Vastuoluline toote määratlus; Tihti teadmistepõhine; Tihti hajutatud Tooted vs. Teenused: Täielikult materiaalse väljundiga tooted (näiteks nafta tootmine, alumiiniumi sulatamine), Täielikult immmateriaalse väljundiga teenused (näiteks juhtimise konsultatsioon, psühhologi teenused) Toote ja teenuse segu (näiteks restoran, IS tarnija) 2. Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi- ja tugisüsteemide vahel.
Euroopa ei ole enam suunanäitaja teadmiste ja andekate inimeste osas valitsevas ülemaailmses konkurentsis, samas kui kiiresti areneva majandusega riigid üha suurendavad kõrgharidusse tehtavaid investeeringuid. 2020. aastaks eeldatakse EL-s 35 % töökohtade puhul kõrghariduse olemasolu, praegu on kõrgharidus üksnes 26 % tööjõust. EL on teistest tagapool teadlaste arvu osas kogu tööjõust: ELis on 100 töötaja kohta 6 teadlast, USAs on see arv 9 ja Jaapanis 11. Teadmistepõhine majandus vajab inimesi, kellel on sobiv oskuste kombinatsioon: valdkonnaülesed pädevused, digitaalajastu oskused, loovus ja paindlikkus ning süvateadmised oma erialal. EHTE ülesandeks on püsida konkurentsivõimeline Euroopa Liidu haridustulul pakkudes jätkusuutlikult kvaliteetset haridust oma valdkonnas. Demograafilisest olukorrast tulenevalt on Eesti kõrgharidusasutused tulevikus suures osas sõltuvad tudengite värbamisest väljastpoolt Eestit
Eestis on paras hulk inimesi, kellele laste võrdsus on tähtsam kui nende andekus ja areng. Ilmselt ongi võrdsuse sündroom üks põhjusi (lisaks riigi vähesele haldussuutlikkusele), miks andekate õpilaste toetamine on Eestis praeguseni nii suur probleem, et koolijuhid peavad isegi suvevaheajal ministeeriumile sel teemal kirju kirjutama. 3.3 Tähelepanu andekatele 2.06.2006 Viire Sepp Äsja valminud strateegia "Teadmistepõhine Eesti 20072013" ellurakendamine sõltub suuresti sellest, mida tehakse või, paraku, sagedasti ei tehta andekate noorte arengu heaks üldhariduskoolis. Eesti koolinoorte aineolümpiaadidest osavõtnutega tehtud küsitlused osutavad rahulolematusele nivelleeriva ja "halli massi" kujundava õppesüsteemi suhtes. Tihti ei paku koolide õppe- ja ainekavad andekatele õpilastele piisavalt intellektuaalseid väljakutseid, andekad lapsed jäetakse ainetunnis sageli omapead, sest "nemad saavad
a. Piireületav koostöö, probleemsed linnapiirkonnad, ebavõrdne olukord tööturul Väär b. Konvergents, regionaalne konkurentsivõime, territoriaalne koostöö Õige c. Mahajäänud piirkonnad, tööstusliku taandarengu piirkonnad, kõrge tööpuudus Väär Question 6 Millised on INTERREG programmi prioriteedid? Vali üks vastus. a. Linnad, kui kasvumootorid ja töökohtade loojad, atraktiivsed ja ühtekuuluvad linnad Väär b. Innovatsioon, teadmistepõhine majandus, keskkonda ja riskide ennetamine Õige c. Jätkusuutlik integreeritud linnaarengu poliitika ja vastavate praktiliste kogemuste vahetamine Väär Question 7 Millisest fondist rahastatakse infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid? Vali üks vastus. a. Euroopa Regionaalarengufondist Õige b. Euroopa Sotsiaalfondist Väär c. Ühtekuuluvusfondist Väär Question 8
1972) Umoja maja (Põhja-Ameerika) on noorte õigusrikkujate ja teiste riskirühmade hoolekandeasutus, mille peamiseks sihtgrupiks on noored mustanahalised. Tegemist on teatavat tüüpi kasupeaga, kus kehtivad ranged reeglid tagatakse olukord, kus inimene omandab enda kultuurile omased väärtushinnangud ning neid abistatakse iseseisva elu alustamisel. Mõningad uuringud viitavad Umoja maja edukusele korduvkuritegude ennetamisel. 26. Teadmistepõhine kuritegevuse kontroll ja selle efektiivsus. Tänapäeval lähtutakse teadmistepõhisest kuritegevuse kontrollist ja see muutub aina efektiivsemast, sest teadus muutub aina täpsemaks. Teadmistepõhine kuritegevuse kontroll algab tegelikult ju kuritegude avastamisest, lõppedes kurjategijate klassifitseerimisest ja kuritegude eest karistuse määramiseni. 30 27
heitega majanduse poole ning eraldada majanduskasv täielikult ressursi- ja energiakasutusest ning nende keskkonnamõjust. Eraldi tähelepanu all on jäätmete muutmine ressursiks, suurendades ennetust, taaskasutust ja ümbertöötlemist ning lõpetades järk-järgult ebamajanduslikud ja kahjulikud tavad nagu prügi ladestamine. • Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ • Tööstusheite seadus • Strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ • Jäätmeseadus • Veeseadus ja veemajanduskavad Esmatähtis eesmärk nr 3-Kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ja nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest. Kolmas esmatähtis tegevusvaldkond hõlmab inimese tervise ja heaoluga seotud probleeme nagu õhusaaste, veereostus, liigne müra ja toksilised kemikaalid.
Seega on keskkonnatehnoloogiad sillaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ning riigipeade Lissaboni kohtumisel seatud majanduskasvu ja tööhõive sihtide vahel muuta Euroopa "kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusruumiks" maailmas. 4. Referaat PILET nr. 20 1. EESTI TULEVIKU SUUNDUMUS Eestituleviku sundmust iseloomustavad kaks dokumenti - Strateegia Säästev Eesti 21 (2003) Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 20072015 ,,Teadmistepõhine Eesti" (2006) Strateegia "Säästev Eesti 21" kohaselt on jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses. Sealjuures ei tule keskkonnakaitse eesmärgiks seada lihtsalt ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine. On leitud, et edasine areng peaks toimuma teadmusühiskonna suunas. Teadmusühiskonna ideaaliks on oma arengut ratsionaalselt kavandav ja kavandatut kooskõlastatult realiseeriv ühiskond
Olukorras, kus uusi töökohti lisandub suhteliselt vähe, on tööjõu vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega võtmeküsimus. 1.4. Majanduslik olukord Eesti elanikkonna elatustaseme parandamiseks tuleb eelkõige leida uusi võimalusi majanduskasvuks. Ettevõtete tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse tõstmiseks on vajalik teadus-, arendus ja innovatsioonisüsteemi sidusus majanduse vajadustega. 10 Teadmistepõhine majandus toetab ka teiste väljakutsete nagu rahvastiku vananemine ja loodusvarade piiratus, lahendamist. Alates 2010. aastast on Eesti majanduskasv olnud positiivne ning 2011. aasta lõpu seisuga kasvas Eesti majandus võrreldes 2010. aastaga 7,6%, olles Euroopa Liidu kiireim. Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kasvas 2010. aastal viimase kolme aasta kiireimas tempos, saavutades 69,3% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest.
annaabi.ee 
