mulda. -Auramise ülekaaluga veereziim siis liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad aga mulda. Tüüpiline on see kõrbetes. *On ka muldi, mis ei allu horisontaalvööndilisusele, need asuvad veekogude ääres ja mäestikes, kus mullateke on geoloogiliste välisjõudude poolt häiritud. Igas vööndis esineb ka liigniisketes tingimustes tekkinud turvasmuldi. Kliimast sõltub, millised mullaprotsessid on ülekaalus. Eluviaalsed e. vaesustumisprotsessid on valdavad niiskes e. humiidses kliimas, illuviaalsed e. rikastumisprotsessid kuivas e. ariidses kliimas. -Tundravööndimullad sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivades, kõige vähem sulavad aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase ära imbuda, on mullad suvel liigniisked. Bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust, seepärast on tundravööndis mulla teke ja mineraalsete orgaaniliste
küllastunud kaltsiumiga. Sellepärast on kogu profiili ulatuses mulla reaktsioon neutraalne või selle lähedane. (Kitse, E., Piho, A. jt. 1962). Küllastunud gleimullad on oma taimekasvatuslike omaduste poolest sarnased leostunud gleimuldadega, kuid nende mullagenees on erinev. Mullaprofiil on diferentseerumata ja koosneb vaid toorhuumuslikule horisondile järgnevast glei- või tugevasti gleistunud lähtekivimi horisondist.Sisseuhte- ja eluviaalsed horisondid selles mullaprofiilis puuduvad.On tekkinud karbonaadivaesetel settelistel lähtekivimitel kõrgele ulatuva lubjarikka põhjavee mõjul. Küllastumine toimub kapillaarse mullavee alt ülessse liikumise abil.Keemine puudub, kuid laboratoorne pH on üle 5,6, mis on ka piiriks küllastunud ja küllastumata gleimuldade vahel. (Kõlli, R. ja Lemetti, I. 1999). Seal kasvav mets on sobilik antud mullale. Muld oli liigniiske. Seda annaks parandada kuivendusega. Kokkuvõte
punakaspruuni värvusega. Liustikujõetekkelised Muldade lähtekivimiks. Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad
3. Keemiline ainete migratsioon 4. Ainete settimine 5. Veeringe (auramine, sagemete langemine, filtratsioon, äravool jm) ning sellega kaasnev *ainete lahustamine *edasikanne 6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees huumuse teke, turba teke lagunemine) Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne. 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest. 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal. 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud
enamasti punakaspruuni värvusega. Liustikujõetekkelised Muldade lähtekivimiks. Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m
vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspôhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusrezhiim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna
1. Päikeseerergia transformatsioon 2. Tahke ainese vood ja nendega seotud protsessid 3. Keemiline ainete migratsioon 4. Ainete (materjali) settimine 5. Veeringe (auramine, sagemete langemine, filtratsioon, äravool jm) ning sellega kaasnev *ainete lahustamine *edasikanne 6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees; huumuse teke, turba teke ja lagunemine). ELEMENTAARMAASTIKUD: Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest - eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud - seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil) AINERINGED
mineraalosa vastastiktoime tagajärjel need erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] õhuke org. aine kiht või turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] hallikad/valged/kollakad Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspõhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusreziim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna
tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. · Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. · Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. · Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. · Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. · Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. · Lähtekivim [C] · Aluspôhi [D] · Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
annaabi.ee 
