ALEOROLIIT AMFIBOLIIT ARGILIIT ASBESTITRIIP GRAFIIT KALKOPÜRIIT KAOLINIITSAVI KLORIIT MALAHIIT OOBULUS LIIVAKIVI MIGMATIIT SVALERIIT
Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis Kujutati abstraktset elavat loodust. Saksamaa Ekspressionism ( va. "Bauhaus") "Bauhaus" ühiskondlik optimism,utopism Maaliti elu pahupoolest Nurgelised joonistused,rahutu ebaloomulik kloriit Inimfiguurid moonutatud Sünged karikatuursed teosed Pinge ja dramatism Wilhelm Lehmbruck Põlvitav naine Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
ebavõrdsusele ning kapitalistlike suhete inimest moondavale toimele. 4. Romantismiaegses arhitektuuris tärkas taas huvi gooti ja keskaegse kunsti vastu, ning need said romantismile iseloomulikuks. 5. Romantism on väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. 6. Romantikutele olid olulised kohalik kloriit, legendid, muistendid ja eeposed. 7. Romantismiaegne inimtüüp on tundeinimene, keda iseloomustab elav kujutlusvõime, spontaansus ja ülitundlikkus. 8. Romantikute lemmikteemad olid isiksuse tundeelu, alateadvus ja intuitsioon. Armuunelmad, kire ülistamine ning ka õnnetu armastus on romantilise kunsti meelisteemad. 9. Romantilisele kunstile on omased karakterite, meeleolude ja koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10
6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk pärastjääajaks. Esimene kestuseks on 2 miljonit aastat ja selle aja jooksul oli Põhja- Euroopa, sealhulgas ka Eesti, kaetud korduvalt mandrijääga
1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi Põhja-Eestis, obulus liivakivi; Lõuna-Eestis devoni liivakivi. 1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti - aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim 2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit FeS2, sisaldab murenemise käigus radioaktiivseid elemente.
Maalid on sümmeetrilise kompositsiooniga. ,,Ateena koolis" on välja toodud Aristoteles, Platon aga ka Raffael ja paljud ta sõbrad. Kuigi maal on sümmeetriline jätab ta väga loomuliku mulje. 3. Michelangelol (1475-1564) oli palju suuri plaane, mida ta ei suutnud kunagi ellu viia. Samas maalis ta täiesti üksi Sixtuse kabeli lae, millest on saanud renessanssmaali suurteos. Teose vorm on väga jõuline ja suurejooneline, samas kloriit tagasihoidlik. Laemaali maalis ta neli aastat. Michelangelo tegeles ka skulptuuriga ning tema kuulsaimateks töödeks on ,,Mooses" ja ,,Taavet", mis on inspireeritud Piiblist. ,,Taaveti" nägu on kreekapärane. Reformatsiooni tegelased: 1. Jan Hus (1371-1415) pidas suureks kuriteoks simooniat, pidas ebaõiglaseks eraldi tasu kirikutalitluste eest, avaldas kriitikat kaupmeeste ja liigkasuvõtjate vastu, talle ei meeldinud armulauakorraldus,
Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Kihilisus: horisontaal-, põimjas ja gradatsiooniline (terateema) kihilisus Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid - Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? - Kuidas moodustuvad settekivimid?
settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis
.Marmor on hästi poleeritav, mistõttu teda kasutatakse laialdaselt arhitektuuris kui ka skulptuuris. Eelised: *Hästi poleeritav Puudused: *Ei ole eriti hea kulumis-ja külmakindel Kiltkivi Kiltkivi leidub Eestis palju-põhjarannikul moodustab ta ühes paekiviga pakse kihte.Sageli leidub kiltkivis ka kivistisi. Kiltkivi on settekivim-tekkinud savist, kiltsavist, vulkaanilisest tuhast ja teistest peene struktuuriga kivimitest, mineraalideks on kvarst, seritsiit, kloriit, mõningal määral grafiit, titaanoksiid ja raudoksiidid. Vastupidiselt lubjakivile, mis koosneb merikarpidest ja luudest, võivad mõned kiltkivid sisaldada ka graniidi osiseid, mis muudavad nad sillerdavaks ja/või kõvaks. Kiltkivi on kõva, tihe ja peene struktuuriga kivim, mis lõhestub õhukesteks plaatideks piki tasapinda. Selle põhjuseks on rekristalliseerumine surve all ja see toimub tavaliselt aluskihtide suhtes teatud nurga all. Kiltkivi saab kergesti isegi noaga
Maapinnal püsiv, moodustab savilademeid. Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvusega, sidususe ja hüdrofiilsusega, lahustuvus hapetes sõltuv osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist nind mineraali ja happe kulkade suhtest. Kaoliniit sulab temperatuuril 2050 kraadi. Kaoliniiti esineb tardkivimite eluuviumil ja paleogeensetelel savidel kujuneud mulades. Kvareternaarsetes setetes ja neil moodustunud muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral. KLORIIT Kuulub kloriitide rühma. Kloriidid on raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga, mis koosneb vilgutaolistest ja brusiitsetest kihtidest. Kloriidid on rohelise värvusega, kõvadus 2-4, erikaal 2,5-3,4. Kloriite leidub sagedamini mõõduka kliima tingimustes moodustunud muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad). Et kloriidid koosnevad erinevatele mineraalidele iseloomulikest muldadest, peetakse neid sageli ka segakihilisteks mineraalideks.
Legendi järgi oli mängus võim uues riigis. Võidu said roomlased, s.t. Horatiused. Võitlusvalmis, musklilised mehed, nende püramiidilaadselt ühendatud käed on kompositsiooni südamik. Surmapõlgus igas situatsioonis oli see problem, mis Davidi antiikajaloos kõige rohkem huvitas. See oli kangelaslikkuse näitaja. Kahe naise- ema Sabina ja õde Camilla kaunid siluetid, nende figuuride elegantselt arabeskne joonis, rahulikult kulgevad liuglevad diagonaalid ja leebe kloriit esindavad antiikkunsti naiselikku võluvat külge. Massiivsetest sammastest kantud suurejooneline kaaristu annab sündmusele erilise väärikuse. Ükski maalija ei olnud varem maalinud nii meisterlikult tühja ruumi ja ruumilist sügavust, mis arhitektuuri masse ja figuure lahutavad ja ühendavad. Maali lõpetama sõitis David Rooma: nähtavasti vajas ta selleks antiigi hingust. Kõmu maali kohta levis kõigepealt Roomas. Seal käisid seda vaatamas mitmete rahvuste esindajad
Ka Voronka kihistu savid, mis on kaoliniitsed (kuni 90% savifraktsioonist), pole oma lasuvussügavuse tõttu kasutatavad. Savi liigid Sinisavi Vanuselt järgmine hiiglaslik savilasund on Alam-Kambriumi sinisavi. See levib umbes samal alal kui Kotlini kihistu, lääne suunas aga veelgi kaugemale ning tema paksuski on Eestis aukartustäratav: 50-70 m. Sinisavi on selgelt meresavi. Koostiselt on sinisavi illiit (75-85% savifraktsioonidest)-kloriit-kaoliniit savi. Sinisavi on üldiselt peendispersne. Sinisavide hulka arvatakse harilikult ka Lükati kihistu alumine savirikas osa. Kuid põhiosa moodustab siiski sellest allapoole jääv Lontova kihistu Kestla kihistik, mis on väga ühtlane ning parimate kaevandamisomadustega meie alal. Savimineraalid moodustavad tööstuslikult kaevandavas osas u. 60-70% kogukivimist. Muret tekitab rohke püriidilisand, mis põhjustab lahustuvate
Lähtekivim Moondekivim Tunnused Lubjakivi Marmor Teraline struktuur Liivakivi Kvartsiit Teraline struktuur Liivakivi, savikivim Müloniit Purustusstruktuur Savikivim, liivakivi M S Argilliit Kildaline tekstuur O U O U N R Kloriit-, talgi-, Kildaline tekstuur, E E seritsiitkilt leheline ja eriteraline struktuur N E B Kristalne kilt Plaatjas tekstuur Gneiss Vöödiline tekstuur
hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c -telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas, kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Montomorilloniidi rohke sisalduse korral mullas ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepuvus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. 20%-s soolhappes mõningal määral lahustuv. Kloriit: raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga. Sekundaarsed kloriidid mood. küünekivi, biotiidi, hüdrovilkude muundumisel. Värvus roheline, kõvadus 2 -4, erikaal 2,5-3,4. Neelamismahtuvus 10-40 mg-ekv/100g. Lahustuvad hästi 10%-ses HCl-s umbes 80 kraadiselt temperatuuril, kusjuures Fe kloriidid lahustuvad paremini kui Mg -kloriidid. Kloriite leidub sageli mõõduka kliima tingimustes mood. muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad).
kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1) Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2) Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3) Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate - lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim - kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini.
· suri täies elujõus suure katku puhangu ajal. · "Flora" 1515 · "Veenuse kummardamine" · "Noormees kindaga" · "Urbino veenus" · "Veenus koos organisti ja Cupitoga" · "Tüdruk puuviljakorviga" · "Kristus kannab risti" 1565 Giorgione 1477-1510 · tema tööd on vabad usust · muudab maastikumaali iseseisvaks zanriks, seob inimese loodusega · tööd romantilised, idüllilised, meelelised · soe kloriit, peened üleminekud. · "Magav veenus" 1510 · "Juudit" · "Torm/Äike" 1505 inimene on seotud loodusega ja äike on tõetruult maalitud · "Kolm filosoofi" 1509 inimene loodusega · 6. peatükk MADALMAADE renesanss MAALIKUNST Albrecht Dürer (1471-1528) · Tema loomingut läbib terav vastuolu - võitlus gooti stiili mõjude ja uue realistliku käsitluse laadi vahel · on loonud õlimaale, joonistusi, akvarelle ja graafikat
kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1. Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2. Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3. Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineraalide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineraalid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel need erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini.
Muskoviit - Esineb kuuekandilise või rombilise ristlõikega tahveljate või plaatjate kristallidena (foto 3). Värvitu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Läige klaasjas, lõhenevuspindadel pärlmutriline. Lõheneb väga õhukesteks pinduvateks läbipaistvateks kiledeks (foto 1, 2). Kõvadus 2 3. Muskoviit on alumiiniumirikas vilk, mis on tavaline kiltades ja gneissides. 40. Granaat ja kloriit kui moondekivimite kaks levinud mineraali. 9 Granaatide rühma kuulub terve rida erineva keemilise koostisega silikaate, mida iseloomustab tavaliselt kuubilise süngoonia kristallkuju. Värvus võib olla väga varieeruv (puuduvad vaid sinised granaadid). Kõvadus 6,5 - 7,5. Granaate esineb nii tard- kui ka moondekivimites. Kloriit - rohekas kuni must vilgukivile lähedane mineraal. 41. Kivimmoodustajad savimineraalid
mullas. Orgaalilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustamine. Mulla mineraloogilise koostise määrab lähekivimis ja mullas olevate mineraalide valimik, hulk ja omavaheline vahekord. Domineerivad on primaarsed mineraalid (kvarts, päevakivid, vilgud), kuid mulla viljakuse määrab väiksemas koguses olevad sekundaarsed mineraalid (hüdrovilgud, kloriit, vermikuliit, raud-ja alumiiniumoksiidide hüdraadid). Sekundaarsed mineraalid on tekkinud primaarsetest mineraalidest keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Nad sisaldavad enamikku taimedele vajalikke toiteelemente. Mida enam on primaarseid mineraale, seda suuremad on varud sekundaarsete mineraalide moodustamiseks ja mullaviljakuse kasvuks. Kuid kvartsi ülekaaluga mulla viljakus on madal. Mulla keemiline koostis väljendab otseselt mulla viljakust ja taimede toitumistingimusi.
Aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Merepõhja keemia Merevee koostis sõltub biogeokeemilistest protsessidest, lahustunud ained - tahkesse olekusse. Merepõhja tahke koostis sõltub geograafilisest asukohast. Lisaks suubub merre voogudena tahkeid aineid, neist suurem osa on savimineraalid illiit, kaoliniit, montmorilloniit, kloriit. Kivimid magnesiit MgCO3, hematiit Fe2O3, püriit FeS, galeniit PbS, dolomiit CaMg(CO3)2, lubjakivi CaCO3 mere põhjas Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris Aeroobne hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" + 1/4 O2 = 1/4 CO2 + 1/4 H2O Anaeroobne ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" = 1/8 CO2 + 1/8 CH4 1/4 "CH2O" +1/4 H2O = 1/4 CO2 + 1/2 H2
1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi Põhja-Eestis, obulus liivakivi; Lõuna-Eestis devoni liivakivi. 1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim 2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit FeS2, sisaldab murenemise käigus radioaktiivseid elemente.
a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi Põhja-Eestis, obulus liivakivi; Lõuna-Eestis devoni liivakivi. 1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti - aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim 2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit
jäänuste muundumise saadused. · Tahke osa: mineraalne 50% (Masing 85-98%), orgaaniline 5% - 20% (harva); · Vedel osa: vett 40%; · Gaasid: CO2 kuni 8%. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini.
○ Turvas ○ Põlevkivi ● Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: ○ Haliit – kivisool ○ Sülviin – kaaliumkloriid ○ Kips – väävliühend Orgaaniline aines – setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid – süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis – Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees – Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Struktuur – setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? Uurib maa pindmisi protsesse ja nende produkte Kuidas moodustuvad settekivimid
annaabi.ee 
