Contents
Monopol 3
Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus 3
Majandusanalüüsi keeled( võimalused) 4
Tüüpilise vead ehk eksijäreldused 4
Alternatiivkulu - ingl oppurtuniity
cost 6
Nõudlus ja pakkumine 6
1.Turu olemus 6
6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7
Nõudluse ja Pakkumise
elastsus 7
Punktielastsus 8
Elastsus ja
kogutulu 8
Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid 8
Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid 8
Teised elastuse näitajad 9
Tarbija valik ja nõudlus 9
Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 9
TU ja MU 9
Piirkasulikkus ja nõudluskõver 10
Tarbija
Hinnavaru 11
Ordinaalse kasulikkuse teooria (ÜKK) e samaväärtuskõverate teooria 11
3 põhiaksiooni: 12
ÜKK omadused 12
Ebaharilikud ÜKK-d 13
Eelarvejoone
nihked 14
Tarbimise mõjurid 15
1.Sissetuleku muutuste mõjurid 15
3.Nõudluse muutus ja nõudlusfunktsioon 17
4.Tarbija hinnavaru 17
5.Tarbijate
eelistused ja
efektid 18
Sisendid ja tootmine Õpik lk 120. 19
Tootmisfunktsioon lk 125 19
Isokvant 19
Perioodid,
ressursid 20
2. Kogu; keskmine ja pirprodukt 128 20
MP ja AP vaheline sõltuvus 20
3. Kahaneva piirtootlikkuse seadus- lühiperioodi seadus 21
Ap ja mp 3 staadiumi 21
Keskmine
produkt AP 21
Piirprodukt MP 22
4. Pikk periood,
mastaabiefekt 22
MRTS ja MP 22
Sisendid ja väljundid pikal perioodil 22
Mikroökonoomika Nõudmise ja pakkumise elastlus
Monopol
Lugeda:
Äripäeva,
Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres , M. Randver)
Mikroökonoomika harjutuste kogu.
Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus
Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma
piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes.
Probl. On mikro ja makro tasandil.
Mikroökonoomika – teoreetiline majandusteadus, uurib
majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja
ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat
ka hinnakoorijaks.
Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut . Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise
põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon , maksubilansi
puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni
ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes `i, kes pidas maj nähtuste
uurimisel oluliseks käsitleda rahvamaj kui terviku.
3 põhiprobleemi:
Mida?
Kuidas? Toota
Kellele?
Need küsimusi peab lahendama sõlutmuta sellest, milline on maj
süsteem ja igas süst leiab erinevaid lahendusi.
traditsiooniline, tavamaj
plaani / käsumaja
turumaj ( seoses EL väga palju regulatsioone juures)
segamaj
Maj agendid on maj osalejad. Maj agentideks majapidamised ,
ettevõtted, avalik sektor ja uu maailm, kuna maj tegutsevad ainult
eelnim 3, on tegemist suletud majandusega.
Majapidamise mood in kes elavad kas koos või teevad ühiseid finants otuseid. Majpidamise maj käitumise eesmärgiks on oma heaolu
maximeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest resurssidest
Ettevõte ostab tootmisturgudelt tootmistegureid ühendab need
tootmisprotsessis ja tulemuseks oon kaubad ja teenused. Avaliku
sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. – pakkuda avalikke teenuseid.
Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus – olulised
ekspordi ja impordi kujunemisel.
Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist
saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja
turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd,
saatkonnad, riiklik haridus jne.
Tulude ja kulude ringkäik
Tootmisteguritega ->hüvitiste turg -> valmis kaup –
>majapidamised
Teraduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs.
Positivistlikanalüüs.
(on 25C)
- Selgitab kuidas maj toimib
- Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid
- Ei sisalda hinnanguid
- Tulemuseks on maj institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid
- On võimalik kontrollida vaatluste teel
Normatiivne
analüüs ( on küllaltki palav )
- Sisaldab hinnanguid või kriteeriume
- Pole teaduslikult tõestatavad
- Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel
Muutujad
endogeensed , sõltuvad- nähtuste poolt põhjustatud
eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed.
Muutujad- varumuutuja ( kogus teatud ajahetkel ntx kassaseis)
Voomuutuja- koguse muutus tetud perioodil näiteks SKP suurus
2006a.
Mudel- tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud
olulised omadused
- Mudeli vahendite valimine- definitsioonid, konseptsioonid, määratlused.
- Loogiliste järelduste tegemine- Hüpoteesi või prognoosina Hüpotees- tingimuslik väide (on A, on ka B)
- Kontrollimine- parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega , statistiline protsess Kui vaatlus ei lükka hüpoteese ja prognoose ümber, omandab teooria staatuse
Majandusanalüüsi keeled( võimalused)
- Verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil.
- Graafiline , selgitatakse joonise abil ülevaatlik
- Matemaatiline, selgitataakse valemi funkts abil
- Näiteks nõudlusseaduse väljendamine:
Qx=f(Px)
Kus Qx on kaubaa x nõutav kogus ja Px on kauba x hind.
Qx = 100- 20 Px, üldisemalt
Qx = f( Px, Py , M)
Kus Py on kauba y hind ja M on sissetulek
Tüüpilise vead ehk eksijäreldused
- Vale põhjuse viga ehk post.hoc tekib eeldusel, et kui kaks nähtust ja sündmust ilmuvad või avalduvad koos on üks teise põhjuseks.
- Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna.
- Cateris paribus , ladina keelest „teistel võrdsetel tingimustel“. Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse.
Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüvitiste
tootmisvõimaluste kombinatsioonide olemasolevate ressursside ja
tehnoloogiate korral
Kujutamise ( konstrueerimise ) eeldused:
Toimub efektiivne tootmine , tootmistegurid on täielikult hõivatud.
Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvalteedilt ( suht madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga in ei tööta mingil muul töökahal).
Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul.
Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe ja kapitalikauba tootmist.
Tootmisvõimaluste kõvera
iseloomustus (raja):
vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus , suunatakse ümber. Kapitalikaupade toodangut suurendatakse , tuleb tarbekaupade toodangut vähendada.
On nõgus Kordinaatide aluspunktide suhtes. Et toota üha rohkem ühte kaupa, tuleb loobuda üha suuremast hulgast teisest kaubast . Põhjus- sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks.
Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus.
Tootmisvõimaluste kõver iseloom. Graafiliselt ressursside
nappust ehk piiratust, tooddete valitavaid koguseid ja
alternatiivkulu.
Tootmisvõimaluste kõvera
nihked
- Väljapoole nihkuva maj areng ja tehniline progress. Sellest tulenevad aja jooksul TVK nihkub paremale väljapoole
- Edasine kõvera asukoht sõltub sellest , milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks.
- Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmine suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. Igal maj tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu .
Alternatiivkulu- ingl oppurtuniity cost
Loobumiskulu, maj kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tul-
erinevad nimetused.
Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse
vajatakse teise hüvise tootmiseks
Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust
kasutamata jäänud olukorrast
Nõudlus ja pakkumine
Turu olemus
Turu- üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste
vahetamise eesmärgil.
Turustruktuur ; turul osalejate arv, kauba omadused, turule
sisenemise ja lahkumise tingimused, konkurentsi vormid lähtudes
konkurentsi tüübist.
Turud jaotatakse lähtudes konkurentsi tüübist:
Hüviste turg- monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol (autotööstus)
Tootmistegurite turg- monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson
Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid
Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus)
Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija
antud hinna juures soovivad ja suudavad osta.
Hind-väärtuse rahaline väljendus
Nõudlus- Demand
Hind langeb, nõutav kogus kasvab:
- Piirkasulikkuse langus
- Asendusefekt
- Sissetulekuefekt
Turunõudlus- erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa
Nõudlust mõjutavad tegurid:
- Tarbijate sissetulek- erievus normaalkaupade ja iferioosete (väheväärtuslike ) hüviste puk..
- Teiste hüviste hinnad
- Tarbijate ootused
- Tarbijate arv
- Tarbjate maitse ja eelistused
Pakkumisseadus- väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad saavad ja on suutelised müüma.
Põhimõisted:
- Pakutav kogus
- Pakkumine-seos hinna ja koguse vahel „ supply “
- Pakkumiskõvera nihkumise põhjused:
- Tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna puhul.
Pakkumist mõjutavad tegurid: ( turupakkumine )
- Pakkujate arv
- Tehnoloogia areng ja tase
- Tootmistegurite(ressursside) hinnad
- Alternatiivsete kaupade hinnad
- Maksud ja subsiidiumid (toetused)
- Ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes
Nõudluse ja pakkumise tasakaal
Tasakaaluhinna ja– koguse muutumine- tulenevad kõverate nihkest
Max ja Min hind- mõnikord toimub turgude reguleerimine
Min hind> tasakaaluhind-tekitab ülejäägi
Max hind
Nõudluse ja Pakkumise elastsus
Elastsus tähendab tundlikkust.
Elastsus on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt.
Nõudluse hinnaelastsus ja pakkumise hinnaelastsus
Elastsust arvutatakse koefitsendiga
Eq= q%/ p%
Elastsus on alati negatiivne
Kui muutused on võrdsed, siis see on ühikelastne.
Kui Edmitteelastne
Kui Ed>1 siis on elastne
Teoreetiliselt võib olla ka Ed=0 ja Ed=lõpmatus
Kogus on konstantne hind läheb üles Ed=0. Tarbijad ei ole hinna
suhtes tundlikud.
Hind on kogu aeg sama, tarbijad hinda mõjutada ei saa ja ka osta
saavad vastavalt pakkumisekle
Punktielastsus
Kaare elastsus e keskpunkti eastsus
Nt: p1=10 a1=100 Q=40/100=40% p=5/10=50%
P2=5 a2=140
Ed=40%/50%=0,8
Kaare elastsus Ed= g(p1+p2)/p(q1+q2) Ed= 40*15/-5*240=-1/2
Elastsus ja kogutulu
TR=Q*p
TR- kogutulu( total return )
Kui tootja tõstab hinda, siis selle osa peale läheb Ed hinnad/hindade suhted jäid samaks
Nihe paremale->kasvavad sissetulekud
Nihe vasakule->sissetulek väheneb
Ühe
kauba hind on samaks jäänud, teise kauba hind on muutunud
Nihe paremale-> x läks odavamaks
Nihe vasakule -> sx läks kallimaks
Tarbimise tasakaal- Ühendatakse Ükk ja Ej Hüvise optimaalne kogum
on Ej ja Ükk puute punktis. See annab kõige kõrgemal
kättesaadaval Ükk-l.
c
Puutepunktis on Ükk tõus ..
Kehtib tingimus MRSxy= -Px/Py
5 A Ükk näitab soovi
Ej näitab võimalikkust tarbida
5 10 15
Punkt A asub nõudluskõveral
MRSxy=Mux/Muy Mux/Muy=Px/Py Mux/Px=Muy/Py
Tarbimise mõjurid
Sissetuleku muutuste mõjurid
Analüüsis puhul eeldatakse, et muutuvaks suhteks on sissetulek, aga
hinnad on konstantsed. Järelikult tarbija valib teistsuguse hüvise
kogumi. Sissetuleku tarbimise kõver.(joonis 11)
Joonis 11
- Eeldatakse sissetulek muutub , hind konst
- Ü1-Ü4-ÜKK
- I1-I4-eelarvejooned
- Sissetulek on kasvanud, eelarvejoone nihe paremale. Hinnad= CONST =eelarvejoonetõus ei ole muutunud
- Qx-Qxy-kauba X optimaalsed kogused .
- Sissetuleku tarbimise kõvera – optimaalsete tarbitavate kogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu. Ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutust tarbimisvalikutele.
Joonisel 11 kaup x on normaalkaup kuna sissetuleku- tarbimise kõver
on positiivase tõusuga.
Joonisel 12 (Inferioorse kauba X sissetuleku tarbimise kõver)
- Teatud I tasemest alatest tarbija tunnetab, et x on väheväärtuslik (Qx võib olla ka 0)
Joonis 13
- Kaubal X ei ole lähedasi asenduskaupu. Erineva sissetulekutaseme korral ostetakse kindel kogus (Qx*) kaupa X
- Sissetuleku tarbimise kõver on vertikaalne sirge.
Joonis 14 Engeli kõver
- Näitab sissetuleku muutuste mõju mingi kauba x tarbimisele. Kajastab kauba x koguseid, mida tarbija ostab teatud ajaperioodi jooksul erinevate sissetulekuastmete korral (näitab optimaalseid nõutavaid koguseid sõltuvalt sissetulekust )
- Engeli kõver tuletatakse sissetuleku-tarbimise kõverast(joonis11,12)
- Horisontaalteljel on kauba x kogused, vertikaalteljel on sissetulek. Kõvera tõusu järgi saab vaadata nõudluse sissetuleku elastsust, kuna igal hüvisel on erinev sissetuleku elastsuse koefitsent .
Joonis 15a
Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga väheneval määral.
Tõus on positiivne, normaalkaup esmatarbekaup.
Joonis 15b
- Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba x kogus aga kasvaval määral. tõus on positiivne, normaalkaup, luksuskaup .
- Kokkuvõte sissetuleku muutuste mõju kaubale analüüsitakse.
Antud kauba hinna muutuste mõjud
Joonis 16a
- Sissetulekut ei muutu, teise kauba hind ei muutu, muutub kauba x hind ja see mõjutab kauba x-i max koguseid (F1-F4), kuna toimub eelarvejoone nihe ühest otspunktist.Optimaalsed kogused on vastavalt E1-E4 (ÜKK ja Ej punktis)
Hinna tarbimise kõver on optimaalsete tarbitavate kogumite
geomeetriline koht eeldusel, et ühe hind muutub(kaup x), sissetulek
ja teiste kaupaede hinnad ei muutu.
Joonis 16B Nõudluskõver
- Hinna tarbimise kõverast tuletatakse nõudlus kui sissetulek on teada , saab leida max..
F1-F4
- P1=Sissetuleku /F1 ehk P2=sissetulek/F2, vastab nõudluskõveral P1 vastab Q1, P2 vastab Q2
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsendi väärtuste saab informatsiooni
hinna tarbimise kõveralt.
Joonis 17a Ühikelastne nõudlus.
- Analüüs:kauba x hind muutub, sissetulek ega teiste kaupade hinnad ei muutu
- Algul on kauba x hind P1, max kogus= I/P1 ..Optimaalne punktis L.
- Hiljem vastavalt P2, Max kogus I/P2 ja
- Kauba X optimaalne koguse kasv, kui tema langes, teise kauba optimaalne kogus ja .. muutunud , seega kulutused teise kauba kogused jäid samaks, järelikult ei muutu kulutused kauba x ostmiseks , Px langes ... kasvas ja Tr ei muutunud, E=1, sest Q.. Px/muut=1
Kui sissetulek ei muutu :
E=1 hinna tarbimise kõver horisontaalne
E>1 Hinnna tarbimise kõver neg tõusuga
EX1). Ühe kauba (Y) hina langus viib teise kauba (X) nõutava koguse kasvule., need on täiendkaubad, hinna-tarbimise kõver on pos. Tõusuga, ristelastsuse kof on neg.
Joonis 19
- Px ei muutu, Py muutub- alaneb . Esialgne Ej on KK` hilisem on K`K``. Seega Py alanemisel viib kauba X koguse vähenemisele(X2ap, siis ap kasvab
- Kui mp> 0, siis Tp kasvab
- Kui Mp=0, siis tp max
- Kui mp o > mp-neg
- Joonis. Keskmise produkti leidmine kõveralt
Keskmine produkt AP
- AP= 0Q1/0L1 on võrdne joone 0a tõusuga, liikudes a-st c poole, lähevad tõusud järsumaks, AP kasvab
- Punktis C on AP max.
- Edasi väheneb. Punktides a ja e on võrdne ap.
Piirprodukt MP
- MP mõõdab TP muutust vastavalt ressursi muutusele
- Joonisle mõõdab MP suurust TP kõvera tõus teatud punktis- seega vaadatakse puutuja tõusu. Näiteks punktis a 5/1=5
- Punktis B on tõus kõige suurem järelikult seal MP maksimaalne
- Punktis C MP= AP ja AP max
- Punktis E MP=0, TP max ja TP kõvera tõus 0
4. Pikk periood,mastaabiefekt
Isokvandi tuunused;( samad ükskõiksuskõveral)
Neg tõusuga
Koordnaatide alguspunktist kaugemal – suuremad kogused
Ei lõiku omavahel kunagi
Kumerad koordinaatide aalguspunkti suhtes
Sisendite tehnilise asenduse piirmäär MRTS- ühe sisendi
kogust mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks.
- A- MRTS 4 kapitaliühikut 1 tööühiku kohta
- C- 1 1
- Toimib kahaneva piirmäära seadus
MRTS ja MP
MRTSlk= -K muutus/ L muutus= MPl/MPk
Punktis a võib 1 tööühik asendada 4 kapitaliühikut. Järelikult
töö MPl peab olema 4 korda suurem kui kapitali MPk. Täiendava
töötaja kasutamisest saadav täiendav tootmiskogus peab olema
täpselt nii suur kui kaotus 4-st kapitaliühikust loobumiser tõttu
(MP ei näe, on suhe).
Sisendid ja väljundid pikal perioodil
- Püsiressursse pole- kõik muutuvad
- Mastaabiefektid:
- 1. Konstantne c-d
- 2. Kasvav a-c
- 3. Kahanev e-f (ressursse juurde 100% aga toodangut vähem juurde kui 100%) põllumaj
- Joonis. Mastaabiefekt
23
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
510 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisavaht
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid