käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. -Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. 10 . Kuidas hankis elatist suurem osa roomlasi? -Enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. JÄRGNEVATELE KÜSIMUSTELE OTSI VASTUSEID INTERNETI ABIL. 11. Kuidas kutsuti igal aastal valitavaid riigiametnike? -Neid kutsuti magistraatideks. 12. Selgita mõistet ,,senat" - Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist 13. Kuidas muutus sõjaväe korraldus üleminekuga vabariigist keisririigiks? - Sõjaväes pidid teenima kõik õigustega Rooma kodanikud 17 - 46 a. vanuseni. Kõige rikkam klass oli kohustatud teenima ratsaväes (600 meest), keskklass moodustas jalaväe (5400 meest) ja alamklass - abiväe (3000 meest). 14
Mikro- ja makroökonoomika olemus 1.Peatükk MIKROÖKONOOMIKA. (1.loeng) Majandusteadus Majandusteooria tundmine aitab inimestel aru saada majanduses toimuvatest protsessidest ja paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, anal...
olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"! Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem) Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemalt kahel viisil. Kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki suurema kasu pärast riskitaks! Erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. (Nozick) Kadeduse argument Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Lotovõit oleks ebaõiglane
(Ääriku materjaliks on valitud teras S355J2G3, seega voolavuspiir ReH = 355 MPa). Keevisõmbluste tugevuse varutegur 213 S = lim = 1,33 159 Varutegur peab jääma piiridesse S = 1,3 ... 2,5. Loeme tugevusvaru rahuldavaks. 5. Kinnituspoltide tugevuskontroll Konsooli kinnitamiseks seinaga on valitud 4 polti tugevusklassiga 8.8. Ääriku paindepinge M 6M 6 * 980 = = 2 = 1,9 MPa W bh 0,12 * 0,16 2 Ääriku laius b ja kõrgus h on valitavaid konstruktiivselt, lähtudes peale keevitava profiili suurusest ja pidades silmas nelja poldi kinnitamist koos mutritega ja seibidega. Garanteerides ääriku mitteavamist peab minimaalne ekvivalentpinge seina ja ääriku vahel olema ekv min > 0 [4, 5]. Valime ekv min = 0,5 MPa. Kuna ekv min = Smin + (- M ) siis Smin = M + ekvmin = 1,9 + 0,5 = 2,4 Mpa
korraga kaks inimest , et takistada ühe riigiametniku võimu liigset tugevnemist . Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale . Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat . Õigusemõistmisega tegelesid preetorid , kes vajadusel pidid ka sõjaväge juhtima ja konsuleid asendama . Oli veel ka teisi üheks aastaks valitavaid magistraate . Tsensorid valiti aga viieks aastaks ja nad valiti endiste konsulite hulgast . Nad korraldasid rahvaloendusi ja koostasid senaatorite nimekirja ning nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Tsensorid võisid ka kokkuleppel senatiga maksimum 6 kuuks määrata valitsema piiramatu võimuga diktaatori , kes pidi tähtaja lõppedes sooritatu kohta aruande andma .
seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K), kus L – tööjõud ja K- kapital Tootmisvõimaluste kõver – Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu Turg – Turg (market) on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni (või mehhanismi), mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Täieliku konkurentsi turg – (TKT) tunnused: 1. Turul tegutseb palju ettevõtteid, seega müüjaid on palju ja ka ostjaid on palju. 2. Täieliku konkurentsi turul on ühe ettevõtte turuosa väga väike. 3
C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, seisuslikud privileegid ja loodi valitavaid võimuorganeid). 1.2. Eluolu 20.sajandi algul (teaduse/tehnika areng): · Tööstuse arengu kiirenemine tõi kaasa: urbaniseerumise (eriti Lääne-Euroopas ja USA idarannikul) agraarühiskonna lagunemise arenenud riikides · Urbaniseerumisega arstiabi kättesaadavus kasvas, keskmise eluea kasv pani aluse kiirele rahvaarvu kasvule (demograafiline plahvatus). · Suurlinnad slummistusid; sellega kaasnesid mitmed sotsiaalsed hädad: kuritegevuse kasv
Kunstnikul peab olema Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on kavatsus. õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 8.Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 3.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks printsiipi: Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus kõige ulatuslikumale mõeldud.
Äärmuslikult individualistlikud, liber Ühised, kommunitaarsed 45.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Olukord, kus valitakse prinsiibid: Inimesed ei tea, mida tahta elult, mida nad soovivad. Olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas Milliseid printsiipe valitakse, kui nende järgi tuleb elu korraldada (kas teada kes sa oled ja kus oled). 46.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Et kõik primaarsed sotsaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm. saaksid jaotatud võrdselt. Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsiaalne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. Peaküsimus :“ millised oleksid printsiibid, millealusel tuleks sotsiaalses praktikas elu korraldada , et olukoda võiks kutsuda õiglaseks
Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandlik (kõrgeimaks ja kohalikuks), täidesaatev (keskhaldus- ja kohalik haldusorgan) ja kohtuvõimu organ. Lisaks liigitatakse riigiorganeid veel lähtudes nende kohast ja tähendusest riigiaparaadis esmasteks (nt: Riigikogu) ja teisesteks (tuletatud) ning moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Kestuse järgi liigitatakse riigiorganid alalisteks ja ajutisteks (nt: riigikogu uurimiskomisjon). 9.Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigust iseloomustab: Õigus on käitumisreeglite kogum; Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste u...
liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid. Ajalise kestvuse järgi võib riigiorganeid jagada ka alalisteks või ajutisteks. 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused
2. On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. VALIKUD: · ekstreemsed toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele (on ka efektiivne). · efektiivsed toodetakse kahe kauba selliseid koguseid, kus kõik ressursid on ära kasutatud ja asetsetakse kõvera peal mingis punktis. · ebaefektiivsed osa ressursse on kasutamata ja toodetakse koguste kombinatsiooni, mis asetseb võimalikust rajast vasakul.
Objekti nihutamiseks tuleb hiirekursor paigutada suuremale kontrollruudukesele ja pukseerida väli või s el le nimi vajalikule köhale. Kursor on s iis väljasirutatud esisõrmega käe kujuline. Asendit saab kontrollida akna servas oleva joonlaua a b i l . Nime ja välja koos nihutamiseks tuleb kursor paigutada kästi küljele, kursor on s i i s avatud käe kujuline. Mitut välja on kõige lihtsam valida, tõmmates neist läbi punktiir-raami. Selleks tuleb kursor paigutada väljapoole valitavaid objekte, vajutada hiirenupule ja seda vabastamata tõmmata raam vajalike objektide ümber. Kõik raamiga t ä i e l i k u l t ümbritsetud või s e l l e a l l a jäävad objektid osutuvad valituks ja neid võib nüüd koos nihutada. Hajali 15 paiknevate objektide valikuks tuleb hoida a l l Shift-kahv ja klõpsata s i i s hiirega kordamööda vajalikel objektidel.
Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Esmastel riigiorganitel on määrav osa kõigi teiste riigiorganite moodustamisel. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodustatakse valimiste tulemusel, kusjuures nii valijaskond kui ka valimisviis võivad olla väga erinevad. Nii moodustatakse Riigikogu üldiste ja otseste valimiste teel, st et teda valib kogu rahvas vahetult, rahvas väljendab oma tahet otseselt ilma vahendajata. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused kas nimetamise või määramise teel. Nii näiteks nimetab Riigikogu ametisse rea kõrgemaid riigiametnikke (Riigikohtu esimehe,
suhtlemise printsiipidest kogu maailma hõlmavas ühenduses (magna universitas). [16 saj. koloniaalvallutuste ja maailmakaubanaduse mõjud õiguse teooriale.] Gr oli ususõdade vastane ning kutsus üles üldisele usu- ja maailmavaatelisele sallivusele, mille raamimiseks ta sõnastas neli printsiipi (vt allpool). Gr pidas kõige vanemaks ühiskonnakorralduseks vabariiki, mis vastab kõige enam loomuliku seisundi normidele, seetõttu pidas ta nii päritavaid kui ka valitavaid monarhiaid ajutiseks nähtuseks teel rahva võimu allikate juurde. Grotius tuletas oma loomuõigusest esimese süstemaatilise rahvusvahelise õiguse õpetuse. Ta leidis, et loomuõigus on kaudselt vaadeldav ka rahvaste konsensuses. Gr. näitas suurt hulka antiikmõtlejaid ja eri aegade juriste tsiteerides, et teatav veendumus loomuõiguse sisust on alati olemas olnud. Õiguslik alus annab kindluse kõigele [kogu ühiskonnale ja tsivilisatsioonile].
Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne. Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Alaline
olema seotud ka mõisted - Teadmiste struktuurid, mis esitavad seda ajaliselt seotud infot on skeemida, raamid ja stsenaariumid Skeemiteooriad - Skeem on mõistete struktureeritud klaster - Skeem sisaldab pikaajalisse mällu salvestatud üldinfot ning seda kasutatakse sündmuste, suhete, situatsioonide aga ka objektide esitamiseks - Skeem täpsustab elementide vahelisi ruumilisi, ajalise ja põhjuslikke seoseid, samuti aga vabalt valitavaid elemente - Mõningad elemendid võivad olla tühjad, nende väärtust saab vastavalt olukorrale täpsustada - Et skeem on mõisteid organiseeriv struktuur võib see erinevate mõistete korral olla üpris erinev Ajalooliselt - Kant – nativistliku suuna esindaja – skeemid kui kaasasündinud struktuurid mille abil me tajume maailma - Psühholoogias kasutas skeemi mõistet Bartlett kirjeldamaks ootuste mõju sündmuste meeldejätmisele ja mõistmisele
tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus – sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 6 3)Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. VALIKUD: *ekstreemsed – toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele (on ka efektiivne). *efektiivsed – toodetakse kahe kauba selliseid koguseid, kus kõik ressursid on ära kasutatud ja asetsetakse kõvera peal mingis punktis. *ebaefektiivsed – osa ressursse on kasutamata ja toodetakse koguste kombinatsiooni, mis asetseb võimalikust rajast vasakul.
nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati teisigi ameteid: tsensorid, ädiilid, kvestorid jne. Kõiki valitavaid ametiisikuid nimetati ka magistraatideks. Kui plebeide ja patriitside vahelised eriti teravad probleemid olid selgeks vaieldud – võideldud, võeti tähelepanu keskmesse välispoliitika. Roomlased suurendasid sel perioodil oma valdusi, kuni nende käes oli esiteks kogu tänase Itaalia territoorium. Järgnesid Puunia sõjad, kuni Roomale kuulus ka alasid Hispaaniast, Aafrikast, Kreekast ja Aasiast. Roomlaste omavahelisi suhteid reguleeris nende enda õigus – ius civile
riikliku avaliku teenistuse süsteemi. Sellega piirati presidendi poolt määratavate ametikohtade arvu. Tänapäeval on enamus föderaalagentuure seotud mingit tüüpi avaliku teenistuse süsteemiga. Kehtiva süsteemi tulemusena ei ole töötajal uue võimu võimuletulekul karta vallandamist. Lisaks on Hatch Actiga (1993) avalikel teenistujatel keelatud tööajal iseseisev aktiivne osalemine poliitikas. Töölt vabal ajal võivad nad tegeleda poliitiliste tegevustega, kuid ei tohi ise juhtida valitavaid osakondi ega küsida avalikkuselt annetusi. Tundlikes töökohtades (näiteks riiklikus julgeolekus) on ametnikel keelatud poliitilised tegevused ka tööst vabal ajal. (D. V. Edwards, 1998, p. 487; G. C. Edwards et. al., 2014, p. 478) Tänapäeval on kogu avaliku teenistuse süsteem loodud nii palkama kui edutama bürokraatia liikmeid, põhinedes vaid kasumlikkusel ning konkreetse inimese võimetel. Et tagada kvalifitseeritud ja võimeka inimese valimine, kasutatakse töötajate
üldkompetents erikompetents valitsus ministeeriumid, ametid kohtud, õigusemõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähenduses riigiaparaadi , eristatakse esmaseid (Riigikogu) ja teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid. Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere). Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon). Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle
2) eelnev § 1 - riigi ajaloolised tüübid riigi vormide alusel. Lisaks: riigi vormid kõrgemate ja teiste riigiorganite suhete alusel : 1) demokraatlikult tsentraliseeritud riik; 2) bürokraatlikult tsentraliseeritud riik. Tsentralismi 2 vormi: / a) demokraatlik b) bürokraatlikst valitavad kõrgemad riigivõimu Üksnes nimetamine, valitavaid organeid ei ole üldse organid või kui ongi, siis on nad sisuliselt formaalsed moodustavad teisi, täidesaatva riigivõimu organeid (moodustamise viisid on: - valimine - nimetamine - määramine - kinnitamine) P.1. RIIGI VALITSEMISE VORMID Riigi valitsemise vormid näitavad riigivõimu kõrgemate organite moodustamise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning suhet teiste riigi süsteemi primaarsete elementide ning
Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne. Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Alaline
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
