nullile 28. Mis on mitme muutuja funktsiooni gradient? Missuguses suunas kasvab mitme muutuja funktsioon kõige kiiremini? Gradient - vektor funktsiooni määramispiirkonna mingis punktis, mille koordinaatideks on vastava osatuletise väärtused selles punktis Mingis punktis leitud gradientvektori suund näitab funktsiooni kiireima muutumise suunda selles punktis. 29. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Funktsiooni z = f(x;y) nivoojooneks nimetatakse punktihulka, mis rahuldab (nivoojoone) võrrandit z = C. Enamikul funktsioonidel on lõpmata palju erinevaid nivoojooni. Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokost annab meile kõik mahtude paarid (x, y), mille korral kulu on ühesugune. Kui lugeda Q konstantseks C (nivoojoone mõiste), siis saame võrrandi,
Mfy(x,y) = f´Y(x,y) 2. Selgitada osaelastsuse mõistet mitme muutuja funktsiooni korral. Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus (y väärtus) muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (x ei muutu). 3. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune.
Mfy(x,y) = f´Y(x,y) 2. Selgitada osaelastsuse mõistet mitme muutuja funktsiooni korral. Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus (y väärtus) muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (x ei muutu). 3. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune.
Suuruse f osaelastsuseks majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) nimetatakse suurus: Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsenti võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x (argumendi y) väärtus muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (kui x ei muutu). 48. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z = f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 49. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokvant tähendab majandusuuringutes kõverat, mis kajastab erinevate tegurite kombinatsioone, isokvant on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Isokost on nende sisendikombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Ükskõiksuskõver väljendab
kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra, kui y ei muutu. Mis on kahe muutuja Nivoojooned.Kahe muutuja f-oni z=f(x,y) funktsiooni nivoojoon? nivoojoonte võrrandiks nim. võrrandit f(x,y)=c. Nivoojooneks on lõikeringjoone projektsioon xy-tasandil. Isokvant, isokost, ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Mis on isokvant, isokost ja Isokvant-kõver, mis näitab kõiki kahe sisendi ükskõiksuskõver? kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt objektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla tootmiskoguse. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q= f (K,L), kus K on kapital ning L
Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus. Inferioorsed – Inferiooorsed (väheväärtuslikud hüvised) (inferior goods) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui tarbija sissetulek väheneb (suureneb) Isokost – Isokost (isocost) on nende sisendite kombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokvant – Isokvant (isoquant) on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Tunnused: negatiivse tõusuga, koordinaatide alguspunktist kaugemal (suuremad kogused), ei lõiku omavahel kunagi, kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Kaasajooksmisefekt – Kaasajooksmisefekt (bandwagon effect) väljendub inimeste
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga
keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega. L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC). Kui LAC on kõrgem kui keskmine hind, siis firma ei püsi konkurentsis. kasvav mastaabisääst- kui tootmismahu kasvades LAC vähenevad isokost- väljendab kapitali ja töö komb-e, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus = sisendite hinnasuhe=w(palk)/r(rent)=K(kapital)/L(töö) Isokvandi ja isokosti puutepunkt näitab max tootmiskogust antud kulusumma korral ja min kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Rah-d tingimus: (isokvandi tõus e)MRTSLK=w/r arengutee- kujutab isokvantide ja kostide puutepunktide ühendusjoont, mis näitab kõigi
MC-kõvera leidmiseks tuleb tõmmata VC-kõvera erinevates punktides puutuja ja leida selle tõus. Pika perioodi kulud Pikal perioodil ei võeta eraldi püsikulusid ja muutuvkulusid, kuna kõik kulud muutuvad. Ettevõttel on võimalik valida erinevate sisendite kombinatsioonide vahel. Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood. Kui lühendi ees on veel L, siis on juttu pika perioodi kuludest-tuludest. (L long). Isokost ja isokvant isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks. Samaks jääb tootmistase/kogutoodang, muutub sisendite hulk. Palju üht, palju teist kasutada. ISOKOST näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes
saadav kasu(pikkuse) rahaline väljendus. MAKSMISE PIIRVALMIDUS - hüvise X eest kujutab endast hüvisele Y kulutatud rahasummat, millest indiviid on nõus loobuma, et saada juurde veel üht ühikut hüvist X ilma, et tema kogukasulikkus (TU) muutuks. 11 SISENDID JA TOOTMINE TARBIJATEOORIA JA TOOTMISEL SAMA PÕHIMÕTE ÜKK = ISOKVANT EJ = ISOKOST KOGUPRODUKT e KOGUTOODANG TP - mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM
mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Isokvandi tõus kujutab endast sisendite tehnilise asendamise piirmäära (MRTS) ja isokosti tõusu mõõdab sisendite hinnasuhe. Kui firma toodab kõige odavamalt: MRTSLK=w/r Arengutee ehk ekspansiooni rada näitab kõigi antud tootmiskoguste
tootmissisendite geomeetriline koht. 13.1. 13.1.Isokvant ja nende parv (kogum) kapitali ja tööjõu erinevate koguste tarbimise korral 14. (isocost, ) , . . 14. Isokost, samakulu analoog eelarvejoonele. Peegeldab teatud , , summa eest hangitavate tootmisfaktorite kombinatsioone 15. 15. Olenevalt tootmise iseloomust eristatakse suur- ja . väiketootmist. Toodangu valmistamist suurtes kogustes , nimetatakse masstootmiseks, väiksemate koguste tootmist . seeriatootmiseks ja individuaal-e
fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega. a) Õige b) Vale 10. Keskmine toodang kasvab kuni piirtoodang on suurem kui keskmine toodang. a) Õige b) Vale 11. Kapitali piirtoodang on alati kõrgem kui tööjõu piirtoodang. a) Õige b) Vale 12. Tööjõu keskmise toodangu arvutamiseks jagame tööjõu hulga toodanguga. a) Õige b) Vale 13
Piirtulu e marginaaltulu MR on ettevõtte kogutulu muut, mis saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist. Tehnilise asenduse piirmäär MRTS on arv, mis näitab mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu (valmistatava koguprodukti) samaks jäädes. Isokvant e samatoodangu joon on kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokost e isokulu joon näitab võimalikke tööjõu ja kapitali koguste kombinatsioone fikseeritud kogukulude tasemel tööjõu ja kapitaliühiku hindade püsivaks jäädes. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 16 7. Mittetäielik konkurents Turustruktuur hõlmab vaadeldava turu iseloomulikke jooni: turul tegutsevate ettevõtete arv ja suurus, toodangu iseloom, turule tuleku ja sealt
Dc q ehk valemid (2) + (5) = (8) b) töökulude üldise mõju osatähtsus El q ehk valemid (3) + (6) = (9) x Isokvandid - sama toodangu koguse jooned x Isokliinid näitavad ressursside asendatavust x Isokost - sama maksumuse joon 3.4. Faktoranalüüs Sotsiaalteadustes on uuritav näitaja sageli sõltuv paljudest argumentidest, mille omavahelise sõltuvuse kohta on raske teha järeldusi. Faktoranalüüsi abil asendatakse mõõdetud argumendid tunnused) vähema arvu üksteisest sõltumatute üldistatud tunnustega (faktoritega), mille puhul multikollineaarsus on välistatud. Faktorid on tavaliselt kvalitatiivsed suurused. Kuna tunnuste arv väheneb ja seos esialgsete muutujatega on ligikaudne, siis
annaabi.ee 
