uestion 11 Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12 Question text Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Select one: kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Question 13 Question text Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Select one: nihkub paremale nihkub vasakule ei kajasta kauba L hinna tõusu jääb paigale Question 14 Question text Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup
Mikroökonoomikaks kordamine 05 jaanuar 2012 Mis on inferioorsed kaubad? (Seoses ükskõiksuskõveraga nt). Olid need kaubad, millest me suurema sissetuleku puhul loobuda püüame, otsides paremaid alternatiive? Nagu Säästumarketi/Maxima külastus, odav ja ebakvaliteetne kaup jne? Inferioorne hüvis – kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Engeli kõver –kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Ehk ühendatakse erinevate eelarvejoonte- ükskõiksuskõverate lõikepunktid omavahel ning saadakse üks uus joon. Ceteris paribus – muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub.
pöördvõrdeliselt seotud 10) Kui teksaste hind muutub, siis nõudluskõver ei nihku. Nõudlus ei muutu, muutub nõudluskõver. 12) Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust vaid nõutavaid koguseid. 13) Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. 15) Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. 28) On teada, et kauba X nõudlust väljendab järgmine võrrand: p=10-0,2q ja pakkumist p=2+0,2q Milline on kauba X tasakaaluhind ja kogus? ,,Panen võrduma omavahel"
K hinna muutus. Kuna muudel juhtudel muutub mitte hind vaid mingi muu tegur, siis need toovad kaasa nõudluskõvera nihke. Küsimus 12 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaubad A ja B on täiendkaubad Jah, nii see on. kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb (enamus kaubad).
· Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks
paremal. õige 29.Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. vale 30.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid alahõivatud. vale 31.Punktides mis on võimaliku tootmise piirist ülalpool on võimalik toota seejuures ressursid on maksimaalselt hõivatud. vale 32.Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siiis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.Vale 33.Majandusliku ratsionalismi eeldusel sõnastas 19. saj majandusteadlane ja filosoof Alfred Marshall. õige 34.Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool võimalikku tootmise piiri kuna inimeste vajadused on piiramatud. õige 35.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu enne maksude mahaarvamist. vale. 36.Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5 siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. õige 37
Nõutava hüvise koguse sõltuvus sissetulekust sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega.(esmatarbe- ja luksuskaubad). sissetuleku tõustes hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga -- hüvisega, mida inimene vajab perioodi jooksul mingis kindlas koguses, näiteks ravimid sissetuleku tõustes hüvise nõudlus väheneb. Siis inferioorne hüvis nö väheväärtuslike hüvisega Ettevõtte liigid 1. Ainuomandus- ettevõttel on üks omanik, sõltumata tööliste arvust, omaniku piiramatu vastutus. Kasum= omaniku sissetulek-tulumaks. Nt põllumajanduses, toitlustuses, programmeerijad, kunstnikud. 2. Täisühing- kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. Partnerite kokkulepe. Kasum maksustatakse korra, kui omanik seda saab. 3
tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised
tõuseb,võib ettevõte tootmist vähendada ehk pakkuda) · Hüvise tootmistehnoloogia (parem tehnoloogia [vähem kulusid] võimaldab toota rohkem) · ootused (ennustades tootele lähitulevikus hinnatõusu,võib pakkuda praegu vähem ja suurendada tootmist hiljem) 7) Hüviste tüübid (normaal-,inferioorne,asendus- ja täiendhüvis) o normaalhüvis- hüvis,mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades o inferioornehüvis- hüvis,mille nõudlus väheneb sissetuleku kasvades o asendushüvis-ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise (õunad pirnid,kohv tee) o täiendhüvis- ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse
et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1
võib kasutada elastsuse hindamiseks lihtsat põhimõtet, kui hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR suurenevad, on tegemist elastse nõudlusega kaubaga (rukis), kui aga hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR vähenevad, on tegemist mitteelastse nõudlusega kaubaga (nisu), 30. sissetuleku kasvades ostetakse rohkem võid (luksuskaup, nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient positiivne ja suurem kui 1) ja vähem margariini (inferioorne kaup, nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient negatiivne);
teki. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 19 Tulu kahanedes nihkub nõudmiskõver 0-punktist eemale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 20 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 21 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera Vali üks: Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus !!! Kauba K hinna muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Küsimus 12 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, s Vali üks: kaubad A ja B on asenduskaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Vali üks: !!! nihkub paremale jääb paigale ei kajasta kauba L hinna tõusu nihkub vasakule Küsimus 14 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Inferioorne hüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades kahaneb. Täiendhüvis ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Asendushüvis hüvised võivad teineteist asendada (õun ja pirn), ühe hinna tõus suurendab teise nõudlust. Pakkumiskõver positiivse tõusuga kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Alternatiivhüvis valmistamiseks kasutatakse samasuguseid ressursse.
Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Vali üks: Kauba K hinna muutus Asenduskauba J hinna muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Vali üks: kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Küsimus 13 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Vali üks: ei kajasta kauba L hinna tõusu nihkub paremale jääb paigale nihkub vasakule Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Asenduskaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind tõuseb (alaneb); üks asendab teis, nt pesupulber → pesugeel; kohv → tee. Täiendkaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind alaneb (tõuseb); kaks taupa, mis täiendavad üksteist, kui ühe hind on kõrge, siis võidakse teise kauba müük lõpetada. Nt auto → bensiin. Inferioorne kaup – on kaup, mille nõudlus väheneb (suureneb), kui tarbija sissetulek suureneb (väheneb); see on vähe väärtuslik kaup 9. Turu tasakaal, puudujääk, ülejääk. Turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil. Sellist olukorda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks, lühidalt- kaupade defitsiidiks. Olukord, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks.
Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC=p) Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus. Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup. Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine. Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kastatud kauba X valmistamiseks.
eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu
Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust) Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Auto ja bensiin Asendushüvis- õun ja pirn Pakkumiskõver kajasatab hüvise koguseid mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge. Turupakkumine- liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused olemasolevate hindade
4 Majandusteooria - on õpetus sellest, kuidas inimesed kasutavad oma piiratud ressursse tekkinud vajaduste rahuldamiseks. Tasakaalukogus – tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Asenduskaup – kaup, millega saab teist kaupa asendada. Täiendkaup – koos mingi teise kaubaga eksisteeriv kaup. Normaalkaup - kaup(hüvis), mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Inferioorne kaup - kaup, mille nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek suureneb. Nõudlus - seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlus mõjutavad tarbijate sissetulek, teiste kaupade hinnad, tarbijate ootused, tarbijate arv, eelistused ja tarbijate maitse. Pakkumine - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumist mõjutavad tehnoloogia tase, vajalike
Asenduskaup, hüvis Substitute goods Благо заменитель Täiendkaup, hüvis Complementary goods Благо дополнитель Tuluelastsus Income elasticity Эластичность по доходу Normaalhüvis Superior/normal goods Нормальное благо Inferioorne (rämps) kaup Inferior/poor man’s goods Инфериорное(низшее) благо luksuskaup Luxuriory goods Благо люкс Giffeni kaup Giffen goods Товар гиффена esmatarbekaup neсessities Товар первой необходимости
tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised
tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised
4 62 9 2,25 4 50 6 3 5 68 6 1,5 5 54 4 2 6 72 4 1 6 57 3 1,5 Ükskõiksuskõver Ükskõiksusväli Ükskõiksuskõverad - erilised Asenduskauba Täiendkaubad Halvad kaubad Küllastumine d Eelarvejoone nihked Sissetuleku muutus Toodete hinnamuutus Sissetuleku-tarbimise kõver Normaalkaup Inferioorne kaup Puudub lähdane asenduskaup Engeli kõver Engeli kõvera erinevad tõusud Hinna-tarbimise ja nõudluskõver Hinna-tarbimise kõverad ja nõudluse hinnaelastsus Hinna tarbimise kõver (X ja Y Hinna-tarbimise kõver (X ja Y täiendkaubad, Y hind on asenduskaubad, Y hind muutub) muutub) Suureneva sissetuleku mõju kauba X nõudluskõverale
Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele Vale põjuse viga kui peetakse ühte sündmust teise põhjuseks, kuna nad järgnevad teineteisele. Turumajandus majandus, kus resursse jaotavad eraisikud PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb
kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju.
Infrastruktuur Ametiühingud 102. Mis on väljatõrjumisefekt ja millal see tekib? mõju, mis tekib peale valitsuse ekspansiivset eelarvepoliitikat (intressimäärad kasvavad) ning seeläbi erasektori investeeringute maht kahaneb. 103. Mida tähendab paindlik tööturg? Tööturu paindlikkus seisneb tööturu võimes kohaneda vastavalt majanduskeskkonna muutustega kaasnevate uute tingimustega 104. Mis on inferioorne hüvis? Too näide. ebanormaalne hüvis, hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes (nt mis pole seisusekohane. Nt odavamad vorstid, juustud. 105. Mis muutust on joonisel kirjeldatud? Kirjeldatud tasakaalu tööturul. kui muutub pakkumine (nt kasvab tööjõu hulk immigratsiooni tõttu) 106. Mida on kirjeldatud järgmistel joonistel? Selgita lühidalt. Inflatsioon ja tööpuudus. Phillipsi kõver. mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel. Seda mudelit on
Y jaoks peaks kehtima y>max(b-a;d-c). koostöö reetmine Koostöö Aa Bb Reetmine Cc Dd Selleks, et reetmine oleks X jaoks dominantne strateegia peab olema C>A ja D>B. Y jaoks on samaks vajalik, et b>a ja d>c. Et aga dominantsetele strateegiatele vastav tasakaalupunkt oleks Pareto-inferioorne, siis peab lisaks kehtima, et A>D ja a>d. Kui võtta nüüd võrratused kokku, saame dilemmastruktuuri tingimusteks C>A>D>B ja b>a>d>c. Vaid juhul, kui stiimulid ehk kasuootused on X ja Y jaoks sellises vahekorras, satuvad indiviidid ratsionaalsuslõksu, st tehes teineteisest sõltumatult ratsionaalseid valikuid kahjustavad nad lõpuks ka iseennast. 4. . Tööjaotuse ja vahetuseta maailm. Et härral kulub ühe kampsuni tegemiseks
Asendusefekt tähendab, et suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga. Näiteks puuvilja isu korral saab kallimat nektariini asendada õunaga. Sissetulekuefekt tähendab, et tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Nüüd suudab ta osta toodet või teenust samas koguses mis ennemgi, kusjuures raha jääb üle. Hüviste klassifikatsioon Normaalkaup on hüvis, mida ostetakse rohkem, kui sissetulek tarbijal suureneb. Enamik hüviseid on normaalkaubad. Inferioorne hüvis on väheväärtuslik toode või teenus. Näiteks nuudlid-kui sissetulek suureneb, soovivad ja suudavad tarbija asendada antud toodet mõne kallima kaubaga. Täiendhüvised täiendavad üksteist ja neid kasutatakse koos. Näiteks bensiin ja auto. Ühe täiendhüvise hinna tõus mõjutab teise täindhüvise tarbimist. Näiteks bensiini hinnatõus võib esile tuua autode väiksema läbimüügi. Asendushüvised on tooted või teenused, mida on võimalik asendada. Näiteks kohvi on
maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine. Ruthis kirjeldab ta nagu ideaalset kirjandust, selline milline peaks olema Eesti kirjandus. ( võimeline looma ideesid, praktiline mõtlemine ja realistlik). Novell on boheemikat tekitav omas ajas, õrritamiseks, et äratada tähelepanu, kujutatakse erinevaid ideoloogiaid, naistel polnud tol ajal nii plaju õigusi kui Aavik annab Ruthile, kujutab noor eesti eesteetilist programmi. Adrogüün- meesnaine Misogüünia- naise vihkamine Inferioorne alaväärtuslik (all pool asetsev, madalam) 5. Tuglase novell ,,Maailma lõpus" (loe läbi leht mis õpetaja andis see ,, Maailma Lõpus" siis peaks selge olema :D) Sümbolistlik armastusteemaline müütnovell: Armastuse ilu ja valu. Armastus ja surm. 19- 20 saj vaatlus armastusele: mida suurem on armastus, seda enam puudub tal eluline lahendus ja seda enam seisab ta lähemal surmale.
Muutus nõudluses 6 Nõudluse suurenemisel toimub nõudluskõvera nihe paremale, nõudluse vähenemisel nihkub nõudluskõver vasakule. Muutus pakkumises Pakkumise suurenemisel toimub pakkumiskõvera nihe paremale (nagu eelnenud joonisel), pakkumise vähenemisel nihkub pakkumiskõver vasakule. 5) Nõudlust mõjutavad tegurid (5 tk) ja 7) Hüviste tüübid (normaal-, inferioorne, asendus- ja täiendhüvis). ① Sissetulek. Suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi. Hüvist, mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades nimet. normaalhüviseks (enamus hüvistest meie turgudel). Inferioorse hüvise puhul sissetuleku kasvades selle nõudlus väheneb (nt bussipilet või madala lihasisaldusega tooted). ② Teiste seotud hüviste hinnad. Kui tarbija ostukorvi kuuluvad hüvised, mis suudavad üksteist asendada, nimet. neid asendushüvisteks. Asendushüviste
üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv) · Proksimaalne (lähedal) distaalne (kaugel) · Pindmine (väljaspoolselt) sügav (sisemuses asuv) · Ventraalne (kõhtmine) dorsaalne (selgmine) Lõiked: · Sagitaallõige poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi paremaks ja vasakuks pooleks.
nõutav kogus väheneb. Vebleni efekti tõttu hinna tõustes nõutav kogus kasvab. Vebleni efekti puhul nõudluskõver on positiivse tõusuga, tavaline nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Nimetatud efektid on majandusteooriast lähtudes kõrvalekalded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides. Vebleni efekt Kokkuvõte 1. Sissetuleku tarbimise kõver kujutab... (normaal, inferioorne ja ei ole asenduskaupu) 2. Engeli kõver kujutab... (erivad nõudluse sissetuleku elastsused) 3. Hinna-tarbimise kõver kujutab... (nõudluskõvera tuletamine, erinevad nõudluse hinnaelastsused) 4. Hinna-tarbimise kõver: kui on asendus- ja täiendkaubad, ristelastsus... 5. Sissetuleku muutuse mõju nõudluse muutusele... 6. Tarbija ülejääk (hinnavaru) on... 7. Kuidas maksu kehtestamine mõjutab hinnavaru (tarbija ülejääki)... 8
Keskendutakse liialt ühele või kahele tegurile ning jäetakse märkamata muud olulised mõjutegurid. Ühtlasi võib toodet saata ebaedu, kui on valitud valed turustamise võtted ja kanalid. · Ebaolulised lisandunud omadused võrreldes vana tootega · Halb sobivus toote omaduste ja tarbija soovide vahel · Turu suuruse ülehindamine · Ebatäpne positsioonimine · Liiga kõrge või ka liiga madal hind · Mittesobiv turustus · Vähene toetus · Inferioorne toode · Liiga väike turg · Halb sobivus ettevõtte tugevustega · Mitte uus või mitte erinev · Tegeliku hüve puudumine ostjale · Halb positsioonimine konkurentide suhtes · Mittepiisav toetus turustuskanali poolt · Analüüsi viga · Halb ajastus · Konkurentide vastus uuele tootele · Suuremad muutused tehnoloogias · Muutused tarbijaeelistustes · Muutused keskkonna piirangutes 42
suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või vähendavad mingi kauba nõudlus e muudavad seost nõutava koguse ja hinna vahel. Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid. Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe
juures hüvist ostaks (hüvise koguse ja selle hinna seos) Normaalhüvis eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus jääb samaks) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist kaupadest, mis varem polnud. Võimalik rohkem tarbida ja suurem kasulikkus (vähenedes vastupidi). Mõnede normaalhüviste puhul suureneb hüviste nõudlus kahaneva kiirusega, samas mõnede puhul nõudlus kasvab järjest suurema kiirusega. Inferioorne hüvis ebanormaalne hüvis, hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes (nt mis pole seisusekohane). Engeli kõverad illustreerivad graafiliselt sissetuleku ja hüvise nõudluse vahelisi seoseid. 4 Sissetuleku-tarbimiskõver saadakse kõiki erinevate sissetulekute juures optimaalsete komplekte ühendades, näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures
turuhinda mõjutada ei suuda. Täieliku konkurentsi võtmenõue on, et hinnavõtjad on nii tootjad kui tarbijad. Homogeenne kaup on kaup, mille kõik ühikud on ühesugused, sõltumata sellest, missugune firma seda kaupa valmistab. Homogeenne kaup on täieliku konkurentsi põhitingimus, kuna selle tingimuse olemasolu korral ei saa ükski müüja oma kaupa pakkuda kehtivast turuhinnast kõrgema hinnaga. Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste üldnimetus. Inferioorne kaup on kaup, mille nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek suureneb. Inferioorse kauba näiteks on kartulid madala sissetulekuga inimeste jaoks, kui nende sissetulek kasvab, siis enamasti hakkavad nad kartuleid asendama kallimate kaupadega, aga mitte ostma rohkem kartuleid. Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus. 34
reaalsuse praktiliseks tajumiseks ning see tegeleb muuhulgas nägemis- ja kuulmismeeltelt ning nahalt tulnud info vahendusega. Lisaks on see vajalik objektide 3D kuju tajumiseks. Koos oimusagaraga osaleb see meie ümbruse kaardi loomisega. See jaguneb funktsiooni ja anatoomia poolest väiksemateks aladeks. Posttsentraalsel käärul (gyrus) asub somatosensoorne korteks. Superioorse ja inferioorse parietaalse loobuli alade täpsemad funktsioonid sõltuvad Brodmanni aladest. Näiteks tegeleb inferioorne parietaalne loobul keelelise analüüsi ja mõtlemisega ning sügavustajuga. Superioorne parietaalne loobul tegeleb rohkem ümbruse kaardistamise/tajumisega ning sealset aktiivsust mõjutab nii somatosensoorne ja visuaalne info, kui ka lihaste tegevus, mis on seal kattuvalt kombineeritud. Sensoorne koor- tundlikkus vastaskehapoolelt; seal asub ka osa wernice kõekeskusest, kuulmis-ja info integratsioon, tunnetus: tajude süntees ja analüüs, domineeriv poolkera tegeleb
dexter – parem ventralis – kõhtmine (ventraalne) dorsalis – selgmine (dorsaalne) Närvisüsteemiareng: externus – välimine (eksternaarne) • k. olulisem viimased 200 000.a. leidsid aset inferior – alumine (inferioorne) Mille poolest erineb inimese aju teiste imetajate omast? • aju tugineb möödaniku kogemustele inter – vahel • aju teeb oletusi, mis pole alati õiged. • Aju programmeetritkse enne sündi intermedius - vahelmine • Pärast sündi aju areng/küpsemine ketab 20- 30.a
supinatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga ülalpool rotatsioon – pööramine abduktsioon – liikumine kehast eemale aduktsioon – liikumine keha suunas lähemale 12 Liikumisega seotud terminid Suunaga seotud terminid Suunaga seostuvad andmed keha puhul: kraniaalne – peapoolne superioorne – ülalpool asuv kaudaalne – istmikupoolne inferioorne – allpool asuv dorsaalne – seljapoolne / käte ja anterioorne – eespool asuv jalgade puhul sirutatud ventraalne – kõhupoolne / eesmine sinister – vasakpoolne (patsiendi / käte ja jalgade puhul poolt) painutatud lateraalne – külgedele, väljapoole dekster – parempoolne (patsiendi poolt)
annaabi.ee 
