uestion 11 Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12 Question text Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Select one: kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Question 13 Question text Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Select one: nihkub paremale nihkub vasakule ei kajasta kauba L hinna tõusu jääb paigale Question 14 Question text Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup
Mikroökonoomikaks kordamine 05 jaanuar 2012 Mis on inferioorsed kaubad? (Seoses ükskõiksuskõveraga nt). Olid need kaubad, millest me suurema sissetuleku puhul loobuda püüame, otsides paremaid alternatiive? Nagu Säästumarketi/Maxima külastus, odav ja ebakvaliteetne kaup jne? Inferioorne hüvis – kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Engeli kõver –kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Ehk ühendatakse erinevate eelarvejoonte- ükskõiksuskõverate lõikepunktid omavahel ning saadakse üks uus joon. Ceteris paribus – muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub.
Mikro- ja makroökonoomika II Nõudlus ja pakkumine Miinimumhind ,,hinnapõrand" ülejääk ehk sufitsiit 9) Vastavalt nõudlusseadusele: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud 10) Kui teksaste hind muutub, siis nõudluskõver ei nihku. Nõudlus ei muutu, muutub nõudluskõver. 12) Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust vaid nõutavaid koguseid. 13) Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. 15) Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. 28) On teada, et kauba X nõudlust v...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
· Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
paremal. õige 29.Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. vale 30.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid alahõivatud. vale 31.Punktides mis on võimaliku tootmise piirist ülalpool on võimalik toota seejuures ressursid on maksimaalselt hõivatud. vale 32.Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siiis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.Vale 33.Majandusliku ratsionalismi eeldusel sõnastas 19. saj majandusteadlane ja filosoof Alfred Marshall. õige 34.Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool võimalikku tootmise piiri kuna inimeste vajadused on piiramatud. õige 35.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu enne maksude mahaarvamist. vale. 36.Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5 siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. õige 37
Nõutava hüvise koguse sõltuvus sissetulekust sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega.(esmatarbe- ja luksuskaubad). sissetuleku tõustes hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga -- hüvisega, mida inimene vajab perioodi jooksul mingis kindlas koguses, näiteks ravimid sissetuleku tõustes hüvise nõudlus väheneb. Siis inferioorne hüvis nö väheväärtuslike hüvisega Ettevõtte liigid 1. Ainuomandus- ettevõttel on üks omanik, sõltumata tööliste arvust, omaniku piiramatu vastutus. Kasum= omaniku sissetulek-tulumaks. Nt põllumajanduses, toitlustuses, programmeerijad, kunstnikud. 2. Täisühing- kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. Partnerite kokkulepe. Kasum maksustatakse korra, kui omanik seda saab. 3
tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esit...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; El...
et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1
teki. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 19 Tulu kahanedes nihkub nõudmiskõver 0-punktist eemale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 20 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 21 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera Vali üks: Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus !!! Kauba K hinna muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Küsimus 12 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, s Vali üks: kaubad A ja B on asenduskaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Vali üks: !!! nihkub paremale jääb paigale ei kajasta kauba L hinna tõusu nihkub vasakule Küsimus 14 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Vali üks: Kauba K hinna muutus Asenduskauba J hinna muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Vali üks: kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Küsimus 13 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Vali üks: ei kajasta kauba L hinna tõusu nihkub paremale jääb paigale nihkub vasakule Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC=p) Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus. Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup. Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine. Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kastatud kauba X valmistamiseks.
Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Asenduskaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind tõuseb (alaneb); üks asendab teis, nt pesupulber → pesugeel; kohv → tee. Täiendkaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind alaneb (tõuseb); kaks taupa, mis täiendavad üksteist, kui ühe hind on kõrge, siis võidakse teise kauba müük lõpetada. Nt auto → bensiin. Inferioorne kaup – on kaup, mille nõudlus väheneb (suureneb), kui tarbija sissetulek suureneb (väheneb); see on vähe väärtuslik kaup 9. Turu tasakaal, puudujääk, ülejääk. Turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil. Sellist olukorda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks, lühidalt- kaupade defitsiidiks. Olukord, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks.
eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1
Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga keskmine tulu/toode kasvab), kuid keskpunktist all pool, kus kogutulu hakkab uuesti langema, on hinnaelastsus alla ühe (keskmine tulu/toode väheneb). Mikroökonoomika 15.09.2011 harjutustund Harjutusülesanded punasest harjutuste raamatust! (Võiks kaasa võtta edaspidi) 14. paremale (c) 15. (d) inferioorne kaup kaup, millest ollakse nõus loobuma, kui raha saadakse juurde. 16. (e) 17. (a) 18. (a) 19. (e) 20. (d) 21. (b) 22. (e) 23. (c) Tegeleme väga paljude nõudlus-pakkumise graafikute joonistamisega. Inferioorse kauba vastand on normaalne kaup, kui sissetulekud kasvavad, siis nõudlus kasvab. Mikroökonoomika 22.09.2011 harjutustund Sai esimene ,,test" tehtud. Mikroökonoomika 28.09.2011 loeng Ordinaalse kasulikkuse teooria; ükskõiksuskõverate (ÜKK) ehk samaväärsuskõverate teooria
Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust) Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Auto ja bensiin Asendushüvis- õun ja pirn Pakkumiskõver kajasatab hüvise koguseid mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge. Turupakkumine- liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused olemasolevate hindade
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised
tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised
4 62 9 2,25 4 50 6 3 5 68 6 1,5 5 54 4 2 6 72 4 1 6 57 3 1,5 Ükskõiksuskõver Ükskõiksusväli Ükskõiksuskõverad - erilised Asenduskauba Täiendkaubad Halvad kaubad Küllastumine d Eelarvejoone nihked Sissetuleku muutus Toodete hinnamuutus Sissetuleku-tarbimise kõver Normaalkaup Inferioorne kaup Puudub lähdane asenduskaup Engeli kõver Engeli kõvera erinevad tõusud Hinna-tarbimise ja nõudluskõver Hinna-tarbimise kõverad ja nõudluse hinnaelastsus Hinna tarbimise kõver (X ja Y Hinna-tarbimise kõver (X ja Y täiendkaubad, Y hind on asenduskaubad, Y hind muutub) muutub) Suureneva sissetuleku mõju kauba X nõudluskõverale
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
Infrastruktuur Ametiühingud 102. Mis on väljatõrjumisefekt ja millal see tekib? mõju, mis tekib peale valitsuse ekspansiivset eelarvepoliitikat (intressimäärad kasvavad) ning seeläbi erasektori investeeringute maht kahaneb. 103. Mida tähendab paindlik tööturg? Tööturu paindlikkus seisneb tööturu võimes kohaneda vastavalt majanduskeskkonna muutustega kaasnevate uute tingimustega 104. Mis on inferioorne hüvis? Too näide. ebanormaalne hüvis, hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes (nt mis pole seisusekohane. Nt odavamad vorstid, juustud. 105. Mis muutust on joonisel kirjeldatud? Kirjeldatud tasakaalu tööturul. kui muutub pakkumine (nt kasvab tööjõu hulk immigratsiooni tõttu) 106. Mida on kirjeldatud järgmistel joonistel? Selgita lühidalt. Inflatsioon ja tööpuudus. Phillipsi kõver. mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel. Seda mudelit on
EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs · Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivat...
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (s...
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
Muutus nõudluses 6 Nõudluse suurenemisel toimub nõudluskõvera nihe paremale, nõudluse vähenemisel nihkub nõudluskõver vasakule. Muutus pakkumises Pakkumise suurenemisel toimub pakkumiskõvera nihe paremale (nagu eelnenud joonisel), pakkumise vähenemisel nihkub pakkumiskõver vasakule. 5) Nõudlust mõjutavad tegurid (5 tk) ja 7) Hüviste tüübid (normaal-, inferioorne, asendus- ja täiendhüvis). ① Sissetulek. Suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi. Hüvist, mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades nimet. normaalhüviseks (enamus hüvistest meie turgudel). Inferioorse hüvise puhul sissetuleku kasvades selle nõudlus väheneb (nt bussipilet või madala lihasisaldusega tooted). ② Teiste seotud hüviste hinnad. Kui tarbija ostukorvi kuuluvad hüvised, mis suudavad üksteist asendada, nimet. neid asendushüvisteks. Asendushüviste
üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv) · Proksimaalne (lähedal) distaalne (kaugel) · Pindmine (väljaspoolselt) sügav (sisemuses asuv) · Ventraalne (kõhtmine) dorsaalne (selgmine) Lõiked: · Sagitaallõige poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi paremaks ja vasakuks pooleks.
nõutav kogus väheneb. Vebleni efekti tõttu hinna tõustes nõutav kogus kasvab. Vebleni efekti puhul nõudluskõver on positiivse tõusuga, tavaline nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Nimetatud efektid on majandusteooriast lähtudes kõrvalekalded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides. Vebleni efekt Kokkuvõte 1. Sissetuleku tarbimise kõver kujutab... (normaal, inferioorne ja ei ole asenduskaupu) 2. Engeli kõver kujutab... (erivad nõudluse sissetuleku elastsused) 3. Hinna-tarbimise kõver kujutab... (nõudluskõvera tuletamine, erinevad nõudluse hinnaelastsused) 4. Hinna-tarbimise kõver: kui on asendus- ja täiendkaubad, ristelastsus... 5. Sissetuleku muutuse mõju nõudluse muutusele... 6. Tarbija ülejääk (hinnavaru) on... 7. Kuidas maksu kehtestamine mõjutab hinnavaru (tarbija ülejääki)... 8
Keskendutakse liialt ühele või kahele tegurile ning jäetakse märkamata muud olulised mõjutegurid. Ühtlasi võib toodet saata ebaedu, kui on valitud valed turustamise võtted ja kanalid. · Ebaolulised lisandunud omadused võrreldes vana tootega · Halb sobivus toote omaduste ja tarbija soovide vahel · Turu suuruse ülehindamine · Ebatäpne positsioonimine · Liiga kõrge või ka liiga madal hind · Mittesobiv turustus · Vähene toetus · Inferioorne toode · Liiga väike turg · Halb sobivus ettevõtte tugevustega · Mitte uus või mitte erinev · Tegeliku hüve puudumine ostjale · Halb positsioonimine konkurentide suhtes · Mittepiisav toetus turustuskanali poolt · Analüüsi viga · Halb ajastus · Konkurentide vastus uuele tootele · Suuremad muutused tehnoloogias · Muutused tarbijaeelistustes · Muutused keskkonna piirangutes 42
suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või vähendavad mingi kauba nõudlus e muudavad seost nõutava koguse ja hinna vahel. Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid. Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe
Normaalhüvis eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus sama) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist toodetest, mis enne polnud. Võimalik rohkem tarbida ja suurem kasulikkus (vähendes vastupidi). Mõnede normaalhüviste puhul suureneb hüviste nõudlus sissetulekute suurenedes kahaneva kiirusga(elementaarhüvised), mõnede puhul kasvab järjest suurema kiirusega (luksuskaubad). 2. Erandjuht sissetuleku suurenedes jääb nõudlus samaks 3. Inferioorne hüvis hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurendes (pole seisusekohane) 2.8. Elementaarvajadusi rahuldavate ja luksushüviste erinevus 5 Hüvise nõutavat kogust mõjutavad selle ja teiste hüviste hinnad ja sissetulek. Mõlemad on normaalhüvised, kuid sissetuleku suurendes sureneb luksuskaupade ja väheneb elementeerkauoade nõudlus. 2.9
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
reaalsuse praktiliseks tajumiseks ning see tegeleb muuhulgas nägemis- ja kuulmismeeltelt ning nahalt tulnud info vahendusega. Lisaks on see vajalik objektide 3D kuju tajumiseks. Koos oimusagaraga osaleb see meie ümbruse kaardi loomisega. See jaguneb funktsiooni ja anatoomia poolest väiksemateks aladeks. Posttsentraalsel käärul (gyrus) asub somatosensoorne korteks. Superioorse ja inferioorse parietaalse loobuli alade täpsemad funktsioonid sõltuvad Brodmanni aladest. Näiteks tegeleb inferioorne parietaalne loobul keelelise analüüsi ja mõtlemisega ning sügavustajuga. Superioorne parietaalne loobul tegeleb rohkem ümbruse kaardistamise/tajumisega ning sealset aktiivsust mõjutab nii somatosensoorne ja visuaalne info, kui ka lihaste tegevus, mis on seal kattuvalt kombineeritud. Sensoorne koor- tundlikkus vastaskehapoolelt; seal asub ka osa wernice kõekeskusest, kuulmis-ja info integratsioon, tunnetus: tajude süntees ja analüüs, domineeriv poolkera tegeleb
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
supinatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga ülalpool rotatsioon – pööramine abduktsioon – liikumine kehast eemale aduktsioon – liikumine keha suunas lähemale 12 Liikumisega seotud terminid Suunaga seotud terminid Suunaga seostuvad andmed keha puhul: kraniaalne – peapoolne superioorne – ülalpool asuv kaudaalne – istmikupoolne inferioorne – allpool asuv dorsaalne – seljapoolne / käte ja anterioorne – eespool asuv jalgade puhul sirutatud ventraalne – kõhupoolne / eesmine sinister – vasakpoolne (patsiendi / käte ja jalgade puhul poolt) painutatud lateraalne – külgedele, väljapoole dekster – parempoolne (patsiendi poolt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
