Tallinna Tehnikakõrgkool ESEE Õppeaines mikro- ja makroökonoomika Tudeng: Daniil Vlassenko Rühm: AT22b Täiendkaubad – kas tootjate võimalus ebaausateks kokkulepeteks? Täiendkaubad on need kaubad, mida tavaliselt tarbitakse koos – ei saa ilma ühe ega teiseta. Need hüvitised moodustavad väga suure osa tänapäeva turu käibest. Kõige rohkem on see levinud, minu teada, tehnika turul. Ma arvan et paljude tootjate jaoks täiendkaubade müügist tulev tulu muutus peamiseks. See aga minu arust on alus vaikimisi ebaausateks kokkulepeteks. Täiendkaupade turg on väga laia autonduses. Ta kasvas nii suureks sest
paribus 7. Nõudlus seaduse kohaselt: a. Kui hinnad langevad, nõudlus kasvab b. Kui hinnad tõusevad, nõudlus langeb c. Kui hinnad langevad, nõutav kogus suureneb d. Kui hinnad tõusevad, nõutav kogus suureneb 8. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: a. Täiuslikud asenduskaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiendkaubad 9. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide hind langes. See põhjustab arvutite: a. Arvutite pakkumise kasvu b. Arvutite pakutava arvu languse c. Arvutite pakutava koguse kasvu d. Arvutite pakkumise languse 10. Milline järgnevatest väidetest on õige: a. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on kõrgem b. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, põhjustab see ülejäägi tekke c
Miinimumhind ,,hinnapõrand" ülejääk ehk sufitsiit 9) Vastavalt nõudlusseadusele: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud 10) Kui teksaste hind muutub, siis nõudluskõver ei nihku. Nõudlus ei muutu, muutub nõudluskõver. 12) Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust vaid nõutavaid koguseid. 13) Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. 15) Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. 28) On teada, et kauba X nõudlust väljendab järgmine võrrand: p=10-0,2q
Küsimus 3 Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise Valmis hüvise nõudluse vähenemise, hüvised on: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. Täiendkaubad b. Rämpskaubad c. Normaalsed kaubad d. Asenduskaubad Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt 1/5
Küsimuse tekst Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta Vali üks: a. Inimestele makstakse palka vastavalt sellele, mida nad teevad b. Tegemist on täishõivega c. Valitsus fikseerib miinimumpalga d. See kõlab kui „laissez faire“ majandus Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oletame, hüvise Z nõud lus kasvab, hüvise Y hinnna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: Vali üks: a. Täiendkaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiuslikud asenduskaubad Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Aalljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele Vali üks: a. Turg määrab, mida toota b. Turg määrab, mida toota c. Turg määrab tulude jaotuse d. Tootmise otsused on tsentraliseeritud Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Turul tegutseb palju ettevõtteid, seega müüjaid on palju ja ka ostjaid on palju. 2. Täieliku konkurentsi turul on ühe ettevõtte turuosa väga väike. 3. Toodang on homogenne ehk ühesugune kõikidel firmadel, ostjal on seega ükskõik, kellelt ta kauba või teenuse ostab. 4. Turul ei ole takistavaid barjääre sisenemiseks ega väljumiseks. 5. Tootjatel on täielik informatsioon ressursside saamise ja valmiskaupade turustamise kohta. Täiendkaubad – Täiendkaubad on kaubad, mida tarbitakse koos (bensiin ja auto). Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust. Vebleni efekt – Nõutav kogus suureneb kui hind kasvab (demonstratsiooni ehk prestiiziefekt). Nõudluskõver positiivse tõusuga, tavaline nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kõrvalekalle tavaolukorrast. Väljund – Koguprodukt (total product, TP) kaupade, teenuste koguhulk (q) teatud aja jooksul. Ükskõiksuskõver – Ükskõiksuskõver (ÜKK) peegeldab kõikide nende hüviste
Nõudlus, pakkumine ja hind 1.Miks võib pidada hinda tulude ümberjaotajaks ühiskonnas? Sest ettevõtja saab paremat tulu kui palgatööline, turuhind tasakaalustab nõudlust ja pakkumist. 2.Kumma toote või teenuse nõudlus on elastsem? a) pudel coca-colat vs käikudega jalgratas käikudega jalgratas b)juustuburger vs maja küte talvekuudel - juustuburger, kütet peab ostma nii või teisiti c)väljas einestamine vs leib-sai väljas einestamine, sest leiba-saia tarbime pidevalt d)küttepuud selleks talveks vs küttepuud järgmiseks talveks küttepuud järgmiseks talveks Elastne nõudlus on see kui hinna muutudes muutub ka nõudlus. 3.Selgita lühidalt, miks on hind pakkuja stiimul. Mida suurem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 4.Kas turg, kus on ainult üks pakkuja, võib olla efektiivne? Kuidas seda turuolukorda nimetatakse? Ei, seda turgu nimetatakse monopoliks. 5.Müüjad konkureerivad turul parima hinna n...
Nõudlus määrab ära ostujõu, mis käitub nõudluse muutudes järgmiselt: ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1) Tarbijate sissetulek – erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete hüviste nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. 2) Teiste hüviste hinnad – teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- või täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. 3) Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (Nt inimene loodab palgatõusu või eeldab hindade tõusu.) 4) Tarbijate arv nt rahvaarvu muutus või rahvastiku struktuuri muutumine. 5) Tarbijate maitse ja eelistused Pakkumine on toodete hulk, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate hindadega antud ajahetkel. Pakkumisseadus ütleb, et kõrgemate hindadega pakutakse rohkem kaupu ja teenuseid, kui madalate hindadega.
eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlus mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: normaalkaubad ja väheväärtuslikud kaubad. · Teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele.
Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Nõudluskõver Nõudluskõver on (kõver)joon nõudlust kujutaval graafikul, mis liigub paremale alla ja näitab hinna mõju koguse suhtes. ...
Raske leida asenduskaupu Suhteliselt odavad Ostmist on raske edasi lükata (kütus) Nõudluse muutused Nõudlus võib kasvada või NÕUDLUS kahaneda olenemata hinnast: Asenduskaubad rahuldavad sarnaseid vajadusi. Ühe kauba hind muutub, teise kauba nõudlus muutub (ühe kauba erinevad artiklid) Täiendkaubad ühte tarbitakse koos teisega (näide kohv ja kohvimasin) Nõudluskõverat võivad mõjutada järgmised tegurid: NÕUDLUS Keskkonna muutused hooaja kaup Kauba kasulikkuse muutus mingi kasuliku aine lisamine Tulude muutus majanduse areng suurendab palku Täiendkaupade hinna või kättesaadavuse muutus
Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanimaid majanduse reguleerimise vahendeid. 5. Mis on nõudlus? V: Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. 6. Mis on asenduskaubad? Too näiteid. V: Asenduskaup on kaup, mille nõudlus kasvab kui teise kauba hind tõuseb. Nt : pirn ja õun. Kui ühte pole, siis ostetakse midagi selle laadset. 7. Mis on täiendkaubad? Too näiteid. V: Täiendkaubad on kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise hüvise hind alaneb. Nt : bensiin ja auto. 8. Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele? V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud. 9. Mis on inferioorsed kaubad? V: Inferioorsed kaubad on kaup, mille nõudlus väheneb või suureneb kui tarbija sissetulek suureneb või väheneb. 10. Mis on normaalhüvised?
erasektoris toodetu elastsem. 3. Teised elastsuse näitajad 3.1. Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des oluline on märk, kas + või - + -> tegemist on normaalkaupadega, väärtus positiivne - -> inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad, väärtus negatiivne 3.2. Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + -> asenduskaubad, väärtus positiivne - -> täiendkaubad, väärtus negatiivne 4. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos (lk 63) Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis. Vastavalt nõudlusseadusele hinna langedes nõutav kogus kasvab. Kui tarbijad on tundlikud hinnalanguse suhtes, siis hinna muutuse % < koguse muutuse % ja tulemuseks on kogutulu TR kasv
· Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkkus eelmine. Kasut hindade langemise vajalikkuse selgitamiseks. · Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisoleks neid kasutada sõltub hindadest. N kui Coca cola hind tõuseb, asend see teise karastusjoogiga.Asenduskaubad on kaubad, millega saab teist kaupa asendada. · Täiendkaubad kaubad mida tarvit mingi vajaduse rahul koos, nt autod ja bensiin Turunõudlus .. kõigi individuaalsete nõudluste summa andtud turul kindlal hetkel. Hind Ants Ats Tom Erki Turunõud lus 2 15 5 20 24 64 4 10 4 10 22 46
1. Edukas on see, · Kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. · Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervi...
Normaalhüviste alla kuulub ena-mik kaupadest ja sissetuleku suu-renedes nende nõudlus kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnan-gust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. · teiste hüviste hinnad nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. · tarbijate ootused tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. · tarbijate arv tarbijate arvu kasv suurendab nõudlust ja vähenemine surub nõudluse alla. · tarbijate maitse ja eelistused mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam PAKKUMISSEADUS · väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus)
-Inferioorsed ehk väheväärtuslikud kaubad, koefitsent väiksem kui 0. Nende nõudlus väheneb,
kui tarbija sissetulek kasvab.
Nõudluse ristelastsus
- mõõdab ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutustele.
Koefitsent= kauba A koguse muutus%-des/kauba B hinna muutus %-des
Koefitsendi väärtus:
+ asenduskaubad- ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad ühes suunas; ühe hüvise
hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise
- täiendkaubad ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad vastassuunaliselt; ühe
hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE JA KOGUTULU SEOS
Tarbijate kogukulu on tootjate kogutulu.
Kui tarbijad on tundlikud hinnamuutuste suhtes, siis hinna muutuse %
on nõudlus tavaliselt elastsem (coca cola ja piim); 2. osatähtsus isiklikust eelarvest - mida suurem see on, seda elastsem on nõudlus; 3. aeg - mida rohkem on aega inimestel kohaneda hinnamuutustega, seda elastsem on nõudlus. Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Nõudluse muutust põhjustavad: · sissetulekute muutus; · asenduskaupade hinnamuutus; · täiendkaupade hinnamuutus. Täiendkaubad (siduskaubad) on kaubad, mida sageli tarbitakse koos; · ilma või hooaja muutus; · ostjate arvu muutus; · stiilide, maitsete, harjumuste muutus; · ootuste muutus · seaduste muutus · majanduspoliitiline olukord Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Chipsid 250 200 Nõudlus suureneb Ostetav kogus 150 100
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on lo...
Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12 Question text Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Select one: kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Question 13 Question text Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Select one: nihkub paremale nihkub vasakule ei kajasta kauba L hinna tõusu jääb paigale Question 14 Question text Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup Asenduskauba B hinna tõus
1. Ka “vanad” bussireisijad sõidavad nüüd rohkem, 2. tulevad juurde uued sõitjad, kes enne üldse ei sõitnud 3. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus – üks osa kogu hinnaelastsusest. Piirkasulikkus (marginal utility) – kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba v teenuse tarbimisest; järgmisest ühikust tarbimisest saada olev kasulikkus. Täiendkaubad - misiganes kaubad, mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks (autod ja autokütus). Täiendkaupade olemasolu lubab mõjutada üht turgu kaudselt läbi teise turu – kui soovime motiveerida tehnoloogia kiiremat arengut ning säästvamaid sõidukeid, võime tõsta kütuseaktsiisi, mille tulemusena saavad nii säästlikemate autode turg kui ka alternatiivkütuste turg uue konkurentsieelise.
NÕUDLUSE MÕJURID Lisaks hinnale on mitmeid teisi mõjutajaid: tarbijate sissetulekud; normaalkaubad sissetuleku suurenedes nõudlus suureneb; inferioorsed kaubad sissetuleku suurenedes nõudlus väheneb (nt üürikorterite nõudlus, kui suudetakse omada isiklikku kodu); teiste kaupade hinnad; asenduskaubad ühe kauba hinna tõus põhjustab teise nõudluse kasvu (nt savitellise hinna tõus ja silikaattelliste nõudlus); täiendkaubad neid kasutatakse koos - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (nt elamute kallinemine ja vaipade nõudlus); tarbijate ootused; nt elamuehitus ja laenutingimused; 5 4.02.2014 NÕUDLUSE MÕJURID demograafilised muutused; nt rahvaarvu suurenemine ja korterivajadus; valitsuse mõju;
3. ÜKK-d ei lõiku omavahel. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution, MRS) - näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Seejuures rahulolu ei muutu. MRSxy= - MRS kirjeldab liikumist mööda ÜKK, kusjuures hüviste X ja Y kogused muutuvad eri suundades, mistõttu on ka valemis miinusmärk. Asenduse piirmäär võrdub ÜKK tõusuga. Asenduskaubad Täiendkaubad Kui on tegemist täielikult asendavate hüvistega, Rahulolu tõusu ei toimu, kui muutub ainult ühe on ÜKK sirge ja asenduse piirmäär on hüvise kogus. konstantne. Hüviste piirkasulikkus: Kus MUX hüvise X piirkasulikkus MUY - hüvise Y piirkasulikkus
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriass...
5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus:
hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. Nõudluse mõjurid Nõudlust mõjutavad tegurid: 1) Tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete hüviste nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. 2) Teiste hüviste hinnad teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- või täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. 3) Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (Nt inimene loodab palgatõusu või eeldab hindade tõusu.) 4) Tarbijate arv nt rahvaarvu muutus või rahvastiku struktuuri muutumine. 5) Tarbijate maitse ja eelistused Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. (Kajastub liikumisel piki nõudluskõverat.) Nõudluse muutust põhjustab mingi mõjuri muutus, mis toob kaasa terve NK nihkumise. 2
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Nõudlus teatud toodete ja teenuste kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel. NÕUDLUSSEADUS MIDA KÕRGEM on hind, seda VÄIKSEM on nõutav kogus. Nõudlust mõjutavad tegurid : *kauba hind *tarbija ostujõud ( nõudluse struktuur ) *teiste kaupade hinnad ( asendus ja täiendkaubad ) *tulevikuootused ( tarbija tulevane sissetulek ) *tarbijate arv ( mõju kogunõudluses ) *tarbijate individuaalne maitse ja eelistus Hinnamõju inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem, kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. ( hindade suur tähtsus ) Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. ) Vähenev isiklik väärtus (nt.) Kui autoparandus on väga kallis, siis tehakse ainult
Elastsust mõjutab: Asenduskaupade valik Kauba osakaal tarbija sissetulekutes Vajaduse aste Vaatlusalune ajaperiood Kauba definitsiooni ulatus Brändi lojaalsus Kes maksab 1. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber · Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus üks osa kogu hinnaelastsusest. · Täiendkaubad - misiganes kaubad, mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks. · Pikaajaline nõudluse sissetuleku elastsus jäi linnasisese ühistranspordi puhul vahemikku -0.4 kuni -1.0. · Teenustaseme mõiste alla kuuluvad: · Liikluse tööaeg · Sagedus ehk intervall · Ühissõidukite täituvus Nõudluse elastsuse mõõtmine · Keeruline ülesanne:
MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu: MRSxy = MUx / MUy = - y muut / x muut. - y MRS xy= x Asendamise piirväär: Alguses on kaubavahetuses suhe 1:2, kui seda kaupa on rohkem, siis nt 1:5 ning lõpus 1:20, kuna esialgset kaupa on juba väga väheks jäänud. Ükskõiksuskõvera graafikud ei saa omavahel lõikuda, ühel graafikul olev kasu on igas punktis võrdne. (Kogukasum vms). Ebaharilikud ÜKKd: Asenduskaubad, täiendkaubad ja/või halvad kaubad. Asenduskaubad lineaarne joon, y teljest ühest punkist x telge. Kogu aeg asendamise piirmäär on konstantne. Täiendkaubad Kaks konstantset joont on kokku pandud. Ühe nõudlus kukub, ilma et teise nõudlus kasvab. Mingist punkist alates teise nõudlus kasvab, ilma et eelmise oma väheneks. Kogu heaolu kasvab, kui kõver ühtlaselt liiguks paremale-üles. Halvad kaubad On nagu pakkumiskõver. Näiteks halvad harjumused, suitsetamine jms
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri- mistundlikkus kauba hinna muutusele. Näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Nõutavakaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% Negatiivse väärtusega; enamasti kasutatakse abs...
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hi...
Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 46 Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 47 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 48 Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 49 Piirkasulikkus on summaarne kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust.
suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Hindu mõjutavad Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui tegurid kõrgema hinna eest. Asenduskaubad Kaubad mis rahuldavad samasid vajadusi ning on üksteisega asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Turu tasakaal Olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil
Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: o normaalkaubad; o väheväärtuslikud kaubad. - teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu: o asendushüvised - kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. o täiendkaubad - kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. - tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes; - tarbijate maitse ja eelistused. Pakkumine on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumist mõjutavad tegurid: - aeg; - tehnoloogia areng; - tootmiseks kasutatavate ressursside hinnad;
c. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab d. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb e. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Rämpskaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. > 0 b. 0<E<1 c. = 0 d. < 0 e. >1 Tagasiside Õige vastus on: < 0. Olgu kana ja kartlid täiendkaubad tarbimisel ja kui kana hind kasvab, siis see põhjustab: Vali üks: a. ei mingit muutust nõudluses b. nõudluse kasvu kartulitele c. kartulite nõutava koguse kahanemist d. kartulite nõutava koguse kasvu e. kartulite nõudluse kahanemist Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist b
hüvisteks. Normaalhüvis omakorda jaguneb: a) esmatarbehüvis ja b) luksushüviseks. 2)Muutused teiste kaupade hinnas. Näiteks tee hinna muutus võib põhjustada kohvi nõudluse muutust. Need kaks kaupa on asenduskaubad ja nende puhul on tegemist konkureeriva nõudlusega. Kohvi hind võib tõusta ja põhjustada kohvi nõudluse kitsenemise. Mõned kohvi joomisest loobunud ostjad võivad üle minna tee tarbimisele, põhjustades sellega tee nõudlusekasvu. Teekannud ja tee on aga täiendkaubad, millenõudlus on ühendatud. Kui tee hind oluliselt tõuseks, põhjustades nõudluse kitsenemist, kalduks kahanema ka teekannude nõudlus. Enamik hüviseid pole aga 4 omavahel seotud (näiteks saapad ja raadio, prillid ja veiseliha jne). Üksteisega mitteseotud hüviste hinna muutus ei too otseselt kaasa teiste hüviste nõudluse muutust.
c. 0<E<1 d. >1 e. = 0 Tagasiside Õige vastus on: < 0. Küsimus 36 Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast. Kui Te otsustate pigem süüa karbonaadi, kui närida hambugere, siis hamburger muutub Teie jaoks: Vali üks: a. rämps- e.inferioorseks kaubaks b. asenduskaubaks c. kvaliteetseks kaubaks d. täiendkaubaks e. normaalseks kaubaks Tagasiside Õige vastus on: rämps- e.inferioorseks kaubaks. Küsimus 37 Olgu kana ja kartlid täiendkaubad tarbimisel ja kui kana hind kasvab, siis see põhjustab: Vali üks: a. kartulite nõutava koguse kasvu b. ei mingit muutust nõudluses c. kartulite nõutava koguse kahanemist d. nõudluse kasvu kartulitele e. kartulite nõudluse kahanemist Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Küsimus 38 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kasvavast piirtulust tulenevalt b. Kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt c. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt d
19. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: a. MUA/PA = MUB/PB b. MUA*PA = MUB*PB c. MUA-MUB = PA/PB d. MUA/PB = MUB/PA BB 20. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: a. Peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju b. On S ja R täiendkaubad c. Peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. Peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem 21. Hinna tõustes nihkub: a. Eelarvejoon paremale b. Ükskõiksuskõver vasakule c. Ükskõiksuskõver paremale d. Eelarvejoon vasakule 22. Tarbja hinnavaru tähendab, et: a. Teatud juhtudel oleksid tarbjad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad b
ja saab normaalkasumit. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B on täiendkaubad. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdseliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. (Väär)
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loob...
Question52 Punktid: 1 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question53 Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question54 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question55 Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question56 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question57 Punktid: 1
d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5 Küsimuse tekst Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: Vali üks: a
langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk). Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise (ülejäägi), kunstlikult madal aga liignõudluse (puudujäägi). 11.Normaal, asendus, täiend ja inferioose kauba mõiste Normaalkaup- kaup mille nõudlus suureneb kui tarbija sissetulek kasvab. Enamik kaupu on normaalkaubad Asenduskaup- kaup mille nõudlus kasvab(kahaneb) kui teise kauba hind tõuseb(alaneb)kohv-tee Täiendkaubad on kaubad mille nõudlus kasvab kui teise kauba hind alaneb auto-kütus Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb Absoluutset võrdsust mõjutavad: · Majanduskasv ja riigi üldine areng
*tarbijate sissetulek - erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike, asenatakse hiljem kallimate kaupadega) hüviste puhul. Normaalhüviste alla kuulub enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega * teiste üviste hinnad- nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud *Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (hinnaootused - kui teatakse, et hind langeb, siis nõudlus langeb) *tarbijate arv - tarbijate arvu kasv suurendab nõudlustja vähenemine surub nõudluse alla. *tarbijate maitse ja eelistused - mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam 4. PAKKUMISSEADUS - väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad(pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
23. Tegevusharu ja konkurentsi analüüs. Tegevusharu mõiste. Tegevusharu olukorra analüüsi eesmärk. Makrokeskkonna analüüs – PESTLE. Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju. Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama – huvigruppide mõju ja täiendkaubad. Tegevusharu liikumapanevad jõud. Kriitilised edutegurid. Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. 24. Ettevõtte põhiväärtused. PÕHIVÄÄRTUSED - tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
