Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia
Kullerteenused Jelena Shatilina 072848 TABB55 Kes on kuller? Kuller - isiku või äriühingu töötaja, kes edastab sõnumid, kirjad ja muud kirjavahetust, samuti väikevahendid. Tallinna Tehnikaülikool Jelena Shatilina 072848, TABB55 2 Praegu kulleride eesmärk on pakkuda individuaalseid postiteenuste järgmistel tingimustel: kiirus, turvalisus, saateraportit, kaubamärgi üleandmise, eriala-ja isikuteenindus. Kullerid võib teha ka posti teel aeg-ajalt, näiteks iga päev e-posti. Kulleriteenused enamasti kallimad kui tavalise posti teenus, mis on põhjustatud tingimuste sätte kulleriga.
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud, sh metsade hävitamine Ökoloogia seminar 07.10.2009 Kristi Pedanik Tallinna Tehnikaülikool 2009 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud sh metsade hävitamine. Ökoloogia seminar 11.10.2013 Alina Lapitskaja Tallinna Tehnikaülikool 2013 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud
· · · · 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus · · ,
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
Keskväärtus - AVERAGE Mood - MODE Mediaan - MEDIAN Max. element - MAX Min. element - MIN Kvartiil QUARTILE ülemisel 3 ; alumisel 1 Standardhälve - STDEV Korrelatsioon CORREL Kokkulugemine COUNTIF Küsimused 1)Sugu? Binaarne tunnus: mees/naine 2) Kuidas hindate NRG ettevalmistust ülikooliks? Järjestustunnus, kasutasin kodeerimist : 3 - Väga hea, 2 Hea, 1 Rahuldav 3) Millises koolis jätkasite õpinguid? Nominaalne tunnus valikvastusena: · Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) · Tartu Ülikool (TÜ) · Tallinna Ülikool · Eesti Maaülikool · Eesti Mereakadeemia · Eesti Lennuakadeemia · Eesti Kunstiakadeemia · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · Euroakadeemia · Sisekaitseakadeemia · Eesti-Ameerika Äriakadeemia · Tallinna Majanduskool · Tallinna Tehnikakõrgkool · Tartu Tervishoiu Kõrgkool · Tallinna Tervishoiu Kõrgkool · Estonian Business School (EBS)
Tallinna Tehnikaülikool KOMPOSIITMATERJALIDE KASUTAMINE VEESÕIDUKITE EHITAMISEL Referaat aines: ,,Orgaanilised komposiitmaterjalid" KMP0250 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn 2011 Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2011 2 Tallinna Tehnikaülikool 1. Sissejuhatus Tänapäeval kasutatakse komposiitmaterjale väga erinevates valdkondades, sealhulgas ka veesõidukite ehitamisel. Veesõidukid omavad nii transpordivahendi kui ka meelelahutusobjektidena väga suurt tähtsust ning seega on eriti oluliseks kujunenud nende vastupidavus ja kiirus. Seetõttu üritataksegi leida efektiivseid lahendusi, kasutades erinevaid komposiitmaterjale, et välja tuua erinevate materjalide positiivsed omadused vastupidavus,
Psühholoogilised · tööstress · monotoonne töö · töötaja võimetele mittevastav töö 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus · üksinda kaua töötamine · staatiline töö ·
Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Tallinna Tehnikaülikool Elementide kirjeldus Põhielement T trigger ja baas loogika elementid. Tõenäolustabel on sama nagu D trigeril, põhimõtteliselt see on D trigger T triggeri baasil. D C Q - 0 Qt-1 0 1 0
,,Tervisekaitse nõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele" kehtetu, ent tasub vaadata töökoha nõuete osas ning ergonoomiliste soovituste osas Luksmeeter, müramõõtja, termohügromeeter, mõõdulint. Elektri- ja magnetvälja mõõtur Digitaler elektrosmog Analyser ME3030B (Gigahertz Solutions) 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TÖÖ KÄIK Laboratoorne töö koosneb kolmest osast: a) arvutitöökoha ergonoomia uurimine selles töö osas uuritakse õppeklassis/laboris asuva töökoha ergonoomilisuse vastavust soovituste ja nõuetega; b) magnetvälja mõõtmine töökohal mõõdetakse samuti eelmainitud töökohal ning kontrollitakse tulemuste vastavust piirnormidega;
kõrge või madal õhurõhk masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 1 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis ohtlikud ained või neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud «Kemikaaliseaduse» alusel järgmiste ohusümbolite ja riskilausetega: ohusümbol T ja riskilause R23, R24, R25, R39, R45, R46, R48, R60,
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE 3.arvestustöö Tallinna Tehnikaülikool Lk.231-232 ülesanded · f ( x1 ....x 4 ) = (3,4,7,12,14)1 (0,5,6,8,15)_ Ühtede piirkond: MDNK: f ( x1 ....x 4 ) = x 2 x 4 x1 x3 x 4 Nullide piirkond: MKNK: f ( x1 ....x 4 ) = ( x1 x 2 )( x 2 x 4 )( x3 x 4 ) MKNK: f ( x1 ....x 4 ) = ( x1 x 4 )( x 2 x 4 )( x3 x 4 ) MKNK: f ( x1 ....x 4 ) = ( x1 x 4 )( x 2 x 4 )( x 2 x3 ) · f ( x1 ....x5 ) = (0,1,4,9,25,28)1 (5,13)_ Ühtede piirkond
2 Milliste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja -ohutuse alal? Alaealistele 3 Kes on töökeskkonnavolinik ja keda ta esindab? Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes (esindab töötajaid). Töökeskkonnavolinik valitakse 2 aastaks 1 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas 4 Töökeskkonnavolinik valitakse üks kümne töötaja kohta 5 Kes on töökeskkonnaspetsialist? Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes.
Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE 1.arvestustöö Tallinna Tehnikaülikool Lk.53 ülesanded · A B = {a; b; c; d; e; f; g; h} A B = {a; b; c; d; e} AB=Ø B A = {f; g; h} B A = {f; g; h} · Hulk A {1;3;5;6;7;8;9} Hulk B {2;3;6;9;10} · A B = A Juhul kui A on B sees A B = A Juhul kui B on A sees A B = A Erijuhul kui B on tühihulk A B = B A Kirjeldab kommutatiivsus teooriat A B = B A Kirjeldab mitte lõikuvaid hulki, ehk puudub ühisosa · (A B) C ABC
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid........................................
(A). Juhul kui kasutad viitad antud dokumendi lõpus toodud tekstidele, tähista tekstid vastavalt nende nimekirjale ja kantsulgudes (nt tekstist ,,Elektriohutuse meelespea" saadud infole tuleb viidata [5]). Seadusele/määrusele viitamisel kasutada avaldamismärget. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse?
Erinõuded töötervishoiu ja ohutuse alal kehtivad rasedatele, rinnaga toitvatele emadele, alaealistele ja töötajatele 3 Kes on töökeskkonnavolinik ja keda ta esindab? Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse 1 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis küsimustes. Esindab töötajaid. Töökeskkonnavolinik valitakse 4 aastaks 4 Töökeskkonnavolinik valitakse üks 10 töötaja kohta 5 Kes on töökeskkonnaspetsialist? Spetsialist, keda on volitatud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid 6 Mis on töökeskkonnanõukogu ning kas see peab koos käima igas ettevõttes?
erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus: · organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises;
erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus: organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises;
erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus: organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises;
nii silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus kui ka nägemise stabiilsus. Valguse efektiivsust saab iseloomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on levinud valgustatus ehk 1 Uuema puudumisel võib kasutada ka EVS-EN 12464-1:2003. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks [1 lx]2. Pinna valgustatus on 1 lx kui pinna igale ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen [1 lm]. Nagu eelnevast näha, iseloomustab valgustustihedus pinnale langevat valgusvoogu. Silm aga, vastupidiselt, reageerib valgusvoole, mis peegeldub esemeilt (pindadelt) silma suunas. Seega ei piisa valgustingimuste täielikuks hindamiseks vaid valgustatusest
erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus: · organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises;
Elektri- ja magnetvälja mõõtur Digitaler elektrosmog Analyser ME3030B (Gigahertz Solutions) A) TÖÖ KÄIK – ARVUTI ERGONOOMIA UURIMINE 1) Täida tabel nr 1 – tööruumi andmed. 2) Vastata küsimustele tabelis 2 (märkides ristikesega sobiv vastusevariant jah/ei) ning kirjeldada uuritavaid tingimusi, esitada vajadusel parandusettepanekud. (Paberkandjal 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus esitataval tööl esitada küsimuste vastused ja parandusettepanekud lisalehel, digivariandi korral võib vastata kohe küsimuse juurde) 3) Täita tabel 3 ruumi kirjeldavavate füüsikaliste suurustega. Arvväärtustele tuleb kindlasti juurde lisada ka mõõtühikud. Valgustuse andmete saamiseks võib kasutada ruumi tehisvalgustust käsitleva laboratoorse töö andmeid.
Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas.
infole tuleb viidata [5]). Seadusele/määrusele viitamisel kasutada avaldamismärget. Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks.
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE 4.arvestustöö Tallinna Tehnikaülikool Lk 331-332 ülesanded 1. f = x1 x 2 x3 x 4 x 2 x3 x 4 x1 x 2 = x1 x 2 x3 x 4 x 2 x3 x 4 x1 x 2 = ( x1 x 2 x3 x 4 ) (x 2 x3 x 4 ) ( x1 x 2 ) · Ei ole minimaalne · (0,1,2,3,8)0 (4,5,6,7,9,10,11,12,13,14,15)1 · MDNK= x2 x1 x3 x1 x 4 · Skeem JA-EI elementidel: x2 x1 x3 x1 x4 = x2 x1 x3 x1 x4 = x2 x1 x3 x1 x 4
pigi. Töötmisprotsess · Vaske või niklit sisaldava materjali jootmine. Muu · Alaealisi ei tohi 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus rakendada loomi või linde tapma · Lõhkemateriali tootmiseks · Töö mis on seotud
Vibratsioontõbi kuulub selliste haiguste hulka, mille efektiivne ravimine on võimalik vaid haiguse algstaadiumis, kusjuures häiritud funktsioonide taastumine toimub väga aeglaselt. Teatud juhtudel tekivad aga organismis taastumatud protsessid, mis viivad invaliidistumiseni. Tööstusvibratsioon jagatakse: 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Üldvibratsioon mõjub kogu kehale, ilmneb kui inimene töötab vibreerival pinnal. (Näiteks seadmete aluste, ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile.)
Tallinna Tehnikaülikool STAATIKA JA KINEMAATIKA Kodutöö S-2 Jäiga keha toereaktsioonide leidmine tasapinnalise jõusüsteemi korra Variant 16 Q=q*lq Q=2kN/m*2m=4kN 1.) Fix= 0 Tallinn 2011 Tallinna Tehnikaülikool XA-Pcos=0 2.) Fiy=0 YA+NB-Q-Psin=0 3.) MA= -Q*1-G*2+NB*4-Psin*4+Pcos*2=0 Leian: XA, YA, NB XA= P*cos=10kN*cos45°=7,07kN 4NB=-4kN-40kN-10kN*sin45°*4+10kN*cos45°*2= =-44kN-28,28kN+14,14kN=29,86kN 4NB=29,86kN/4 NB=7,47kN YA=NB-Q-Psin YA=7,47kN-4kN-10kN*sin45°=7,47kN-4kN-7,07kN=-3,6kN
vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas.
2. Selgitada välja, mis on tööõnnetuse raport. Leida internetist tööõnnetuse raporti esitamiseks vajalik exceli fail, mida saaks täita. 3. Analüüsida tööõnnetust, täita raport (kasutades kindlasti antud tööjuhendi lõpus toodud lisa 2, NB! tegevusala nimetus ja –kood, ametikood ja -nimetus) ning koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 4. Vastata juhendi lõpus toodud lisaküsimustele, eraldi peatüki all. TÖÖ VORMISTAMINE Kodutöö vormistab õppur kirjalikult juhindudes referaadi/lõputöö vormistamise juhendist. Kindlasti arvesse võtta tekstivormingut: Times new roman 12 pt, reavahe 1,5, joondus äärest- ääreni st „Justify“. Töö esitada ettenähtud kuupäevaks juhendajale digitaalselt (PDFina) või paberil praktikumis.
kõrge või madal temperatuur, ebapiisav valgustus) - inimene (vähesed kogemused raskuste teisaldamisel, vanus, kehalised omadused, tervislik seisund, oma võimete üle- või alahindamine). TÖÖ KÄIK 1. Tutvu etteantud juhtumitega (annab juhendaja). Kasuta raskuste käsitsi teisaldamisega seotud terviseriskide hindamiseks määruses toodud juhendit. 2. Kanna tulemused tabelisse. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tei Teisald Ke Töök R R Juhtumi nr. ja sal atava haa eskk is is Terviseriski kirjeldus, dus raskuse sen onna k k vajalikud abinõud lühikirjeldus töö massi di tingi i it
· Stress · Töövägivald Psühholoogilised · Alkoholiprobleemid tööl 2. Milliste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja -ohutuse alal? 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus *Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad *Alaealised *Puudega töötajad 3. Milssugused nõuded on puhkeruumile? Kas seal on lubatud suitsetamine? Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning seal peavad olema lauad ning seljatoega istmed. Puhkeruumis suitsetada ei tohi. 4. Milline sisuline vahe on töökeskkonnaspetsialistil ja -volinikul?
Selgitada välja, mis on tööõnnetuse raport. Õnnetusjuhtumi ja sellele eelnenud asjaolude üldine kirjeldus; (Mis, kus, millal, kellega, kuidas ja miks juhtus. Kas toimunud õnnetus: oli vahetult seotud tööoperatsioonide sooritamisega/toimus töö tegemisel, kuid mitte tööoperatsiooni tõttu/toimus seoses töötamisega, kuid mitte töö tegemise/toimus ajal mil kannatanu tööd ei teinud. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Koostada võrkdiagramm (enne kriitilist hetke tehtud vigade vahelist seost iseloomustav võrkdiagramm, näidis on toodud antud dokumendi lõpus lisas 2) Aanlüüsida tööõnnetust, täita õnnetusjuhtumi raport (lisa 1). Lisaküsimuste vastused LISAKÜSIMUSED 1. Kas analüüsitud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust (õnnetuse oht on
(kasutades selleks juhendaja poolt ette antud väärtusi) riskihinne. NB! Näita ka arvutust ning märgi tabelites ära ka hinnangud (st pallid). 3) Määra riskitase. 4) Formuleeri järeldus. 5) Anna soovitused, kuidas saaks töötaja olukorda parandada ning otsi kirjandusest, missugused tervisekahjustused võivad töötajal ilmneda juhul kui olukorda ei parandata. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoht/amet: Komplekteerija (naine) 50 aastane väikest kasvu naisterahvas töötab laos komplekteerijana. Igal tööpäeval peab ta käsitsi tõstma nelja tonni jagu 20 kg kaste ning kahe tonni jagu 10 kg kaste euroalustele. Kastid on laos riiulites, kust ulatab neid käsitsi alla võtma ning riiulist alusteni on võimalik viia kaste kasutades ratastega abivahendit. 1
vastavalt nende nimekirjale ja kantsulgudes (nt tekstist ,,Elektriohutuse meelespea" saadud infole tuleb viidata [5]). Seadusele/määrusele viitamisel kasutada avaldamismärget. Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik
LEETSAAR A3 Tallinna Tehnikaülikool Leht Tähis Filename Tartu Kolledz 2 NAEI083405 N 2
Pulsi sagenemine töö mõjul annab võimaluse hinnata inimese organismi koormuse astet, väliskoormuse intensiivsust ja inimese töövõimet. Pärast töö lõpetamist langeb pulsi sagedus juba mõne minuti jooksul algtasemele. Selle languse kestus võimaldab samuti hinnata inimese töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel taastub peale 20 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks, muutudes korrapäraselt, saavutades
Erinevate situatsioonidega kohanemine toimub seejuures närvisüsteemi tagasiside-mehhanismi abil. Pulsi sagenemine töö mõjul annab võimaluse hinnata inimese organismi koormuse astet, väliskoormuse intensiivsust ja inimese töövõimet. Pärast töö lõpetamist langeb pulsi sagedus juba mõne minuti jooksul algtasemele. Selle languse kestus võimaldab samuti hinnata inimese 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel taastub peale 20 küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega
kaotsiminekut.Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti Tallinna Tehnikaülikool 2011 koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Katsetulemused mõõdetud tihedus 1,0079 g/ cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0054 g/ cm3 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0090 g/ cm3 C% otsitav massiprotsent ? C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 1,00 C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 1,50 C% = C%1 + C%2 C% 1/ ( 1) *2 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 19. DIFRAKTSIOONIVÕRE 1. Töö eesmärk Valguslaine pikkuse, difraktsioonivõre nurkdispersiooni ja lahutusvõime määramine. 2. Töövahendid Goniomeeter, difraktsioonivõre, spektraallamp. 3. Töö teoreetilised alused Valguslainete levimist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difraktsiooni tõttu satub valgus geomeetrilise varju piirkonda. Difrageerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiivsuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus, samuti vaatluskoha kaugus avast või tõkkest. Antud töös tekitatakse difraktsioonipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonvõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsama...
ebakorrapärase ja keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Talle tüüpiline on tundlik puidukasutus. Aalto integreeris Soome maastikust inspiratsiooni saades vormid ja materjalid looduskeskkonnaga ning pidas silmas hoolikalt inimlikke väärtusi ning mõeldes, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Tema tuntumad hooned : Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikool. Tal on enda nimeline muuseum. Alvar Aalto on akadeemias korraldanud kohtumisi arhitektuuriteadlaste, linnaplaneerijate ja kujutava kunsti tegelastega kord 3 aasta jooksul ning seda alates aastas 2002. Villa Mairea Alvar Aalto Helsini Tehnikaülikool Kolmejalgne taburet
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 3: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: 3 Mihkel Pedak ...
Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada
Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (m õhk ) M(CO2) = 12+2*16=44 g/mol p = M (gaas) g/mol / 22,4 dm3/mol = 44g/mol / 22,4 dm3/mol = 1,96 g /dm3 m (õhk) = tihedus (õhk) * V0 m (õhk) = 1,96 g/dm3 * 0,29029 g = 0,568 g Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3= m1-m(õhk) m 3 =139,69g 0,568g = 139,122g ja CO2 mass vahest m(CO2)= m2-m3 Tallinna Tehnikaülikool 2011 m (CO2) = 139,88g-139,122g =0,758g Leitud CO2 ning õhu massidest m (CO2) ja m(õhk) arvutada CO2 suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu CO2 molaarmass M (CO2) D= m (CO2) / m (õhk) = 0,758 g/ 0,568 g = 1,33 g/mol D (õhk) = M (gaas) / 29 => M (CO2) = 1,33 g/mol * 29 = 38,57 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44g/mol M(CO2)-44g/mol => 38,57 g/mol 44 g/mol = - 5,43 Ja suhteline viga
Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd
situatsioonile rakendatavad juhised. 3) Anda soovitused, kuidas saaks töötaja olukorda parandada (15%) ning otsi kirjandusest, missugused tervisekahjustused võivad töötajal ilmneda juhul kui olukorda ei parandata (15%). 2) Uuritavad olukorrad kolimisteenuse pakkuja (kolija mööbel põhiliselt) 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töötajaks on hea tervise juures täiskasvanud mees, kes töötab kolimisteenuse pakkujana. Täpsemalt on tema üks nendest, kes asju (peamiselt mööblit) majast välja teisaldab. Töökohaks on erinevad elamuhooned, antud juhul on silmas peetud teiselt korruselt (trepi kaudu) ning natuke kõrgemal tasandil esimeselt korruselt (suuremad akna kaudu) asjade ära vedamisega. Tegemist on võrdlemisi
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Funktsiooni uurimine Tõnis Liiber Õppemärkmik 112118 Kristina Murtazin Õpperühm AAVB21 Algandmed Algus Pikkus Lõpp Jaotisi Piir 2 10 3 10 1 Nullkohad P suuremad F1 F3 x F1 F2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
