Facebook Like

Marjad - referaat (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid vitamiini C tegelikult mitte eriti palju. Kuidas siis nii ?
  • Kuidas see eluring siis käib ?
 
Säutsu twitteris
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool
Hotelliteenindus
HT21

Jekaterina Leonova
Marjad
Referaat kaubad ja laoarvestuses


Juhendaja : Küllike Varik



Tallinn 2008
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................3
1. Mis on mari?......................................................................................................4
2. Marjade liigid....................................................................................................4
2.1 Aedmaasikas ................................................................................................4-5
2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad ..................................................................6
2.2 Metsmaasikas..................................................................................................6
2.3 Harilik vaarikas ............................................................................................7-8
2.4 Mustikas .......................................................................................................8-9
2.5 Mesimurakas ..............................................................................................9-10
2.5.1 Põldmurakas...................................................................................................10
2.5.2 Rabamurakas ...................................................................................................11
2.6 Harilik jõhvikas........................................................................................11-13
2.7 Sõstar........................................................................................................13-15
2.8 Pohl ..........................................................................................................15-16
2.9 Astelpaju ..................................................................................................16-17
2.10 Viinamarjad ............................................................................................18-19
3. Retseptid ..........................................................................................................20
4. Hinna tabel.......................................................................................................21
Kokkuvõte...........................................................................................................22
Kasutatud kirjandus.............................................................................................23

Sissejuhatus
Minu referaadi teemaaks on Marjad.
Mis on mari? Igapäevases kõnekeeles nimetatakse marjadeks kõiki väikesi lihakaid ja mahlakaid vilju .
Minu töö on tehtud selleks, et lähemalt tutvuda toidukaupade sortimendiga, omadustega ja nende kasutamise võimalustega toiduvalmistamisel.
See töö hästi sobib tudengitele ning inimestele, kellel on huvi marjade vastu. Referaat aitab mulle paremini orienteeruma marjades.
1. Mis on mari?
Botaanilises keeles on mari paljuseemneline (harva üheseemneline) mitteavanev mahlakas vili, mille vahekest (mesokarp) ja sisekest ( endokarp ) on väga mahlased ja üksnes õhuke väliskest (eksokarp) moodustab tiheda kile. Ta võib tekkida mitmesuguse asetuse ja ehitusega sigimikust. Marjades asuvatel seemnetel on tihe seemnekest . Mari on jõhvikal, mustikal, sõstral, maavitsal, kartulil , maikellukesel jt. Luuvili (drupa) on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline: seemet ümbritseb puitunud sisekest (nn. Luu e. Kivi), mida katab tavaliselt võrdlemisi paks ja lihakas vahekest, kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljad on kirsil, ploomil, toomingal. Marjataolised Mitmeseemnelised luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jt. Õunvili on lihakas paljuseemneline sünkarpne vili ja koosneb samuti kolmest kihist . Seesmise kihi moodustavad siin seemnekambrite seinad. Viljad seesmist osa nimetatakse südamikuks. Vilja ülamisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jt. Koguluuvili areneb ühe õie mitmest liitumata emakast ja asetseb kumeral õiepõhjal. Niisugune on vaarika vili. Ka maasika vili on koguvili , mille moodustamisest võtab osa mahlakas paisunud õiepõhi. Vilja pinnal asetsevad seemnised.
( Pogen O. ( 1977) Meie marjad )
2. Marjade liigid
2.1 Aedmaasikas
Maasikas on maailma armastatuim ja enim kultiveeritud marjataim ning tema kohta on ka palju huvitavat kirjutada. Eriline koht on sellel marjal Põhjamaades, kus just maasikas toob suure suve.
Aedmaasikad kasvatatakse kultuurtaimena peaaegu kogu maailmas. Ehkki nüüdisaegsed lugematud maasikasordid erinevad üksteisest marjade kuju, värvuse ja suuruse ning veel terve hulga muude omaduste poolest, põlvnevad need kõik ühistest esivanematest, kellest tuleb juttu õige pea ja päris põhjalikult. Ühine on aegmaasikatel ka maapealsete võsunditega toimub paljunemine, rohkete tütartaimede tootmine ning muidugi ka viljade botaaniline eripära. Maasikataime tavainimese poolt marjaks nimetata lihakas viljaosa on tegelikult õiejäänus ehk suureks paisunud õiepõhi, mille pinnale on kinnitunud hulgaliselt pisikesi kestaga kaetud seemneid, mis bootaniliselt kujutavad endast pähklikesi. Maasikvili on kogupähklikese ehk multinucula erijuhtum, olles suures taimeriigis ainulaadne ja esinedes ainult maasikaperekonnas.
Järgneva kolme sajandi jooksul tegeldi maasika aretamistööga väga intensiivselt. Tänaseks on erinevaid liike juba enam kui 2000 ning kõikjal maailmas on olemas kohaliku kliimaga kõige paremini kohanevad ja viljuvad sordid. Maasikas vajab magusamaitse savutamiseks küll rikkalikult päikesepaisted, kuid eriti head maitseomadused pidavad talle andma põhjamaa suvele omane öine temperatuurilangus. Seetõttu on Soomes ja teistes põhjamaades kasvatanud maasikad euroopas eriti kõrgelt hinnatud.
Eestimaitse maasikate suhkrusisaldus jääb vahemiku 6-10 % ja sõltub põhiliselt sordist ning viljade küpsusastmest. Maasikates on kasulike mikroelemente, nagu raud, vask, koobalt, mangaan , tsink ja jood , kuid kahjuks esinevad need kõik organismile raskesti kättesaadaval kujul. Maasikast on leitud A- vitamiini eelühendeid, erinevaid B- rühma vitamiine, vitamiine E ja K ning ka askorbinhapet ehk C- vitamiini.
Parimad maasikad saate oma ajast või ajandist ise korjates. Turule ostma minnes võtke kaasa lai ja madal punutud korv , sest pehme ja umbne kilekött on maasika surm. Valige tugevasti lõhnevat kõvad, kuivad ja erksa värviga marjad. Ärge ostke marju millelt on eemaldatud tupplehed , kuna tavaliselt marjad riknevad tavapärasest veelgi kiiremini. Suuruse järgi valides on igati parim valik keskmise suurusega marjad. Serveerimiseks loputage sõelale pandud marju kõigepealt jäheda veega ja patsutage siis kuivaks.
Külmkapis kaotab maasikas suure osa oma maitsest ja aroomist, viimane kipub pealegi teistele toiduainetele tugevasti külge hakkama. Kui külmkappi panek on mööda pääsmatu, poolitage tupplehtedest puhastatud marjad pikuti ja laduge kihtidena suletavasse plastkarpi, lõikepind ülalpool.
(Marjaraamat, 2006)

2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad ( fragaria vesca var. semperflorens)
Meie aidades on juba kaua kasvatatud juunist kuni semptembrini pidevalt õitsevad ja saaki kandvad kuumaasikat. Mõnikord nimetatakse seda liiki ka alpi maasikaks, kuna teda on leitud looduslikult kasvamas Alpi mäestiku lõunapoolsetel mülvadel.
Kuumaasika uuemaid, spetssiaalselt aretatud kultuursorte on hakatud nimetama taasviljuvateks ehk remontantmaasikateks. Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on ’Selva’, mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust ’Selvaever’. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest.
(Marjaraamat, 2006)
2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca)
Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Marjad - referaat #1 Marjad - referaat #2 Marjad - referaat #3 Marjad - referaat #4 Marjad - referaat #5 Marjad - referaat #6 Marjad - referaat #7 Marjad - referaat #8 Marjad - referaat #9 Marjad - referaat #10 Marjad - referaat #11 Marjad - referaat #12 Marjad - referaat #13 Marjad - referaat #14 Marjad - referaat #15 Marjad - referaat #16 Marjad - referaat #17 Marjad - referaat #18 Marjad - referaat #19 Marjad - referaat #20 Marjad - referaat #21 Marjad - referaat #22 Marjad - referaat #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kareta Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

sandra.arus profiilipilt
sandra.arus: Iseenesest väga mahukas ja korralik töö, aga minul oleks rohkem vaja läinud infot nende kasvatamise jms kohta.
00:29 12-01-2011


Sarnased materjalid

8
doc
Tihased referaat
12
odt
Tee referaat
27
docx
Soome referaat
73
doc
Dendroloogia
49
doc
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
13
wps
Maailma viljad
80
doc
Metsabotaanika
48
docx
Dendroloogia eksami konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun