sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast sageli ka teistest õieosadest tolmukate, kroon- ja tupplehtede alustest harvem õiepõhjast Viljakesta 3 karpi pealmine kiht e eksokarp keskmine kiht e mesokarp seesmine kiht e endokarp VILJA LIIGITUS Fülogeneetiline liigitus põhineb emakkonna tüüpide Apokarpium moodustunud lihtsast apokarpsest (mittekokkukasvanud) emakkonnast. Tsünokarpium evolutsiooniliselt enamarenenud tsünokarpsest (üheks emakaks kokkukasvanud) emakkonnast tekkinud vili. Morfoloogiline liigitus (emakate arvu järgi) Lihtvili moodustub ühest emakast. Jaguneb:
1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas. Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud. hesperiid e. pomerants ülemisest sigimikust, hulgapesaline, tsitruse vili. Luuvili endokarp on puitunud, luuviljades. Tõrsik (kibuvitsad)
seemnetega sarnaseks. *partenokarpia -- seemneteta vilja arenemist. Partenokarpia tekib osal liikidel spontaanselt, välismõjuta, kuid teistel on selleks vaja, et õied tolmleksid võõra õietolmuga Viljade ehitus: Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja endokarp. Viljade tüübid: Viljade morfoloogilistes klassifikatsioonides lähtutakse õie ja sigimiku ehitusest.Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Terve õisik moodustab vilja. *Koguvili e lihttüüpi vilikond- moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel.
emu.ee/sort2.php?id=241 Liigitus ehituse järgi Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. Pihlakas. Foto: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/pihlakas-suure-vaega-vaartuslik- ravimtaim Õun. Foto: https://era.karismafood.ee/toode/oun-jonagold-red-prince-90/ Luuvili on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. Aprikoos. Foto: https://ecoop.ee/et/toode/22336-aprikoos/ Kirsid. Foto: https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/kirsid-keda-koduaias-kasvatada?id=64413680 Mari on ülemisest sigimikuga õiest moodustunud paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õiepõhja kaasabil rüüsvili, näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on
emakaid või ühe emaka. Emakkondade tüübid: · Apokarpne emakkond- palju emakaid · Tsönokarpne emakkond- ühe emakaga: Parakarpne Lüsikarpne Sünkarpne Vili tekib õies olevast sigimikust. Sigimiku seinast moodustub viljakest(ad). Seemnealgmest kujuneb seeme. Viljakesti võib areneda kuni 3:endo-, meso-, ja eksokarp. endokarp mesokarp eksokarp seeme endokarp endokarp · Paljasviljad- tekib ainult sigimikust · Rüüsviljad- tekivad koos teiste õieosadega Viljade tüübid: · Lihtviljad moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel
Partenokarpia tekib osal liikidel spontaanselt, välismõjuta, kuid teistel on selleks vaja, et õied tolmleksid võõra õietolmuga (indutseeritud partenokarpia). 7.1. Vilja ehitus Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja endokarp. Ontogeneetiline ja evolutsiooniline tähendus neil mõistetel puudub. Viljade morfoloogilistes klassifikatsioonides lähtutakse õie ja sigimiku ehitusest. Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Koguvili moodustub apokarpsest sigimikust, kus
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas....................................................
Koguvili on näiteks maasikal ja vaarikal LIIGITUS EHITUSE PÕHJAL - Õunvili - rüüsvili, mis areneb alumise sigimikuga õitest. Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. (õun, pirn, ebaküdoonia) - Luuvili - arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. (kirss, ploom, aprikoos) - Mari - lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Tekkimise põhjal võib mari olla kas paljasvili või rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili – näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest aga õiepõhja kaasabil rüüsvili – näiteks mustika mari või karusmari. LIIGITUS VILJATÜÜBI PÕHJAL
vaarikal. Liigitus ehituse põhjal - Õunvili - rüüsvili, mis areneb alumise sigimikuga õitest. Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. (õun, pirn, ebaküdoonia) - Luuvili - arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. (kirss, ploom, aprikoos) - Mari - lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Tekkimise põhjal võib mari olla kas paljasvili või rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest aga õiepõhja kaasabil rüüsvili näiteks mustika mari või karusmari.