RABAMURAKAS Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on
mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.5 Mesimurakas (Rubus arcticus) Mesimurakat tunnevad ilmselt vähesed. Kes on nime kuulnud, need peavad teda ilmselt rabamuraka teiseks nimeks. See oht on seda suurem, et mesimuraka laialt levinud nimi ongi soomurakas. Mesimurakat pole inimesed näinud seetõttu, et Eestis on tal väga üksikud leiukohad. Peamiselt kasvab see liik meist põhja pool 9 külmades tundrates. Haruldase taimena kuulub ta looduskaitse alla. Marjade tugeva meeldiva aroomi pärast peetakse mesimurakat Põhjamaades kõige paremaks liköörivalmistamise
äädikhappe kompleks E 262 regulaator Säilitusaine, happesuse regulaator, sekvestrant Bensoehape Bensoehappe derivaadid · Salitsüülhape (nimetuse saanud paju Salix nimetusest, kus koores sisaldus päris on kõrge) Bensoehappe derivaadid Aspiriin - atsetüülsalitsüülhape Bensoehappe esinemine looduses · Pohla-, jõhvika-, rabamuraka- ja kukemarja mahl sisaldavad bensoehapet - 0.1 - 0.7 g/l. · Erinevad marjad sisaldavad bensoehapet 0.05% (Budavari et al., 1996). Näiteks, küpsed jõhvikamarjad ja teised Vaccinium species (e.g., cranberry, V. vitis idaea; bilberry, V. macrocarpon) sisaldavad 300-1300 mg vaba bensoehapet 1 kg marjade kohta (Hegnauer, 1966). Bensoehappe sisaldus Sieber et al. (1989) bensoehappe sisaldusest toiduainetes: · Piimatooted - 6 mg/kg · Jogurt 12-40 mg/kg
Peale hoidiste tegemise on sinikaid kasutatud palju ka veinitööstuses. Üks erinevus on aga mustika ja sinika vahel veel. See on peidus maa sees. Nimelt sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Seepärast ei kasva sinikas tavaliselt nii massiliselt kui kohati mustikas. Kuid see- eest on sinika levila kogu maailmas mustika omast suurem. 5.2 Rabamurakas Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on
Pähikutest saadavat villkarva on kasutatud tekstiilitööstuses, segatuna villa, siidi või peenvillaga, patjadeks jne. Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks. Tundrates omab suurt tähtsust põhjapõtrade lisasöödana kevadel ja talvel samblike kõrval. RABAMURAKAS Rubus chamaemorus; nimi tuletatud sõnadest ruber punane ja hamai madal, mauros must; morus mooruspuu; rabamuraka lehed ja viljad meenutavad pisut mooruspuud. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: rabad, siirdesood. Rabamuraks on kahekojaline, 5-30 cm kõrge püsik pika, peene, haruneva risoomiga. Varred üheaastased, püstised, 2-3 ümarneerja voltis varrelehega. Õied viietised, varre tipul üksikult, ühesugulised. Õied valged, 3-3,5 cm läbimõõdus. Rabamuraks õitseb mais ja juunis. Viljaks on vaarikasarnased lihakad koguluuviljad, mis on valminult oranzkollased ja väga
annaabi.ee 
