PÕLDMURAKAS Põldmurakas sarnaneb mõnevõrra vaarikaga. Kuid erinevalt vaarikast on tema varred tavaliselt maapinnal lamavad. Tegelikult võib põldmuraka välimus sõltuda suuresti kasvukohast. Nii on tihedas varjukas alusmetsas kasvanud põldmurakapõõsad enam-vähem püstised. Varjus kasvavatel taimedel on palju vähem torkivaid ogasid. Muidu leidub põldmurakal ebameeldivaid väikeseid ogakesi nii varrel kui ka leherootsudel. Harilikust vaarikast saab põldmurakat kergesti eristada viljade järgi
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
ploomid, viinamarjad - must baklazaan mustad sõstrad, põldmurakas Katehoolid (katehhiin, epigallokatehiin, - must, roheline must ja roheline epikatehhiingallaat) tee ,õunad, pirn katehhiini leidub viinamarja seemned(Merlot
......................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................6 2.3 Harilik vaarikas............................................................................................7-8 2.4 Mustikas.......................................................................................................8-9 2.5 Mesimurakas..............................................................................................9-10 2.5.1 Põldmurakas...................................................................................................10 2.5.2 Rabamurakas...................................................................................................11 2.6 Harilik jõhvikas........................................................................................11-13 2.7 Sõstar........................................................................................................13-15 2.8 Pohl...............................
Chamaemorus R. chamaemorus Soomurakas 14 soomurakas R.arcticus Cylactis lillakas R. saxatilis Vaarikas 200 harilik vaarikas R. idaeus Idaeobatus läänevaarikas R. occidentalis Pärismurakas üle 2000 põldmurakas R. caesius Eubatus mägimurakas R. allegheniensis pampel e. aedmurakas R. fructicosus cv Esmakordselt kirjeldas vaarikat tuntud vanarooma õpetlane Plinius Vanem (23-79 a.) . Tema nimetas vaarikat Kreeta saare keskosas asuva Ida mäe järgi idaeus. IV saj
panevaks vahendiks; kirss - hea abiline hingamisteede põletike korral, langetab ka palavikku. Kirsid korrastavad seedetegevust, vähendavad käärimist sooltes. Tarvitatakse liigese- ja luuvalude korral, sest marjad soodustavad liigsete soolade, kusihappe ja vee eemaldumist organismist; mustsõstar taimne tonisaator, suurendab organismi kaitsejõudu ja on kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste puhul, higileajav, põletiku- ja ateroskleroosivastane; põldmurakas e. põldmari - toimib rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisusevastaselt ja rahustavalt; viinamari on üldtugevdava toimega; pirn kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu. Pirnil on ka valuvaigistav toime;
Kirsid korrastavad seedetegevust, vähendavad käärimist sooltes. Tarvitatakse liigese- ja luuvalude korral, sest marjad soodustavad liigsete soolade, kusihappe ja vee eemaldumist organismist; mustsõstar taimne tonisaator, suurendab organismi kaitsejõudu ja on kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste puhul, higileajav, põletiku- ja ateroskleroosivastane; põldmurakas e. põldmari - toimib rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisusevastaselt ja rahustavalt; viinamari on üldtugevdava toimega; pirn kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu. Pirnil on ka valuvaigistav toime;
- leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega! - enamik külgroodudest hargneb kaheks enne serva jõudmist! - jalakal jalad all! (tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht) * Ulmus laevis künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga - tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne! (ebakorrapärane, heledam, sirged rood) * Rubus caesius põldmurakas (huvitav kollakas roheline, valkjas kombinatsioon. Huvitav tekstuur ja võivad olla mustad täpid all) * Rubus idaeus - harilik vaarikas - vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega - piklikmunajad - terava tipuga, ümara või südaja alusega, - ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised, alt peaaegu valged. * Rubus nessensis - kitsemurakas - vahelduvad liitlehed, noorte võrsete lehtedes 5 või 7 lehekest, vanematel okstel 3 lehekest. Lehekesed munajad,
alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Looduslik leet-gleimuld Turvastunud leet-gleimuld 1.6 Taimestik ja loomastik Harku vallas leidub järgmisi taimi: Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes,
heisatud. See võttis Tristanilt hinge ja Heledapäine Isolde jõudis liiga hilja temani. Ta heitis Tristani kõrvale pikali, suudles teda suule, surus ta tihedalt enda vastu ja andis ära oma hinge. Ta suri oma kalli sõbra kõrval suures kurvastuses. Kui kuningas Marc sai teada armastajate surmast, sõitis ta üle mere, ja laskis valmistada kaks kirstu. Nad maeti kirikusse kahte hauda, apsiidi külgedele. Aga öö jooksul kasvas Tristani hauast välja roheliste lehtede ja tugevate okstega põldmurakas, millel olid lõhnavad õied ja mis tungis kabeli teise otsa Isolde hauda. See raiuti kaks korda maha aga kasvas tagasi järgmiseks päevaks. Sellest räägiti ka Marcile, kes keelas kohe põldmuraka puutumise ära.
Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Osad taimed on indikaator taimed nt. põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki:
Loorberkirsipuu. Taraenelas; Nipponi enelas. Harilik põisenelas; Metspirnipuu, Harilik pihlakas, Pooppuu; Harilik viirpuu, Karvane viirpuu. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu. Valguselembesed, ei taha rasket mulda, Jaapani ebaküdoonia; liigniiskust ka ei taha,; Kasutatakse vilja- ja ilupõõsana. Lõhnav vaarikas, Nutka vaarikas, Kitsemurakas, Põldmurakas; Kurdlehine kibuvits; Näärelehine kibuvits; Valguselembesed. Metskibuvits; Põõsasmaran. Magus kirsipuu, Hapukirsipuu, Harilik toomingas. Klammerduvad toetuspinna külge erinevate osadega: 1) ronitaimed- liaanid, millel on Harilik luuderohi; Harilik õhujuured; 2) vääntaimed- liaanid humal;
seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead süüa neid paha aimamata ja saada mürgistuse. Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. 20 2. Põldmurakas ehk põldmari (Rubus caesius) Tema rahvapärased nimetused on marivars, põldvääne ja karumarjad. Kõige sagedamini kasvab põldmari tee- ja metsaservadel, eriti loo- ja palumetsade läheduses. Ta eelistab lubjarohket pinnast. Vili on söödav inimestelegi, kuid küpseid vilju on väga raske korjata ilma neid purustamata. Vili on väga mahlane, kuid halvemate maitseomadustega kui teised murakad, teised samasse perekonda kuuluvate liikide viljad. Põldmuraka
koguluuvili (maasikas, murakas), tõrsik Perekonnad ja Perek enelas Perek murakas Perek õunapuu Perek kasutamine, (kasut dekoratiiv- (kasut söömiseks, (kasut söömiseks) ploomipuu mõned taimena) näit vaarikas, Perek pirnipuu Perek kirsipuud iseloomulikumad põldmurakas, (kasut söömiseks) Perek liigid. rabamurakas) Perek pihlakas aabrikoosipuu Perek kibuvits (kasut veini, Perek (kasut hekkidena, likööri tootmisel virsikupuu roosid ning farmaatsias, dekoratiiv- harilik pihlakas)
Viljad piklikud oranžpunased, karvased, jahukasmahlased. Kasutatakse haljastuses, ka hekitaimena. Marju toiduainetööstuses. 54. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas: Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, liaanid ja rohttaimed. Varred ogalised. Sõrmjad või paaritusulgjad liitlehed. Õied valged, roosad või punased. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kokku 400 liiki, Eestis 6 (h vaarik, kitse-, ja põldmurakas). Levinud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias. Marju kasutatakse toiduainetööstuses. Harilik vaarikas: Rubus idaeus Kesk-Euroopa kuni Ida-Siber, levinud Eestis. Kõrgus kuni 2m. Vähenõudlik. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt karvadega. Õied valged, õitseb juunis. Viljad punased, valmivad augustis. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. 55. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits
palavikku. Kirsid korrastavad seedetegevust, vähendavad käärimist sooltes. Tarvitatakse liigese- ja luuvalude korral, sest soodustavad liigsete soolade, kusihappe ja vee eemaldamist organismist. Must sõstar (Ribes nigrum) üks parimatest taimsetest tonisaatoritest, suurendab organismi kaitsejõudu. Kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste vastu: higileajav ja põletikuvastane. Ateroskleroosivastane. Põldmurakas e. põldmari (Rubus caesius) põldmuraka marjad toimivad rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisuse vastaselt ja rahustavalt (klimakteeriumiperioodi neuroosid). Viinamari (Vitis vinifera) on üldtugevdava toimega. Pirn (Pyrus communis) kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid
söödavaid marju, mis on oluline metsa kasvukohatüüpides (ms) moodustab kõrvalkasutuse seisukohalt. (metsmaasikas, har. männi-kuuse segapuistusid, viljakamates vaarikas, mustikas, pohl, sinikas, tüüpides aga segametsi lehtpuudega murakas, jõhvikas, põldmurakas). (arukask, haab jt.). Sageli kasvab II rindes, * Alustaimestiku koosseisus on mitmeid ravim- ja kuna on varjutaluv. meetaimi. Kuusel on väga palju vorme (üle 100). Eestis
* Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Juhul kui tõusmed peaksidki tärkama, lämmatavad kõrrelised need. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket. * Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt. (metsmaasikas, har. vaarikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas, põldmurakas). * Alustaimestiku koosseisus on mitmeid ravim- ja meetaimi. * Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, samuti soodustab seda kõrreliste kulu. Seevastu lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu. * Alustaimestik on indikaatoriks, mille põhjal saab informatsiooni
annaabi.ee 
