Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"muuluka" - 3 õppematerjali

Referaat-maasikas ja vaarikas
14
docx

Referaat: maasikas ja vaarikas

roomavad ja vastu maapinda puutudes juurduvad kergesti. Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni. 10 Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks. Maasikas ei ole mari, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, milles asuvad maasika seemned. Ühtlasi on maasika vili rüüsvili, sest selle tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule teisedki õie osad. Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist. Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas.

Informaatika → Arvuti töövahendina
28 allalaadimist
Marjad - referaat
23
doc

Marjad - referaat

taasviljuvateks ehk remontantmaasikateks. Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on 'Selva', mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust 'Selvaever'. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest. (Marjaraamat, 2006) 2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga. Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad. Metsmaasika kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Maasika seemned sisaldavad hiniinisarnast mõruainet fragariamiini, mis tekitab mõnel inimesele nahalöövet

Bioloogia → Bioloogia
68 allalaadimist
Transpordi infosüsteem Labor 4
704
xlsx

Transpordi infosüsteem Labor 4

5586 19701-1 Muuga sad59.48326124.968450 5586 Maardu linn 29347 7800561-1Muuge tee 58.47043126.620738 29347 Tartu vald 31078 7800559-1Muuge tee 58.47060626.621093 31078 Tartu vald 33542 7800560-1Muuge tee 58.46898126.619800 33542 Tartu vald 80959 7800558-1Muuge tee 58.46865326.620262 80959 Tartu vald 5414 29601-1 Muuksi 59.50414325.518710 5414 Kuusalu vald 5415 29602-1 Muuksi 59.50445225.519218 5415 Kuusalu vald 4758 21738-1 Muuluka 59.36008424.338589 4758 Keila vald 4759 21739-1 Muuluka 59.36030024.338556 4759 Keila vald 4914 21935-1 Muusika 59.21757224.469347 4914 Kernu vald 4913 21936-1 Muusika 59.21767624.469280 4913 Kernu vald 27029 8400520-1Muusikakoo58.36658725.602038 27029 Viljandi linn 27548 8200347-1Muusikakoo57.77729926.030826 27548 Valga linn 116315 5900455-1Mõdriku 59.30487526.454014 116315 Vinni vald 32420 5900454-1Mõdriku 59.30482226

Logistika → Transpordi infosüsteem
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun