Mille poolest on kasulikud puuviljad? (1)

Tallinna Tehnikaülikool
Toiduainete instituut
REFERAAT
Mille poolest on kasulikud puuviljad
Tallinn 2009

Sisukord :

Sisukord : 2
Sissejuhatus : 3

Sissejuhatus :

Väga ammustel aegadel polnud olemas ei antibiootikume ega muid ravimpreparaate, mida me nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie kasinad teadmised toiduainete ravi- ja profülaktilistest omadustest ei võimalda neid ratsionaalselt kasutada haiguste raviks ja tervise taastamiseks.
Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, lisaks vett ja kiudaineid. Rasva sisaldavad nad vähe. Iga päev peaks sööma vähemalt 2 portsjonit (kokku ligi 200 g) värskeid puuvilju ja marju.
Toon välja viis suurepärast põhjust, miks nautida päevas vähemalt 2 portsu puu- ja köögivilju :
*Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid.
*Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu.
*Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks.
*Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski.
*Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur.
Pea kõik puuviljad on kasulikud – neis on glükoosi ja fruktoosi.
Jaotus vilja ehituse järgi :
- Seemneviljalised nagu näiteks õun ja pirn
- Luuviljalised nagu näiteks virsik, aprikoos , ploom jne
- Tsitruselised nagu näiteks mandariin, lime ja sidrun
- Troopilised ja subtroopilised viljad nagu näiteks tähtvili, anona, dattel, guaav
Nõuanded :
* Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all. * Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale.
* Söö vähemalt pool tarbitavast puu- ja köögiviljade kogusest kuumtöötlemata kujul, sest neis on paremini säilinud nii vitamiinid , mineraalained kui ka ensüümid.
* Toiduvalmistamisel kasuta lihtsaid ja kiireid meetodeid , et võimalikult palju toitainetest säiliks. * Tarbida võimalikult värskeid toiduaineid, kuna pikemalt säilinud toiduainete maitse, struktuur ja välimus muutuvad ning samuti kaotavad nad osa toitainetest.
* Samuti tarbida toiduaineid võimalikult naturaalsel (töötlemata) kujul.
A-vitamiini ja C-vitamiini sisaldus 100 grammis puuviljades :
Sellelt graafikult on näha, et kirsis on kõige enam A - vitamiini, sellele järgneb must sõstar ja tikker . A – vitamiini on palju ka apelsinis .
Sellelt graafikult on näha, et kõige enam C – vitamiini on mustas sõstras, sellele järgneb maasikas ning palju C – vitamiini on ka apelsinis ja mustikas .
Erinevate puuviljade kasulikkus :
Toon välja kõige kasulikumad marjad ja puuviljad. Nendes on enim vitamiine ja mineraalaineid.
Mustad sõstrad :
Maailmas on must sõstar marjade seas tähtsale kohale tõusnud tema marjade väärtuslike omaduste tõttu. C-vitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem – 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta. Eestis kasvatatavate sortide marjades on C-vitamiini keskmiselt 154 mg 100 grammi kohta. Musta sõstra marjades on vitamiinid püsivad, C-vitamiini säilib sordist olenevalt keedistes 52 – 60 %, kompotis 50 – 94 % ja mahlas 44 – 81 %. Väga palju on P-vitamiini, umbes 1,1 – 1,2 %. Inimese organismile kättesaadava P-vitamiini poolest on aroonia ja must sõstar peaaegu võrdsed. Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi , fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid. Veel sisaldavad musta sõstra marjad 7,5 – 9,1 % suhkruid, 2,5 % orgaanilisi happeid ja 1,5 % pektiini. Mustas sõstras on palju suhkruid, kõige rohkem fruktoosi ja glükoosi. Orgaanilistest hapetest domineerib sidrunhape , mis annabki marjadele meeldiva värskendava hapu maitse.
Musta sõstart on hea tarvitada :
- organismi vastupanuvõime tõstmiseks külmetus- ja nakkushaiguste ennetamisel,
- palaviku korral, nahahaiguste korral
- immuunsüsteemi tugevdamiseks väsimuse korral,
- rauavaegusest tingitud kehvveresuse korral,
- südame rütmihäirete ja kõrgvererõhktõve puhul,
- vere kõrge kolesteroolisisalduse vähendamiseks,
- südameinfarkti ja ajuinsuldi ennetamiseks,
- hingamisteede- ja kopsupõletiku ning angiini raviks,
- neeru- ja kuseteedepõletiku korral
- veresoonte lubjastumise ja jäigastumise ennetamiseks,
- soolepõletiku leevendamiseks, ainevahetuse ja seedimise korrastamiseks,
- vähirakkude arengu pidurdamiseks,
- reuma - ja podagravaevuste korral,
- vereringe parandamiseks ja peavalu leevendamiseks jpm.
Kirss :
Kirsipuu vilju on kõrgelt hinnatud paljude rahvaste meditsiinis, kusjuures raviks kasutatakse peale viljade ka noori lehti, pungi, koori ja õisi. Energiat on hapukirssides ainult 50 kcal ja maguskirsides 70 kcal 100g kivideta kirsside kohta, mis lubab meil iga päev süüa peotäie, et saada kätte vajalik A-, P- ja C-vitamiini kogus. Üldse on vitamiinide sisalduselt kirsid puuviljadest esikohal, kuid erinevad sorditi.
Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide. Eriti tähelepanu väärne on hapudes kirssides flavonoidide sisaldus, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin. Just veresooni tugevdava P-vitamiini suure sisalduse järgi on kirsid kõrgelt hinnatud puuviljad.
Turgutuseks ja raviks on head nii värsked kui ka kuivatatud marjad, samuti moos ja kompott .
Viimasel ajal on kirssidest avastatud ka hulgani bioloogiliselt aktiivset kumariini ja oksükumariini, mis takistavad trombide tekkimist veresoontes.
Mineraalsooladest on kirssidespõhiliselt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumsoolasid, vähem naatriumi, magneesiumi, rauda ja mikroelemente.
Enamik kirsissorte on suhkrurikkad, võrdselt on neis glükoosi ja fruktoosi. Kirsside maitseomadusi mõjutab mitmesugune orgaaniliste hapete sisaldus, kus domineerivaks on õunhape ja sidrunhape.
Kirsist on abi paljude terviseprobleemide puhul :
- kuum mahl ja lehetee lahtistavad röga ja ravivad bronhiiti,
- kuum mahl ja lehetee leevendavad angiini,
- tee lehtedest ja/või võrsetest toetab kopsupõletiku ravi,
- soodustavad liigesesoolade ning kusihappe väljutamist organismist,
- veega lahjendatud kuum mahl või lehetee alandavad palavikku,
- marjad korrastavad seedetegevust, kasulikud sooleloiduse puhul,
- mahl leevendab liigesevalu, vähendab turseid ja hoiab ära verevalumid,
- mahl, kompott ja värsked marjad on olulised kollatõve järelraviks,
- aitavad ära hoida trombide teket,
- veega lahjendatud mahl turgutab südant, alandab vererõhku, rahustab,
- murelid on eriti kasulikud soolelõtvuse, spastilise soolepõletiku, kehvveresuse korral,
- murelid on ka eriti kasulikud mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite korral.
Mustikas :
Mustikas on väärt mari. Looduslikult kasvavad tumesinised mustikadon maitsvad, magushapud, laste meelismarjad. Marjad sisaldavad suhkruid, pektiini, park- ja värvaineid, antotsüaane ning orgaanilisi happeid. Mustikad on rikkad antioksüdantide poolest. Vitamiini sialdus on mitmekesine – C-vitamiini keskmiselt 40 mg 100 g kohta, peale selle B-grupi vitamiine, karotenoide, bioflavonoide, fenoole, eeterlikke õlisid jm. Mineraalainetest on ülekaalus kaalium , kroom, mangaan ja raud. Mustika varred ja lehed sisaldavad glükosiid neomürtilliini, mis toimib organismis kui taimne insuliin. Seega on nad vere suhkrusisaldust reguleeriva ja kudesid taastava toimega. Mustikad on parkiva, roiskumis- ja mikroobidevastase toimega.
Suure raviväärtusega on ka mustikalehed ja –varred. Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades.
Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel, vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Eriti peaksid sööma mustikaid need inimesed, kellel on probleeme kas veresoonkonnaga, suhkrutõvega kergemal kujul, silmadega , põletikega kuseteedes või sooltes. Mustikatest saab vaimustavaid pirukaid, siirupit ja moosi ning likööre. Mustikaid võib lisada salatisse või niisama lihtsalt süüa.
Mustikas on toeks silmadele paljudel puhkudel :
- töötamine öösiti,
- pidev silmadega pingutamine ,
- pidev töö arvutiga
- kontaktläätsede kasutamine,
- sagedane telerivaatamine,
- lühinägevus ja kanapimedus
Ravimipreparaadid :
Lisaks mustikate söömisele võib marjadest ja lehtedest valmistada ravimpreparaate. Mustikakeedus on kasulik kõhulahtisuse, koliidi ja halva öise nägemise korral. Seda võib kasutada haige kurgu ja suu haavandite vastu ning näo puhastamiseks. Mustika- ja maasikalehe keedus on hea abivahend kergema suhkrutõve korral, samuti seedeprobleemide, arterioskleroosi, reuma ja artriidi puhul.
Astelpaju :
Astelpaju marjad ja lehed sisaldavad rikkalikult erinevaid antioksüdante. Uuringud on näidanud, et taime bioloogiliselt aktiivsed komponendid võivad vähendada südamehaiguste ja kasvajate riski.
Astelpaju keemiline koostis on väga rikkalik, sisaldades märkimisväärses koguses C-vitamiini, erinevaid karotenoide ( vitamiin A), tokoferoole ( vitamiin E), rasvhappeid , aminohappeid , aga ka kaaliumi, rauda, naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi ning tsinki .
Viimastel aastatel on selle taime keemilist koostist ning selles sisalduvate erinevate vitamiinide, eriti just antioksüdantide toimet teaduslikult uuritud. Esialgu ei ole aga veel kindlaks tehtud, kas taimsest toormest eraldatuna on antioksüdantide toime organismis sama kui taime koostises koosmõjus teiste antioksüdantidega.
Teadusuuringute põhjal võib väita, et kõige paremini ja pikaaegsemalt säilitab astelpaju kõik oma organismile kasulikud komponendid korralikult külmutatuna. Isegi kuus aastat sügavkülmutuses seisnud terved marjad sisaldavad endiselt peaaegu samaväärses koguses C-vitamiini kui värsked marjad. See on tingitud eelkõige astelpajumarjade koostisest: happeline keskkond ja erinevate marjas leiduvate ühendite koosmõju aitab C-vitamiinil säilida. Veel detsembrikuuski oleks võimalik põõsaste küljest värskeid astelpajumarju korjata, kui linnud pole neid eelnevalt ära nokkinud. Puhtad, kuivad ja terved marjad seisavad õhukese kihina mitu nädalat.
Tänu astelpajus sisalduvatele bioloogiliselt aktiivsetele toimeainetele on toiduainetööstuses, meditsiinis ja kosmeetikas kasutust leidnud taime kõik osad: koor, lehed, marjad ja seemned.
Koorest valmistatakse ravimeid ja kosmeetikatooteid. Lehed leiavad kasutust ravimites ja kosmeetikatoodetes, nad on ravimtee , aga ka loomasööda tooraineks. Marjad on allikaks eeterlike õlide, mahlade, ravimite, spordi- ja tervisejookide, toidu, kosmeetikatoodete ja loomasööda tootmisel. Seemnetest saadakse õli ravimite ja kosmeetikatoodete jaoks ning jäägid kasutatakse loomasöödaks.
Meditsiinis kasutatakse ravimina peamiselt vilju, aga ka lehti. Selle tarbeks korjatakse marju hilissügisel ja talvehakul. Neid võib korjata ka talvel, kui marjad on külmunud.
Lehti kogutakse augustis ja kuivatatakse tavalisel viisil õhurikkas ja kuivas kohas.
Olulise tähtsusega on ka flavonoidid, mida leidub rikkalikult astelpaju marjades. Uuringud on tõestanud nende ühendite manustamise ja südame- veresoonkonna haiguste riski vähenemise vahelist seost. Paljud astelpajumarjades ja -lehtedes leiduvad flavonoidid on mitmekülgse farmakoloogilise toimega ning neist loodetakse abi kapillaartoksikooside, ateroskleroosi, hüpertooniatõve ning maksa- ja seedekulgla haiguste raviks ja profülaktikaks.
Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust, seetõttu on seda soovitatav tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, aga ka operatsioonijärgselt. Astelpajulehtedest vannid leevendavad reumat ja podagrat, veresoonte lupjumist, vegetatiivse närvisüsteemi häireid ning klimakteerilisi ilminguid .
Astelpaju on hinnatud ravimtaim , mille väärtus seisneb vitamiinirikkuses ja teiste bioaktiivsete komponentide olemasolus. Astelpajuviljade koostisse kuuluvad: vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, B-grupi vitamiinid, karotenoidid (b- karoteen , g- karoteen , lükopeen), bioflavonoidid (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin ), mineraalained, asendamatud rasvhapped , orgaanilised happed jm. Toidulisandina sobib astelpaju toetava vahendina alljärgnevate näidustuste puhul :
Immuunsüsteem - Astelpajul on üldtoniseeriv ja immuunsüsteemi stimuleeriv toime eelkõige tänu kõrgele b- karoteeni ja vitamiin C sisaldusele. Seetõttu on astelpajutooted heaks vahendiks nii sessoonsete viirushaiguste (nn. külmetushaigused) ennetamise kui ka haigusest taastumise puhul. Astelpaju sobib tarvitada vitamiini- ja mineraalainerikka üldtugevdava vahendina ka kevadväsimuse ja üldise kurnatuse korral.
Antioksüdantsete omaduste tõttu on astelpaju sobilik kiiritusravi saavatele haigetele. Astelpajuõli määritakse nahale enne kiiritusravi saamist, et vähendada kudedes rakukahjustusi. Antioksüdandid on ained, mis blokeerivad vabade radikaalide kahjulikku toimet biomembraanidele ja biomolekulidele. Astelpajus on sellisteks ühenditeks karotenoidid ja bioflavonoidid (taimepigmendid, mis annavad marjadele vastava oranzi ja kollase värvuse).
Astelpajus on esialgselt tõestust leidnud ka kasvajavastane toime - b-karoteen; lükopeen- teatud mao-, rinna-, eesnäärme- ja pankreasevähi tekkevastane toime; zeaksantiini – rinnavähki ennetav toime.
Süda ja veresoonkond - Astelpajus sisalduvad flavoonid (kvertsetiin, kamferool) tugevdavad südame kontraktiilsust (kokkutõmbevõimet), tema pumbafunktsiooni, vähendavad perifeerset resistentsust (veresoonte takistust) ning suurendavad veresoonte elastsust . Seega on astelpajul teatud määral vererõhku alandav toime. Astelpajul on täheldatud ka vereplasma kolesteroolisisaldust langetav toime.
Bioflavonoidid koostöös vitamiin C-ga tugevdavad kapillaaride seinu (takistavad hüaluronidaasi jt. ensüümide aktiivsust, mis neid sidekoeelemente lammutaksid), vähendades seega ateroskleroosi tekke riski.
Nahk - Aastelpajul on bioflavonoidide tõttu nii põletikuvastane, antiallergiline, valuleevendav, viirusevastane kui ka antimikroobne toime. Seetõttu on astelpajuõli sobilik välispidiselt kriimustuste, põletike, põletuste, ekseemide, löövete, haavandite jt. nahaprobleemide puhul, kiirendades kudede granuleerumist ja epiteliseerumist, vähendades põletikku ja allergilisi ilminguid. Astelpajuõli kaitseb nahka ka päikese kahjustava kiirguse eest ning sobib ka päikesepõletuse korral.
Seedesüsteem - Tänu astelpaju omadutele aidata kaasa kudede kiiremale taastumisele, on astelpaju hea vahend mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral. Samuti aitab astelpaju tänu orgaanilistele hapetele seedehäirete puhul seedimist korrastada. Kuna bioflavonoidid osalevad muuhulgas ka maksa kaitsefunktsioonis, tekib just bioflavonoidide vaegus kroonilistel alkohoolikutel. Astelpajutoodete tarvitajate praktiline kogemus on näidanud, et astelpaju leevendab ka suulimaskesta põletikku ja haavandit ning võib aidata ka häälekäheduse korral.
Banaan :
Kuigi mitmetes kultuurides peeti banaani esialgu mürgiseks, on tänaseks selle troopilise vilja kasulikkus ja tervislikkus leidnud kinnitus lugematul hulgal uuringutes.
Ühes banaanis sisaldub 16% kiudainete, 15% C-vitamiini, 11% kaaliumi ja 20% B6 vitamiini päevasest soovituslikust kogusest.
Kuna banaanis sisaldub rohkelt kaaliumit, on banaan kasulik südamele ja närvisüsteemile. Mitmed uuringud on leidnud, et kaaliumirikas dieet vähendab insuldi ja kõrgvererõhu riski.
Selle sama kaaliumi pärast on banaan kasulik ka luudele ja neerudele. Kaalium pärsib kaltsiumi eritamist uriini, mis tõttu väheneb neerukivide tekke risk ja kuna rohkem kaltsiumit jääb organismi, kahaneb ka luudehõrenemise oht.
Banaanis sisalduv B6 vitamiin aga mängib olulist rolli antikehade moodustamisel immuunsüsteemis ning toetab punaste vereliblede tootmist organismis. Banaan on ka hea abimees aneemia korral, kuna selles leidub palju rauda.
Kel aga sagedased tujukõikumised mureks, tasub päevas vähemalt üks banaan põske pista, sest banaanis leiduv aminohape trüptofaan aitab kehal toota serotoniini, mis mõjub ajule kergelt rahustavalt ja loob stabiilsustunde.
Mõõdukal tarbimisel aga põhjust muretsemiseks ei ole, sest väikses banaanis on peaaegu sama palju kaloreid kui keskmises õunas. Samuti on banaanis sisalduvad süsivesikud kergemini omastatavad kui üheski teises puuviljas ja süsivesikutest saadud kaloreid põletab keha kiiremini ning hõlpsamini kui valkudest või rasvast saadud kaloreid.
Õun :
Paljude söödavate puuviljade hulgas on õun üks tähtsamaid. Niisiis , õunad Esimesed valmivad sordid on "Valge klaar", " Martsipan " ja "Suislepp". Neid tuleb kohe süüa, sest nad ei säili kaua.
Iga õun on tähtsate toitainete tilluke ait. Küps õun sisaldab B1-, B2-, B6-, C- ja E-vitamiini. Samuti on selles mitmesuguseid suhkruid, nagu glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi. Õunale annavad maitse temas leiduvad erisugused happed. Lisaks sisaldab õun arvukalt mineraalaineid, nagu näit kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, samuti ka pektiini ja kiudainet. Umbes 85% õuna koostisest on vesi.
Veel üks õunas sisalduv aine on etüleen, mille ülesandeks on reguleerida vilja kasvamist ja hoolitseda selle valmimise eest. Seda gaasilist ainet võib hästi ära kasutada, kui on rohelisi tomateid. Koos paari küpse õunaga ühte paberkotti pannes valmivad tomatid kiiremini.
Õuntel on omadusi, mis on kasulikud seedesüsteemi puhastamiseks. Need omadused aitavad ravida nii kõhukinnisust kui ka lahtisust.
Uuemad, teaduslikud meditsiinilised uurimused on tõestanud, et õunad aitavad paljude haiguste ja terviserikete puhul. Õuntes sisalduvad toimeained leevendavad migreeni , kõrget vererõhku ja isegi südameinfarkti. Unehäirete korral tuleb õhtul süüa üks koorimata õun. Õuna und soodustav toime avaldub veresuhkru korrapärases jaotuses öö jooksul. Kaks mahlast õuna päevas võivad veresoonte lupjumist ja koos sellega infarkti ära hoida. Õunas sisalduv pektiinaine alandab nimelt vere kolesteriinipeeglit. Neile, kel on kõrge vererõhk, soovitatakse igal hommikul tühja kõhuga ühe õuna süüa, sest õun uhub kehast ülearuse keedusoola ja vee ning mõjub vererõhku alandavalt. Seedimishäirete ja kõhukinnisuse korralgi soodustab enne lõunasööki söödud õun defektsiooni, sest õunad reguleerivad bakterite paljunemist sooltes.
Ka liigsest alkoholitarbimisest tulenevat peavalu saab leevendada, kui süüa hommikul kolm krõmpsuvat õuna. Nii toimides möödub peavalu tunni möödudes. Kui tundemärgid viitavad peavalule, tuleb kohe süüa mõned õunad. Sellega saab migreeni tihtipeale ennetada.
Ka hammastele on õunasöömine kasulik. Üks lõunasöögijärgne õun mõjub tihti paremini kui hambaravi - õuna närimine puhastab hästi hambavahesid. Õuna soovitas juba kuulus Vana-Kreeka arst Hippokrates südamenõrkuse, soolte häirete ja neeruhaiguste puhul.
12