Vars Vars on keskne taimeorgan, sest ta seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad.Ta ühendab juuri,lehti ja õisi (või vilju). Tema ülesandeks on ka ainete esijuhtimine. Erinevalt lehest võivad varred piiramatult kasvada ja haruneda. Olenevalt aastaajast kannavad vars ja selle harud pungi või lehti, õisi või vilju. Taime elu vältel vars kasvab ja haruneb ning sirgub valguse poole. Ta oksad paiknevad nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Nii saab taim soodsamadtingimused fotosünteesiks. Püstine vars on Väänduv vars on nt kassitapul, humalal ja aedoal. enamikul meie kodumastest taimedest. Roomav vars on nt maasikal ja hanijalal.
Libahunt August Kitzberg Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla
Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas kuulub roosõieliste sugukonda. Maasikal on [?]. Maasika lehed on [?]. Võsund on maasika vegetataiivse paljunemise organ. Maasikat paljundatakse tütartaimedega. Maasikas õitseb [?]. Maasika õied on enamus sortidel [?]. Maasika viljaks on [?]. Maasika vili valmib [?]. Maasika istanduse rajamiseks on sobivaim aeg [?]
Näiteks: tema tegevus ärritab Mari ning see räägib kõigile, et Tiina on libahunt. Ehk minu arust Mari ärritub liiga kiiresti ja räägib valel hetkel sobimatut asja. 3. Tegevusaeg ja –koht I vaatus II vaatus III vaatus IV vaatus V vaatus Tegevuskoht Rehetarus. Metsas Metsatuka alla Rehetarus. Rehetarus, maasikal. Jaanitule ääres. Pähnipalus. Tegevuse aeg Talveõhtu. 10 aastat hiljem. Suvel jaaniõhtul. Suvel 4 päeva 5 aastat hiljem. (aasta, Toimub suvel pärast Talvine aastaaeg, kuu metsas. jaaniõhtut. hilisõhtu. jne)
Varakevadine korrastamine: •Jälgitakse, et madalamatesse kohtadessse ei jääks vesi püsima •Väljaläinud, haigete taimede asemele uued taimed •Lehtede riisumine Väetamine: •Nooremas kilemultšiga istandikus kasutatakse leheväetamist (1% väetise vesilahus – 10l vett:100g väetist) •Põhiväetised anda kas kevadel või kahes osas •Tilkniisutussüsteemi abil (veehoidla olemasolu) Istanduse hooldamine 1 Niisutamine põua ja öökülma vastu: •Maasikal on suurim veevajadus augustis – mullaniiskus ca 70% Tilkniisutus- ja vihmutussüsteemid •Külmakajustuste ennetamine •Õhutemperatuur kastmisel vähemalt +10º •Varahommik, hilisõhtu •Kindlasti mitte külm vesi Katteloori kasutamine Vihmutamine • Kui temperatuur langeb +1oC –ni. • Võib kaitsta -6...-8oC öökülma eest. Kui vihmutust panna ei saa, siis on öökülmaohtlikes paikades soovitatav kasvatada hilisemaid sorte, mis õitsevad hiljem.
2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb kartulil, tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt; 3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, maasikal, porgandil, rapsil jt kultuuridel botrytis haigused nagu okolaadilaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, ristikuvähk jne. GrowHow fungitsiidide valikust leiate: Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid Puhtimisvahendeid kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu. Puhtimisvahendid võivad olla ühetoimainelised, mõjudes spetsiifiliselt kas taimehaiguste
Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. Ploomipuu Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_ploomipuu Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Esineb alumise sigimikuga liikidel, näiteks sõstardel. Punane sõstar. Foto: https://www.viibergi.ee/tooted/45-punased-sostrad Koguvili on vili, mis areneb paljude emakatega õiest. Koguvili on näiteks maasikal ja vaarikal. Maasikas. Foto: http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=241 Vaarikas. Foto: http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=241 Liigitus ehituse järgi Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. Pihlakas. Foto: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/pihlakas-suure-vaega-vaartuslik- ravimtaim Õun. Foto: https://era.karismafood.ee/toode/oun-jonagold-red-prince-90/
Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Maasikas Fragaria Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond. Maasika perekonda kuulub umbes 20 liiki ning hulgaliselt hübriide ja kultivare. Ka tuntuim maasikas aedmaasikas on virgiinia ja tsiili maasika hübriid. Maasikaliikide eristamisel on oluline kindlaks määrata tema kromosoomide arv. Haploidsel maasikal on 7 kromosoomi, aga enamik maasikaliike on polüploidsed: mõned on diploidsed (2 komplekti ehk 14 kromosoomiga), mõned tetraploidsed (4 komplekti ehk 28 kromosoomiga), heksaploidsed (6 komplekti ehk 42 kromosoomiga), oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga). Üldreeglina on need liigid, millel rohkem kromosoome, vastupidavamad ning kasvatavad suuremad taimed suuremate marjadega.
oluliselt. Sobib dessertmarjaks. 6 3. Taime ehitus 3.1 Juurestik Joonis 1 Maasikas on rohtne maa-aluse varrega risoomiga püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga. 7 Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars õisikuga, mis pärast saagiaega sureb.
Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12. Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas (jämedamas). Lõikan ära ja söön, puhta osa ära. 13. Kimarlehisus (lk 67) Maasikal nt. pilti pole kuskil. Otsi inglise keeles netist. Maasikas jääb kängu. Lehed on imelikud ja väiksed. Ära hävitada, põletada. Lehed on kortsulised. Nakkusvabad istikud. Kahjuri- ja umbrohutõrje. Bakteri ja viirushaiguste tõrjeks hävitamine (nii ei ole vale öelda). Ära lõigata, hävitada ja vaadata, mis edasi toimub. 14. Kõrblaiksus (lk 68) Vaarikal. Vaarikate lõikamise korral lõigatakse
Seen talvitub nakatunud vartes, lehtedel. Suve kestel levib lülieostega. Tõrje: terve istutusmaterjal, vanad varred põletada, vältida tihedat taimestikku. Keemiline tõrje! o Vaarika kõrblaiksus talvitub seeneniidistikuna kahjustatud võrsetel ja varisenud lehtedel. Niiskel suvel kahjustus 80-90%. Tõrje: terve istutusmaterjal, vastupidavamad sordid, vältida tihedat taimestikku, keemiline tõrje. o Vaarika-helelaiksus o Hahkhallitus maasikal talvitub mullas paar aastat. Levikut soodustavad kaste ja vihmapiisad, tihe taimestik, hilisemad sordid. Tõrje: haiged marjad hävitada, pärast saagi koristamist varred maha lõigata ja põletada, keemiline tõrje. o Maasika-laikpõletik talvitub viljakehadel vanadel lehtedel. Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus
Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun.
toituvad elavate taimede kulul või surnud org. ainest · Seene vegetatiivkehaks on seeneniidistik e. mütseel, koosneb seeneniitidest e. hüüfidest · Strooma tihe hüüfide põimik, selles või selle pinnal tekivad seene paljunemisorganid · Neil on nii suguta paljunemine spooridega, kui ka suguline paljunemine gameetidega, mood. Viljastunud rakk e. sügoot, mis areneb edasi eosteks · Tõusmepõletikud (nt. levkoil, alpikannil, fütoftoroosid (nt. maasikal ja kartulil), ebajahukasted (nt. korvõielistel, sibulal), jahukasted, helelaiksused, kärntõbi puuviljadel, valgemädanikud, lendnõgilaadsed, kõvanõgilaadsed, roosteliselaadsed Bakterhaigused · E. bakterioosid (neid haigusi Eestis vähem kui seenhaigusi) · Neil puudub klorofüll ja nad elavad ainult valmis org.aine arvel. · On nii suguta (pooldumine) kui ka sugulisel teel paljunemist.
kitsarööpmeline raudtee. 60,7 km pidi valmima juba järgmisel aastal, kuid proovisõit sai teoks alles 1917. aastal ja tee polnud sõidukõlbulik veel 1918. aasta algulgi. Raudtee lookles kohati kui uss, jaamahooned paiknesid ajutistes barakkides. Türi jaam sõlmjaamana sai lääneidasuunalise ühenduse laiarööpmelise raudteega. Ajaleht Tallinna Post kirjutab 1937. aastal: «... sõideti 10 15 kilomeetrit tunnis. Polnud ime, et rongi meeskond Tamsalu ja Vajangu jaama vahel metsas maasikal ja vaarikal käis. Iga väiksemgi tõus annud vedurile tublisti tööd.» Uuendused 19201930ndatel aastatel 1926. aastal võeti kitsarööpmeline raudtee Eesti Raudteede Valitsuse süsteemi ja hakati selgitama tee olukorda. Türi alevivolikogu oli andnud jaamale 1923. aastal Türi nime Allenkülli ja Alliku asemel. Valitsuse kontroll näitas, et raudtee on aegunud ja kohati kriitilises seisus. TallinnViljandi
Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on 'Selva', mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust 'Selvaever'. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest. (Marjaraamat, 2006) 2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga. Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad. Metsmaasika kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Maasika seemned sisaldavad hiniinisarnast mõruainet fragariamiini, mis tekitab mõnel inimesele nahalöövet. Selle vältimiseks tuleb maasikaid süüa piima või koorega.
175 cm ja kaal oli 78 kg. Elukutselt oli ta autojuht. Tema huvialadeks olid maadlus,jäähoki ja kalandus. Kus te kasvasite ? Milline oli teie koduümbruskond ? Kellega te koos kasvasite ? Millega te lapsepõlves tegeliste? Lapsepõlve aastad möödusid Tallinnas, kõik suved ma veetsin Viljandimaal, Kuninga külas, vanaema ja vanaisa juures. Kasvasin koos teiste lastega, kes elasid lähikonnas. Lapsepõlv möödus mängides, ujudes, metsas maasikal ja vaarikal käies. Tegime ka põllutöid, karjatasime loomi ja kasvatasime ka jäneseid. Kus koolis / koolides te õppisite ? Kas te õppisite hästi või halvasti ? Millised olid teie lemmikõppeained ? Kes olid teie kehalise kasvatuse õpetajad; mitu kehalise kasvatuse tundi teil nädalas oli ja mida te tundides tegite ? Millega sisustasite te oma vaba aega ja millised olid teie harrastused ? Milliseid spordiüritusi koolis ja kooliväliselt toimus
Hind-79.6 eur/l 2015 Eesti Maaülikool Harilik hiirekõrv (Capsella busta-pastoris) Ennetatav Õige agroteehnika. Agrotehniline, Füüsika-mehaaniline Multsimine või kattematerial. Keemiline Goltix SC 700 Preparaadi vorm: suspensioonikontsentraat Toimeaine: metamitroon 700 g/l Herbitsiid lühiealiste kaheiduleheliste ja mõningate üheiduleheliste umbrohtude tõrjeks maasikal, suhkru-, sööda- ja punasel peedil. Kulunorm-4-5 l/ha, Veekulu: 200-400 l/ha. Kordus-1 Hind-34 eur/l Lontrel 300D Selektiivne tärkamisjärgselt kasutatav herbitsiid. Toimeaine - 300 g/l klopüraliidi Kulunorm-500 ml/ha – veekulu 500 l Kordus-1 Hind-190 eur/l Kultuur Maasikad Eelvili petersell Tehtavad Tõrjutavad Preparaadid ja Kg või liitri Tõrje Märkusi tööd objektid kulunor-mid hind ja hektari aeg/töötluste
punased, rohelised või marjad( punased, rohelised kollased või kollased sordid) roheline, õied kahvaturohelised, viljad punased punased marjad Roheline, õied lillakaspunased, viljad mustad mustad viljad roheline, valminud viljad valged või heleroosakad valged viljad lehed pealt tumerohelised, alt hallikasvalged, õied valged, vili punakasroosa dekoratiivsed on marjad maasikal esineb dekoratiivseid rippuvaid sorte, dekoratiivsed on roheline, õied valged, aedmaasikal valminud viljad valminult punased viljad, ka õied dekoratiivne tema roomav tumerohelised nahkjad vorm, nahkjad peenikesed lehed, marjad punased lehed ja punased marjad sügisel on lehed ilusad lehed rohelised, sügisel punased, dekoratiivsed on
võidi tähistada samahästi nekrutist põgenenut, kui ka röövlit või muud kuritegu sooritanud inimest. Alles hilisemal ajal sugenes sõna tähenduse selgelt halvustav tähendus. Metsal oli talurahva jaoks ka teatav lõõgastav funktsioon. Näiteks olid alates hiljemalt 19. sajandist üle Eesti küllalt laialt tavaks ühised pühapäevased marjul ja pähklil käimised.. Pühapäeviti läksid metsa ka noored. Enamasti liikusid poiste ja tüdrukute kambad eraldi. Sel kombel käidi näiteks maasikal ja pähklil. Nagu kirjeldatakse mälestuses, oli külalähedane mets neil päevil täis noorte kilkeid, naeru ja vastastikust aasimist. Enamasti oli talurahva marjul, pähklil ja seenel käikudel siiski ülekaalus asjalik pool. Vaesem osa küla elanikkonnast sai metsast tihti isegi päris olulist toidulisa. Mõnedele vanainimestele ja kehvikutele oli marjade korjamine ja müütamine ka oluline sissetuleku allikas. Kokkuvõte ja järeldusi
32. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Tüüpide näited. LIIGITUS TEKKIMISE PÕHJAL - Paljasvili - vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. - Rüüsvili - vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Esineb alumise sigimikuga liikidel, näiteks sõstardel. - Koguvili - vili, mis areneb paljude emakatega õiest. Koguvili on näiteks maasikal ja vaarikal LIIGITUS EHITUSE PÕHJAL - Õunvili - rüüsvili, mis areneb alumise sigimikuga õitest. Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. (õun, pirn, ebaküdoonia) - Luuvili - arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk
- Paljasvili - vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. - Rüüsvili - vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Esineb alumise sigimikuga liikidel, näiteks sõstardel. - Koguvili - vili, mis areneb paljude emakatega õiest. Koguvili on näiteks maasikal ja vaarikal. Liigitus ehituse põhjal - Õunvili - rüüsvili, mis areneb alumise sigimikuga õitest. Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. (õun, pirn, ebaküdoonia) - Luuvili - arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp
Maapealsed varred üheaastased, tõusvad, 30-90 cm kõrged. Liitlehed viie lehekesega, teravahambalise servaga; pealt rohelised, alt hallid. Õied suured, väheseõielistes õisikutes, kroonlehed tumepunased, tupplehed punase siseküljega; 57 selliseid õisi rohkem meie flooras ei leidu. Õitseb mai lõpust augustini. Õiepõhi suureneb viljudes ja moodustab koguvilja nagu maasikal, ainult et vili on kuiv. Osaviljad võivad kaua vees hõljuda. Paljuneb ka vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: meetaim, värvitaim annab lõngale punase värvuse. Kuna sisaldab rohkesti parkaineid, on olnud ravimiks kõhulahtisuse puhul, haavaravimiks, reuma ja põletike raviks. UBALEHT Menyanthes trifoliata; perekonna nimi tuleb kreekakeelsetest sõnadest menycin näitama, avastama, anthos õis; trifoliata (lad.k.) kolmeleheline.
annaabi.ee 
