Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Feministlik kirjandusteooria Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2
Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi. Mõnesid feminismi teoreetilisi põhimõtteid kriitiliselt hinnates võib jõuda arusaamisele, et neist lähtudes ei pruugi naised väljapääsuteed leida. Lea Rojola on järgmisi feminismi lähtekohti nimetanud lausa ummikusse viivatena. "Kui tahame ära kaotada erinevuse, ähvardab meid oht jõuda välja sellise võrdõiguslikkuse määratluseni, kus mõõdupuuks on edasi mees ja väärtustatud lähtek...
Sandra Jõgeva · Hariduskäik - EKA maal 2000 (BA) ja interdistsiplinaarsed kunstid 2002 (MA) · Skulptuur - installatsioon, performance, tekstipõhised etendused, dokumentalistika, kirjandus TEEMAD · kultuuri produktsiooni, tarbimise ringkäigu ning pop-maailma müütide lahkamine · allumise ja domineerimise vahekord, domineeriva naise positsioon · kriitika tänapäevaste kehaideaalide, naiste objektistamise aadressil · "Kunstnik kui keegi kes toob ühiskonna musta aluspesu avalikkuse ette ning muudab selle galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks" Hot Art Chatline, 2003 Kunstirühmitused · 2001 -- 2006 Avangard (Sandra Jõgeva, Margus Tamm) · 2003 -- 2006 Pink Punk (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Margus Tamm) · 2006 -- 2007 Pink Punk II (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet) · 2009 Art Container (Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Mai Sööt, Janno Bergmann, Kilian Ochs (Sa...
olemasolevaid fotosid. Nii pakiti sisse suur lõik (92903 rm) Austraalia rannikust. Tööd tegid 100 töölist ja 11 vabatahtlikku. Kanga alla jäi kahe ja poole km pikkune ja 25m kõrgune kaljune rannik. 1970. a. lõpus teostati järgmine pöörane idee ja tõmmati oranz kardin üle California maastiku. Sellele järgnesid Pariisi kaunima silla Pont Nauf sissepakkimine 1985.a., projekt "The Umbrellas" 1984-91 ja Berliini riigipäevahoone sissepakkimine 1995.a. 9. feministlik kunst Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Enne hiliseid 60ndaid oli enamikel naiskunstnikel raske läbi lüüa meestekeskes kunstimaailmas, neil oli tohutu püüe panna feministlik tähendus enda töösse või taodelda nö soo-vaba kunsti. Tihtipeale polnud esmapilgul vaadates aru saada, et teos oli naise tehtud. Feminism sai alguse 19
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see o...
Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais- ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt : bioloogiline- ja sotsiaalne sugu. Feministlik ideoloogia on mitmevormiline, see tähendab, et erinevad arusaamad feminismist küll ühtivad suurel määral, kuid siiski esineb ka erinevusi, peamiseks erinevuseks on arusaamad, kuidas ja milliste vahenditega neid eesmärke saavutada.
Test 9 analüüs 1. Analüüsi essee põhjal naiste ja meeste suhteid aastal 2050. Tee analüüsi põhjal vähemalt kaks järeldust. Mehed on jäänud ühiskonnas vajalikku tähelepanuta. Mehed on naistel põhiliselt vaid selleks, et pere luua ja järglasi saada. Ühiskond pooldab rohkem naisi kui mehi. Naised on riigiametis väga edukad võrreldes meestega. Mehed on võrreldes naistega vähemuses, nii kasvult kui ka arvult. Meeste suremus on samuti suurenenud. Naised ei pidutse enam koos meestega, vaid pigem omavahel ja mehed pidutsevad meestega Teksti põhjal saan väita, et naised vallutavad maa. „Naised on veninud paarimeetriteks, meeste keskmine kasv peatus umbes 1.80 juures". Naised ja mehed oleks nagu koha ära vahetanud. Saan järeldada, et meeste ja naiste suhted ei olnud päris head. Naised hakkasid Eestis võimust võtma ja surusid mehed alla. 2. Selgita essee põhjal,...
Teisel naiskongressil 1920 aastal olid peamisteks eesmärkideks naise vabanemine mehe eestkoste alt nii isiklikult kui ka majanduslikult, võrdsete õiguste saavutamine laste suhtes. Eesti iseseisvumisega said naised poliitilised õigused, mis viisid edasi feminismi teise perioodi. Edasi järgnes iseteadliku ja vastutusvõimelise naise rakendamine nii riiklikesse kui ka omavalitsusasutustesse. Iseseisvumise kaotamisega 1940. aastal soikus ka feministlik liikumine. Nõukogude perioodil ei omanud sugu tähtsust, kõik olid ühesugused seltsimehed. Naised töötasid ja teenisid ise elatist meestega võrdsetel ametipostidel, kuid töötasu suurus oli väiksem kui meestel. Selleaegsed naisorganisatsioonid olid direktiivselt ellu kutsutud ühendused, millel ei olnud sisu. Sellele vaatamata jõuti lääne feminisme edastada abordiõigusega, mis taastati 1955. aastal, mujal käis võitlus selle eest 1970. aastateni.
Poliitiline korrektsus Koostas: Daniel Vasetski 12d Mida tähendab poliitiline korrektsus? Poliitiline korrektsus on mõiste, mis tähistab mõtteviisi, keelepruuki ja poliitikaid, mis püüavad vältida vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid. Poliitilise korrektsuse teke 20. sajandi teine pool USAs Feministlik ja rassivastane liikumine Liberaalse vasakideoloogia mõjul Poliitiline korrektsus Konservatiivide vastasseis poliitilisele korrektsusele Ingliskeelse ja Skandinaavia kultuuriruumi mõjul jõudis ka Eestisse Näiteid poliitilise korrektsuse kohta Puuetega inimesed erivajadustega inimesed Neeger mustanahaline Gei homoseksuaal Veel näiteid ...
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P
kunsti gruppiga, ning oli kunstidirektor õpilas ajakirjas. Kus ta avaldas ka oma esimesed teosed. 1950-ndatel kogus ta kuulsust oma jalanõu reklaami joonistustega. Ning alustas ka samal aastal oma tööde avaldamisega See oli 1960-ndatel aastatel kui Warhol hakkas maalima ikoonilisi Ameerika objekte, nagu dollareid, seenepilvi, elektritoole, campbelli suppi kanne, koka pudeleid, ja ka kuulsuseid, nagu Marilyn Monroe ja Elvis Presley. 1968. aastal 3. Juunil radikaalne feministlik kirjanik Valerie Solanas lasi Warholi ja Mario Amayat, kes oli kunsti kriitik ja kuraator Warholi stuudios. Nii Warhol, kui Amayat pääsesid eluga. 4 1970-ndad olid vaiksed ajad Warholi jaoks. 1979 Warhol asutas New Yorgi kunstiakadeemia. Warhol on öelnud:,,ma armastan Los Angelest, ma armastan Hollywoodi, nad on nii ilusad, kõik on plastikust, aga ma armastan plastikut, ma tahan olla plastikust.” Warhol suri Manhattanil 6:32 hommikul 22
Beuysil "roheline revolutsioon" 1970ndatel. Sinine: Y.Klein ,,Sinine Veenus" Ei pea maalima modelle, vaid modellidega. Roheline: Joseph Beuys ,,7000 tamme" (tema peateos- istutas tammesid kõikjale üle maakera). 7. 1980ndate New Yorgi kunstinähtused. Postkolonialistliku teooria ja kunsti enesekehtestamine. Kuna dollar polnud seotud kullaga, krediitkaardi jõudmine massidesse, võlgu elamine kui elustiil. Popmuusika: Madonna eeskujul kasvab feministlik põlvkond naisi. East Village'i kunstikoloonia oli mõneti "kunstimull", mis lõhkes koos "börsimulliga" 1987. aastal East Village kunstikoloonia: Palju noori kunstnikke, kes tahtsid ruttu rikkaks saada. Grafiti, ekspressionism jms, kiiresti maalimine. Neokontseptualistlik kunst (kontseptualism ühendatud traditsiooniliste kunstitehnikatega, Duchampi mõju edasiarendus). 20. sajandi varasema kunsti kangelastest saavad 1980ndate ango-ameerika kontekstis antikangelased
· Samal ajal aitasid teadlased muuta paljude inimeste igapäevaelu paremaks ja mugavamaks, · Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel kasutada kultuurisaavutusi. · Raadio ja TV, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid tõid igast üritused kodusse. · Tekkisid erinevad moesuunad. · Meelelahutuste sissetulekud suurenesid ja inimesed hakkasid rohkem tegelema meelelahutusega. · 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine. · Naiste osa ühiskondlikus elus kasvas, kuid mõned ebavõrdsusega seotud probleemid on seotud tänapäevani. · Veel oli probleeme rassilise võrdsusega ja seksuaalmoraali küsimusega. Massikultuur · Tuli käibele mõiste "massikultuur." · See tähendab keskmise tarbija maitse vastavas kultuuris. · Hakati ka laialdaselt kasutama reklaami. · Hakati ka tegema tarbijate maitse järgi asju. · Tänu reklaamile levis see väga kiiresti.
Cynthia Enloe; Elisabeth Prügli PÕHIEELDUSED * Sooanalüüs- mis on soo mõju riigi ja julgeoleku mõistele; sugu- millised mehed ja naised peavad oleme, tüübid; välispoliitika juhid enamasti mehed; maailm toimub vastavalt mehelikult olemusele FEMINISTLIKU TEOORIA TÜÜBID *Liberaalne feminism- Sooanalüüs positivislikus raamistikus * Kriitiline feminism- materiaalsed tingimused, ideed ja institutsioonid (Robert Cox); maailma muutmine maailma mõistmise kaudu * Feministlik Konstruktivism- sots aspekt uuringutes (ideed soost mõjutavad globaalset poliitikat ning globaalne poliitika mõjutab ideid soost) * Feministlik postkontruktivism- keelelised konstruktsioonid; teadmise võimu omavaheline suhe (tekstianalüüs * Postkolonialismi feminism- kolonialismi domineeriv suhe (kuidas minevik mõjutas, kriitika, tegelikult pole naised igalpool samasugused- nt araabia) SUGU JA JULGEOLEK
eesoleval suurel ekraanil liigub virtuaalne linn, kus majad koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum Postmodernistliku või poststrukturalistliku filosoofia maailmapildis oli tubli annus nihilismi, ent eetikaks või positiivseks programmiks oli seni allasurutud ühiskonnakoosluste esiletoomine ja neile rohkema võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski reaalteaduste reeglite järgi (optika, füüsika, matemaatika), pidades niisugust kunsti sama universaalseks nagu on reaalteadusedki, siis postmodernistlik kunst lähtus pigem sotsiaalteadustest, antropoloogiast, etnograafiast jms, kuna sellist tausta esindasid need filosoofid. Seetõttu hakati varasemat modernistlikku kunsti, eriti abstraktsionismi vaatama 1980ndatel eriti
8.Mis vahe on performanc'il ja happening'il? Happening' i eesmärk on vaatajat sokeerida, pakkuda elamust, üllatust ning tekitada protesti. Vaatajate reaktsioonid omakorda mõjutavad edasise etenduse kulgu. Üldjuhul toimub happening vaid ühe korra. Performance on juba rohkem plaanipärasem, publik selles üldiselt väga ei osale ning etenduse sõnum peitub eelkõige tegevuses. Performance'i puhul saab välja tuua ka mitmeid alaliike: näiteks võib etendus olla poliitiline, feministlik, koreograafiline jne. 9.Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Nimeta kunstnikud ja nende teosed. - Linlikud teemad. Jahedus, objektiivsus, ühiskonnakriitilisus. - Richard Estes: "Telefoniputkad", "Grant's", "Circus Drive-in", "Kentucky Fried Chicken" - Ralph Goings: "Blue table Cloth", "McDonald's Pickup", "Flowered Table Top" - Robert Cottingham: "Lynn's portale", "One Way", "American Alphabet" - Chuck Close: "Self-portriat", "Leslie", "Mark" 10
Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seoseid. 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Lugeja garanteerib selle, et tekst hakkab tähendust omama. Lugemist mõjutavad lugeja elukogemus, kultuurikogemus,
dekonstruktiivset meetodit ümbritseb keerulisuse ja arusaamatuse aura. Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960. aastatel ning leiab mitmesuguseid edasiarendusi järgnevatel kümnenditel. Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva. Postkolonialistlik kriitika postkolonialismi mõiste ja erinevate maade vastavasisulise
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et
See kajastub ka sotsioloogias kui teaduslikus süsteemis, seda enam et ühiskonnauurijate seas on mehed alati olnud valdavas ülekaalus. Niivõrd olulisele inimesi eristavale tunnusele nagu sugu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud, ning sageli on laiendatud järeldusi, mis olid tehtud ainult meestest koosneva valimi uurimise alusel, kogu populatsioonile. Järelikult on tekkinud vajadus sotsioloogia revideerimise järele soolõhisest vaatepunktist, mida feministlik perspektiiv ongi oma peamiseks eesmärgiks seadnud. Feministliku perspektiivi esindajad on revideerinud kõiki sotsioloogia harusid, avastades soolise diskriminatsiooni fakte ning selgitades nende põhjusi. Need uurijad usuvad, et soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise. 8 Naiste õigused valimistel Kogu feminism sai alguse selleks, et naistele võidelda valimisõigus. Esimese riigina maailmas
3 Globaalprobleemi 1) Globaalne soojenemine Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuooneefekti suurenemist. Kahjuks on aga erinevaid statistikaid vaadates Eesti olukord teps mitte kiiduväärt süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagi...
mul pikka aega soov minna edasi õppima kriminoloogiat. Artikli teemaks on kuritegevus erinevate sugude poolt, eriti pööratakse tähelepanu naiste poolt sooritatud seadusrikkumistele ning kuidas on nende arv aastatega muutunud. Alustades eelmisest soo ja kuritegevuse ülevaatest, mis ilmus iga-aastases sotsioloogia ülevaates (1996), uurib autor arenguid selle teema traditsioonilisemates käsitlustes (soo suhtarvu probleem ja probleemi teoreetiline üldistus), elutee uurimus ja feministlik uurimus (soolised teekonnad, sooline kuritegevus ja soolised elud). See ülevaade märgib tähtsamad teadmised, mis on tekkinud sugude ja kuritegude seoselistes uuringutes. See sisaldab seadusrikkumiste konteksti, emotsioonidest tingitud kuritegevust ja identiteedi teooriat. Samuti uuritakse perekonna ja naabrite mõju kuritegevuse ulatusele ning kuidas erineb mõju olenevalt isiku soost. Autor kasutas uuringu teostamiseks artiklite kogumise meetodit ning nende analüüsimist.
näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja kuidas suurem feministlik liikumine üldiselt sellele rohkem kaasa aitaks. Sooline palgalõhe ja diskrimineerimine tööturul Olenemata tõsiasjast, et Eesti on saanud luua ja teostada oma iseseisvust ja uue riigi demokraatia väärtusi veerand sajandit. Leidub sellest hoolimata meie riigis nähtus, kus naiste ja meeste vahel toimub tuntav diskrimineerimine. Väidet, tõendab ka tõsiasi, et Eesti on siiani viimaste Euroopa Liidu andmete kohaselt esirinnas soolise palgalõhe küsimusel rekordkõrge.
mängu kaotuses või võidus, vaid see on struktureeritud läbi erinevate sotsiaalsete teadmiste. Ükski mängija pole võimust ilma jäetud, ning võim on pigem produktiivne kui distributiivne. Seal, kus on võim, leidub ka vastupanu (Humm 1995: 194195). Arvamusi on mitmeid, ent oluliseks peetakse ka üldist meeste võimu naiste keha ja seksuaalsuse üle. Sõltuvalt kontekstist võiks mõiste oppression vasteks pakkuda ka termini ,,äng", millega feministlik diskursus tihedalt opereerib, kuid kas selline märgi asendamine teisega oleks põhjendatud. Küllap oleks see sama hea kui tõlkida meditsiini ajakirjas pulmonoloog pulmavanaks. Võib-olla kõige enam levinud on terminite sex ja gender käsitlus. ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) tõlgendab mõistet sex kui isiku bioloogiat, vastavalt anatoomilisusele, kas emane või isane. On öeldud, et sugupoole
Kunstniku iseloom on tormikas, aina otsides viise enda täiendamiseks ning väljendamiseks. See on nagu näide inimesest, kes on oma elu õigesti elanud. Kunstnik on põhimõttekindel ning teab oma piire, kuid ei karda tundmatut avastada, ning kelle avastamishimu ning kirg oma töö vastu on temast maha jätnud küllusliku pärandi. Kasutatud kirjandus: Karin Luts - Konfliktid ja pihtimused. 2005 Karin Luts- Eesti esimene feministlik kunstnik. Ants Juske. (Eesti Päevaleht. 2008) Karin Luts kodus tagasi. Heie Treier. (Eesti Ekspress. 2004)
Unistuseed, unenäod, maagia, müstika
Dejavu tune
Sisemine valgus
Kirjutamine tulevastele põlvedele
Esindajad :
Francois René de Chateaubriand – kristlus on kõige inimlikum,
vabanem, kunsti sõbralikum, inpireeriv; kurbus ja raskemeelsus,
metsateema, lapsepõlv, muusad
Alphonse de Lamartine - Harmooniad
Alfred de Vigny – Chatterton
George Sand – Indiana – pealkirjad enamasti naiste nimed, feministlik
kirjandus
Alfred de Musset – romantiline poeet, uskus inspiratsiooni
Victor Hugo – Les Miserables- Mees, kes naerab – eksoteermimine,
loodus lüürika, Gavroche
Percy Bysshe Shelley – Islami ülestõus
Prosper Mérimée – Carmen – romantismist realismi poole
Realistlik stiil ja teemad (tähtsamad esindajad ja nende
eripärad)
Tunnused:
Ilma liialduse, ilustuseta
Sotsiaalsus
on mingi otsustuskeskkonna loomine. Materjaliks on avalik huvi: poliitika on küsimused, mis puudutavad kõiki ühiskonnaliikmeid. Poliitika tegeleb avalike asjadega: Küsimustega, mis puudutavad inimeste ühist toimummisruumi, ühiseid eesmärke-avalikku sfääri. Ühiskondliku lepingu teooria: inimesed loovad selliste küs. lahendamiseks riirgi(võimu). kuhu tõmmata avaliku ja erasfääri piirid? Marksistlik ja feministlik kriitika: erasfäär mõjutab võimet osaleda avalikkussfääris, avalikkusfääri avatus ilma võrdsuseta erasfääris (olgu siis rahajaotus või soorollid ja kodutööd) on illusioon. VAIDLUSVÕIMALUS JA POLIITIKA Poliitikaga siduma,poliitiliseks tegema. Põhimõtteliste
oma teksti? 1960ndatel retseptsiooniteooriad Fookus lugemisprotsessil Tekste on sama palju kui on lugejaid Iga lugeja loob oma teose Lugemist mõjutavad ootused Uuriti kuidas ja miks mingit teksti loetakse, lugemispraktikad Kuidas tekst haakub kirjanduse peavooludega, mida selles oluliseks peetakse Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsism ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Kirjanduslugu Paigutatakse tekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (ka laiemasse kultuurilisse, ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse)
funktsioone. 4. Iseloomusta ühte mikrosotsiaalset teooriat. Mikrosotsiaalne teooria vaatleb inimkäitumise igapäevaseid akte, eesmärgiga teha nende kõrval üldistusi suuremate struktuuride kohta. Need teooriad lähtuvad kõik inimestevahelisest vastasmõjust. Dramaturgilise lähenemise korral vaadeldakse vastasmõju kui lühikesi teatrietendusi, püütakse teistega manipuleerida. In. mängivad erinevaid rolle, sest liiguvad päeva jooksul ühest keskkonnast teise. 5. Feministlik sotsioloogia. ... väidab, et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna meessoost valgenahaline keskklassi esindaja. Naisi ja nende arvamusti ei arvestata. Kui naised ei nõustu sellega, siis arvavad mehed, et tegemist on moraalse või vaimse hälbega. Naised peavad selle teooria vastu võitlema igati. ... väidab, et kogu ühiskonnasuhete ülesehitus on läbi aegade olnud patriarhaalne. Soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda
Ta tugevdas ka rahvatervishoiu süsteemi, kuid 1994. aastal sai see reform hävitava löögi osaliseks. Clintoni toetajate arvates oli Clintoni tegevus ajalooliselt kujunenud vaesuse, rassilise ebaõigluse ja soolise ebavõrdsuse vastu võitlmisel ja lahendite otsimisel kiiduväärt. Kuid samas äratas iga tema poliitiline samm moraali ja soolise käitumise valdkonnas pahameelt, mis oli kasvanud 1960ndatest saadik. Konservatiividest oponendid leidsid, et Clintoni ideaalriigis võidutses feministlik ja meestevastane moraal, mis eitas kõiki rahvuslikke ja sõjalisi väärtusi, mis olid Ameerikast suurriigi teinud. Kultuurisõda esindas kõige paremini presidendi naine Hillary Rodham Clinton, kelles kehastus agressiivne feministlik ja emalik ühiskond. Oma osa mängisid ka rassiprobleemid, eriti tasakaalupoliitika affirmative action jätkamine, mis sundis Clintoni vastaseid oma ridu koondama. 1994. aasta Kongressi valimistel saavutasid vabariiklased
süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma
irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministlik kirjanik. Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan ,,Dalloway". ,, Tuletorni juurde ,, seda peetakse tema esindusteoseks. James Joyce ( 1882-1941 ) Sündis 2.veebruar 1882 ja suri 13.jaanuaril 1941. Pärit vaesest perest. Sündis Dublinis. Enamus elust elas Pariisis. Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene
peetakse) Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu
tolleagsetest poliitukutest ja ettevõtjaqtest. sellele järgnesid lühikeste vaheagadega neli psühholoogilis-sotsiaalse suunitlusega teost, mis moodustasid selgepiirilise etapi ibseni loominus: "ühiskonna toed"1877, "nukumaja" 1879, "kummitused" 1881 ja "rahva vanlane" 1882. ibsen oli XIX sajandi esimesi kirjan ikke, kes nii jõuliselt ja julgelt näitas naise õiglusetut seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil
Lisaks mässumeelsetele noortele tekkis 1960. aastatel USAs teisigi liikumisi. Mustanahaliste liikumine nõudis mustanahalistele seaduslikult võrdseid õigusi teiste kodanikega. Mustanahaliste liikumist juhtis Martin Luther King, kes mõrvati 1968. aastal rassistide poolt. Tapmisest hoolimata õnnestus tal saavutada oma eesmärk- mustad said võrdsed õigused valgetega. Ning M.L. Kingi tapmine näitas, kuivõrd tõsine probleem on rassism USA-s. 6. Feministlik liikumine 1960. aastatel. Kui varem oli levinud arusaam, et naiste koht on kodus pliidi taga ning nad ei tohiks olla seotud poliitikasse, siis 1960. aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan
tõusnud ning pea 40 keelde jõudnud kirjanikuga. Ta alustas kirjanduslikku karjääri luuletajana, kellelt on praeguseks ilmunud 9 luulekogu, (eesti k. "Moondatute laulud" 2003). Kuulsaks on ta aga saanud eelkõige oma romaanidega, mis on võitnud mitmeid kirjanduspreemiaid ja esitatud ka briti prestiizikamale, Bookeri auhinnale. Enamik tema teoste sisu on feministliku sisuga ja räägivad naiste ning meeste ebavõrdsusest või naiste rasketest kastumustest ja elust. Taoline feministlik ulmekirjandus on oma populaarsuse saavutanud just erinevate naisteorganisatsioonide poolt, kuid lugejate hulgas on ka tavalisi naisi ning mehi. Tuntumad teosed: · ,,Tantsutüdrukud" (jutustused, 1987), · ,,Teenijanna lugu" (romaan, 1993), · ,,Orüks ja Ruik" (romaan, 2004), · ,,Penelopeia" (romaan, 2006), · ,,Ebakõlad" (romaan, 2008) (http://www.arileht.ee/artikkel/273270) (http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=650)
12. Naiskirjanduse eripära ja näited eesti nüüdisproosast (M. Kangro, Elo Vee, K. Kaldmaa jt) Naiskirjutuse aluseks on naiste kogemus kehast ja seksuaalsusest, mis ei ole vahendatud meeste ega patriarhaadi kaudu. Naiselik "kirjutus" on voolav ja väldib igasugust kindlalt paika pandud vormi, kuju, ideed või mõistet. Naiskogemust väljendav ilukirjadus (naise ,,hääl" kirjanduslikus tekstis, narratiiv, kujundid, stiil, detailid, emotsionaalsus). Feministlik kirjandus tematiseerib naise sotsiaalset ja soolist tõrjutust, naise stereotüüpide ja müütide ümbertöötlemine ja naissubjektsuse tugevnemist 90ndatel. 00ndate lõpu otsas suureneb naisprosaistide hulk. Väga eriline ja jõuline vaade on tihtipeale sooperspektiivi võimendades nende tekstides. Viimase 3-4a jooksul vallutanud algupärase krimikirjanduse valdkonna. Elo Viiding jõuline soostereotüüpide kriitika. Püha Maama (2008). Kestmine (2011)
Teooria ütleb aga et võib olla põhjuseks see et mehed peavad naisi viletsaks ja väetiks keda tuleb abistada muidu ei tule nad elus toime.Eesmärgiks on leida peidetud peegelid mida me igapäevaelus ei pane üldse tähele. UUED LÄHENEMISED: need on hüljanud positivismist ja väidavad et sotsioloogiat tuleb kasutada vahendina inimeste elu parandamisel nt humanistlik sotsioloogia väidab et tähelepanud tuleb pöörata just tõrjututele et ei oleks ebavõrdsust. Feministlik sotsioloogia väidab et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna valgenahaline meessoost keskklassi esindaja. Seda maailmavaadet surutakse naistele peale ning naised ei ole nõus siis olevat tegemist kas moraalse või vaimse hälbega. Sotsiaalse tegevuse kultuurline kontekst. Kultuuri kirjeldamine. Inimesest saab täisväärtuslik ühisk.liige siis kui ta omandab kultuuri.Kultuuri on raske defineerida või määratleda.Kultuuriks nim
” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega jt meetodid. kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas
teadusele iseloomulikke tunnuseid mehelikena ning subjektiivsust, tundeid ja loodust käsitletakse kui naiselikke tunnuseid.1 (Keller 2001.19) 2. Feminism kui ideoloogia Ideoloogiaks nimetaksin sellist ideede, põhimõtete ja praktilise tegevuse süsteemi, millest lähtuvalt inimesed oma poliitilisi, majanduslikke või õiguslikke huvisid silmas pidades teadlikult osalevad või sekkuvad poliitikasse ja riigi juhtimisse. Feministlik ideoloogia väidab, et naised on süstemaatilise rõhumise objektiks meeste poolt, kuid vaatamata meeste ja naiste erinevusele ei tohiks naisi ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Seejuures lisaks mees- ja naissoole eristab feminism oma käsitlustes sugu ka teises kontekstis - bioloogilist sugu (sex), mis avaldub rohkem indiviidi tasandil, ja sotsiaalset sugu (gender), mis avaldub naise suhetes ühiskonnaga. Feministlikul ideoloogial on palju eri
tööjõuturu küsimustes · Aidata klientidel mõista ja avada nende jaoks peresuhete kaudu laiemaid sotsiaalseid konflikte ja vastuolusid, eriti koos eakate inimestega analüüsides töölisklassi kogemusi kogukonnas saavutamaks omaenese seisukoht kogemuste suhtes, mis on neid praeguse olukorrani viinud. Eakate isolatsiooni vältimine on oluline Radikaalse sotsiaaltöö suunast on välja kasvanud ka feministlik sotsiaaltöö, kus väidetakse, et sotsiaaltöö rõhuasetus perekonna traditsioonilisele käsitlusele viib naise rõhumisele. Feministlik sotsiaaltöö on teraapia ja abi, mida tavaliselt annavad naised teistele naistele ja selle eesmärgiks on uurida ja kõrvaldada rõhumine, mis tuleneb ühiskonnas valitsevast seksismist, andes nõnda klientidele suurema vabaduse ja kontrolli oma elu üle, võimaluse isiklikuks arenguks ja kasvuks. Pikemas perspektiivis on selle
alaväärtuslikeks ja otsisid võimalusi, kuidas kaasata naisiliberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskondlikku ideaali.W arvates saavad naised täisväärtuslikeks inimesteks/kodanikeks vaid siis, kui neile on tagatud juurdepääs haridusele ja avalikule tegevusele.Sama ideed toetas oma kirjutistes ka John Stuard Mill, kes ütles,et naiste ja meeste vahel ei ole olemuslikku erinevust ning neised on intellektuaalselt ja moraalselt meestega võrdsed. Sufrazettid- feministlik liikumine 19.saj lõpul ja 20. saj algul- esimese laine feministid.Eesmärgiks oli tagada naistele valimisõigus ja osaleda meestega võrdväärsena avalikus sfääris, hiljem ka õigus kontrollida oma keha ja seksuaalsust. 1960.aastatel tekkinud angloameerika feminismi teine laine lähtus üldiselt samadest liberaalfeministlikest seisukohtadest, kuid pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka kogu ühiskonnakorralduse mehekesksusele.Teise laine feministlik
Seda tegevust iseloomustavad kaks operatsiooni : a) jagamine/jaotamine ning b) montaazh. Samal aastal ilmub teinegi tähelepanuväärne artikkel "Kaks kriitikat". Barthes vastandab kahte : ülikoolide, positivistlik, deterministlik kriitika. Põhitegevuseks on siin allikate/põhjuste otsimine väljaspool teksti. Vale lähenemine. interpretatsioon, immanentne, "ideoloogiline" (marksistlik, feministlik, eksistents., fenomenoloogiline jmt). Selline lähenemine tunneb naudingut teksti küllasusest. 1966 "Kriitika ja tõde". Barthes'i arvates pole "tõde" mitte välistes tingimustes, mis viisid teksti loomisele, vaid "tõde" tuleb otsida tekstist endast, tema tähendusest. Kirjandusteost võib vaadelda kui funktsioneerivat mehhanismi ja sel juhul uurib teda kirjandusteadus, kirjandusvormi
· erootiline kavatsus religioosne kavatsus II Esteetilise kunstiteooria kriitika 1. Mitte-esteetiline kunst 2. Esteetiline mitte-kunst 1. Mitte-esteetiline kunst Leidub kunstiteoseid millel pole E-kogemuse esile 11 kutsumise ambitsiooni (Carroll, Binkley, jt): 1) Kontseptuaalne kunst: Kunstiteos peab kandma sügavat vaimset väärtust Kosuth One and Three Chairs, Duchamp L. H. O. O. Q. 2) Poliitiline kunst: · Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia) · Uus-guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks! · Järelikult: EKD (esteetiline kunstiteooria) liiga kitsas: 2. Esteetiline mitte-kunst · Leidub "asju" mille loomisel mängib olulist rolli ka E kogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst. 1. Autod 2. Kujundujumine 3. Iluvõimlemise lindiharjutus · Järelikult: EKD on liiga avar teeb kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll 1999) III Historistlik kunstiteooria
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärt...
peategelased, suunatud meessoost lugejale) * kirjanduse hindamine: traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtteviis Fem. Kirjandusteooria arengujooni. Algselt uuriti naistegelaste kujutamist kirjandusteostes, võimusuhete kujutamist, meeskriitikute suhtumist naiste loomingusse. Hilisemal ajajärgul liikus fookus naiskirjanduse uurimisele. Vaadeldi, kuidas on kirjandustekstides soolisust markeeritud, milline on soolisuse roll kirjanduses üldse. Mida uurib kirjanduses feministlik kirjandusuurija (küsimused, vt. viimane slaid). *kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev? *kas ja mille poolest erinevad erinevate naiskirjanike teosed üksteisest? *milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalsuse sotsiaal-kultuurilises tähenduses? *milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika, kas ja kuidas on need sooliselt markeeritud? Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad
orjadega. Selle kõige tulemusena hakkasid naised sagedamini tulema välja feministlike kirjutistega ning töötama just neis valdkondades, mis olid seni nende tegevusalaks olnud ka koduses miljöös. Edaspidi sai naiste osalemine sotsiaalses ja poliitilises elus avalikkuse huviobjektiks kogu poliitikas – kaasa arvatud valimis- ja hääletusõigus ning õigus osutuda valituks parlamenti. • Teise laine feminism on peamiselt 1960-1970 aastatel toimunud feministlik liikumine, mil feministid jaotusid vastavalt oma poliitilistele vaadetele. Osa feminist kogesid edutut võitlust võrdse palga eest ja soolise diskrimineerimise eest ning teisalt kogeti, et naisliikumise naised leidsid end igal pool ja igal tasemel mängimas teisejärgulist rolli ning kui algul arvati tegu olevat personaalsete probleemidega, siis tasapisi hakkas selgus, et probleemid on hoopiski sotsiaalset ja poliitilist laadi.
Kas sellisena kujutatud nähtused toetavad või õõnestavad sotsiaalset/majanduslikku ideoloogiat? Kuidas on tegelane ühiskonnas võõrandatud? Kuidas kujutatakse teoses klassivõitlust? Kuidas nähtub teoses vajadus kujundada ühiskonda ümber, muuta maailmas? E. Vilde „Külmale maale“ H. Leberechti „Valgus Koordis“ 3. Feministlik või soouurimuslik meetod Kuidas defineeritakse tekstis mõisteid „naine“ ja „naiselik“? Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis, tema väärtus kultuuris? Kas selline kujutuslaad toetav või õõnestab neid norme ja väärtusi? Kuidas kujutatakse naise keha ja kehaga seotud emotsioone?
välja tuua selle asja idee platonlikus võtmes (metafüüsiline argument). 2. Esteetilise hoiaku moraalsel õigustamisel eristatakse konsekventsiaalset ja kontseptuaalset viisi. Konsekventsiaalne väidab, et esteetilise hoiaku sagedasel sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed (näiteks on inimesed vähem egotsentrilised ja dogmaatilised). Kontseptuaalse argumendi järgi on huvitu (omakasupüüdmatu) ja pühendunult vaagiv hoiak moraalselt positiivselt laetud. 3. Feministlik kriitika väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustav objektiivsuse taotlus on külm ja maskuliinne. Feminiinne hoiak püüab vastandina objektiga samastuda ja on emotsionaalne lähenemine. 4. Esteetilise hoiaku hedoonilise õigustamise teooria järgi on objekti nautimise taotlus üheks esteetilise hoiaku tingimuseks. Usutakse, et kunstiteose üle mõtisklemine toob kaasa rahulolu ja heameelt. 5. Esteetilise hoiaku kunstimõistelise õigustamise järgi on kunst olemuslikult
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
