Kolm käitumisviisi Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne......................................................................................
Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine). Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida).
(2 p) Mõelge läbi, millal ja kuidas te lapsega ebasoovitavast käitumisest räägite. Milline aeg on sobilik arvestades teisi tegevusi? Oluline on, et nii laps kui ka õpetaja arutaksid ebasobiva ja sobiva käitumise üle, kui mõlemal on selleks piisavalt rahulik meeleolu. Oluline on, et teie näoilme, hääletoon, kehakeel ning sõnastus kõik toetaksid lapse soovi õppida uut sobilikku käitumisviisi. Millal ja kuidas te igapäevaste tegevuste käigus lapsele soovitavat käitumist meelde tuletate? Meeldetuletuses peate osutama konkreetsele käitumisviisile, mida te just sellel hetkel lapselt ootate. Kuidas te hoiate alal lapse motivatsiooni uut käitumisviisi omandada ja rakendada? Pange ka motiveerimise kava täpselt paika. Arvestage lapse eripära ja oma võimalusi. Kes on tugikava täitmisse kaasatud ja mis ülesanded neil on
Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 2. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine). Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede
Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine). Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid
K.Kull Veebruar 2011 Mis on suhtlemis- situatsioon? Meeltega tajutav osa keskkonnast, millele inimene annab oma subjektiivse hinnangu Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista! Oma elu korraldamiseks on kaks võimalust: 1.Korraldan oma elu ise või... 2.Lasen teistel oma elu korraldada Selline põhimõte paneb paika ka selle, millise käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Mõjutamine Inimese käituminealgab juba saab alguse temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse
ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metafüüsika) 4) Mis on inimene?(antropoloogia) 4) Mis on loogika ning milliste probleemidega tegeleb loogika? Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selleni jõuame. Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria
Eneseanalüüs Kursuse läbides olen õppinud ennast paremini tundma ja samuti õppinud oma käitumist analüüsima. Pärast praktikumi lõppu on paljugi muutunud. Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud. Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine:
osalejate arvu , sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile ,kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ka ilmekalt valimisaktiivsuses: 2009 aasta Europarlamendi valmistel andis oma hääle 90. 39 % valmisõiguslikest kodanikest. Kuid minu arvates on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu . Inimestel peaks ju olema vabadus valida, millest ta huvitub või millist käitumisviisi õigeks peab ja riik ei tohiks sekkuda inimeste otsustesse. Kui valmistel osalemine oleks kohustuslik , siis oleks valmisaktiivsus kindlasti kõrgem ning seega võimusfäärides esindatud suurema hulga inimeste arvamus, kuid ma leian ,et valmistel osalemine kohustuslikuks muutmine ei ole õige tee selle saavutamiseks, sest see tooks kaasa inimeste ühe põhiõiguse, valmikuvabduse, piiramise. Valimisaktiivsus peaks kasvama selle najal , et
üksteist suhtlemise kaudu. Mikrogrupp – ehk väikses grupis on liikmete arvu tõttu kõigil grupiliikmetel võimalik üksteisega vahetult suhelda Makrogrupp – ehk suureks grupiks peetakse gruppi mille liikmete arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline Esmane grupp – liikmete vahel on emotsinaalne lähedus Teisene grupp – inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud Norm – õpitav ja järgitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konkreetses olukorras Lapse õigused – Õigus elule ja arengule , võrdne õigus saada abi ja hooldust, õigus privaatsusele Lapse kohustused – Peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, peab aitama oma abivajajaid vanemaid, koolikohustus Roll – jagatud ootused inimese käitumise kohta Grupi survele vastu seismine – enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kindlaks jäämine
müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. • Mis on Raamatupidamise seaduse eesmärk? * Seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. • Leia tsiviilseadustiku üldosa seadusest säte tsiviilõiguse allikate kohta – millised need on? * Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus? * Vanemahüvitise seadus. • Loetle Eestis kehtivaid maksuseadusi (vähemalt 3)! Kas krediidiasutuste seadus reguleerib tellerite töötingimusi pangas? Kas Eesti Pank on kr.asutus
(3: 92) 6 Operantne tingimine on siiski omane vaid kõrgemalt arenenud organismidele. Näiteks on kalade puhul raske saavutada seda, et nad õpiksid karistuse abil. (3: 93) 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine Mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude kaudu. Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka niiöelda kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku
inimkäitumist seletav teooria. Tema sihiks oli vabastada psühholoogia kahtlase ja kontrollimatu ,,subjektiivse teadvuse" mõistega opereerimisest ja mis tahes viidetest desifreerimatule ,,psüühele". Tema meelest on paljude meeleseisundite eristamisest ja defineerimisest tähtsam fikseerida võimalikult täpselt, usaldusväärselt ja ulatuslikult säärased välist. Iga liiki situatsioon kutsub esile ja kinnistab ise laadi käitumisviisi. Inimeste individuaalsed reaktsioonid olenevad aga täielikult varasematest kogemustest ja geneetilisest taustast. Siinkohal on huvitav märkida, et Skinneri õpetusel on mõndagi ühist... budismiga, milles samuti eitatakse mina kui isiksuse põhikvaliteedi püsiolemust nin rõhutatakse eluliste valikute ja käitumise olukorrast tingitud tagapõhja. ,,Tahtevabadus on vaid etikett, millega me tähistame käitumist, mille loomust ja põhjusi me ei tea"
Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud
Jalus oli omakorda ühendatud seadmega, mis reageeris vajutamise arvule ning tihedusele. See andis võimaluse tasustada rotti toiduga erinevate graafikute alusel. Nii sai Skinner uurida õppimist erinevates tingimustes, näiteks varieerides tasustamist eri viisidel sai ta vaadata, milline tasustamisviis suurendab ja milline vähendab soovitud käitumist. [3] Skinner tõi välja, et üks õppimise olulisemaid punkte on tasustamine. Õpitu kinnistub kõige paremini, kui pärast õiget käitumisviisi tasustatakse õppijat teatud keskmise sagedusega, kuid juhuslikult muutuva intervalliga. Ehk tahetakse õppijas äratada huvi ja ootus, et ta võib tasu saada, kuid ei tea millal ning tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. [3] Välja kujunenud reaktsioone saab kas kinnistada või kustutada. Õppimise käigus sooritatud reaktsioonile järgnevat tulemit nimetatakse kinnistamiseks, kuna see fikseerib kindla käitumisviisi eelistuse
leian, et see nn krokodill kardab avaldada oma arvamust ning ta tahabki end mitte olulisena tunda, kardab karistada saada või siis on tal mingisugune muu hirm, mille pärast ta ei saa olla see, kes ta tegelikult on. Kuidas sa siis tead, et inimene on see nn krokodill või ongi ta loomult vaikne inimene? Seda sa ise ennem ei teagi kui sa pole teda teises seltskonnas teiste inimestega näinud. Seda teab iga inimene ise, et kas ta on krokodill või vaikne inimene. Krokodillidel on kaks käitumisviisi. Üks on see kui ta on endale tuttavate inimestega vaba ja ütleb, mida mõtleb ja teine käitumine on see, kui ta hoiab end tagasi ja vaikib. On mitmeid põhjusi, miks nn krokodill on vaikses vees kuigi ta võiks seal mitte olla. Lõppudelõpuks on inimene see, kes ta ise soovib olla! Kristine Vilja Tartu Kesklinna Kool 9.b
õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne Sotsiaalset õppimist iseloomustavad: 1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4
Kuuekümendatel eksisteeris rühm inimesi, kes ei hoolinud rahast või materialismist, vaid nende jaoks olid esikohal vaimsed väärtused - hipid. Protestiks elasid nad vaid hetkes ning väitsid, et nende eluviisid ja mõndade puhul ka narkootikumide tarbimine ei ole võrreldav ühiskonna kasumijahiga. Kuigi ühiskonnas võeti nende vastu halvustav hoiak, ei hoolinud nad sellest. Nad elasid selle nimel, mida nende süda tõeliselt ihkas, milleks oli tavaliselt vabadus, rahu ja armastus. Sellist käitumisviisi tänapäeva maailmast leida on väga keeruline ülesanne. Mõni tänapäeva inimene ei oska unistadagi sellisest elust, kus poleks piiranguid ja käitumine alluks oma tunnetele. Tänapäeva inimesed on jätnud vaimsed väärtused tahaplaanile ja tõstnud materiaalse heaolu esmaseks. See võib olla põhjustatud sellest, et tänapäeva arenenud ühiskonnas on inimestel palju suuremad võimalused kui kuuekümnendatel. Samuti on kultuurielu kõvasti mõjutanud
inimesel ennast turvalisemalt tunda. Tagajärg • Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine. Kehtestav käitumine • Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese enda kui ka teiste inimeste mõtted, tunded ja vajadused. • Sellise käitumisviisi rakendamine võimaldab inimesel jääda iseendaks, olla siiras ja säilitada eneseväärikust. Kehtestav käitumine • Kehtestamine soodustab ka soojade ja lähedaste suhete kujunemist, sest inimesel ei ole vaja tegeleda enda kaitsmise või teiste ründamisega ja enda negatiivsete tunnete kontrollimisega. • Kuid võimalik negatiivne tulemus kehtestamisel tuleneb siirusest, oma mõtete vahetust avaldamisest. • Inimese elu koosneb väga erinevatest
kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Vikitimiseerimine: normaalseks saab ühes grupis agresiivsus teatud liikmete vastu. Ohvrid- eripäraga vt STIGMA ja ründajad liidrid. Ohver hakkab pika aja peale pidama normaalseks olukorraks. Ta arvab, et need on põhjendatud olukorrad!. Käitumisviisi: leppimine, edasisuunamine, grupi vahetumineu
islamistlik traditsioon põhjustavad üksteisest selgesti eristuvate väärtussüsteemidega püsivate kultuuritsoonide kujunemist. Üks tänapäeva tuntumaid väärtusteuurijaid Ronald Ingelharti arvates on väärtuste kujunemisel olulise tähtsusega mitmesugused ühiskondlikud mõjurid, nagu näiteks majanduslik heaolu, mida saab mõõta rahvusliku koguprodukti kaudu, ka usaldus ja religioossus. Väärtushinnangud peegelduvad tihtipeale inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Kokkuvõttes selgus, et mittemateriaalsed väärtused — isamaa-armastus, usk, eneseohverdus, tähelepanu ja kaastunne endast viletsamate vastu, kohustus kodumaa ja oma rahva ees – jäid noorte väärtustest välja. Kuid Eesti noored on edule orienteeritud. Hea hariduse omandamine on noorte jaoks tähtsaim eesmärk ning ühtlasi ka vahend edu saavutamiseks. Üldhariduskoolide õpilaste seas on valdavaks saanud arusaam, et kõrgkooli lõpetamine tähendab koheselt tasuva töö leidmist
teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: · Õlakehitused · Pilkkontakti vältimine · Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: · Kahtlev kõnemaneer · Segane eneseväljendus
allasurumine ja autokraatlik kohtlemine üks vanem ilma sõnaõiguseta ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha:
Loomade käitumine Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise. Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus. Näide! Võimalikud seletused: Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast - Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele keerutamas ja ematuvide läheduses partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. kudrutamas
6. Puhtus (ingl purity): nauding on puhas, kui ta ei põhjusta mingeid kannatusi. Nauding söömisest ja alkoholi tarbimisest võib osutuda n-ö mittepuhtaks. 7. Ulatus (ingl extent): kui mingi teguviis puudutab ka teiste inimeste huve, siis tuleb arvesse võtta inimeste arvu, kellele saavad osaks naudingud. Kannatuste võrdlemisel on kalkulatsioon analoogne - muidugi selle erinevusega, et kui kannatused näivad olevat vältimatud, siis tuleb eelistada käitumisviisi, millega kaasnevad kannatused oleksid vähemintensiivsed, vähemkestvad jne. Utilitarismi seisukohalt tuleb Benthami arvates korraldada ka seadusandlus. Seadusandluse loomise eesmärgiks peab olema maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang (õnn, nauding jne.) Kriminaalkaristusest kirjutab ta järgmist: "...Iga karistus iseenesest on pahe, kannatus. Seega utilitarismi põhimõttest lähtudes tuleb
kajastub ilmekalt ka valimisaktiivsuses: 2009. aasta Europarlamendi valimistel andis oma hääle 90,39% valimisõiguslikest kodanikest, mis pole võrreldavgi näiteks selliste vanade demokraatiatraditsioonidega riikidega nagu Prantsusmaa ja Ühendkunigriik (vastav protsent oli esimesel 40,6 ja teisel 34,7). Kuid samas on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu. Inimesel peaks ju olema vabadus valida, millest ta huvitub või millist käitumisviisi õigeks peab ja riik ei tohiks sekkuda seni, kuni ta oma käitumisega kellelegi teisele kahju ei tekita ja valimistel koju jäämisega ta seda ju ometi ei tee. Samas sunnib muidugi riik oma kodanikke ka näiteks sõjaväkke minema ja makse maksma, kuigi see neile võib-olla ei meeldi, aga siiski on sellisel käitumisel üllas eesmärk, mida valimiste kohustuslikuks tegemise puhul pole, sest valimisaktiivsuse suurus iseenesest pole mingi väärtus omaette, mis ühiskonna turvalisusele
selles keskkonnas viibinud ning omanud tahet sulanduda sellesse kultuuri. Lisaks, on kultuur minu arvates midagi sellist, mis ei pea omama seadusandlikku võimu vaid mis on n-ö kirjutamata reeglina kõikidele vastuvõetav ning omapärane. Kultuuridevaheline kommunikatsioon oleks minu sellise definitsiooni põhjal kommunikatsiooniviis või mudel, mis arvestab kommunikatsioonis erinevate kultuuriomadustega ega proovi kehtestada mingit uut normi või käitumisviisi vaid aktsepteerib erinevaid kultuure sellistena nagu need eksisteerivad ning kommunikeerudes püütakse saavutada olukord, mis on mõlemale poolele arusaadav ning üheselt mõistetav. Sellised on minu arvamused, definitsioonid kui arutleda kultuuri kui riigis elava elanikkonna käitumisviiside, normide üle. Arvan, et kultuurivahelises kommunikatsioonis on eriti oluline aktsepteerida teisi kultuure ning kindlasti mitte püüda domineerida ega enda kultuuri olulisemaks
poolt aktsepteeritud käitumist ning võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle (vt. Mõtisklused ja küsimused - Koolivägivald). Seega peavad kõik täiskasvanud ja eelkõige õpetajad olema väga tähelepanelikud, kuidas nad käituvad ning reageerivad erinevatele sündmustele.Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Albert Bandura Allpool on toodud punktid, mis iseloomustavad sotsiaalset õppimist kõige paremini: · uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). KOGNITIVISM 1920
5. Kuidas sai vaene Piibeleht osta suure maalapi koos majadega? Ta santaseeris Sandrit, et tema talle Vestmani rahadega majakrundid muretseks, ähvardades teda vastasel korral avaliku skandaaliga, paljastades, et Sander polegi ,,Pisuhänna" autor. 6. Mis linnuga võrdles Laura Tiit Piibelehte? Kas mees solvus? Laura kutsus Piibelehte öökulliks mehe suurte silmade pärast ning mees tundis ennast meelitatuna see meeldis talle. 7. Too välja kolm kummalist asja/ käitumisviisi vms, mis iseloomustaks Tiit Piibelehte. Ta kandis erinevat värvi sokke, nokkis kogu aeg oma pintsaku taskust päevalilleseemneid ja ta rääkis omapärase murdega. 8. Missuguseid inimlikke omadusi näidend ,,Pisuhänd" naeruvääristab? Näidend naeruvääristab luiskamist. Sander luiskas oma abikaasale, kui ta ütles, et tal on kirjanikuannet, lugedes samal ajal naisele ette mitte enda, vaid teiste kirjanike luuletusi. Hiljem sattus Sander selle hädavale pärast vihma käest räästa alla
asjadest, mis õpilastele huvi pakub ja nad kuulama panevad ning vähem nendest probleemidest, mis jätavad klassi ükskõikseks. Operantne tingitus annab teadlikule õppejõule õpilaste üle suured manipuleerimisvõimalused käitumise kujundamises/reguleerimises. Siiski ei tohiks sellega liiale minna, kuna liigne reguleeritus automaatse käitumiseni, võib saada eneseregulatsioonivõime kujunemise takistuseks. Õpitud teadmiste kinnitumine toimub kõige paremini, kui pärast õige käitumisviisi kujunemist tasustatakse õpilast teatud keskmise sagedusega, kuid juhuslikult muutuva intervalliga. Sellist põhimõtet kasutatakse mitte ainult koolides vaid edukalt ka väljaspool õppeasutusi (vaata Mõtisklused ja küsimused - miks jälle mängupõrgu) Õppimine toimub järk-järgult lähenedes eesmärgiks olevale tegevusoskusele (katse tuviga). See kehtib keeruka õpiülesande õpetamisel. Suure mahuga õpiülesanne tuleb jagada
olla need hõbedad saanud preestrilt. Ka preester valetas ohvitseridele. Edasi ta päästab Cosette'i thernardier'ide käest. Samal ajal otsib neid taga Javert. Raamatu suht lõpus on nad selle inimese juures peidus, kelle Jean päästis hobusevankri alt (Fauchelevent) JAVERT Javert sündis ca. 1780 vangis. Tema ema oli ennustaja. Javert on esialgu assistendina Piirivalves Bagne Toulon kus Jean Valjean on vangistatud. Ta mäletab Valjeani erakordset tugevust ja üsna sünget ja hirmutavat käitumisviisi. Aastal 1815, Valjean vabaneb vanglast (sunnitöölt. Ta suundub Montreuil-sur-Meri ning võtab endale nimeks Monsieur Madeleine ja hiljem saab linnapeaks.
vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesmärgil algatatud tegevus mõjutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt. Ettevõtlusega otseselt seotud huvigrupid on ettevõtete omanikud, kliendid, töötajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, kus võib tekkida probleem ettevõttes on näiteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne. Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve.
· allasurumine ja autokraatlik kohtlemine · üks vanem ilma sõnaõiguseta · ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene · liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Karistamine: · ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha
Samu põhimõtteid arvestades on Eestis välja töötatud karjääriinfo vahendamise teenusstandard, millel põhinevad soovitused heaks infoteeninduseks. Vahendatud suhtlemine: Kas käitud allaheitlikult, agressiivselt või ennastkehtestavalt? Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist, aga samas ka suhtlemispartneritega arvestamist. Kehtestades väljendame me teistele inimestele oma tundeid, arvamusi ja seisukohti. Kehtestava käitumise mõistmiseks on hea teada kolme erinevat käitumisviisi oma eesmärkide saavutamisel ja teistega suhtlemisel. Allaheitlikule käitumisele on omane oma õiguste ja huvide loovutamine teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise sooviks midagi muud. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse nende õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teiste hingeline, vaimne või füüsiline kahjustamine. Ennast kehtestava käitumisviisi puhul arvestatakse teistega loobumata oma huvidest, õigustest ja vajadustest.
Rahulik Juhtiv STABIILSUS Isiksuses on 3 vaimset tasandit: 1. Teadvustatud tasand 2. Eelteadvustatud tasand 3. Alateadvus ehk teadvustamata tasand - kõige enam mõjutavad protsessid Kaitsemehhanismid: Tõrjumine e repressioon ärevad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja Tagasiminek e regressioon - olukord kui ei tea mide teha, lapsepõlves omandatud käitumisviisi kasutusele võtmine Ratsionaliseerimine häiriv mõeldakse ümber Vastandreaktsioon varjatakse enese eest oma tegelikke mõtteid Projektatsioon ülekandmine teistele, need omadused, mida ei taheta endale tunnistada Eitus ebameeldivate olukordade või sündmuste mahasalgamine Asendamine agressiivsed impulsid surutakse sobivamatele objektidele TEST Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks Isiksusetestid:
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
elavad vaid enda nimel. Täielik vastand materiaalsete vajadustega inimestele on mittemateriaalsete vajadustega rahvas. Neid esineb maailmas vähem. On ka selliseid kes sooviksid, et neil oleks materiaalne ülekaalus, kuid puuduvad selleks vajalikud oskused ja eelised. Mittemateriaalsed inimesed peavad elus olulised eelkõige vaimseid asju, nagu teadmiste avardamine, kunsti nautimine ning selle loomine. Väätrushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Jälgides inimesi enda ümber märkad kindlasti, kuivõrd erinevad on nende eelistused ja püüdlused. Nende väärtustega inimesed peavad kõige olulisemaks enamasti vanemaid, jalgpallitrenni ja seejärel häid hindeid matemaatikas või mõnes muus aines. Inimesed kes on vaimsete väärtustega, on minu meelest rohkem arenenud, rohkem teadlikumad, hoolivamad. Väärtushinnagud kokku moodustavad väärtushinnangute süsteemi. Kuigi inimesed
mõiste. . Induktsioon- kõigepealt tuleb leida konkreetseid näiteid, mis antud mõistele vastaksid. 4. Milline oli Sokratese vestluste eesmärk? Sokratese vestluse eesmärk on panna inimesi oma kinnisideedest kõrvale mõtlema ja uskuma, et võibolla nad eksivad. Ta tahtis tekitada huvi arutlemise vastu. 5. Arutle, kuidas on seotud teadmine ja voorused. Kas teadmine sellest, mis on vooruslik ja hea viib alati headele tegudele? Sokrates on öelnud, et kõik inimesed valivad sellise käitumisviisi, mille leiavad olevat endile kõige kasulikuma. Seda, kes käitub ebaõigelt, ei pea Sokrates ei targaks ega kõlbeliseks. Mina arvan, et paratamatult tahavad inimesed endale kõige paremat unustades ära teise inimese mõtted ja tunded. Sõna “hea” on nii mitme tähenduslik. Üheltpoolt on see “ hea” moraalse tähendusega, teisalt aga on “hea” konkreetselt inimestele. Raske on teada, milline “hea” nüüd olla või tahtmine olla. 6
Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi? Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes pärandavad edasi oma arusaamad ja väärtused, mida ka neile kunagi nende vanemad õpetasid kui ka seda, mis neil on ise välja kujunenud. Öeldakse, et laps on oma kodu ja vanemate peegeldus. Näiteks võiks tuua lihtsa käitumisviisi liikluses. Kui ema ja isa ületavad teed alati ülekäigurajalt, siis see jääb lapsele automaatselt külge. Täpselt samamoodi on ka vastupidi. Kui vanemad ei kasuta ülekäigurada, siis ei jõua see ka lapseni, et ta peaks seda kasutama. Selline lihtne asi võib jääda eluks ajaks külge või kuni midagi juhtub. Lihtsamal juhul võib politsei hoiatuse anda, aga liikluses on ka palju kurvemad stsenaariumid tavalised.
intellektuaalsed. Eetika, kui distsipliini keskseks mõisteks on väärtused. Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema. See, et miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, selle poole püüelda või selle väärtust austada. See tähendab, et kui me peame õnne väärtuslikuks, siis tahame olla õnnelikud ning püüdleme selle poole.Väärtushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Jälgides inimesi enda ümber, märkad kindlasti, kuivõrd erinevad on nende eelistused ja püüdlused. Mõnikord ei saa inimene kaaslastest aru või mõistab teda hukka, kuna ei tea tema käitumise tegelikke põhjusi. Ettekujutus õigest ja valest mõjutab suhte sõlmimist, hoidmist ja katkemist. Sarnaste väärtussüsteemidega inimestel on omavahel lihtsam suhelda - nende tõeks pidamised kattuvad, nad kiidavad heaks ning halvustavad samu teguviise ja mõtteid
pealiskaudsele küsimusele vastata ühtemoodi, aga sügavuti minnes ilmnevad siiski erinevused. Väärtuste põhiliseks mõjutajaks on lapsepõleves ümbritev keskkond. Juba esimestel eluaastatel püütakse meile selgeks teha, mis on hea ja mis on halb. Eelkõige saame õpetussõnu vanematelt, mõistmaks, mis on elus oluline. Lapsevanem on iga lapse eeskujuks. Kui inimesed meie ümber ja eelkõige vanemad on eeskujulikud, omandame samuti sarnase käitumisviisi. Kui ma olin alles üsna pisike, lõin ma tüli käigus eakaaslast. Karistuseks pandi mind nurka seisma, et ma oma teo üle mõtleksin ja aru saakasin, et olin käitunud valesti. lmselt sellel hetkel ma ei mõistnud, et teisele ei tohi haiget teha, aga arvatavasti sain ma õppetunni karistuse läbi, kuna mitte keegi meist ei taha seista üksi nurgas, kui ülejäänud sõbrad lõbusalt üheskoos mängivad. Esimesed arusaamad elust võivad olla üsna lihtsad, aga samas kõige olulisemad
väljendamine) ja aktiivne kuulamine. Kehtestavalt käituva teenindajana seisan ma oma õiguste eest ega kahjusta kliendi õigusi, väljendan ausalt, avatult ja otsekoheselt oma seisukohti ja näitan välja arusaamist kliendi olukorrast ja soovidest. Eelkõige väljendub kehtestav käitumine enesest ja tööst lugupidamises, siirast soovist kliendile heameelt valmistada, positiivsest suhtumisest klientidesse, kolleegidesse, firmasse ja iseendasse. Käitumisviisi valik ühes või teises suhtlemisolukorras sõltub eelkõige sellest, kellel on antud olukorras probleem või on tegu probleemivaba situatsiooniga. Kui käitumine/olukord, mis on mulle vastuvõetav, kuid on teise jaoks probleemiks, siis kasutan ma aktiivset kuulamist. Käitumised, mis on mulle vastuvõetavad ja mis ei anna märku mingist probleemist siin võin kasutada oskuseid probleemide ennetamiseks st kasutan mina-sõnumeid. Juhul kui see on "minu probleem", on kasulik enesekehtestamine
Nad ei näe, et haridus on väärtus iseenses, et tuleb õppida iseenda jaoks, et ennast harida ja avardada silmaringi. Noore jaoks on mina-pildi kujundamine ühiskonnas oluline ja see on staatusele orienteeritud ja noore jaoks on oluline üldine arvamus ja nende väljanägemine. Leian, et seda mõjutab üldine massimeedia ja popkultuur. Väärtushinnangud väljenduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib noor käitumisviisi. Väärtushinnagud ja suhtumine haridusse ning kultuuri on ajas muutunud ning noored on hakanud pühenduma rohkem iseendale. Võrreldes varasemate põlvkondadega on eesti noored orienteeritud edukusele eraelus ja karjääris, staatusele ühiskonnas. Samas on noore jaoks oluline ühtekuuluvus tunne ja haridus. Ta väärtustab head haridust ja edukust. Noored on arusaanud, et kõvas konkurentsis on vaja teadmisi ammutada erinevatest kohtadest, tihti ei oska noor neid lihtsalt kasutada
looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Inimese elu "kvaliteedi" sõltuvus tema tervisest määrab motivatsiooni tervise väärtustamiseks. "Valitudo bonum optimum" ("tervis on kõrgeim hüve") - see antiikaegadest pärit postulaat ei kaota oma sisulist tähendust kuni eksisteerib inimkond. Selle hüve säilitamine (ja võimaluse korral suurendamine) eeldab tervist edendavat mõtlemis- ja käitumisviisi ning teadmisi tervist kujundavatest ja häirivatest faktoritest. (Tamara Janson) Tervise ja haiguse mõisted tunduvad esmapilgul olevat selged igauhele. Tervist on aga aastate jooksul defineeritud enam kui paarisajal erineval viisil. Isegi vaid põgus tutvumine tervist käsitleva kirjandusega teeb selgeks, et tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et tervist võib mõista nii
kõrgemal positsioonil olevaid inimesi, et nende kohta endale saada. armastusabielusid aga üsna vähe. Truudusetust ja Temas leidus hulgaliselt ettevõtlikkust ja parajal annusel jonni. ebamoraalsust sellisel moel võib pidada mitmete probleemide Omandanud seltskonnale vastava käitumisviisi, oli Georges Duroy algpõhjuseks. vastupandamatu ning võlus lisaks naistele ka mehi. Arvan, et Duroy oli piisavalt enesekeskne, et mitte mõelda Sisu tagajärgedele, mida pidid läbi elama tema armukesed. Naisi ära 1. Kitsikuses Georges Duroy kohtab tänaval vana kasutades rajas ta vaid endale teed eduni
tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed
teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. 4 Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: Õlakehitused Pilkkontakti vältimine Vaikne hääl Verbaalsed tunnused:
ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumist ning võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle (vt. Mõtisklused ja küsimused - Koolivägivald). Seega peavad kõik täiskasvanud ja eelkõige õpetajad olema väga tähelepanelikud, kuidas nad käituvad ning reageerivad erinevatele sündmustele. Allpool on toodud punktid, mis iseloomustavad sotsiaalset õppimist kõige paremini: · uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Albert Bandura
JAGAMINE Uurimused näitavad, et sekkumine hädaolukorras ja vanus on omavahel u-kujulliselt seotud eelkoolea algusest kuni 6nda klassiki. Triviaalsed keelud on piisavad, et pärssida prosotsiaalset käitumist Instruktsioonideta olukord võrdub keeluga! Karistamise pealtnägemine prosotsiaalse käitumise eest võrdu prosotsiaalse käitumise pärssimisega. Prosotsiaalse käitumise areng ja õppimine 1. Modelleerimine a) uues kohase käitumisviisi omandamine b) Kohatukäitumisviisi pärssimine või õhutamine (mudel-karistab c) Kohase käitumisviisi vallapäästmine- informeerimine MIKS? Vaatluslik õppimine Kes ma olekn, miks ma seda teen jne,m miks abi vaja milleks küsitlus kasulik, kõike pole tarvis panna küsitluslehe päisesse. Prossotsiaalse mudeli karakteristikud Mudeli prosotsiaalse käitumise hulk
annaabi.ee 
