SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I (3)

Tallinna ülikool
Sotsiaaltöö instituut
Julia Uvarova
SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I
Portfoolio
Õppejõud:
Reeli Sirotkina ja
Airi Mitendorf
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 2
1.SISSEJUHATUS 3
2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST. 4
2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem , Tartu, 1995 4
2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M. Payne , Tallinn, 1995 5
2.3 Kasutatud kirjandus 8
3.TEADUSARTIKLITE ESITAMINE 9
4. MÕTTEKAART . 14
“Kuidas saab valitud sotsiaaltöö teoreetilist kontseptsiooni kasutada sotsiaaltöö praktikas?“ 14
5.KIRJANDUSALLIKATE LOETELU , KUST LEIAB LISAINFORMATSIOONI VALITUD TEOREETILISEST KONTSEPTSIOONIST 16
KOMMUNIKATSIOONITEOORIA. 16
6. ENESEREFLEKTSIOON 17

SISSEJUHATUS

Portfoolio koostamise eesmärk on omandada süvendatud teadmisi ühest sotsiaaltöö teoreetilisest kontseptsioonist või mudelist Aine „Sotsiaaltöö teooria ja praktika“ raames. Sotsiaaltöö teooriad informeerivad sotsiaaltöötajat, milline meetod oleks kohasem ja sobivaim probleemide lahendamiseks.
Portfoolio koostamisel kasutasin õppematerjale, vajalikke kirjandusallikaid, internetti ja vajadusel küsisin täiendavat informatsiooni kursusekaaslaste käest.
Koostatud:

Kirjalik kirjanduse ülevaade sotsiaaltöö teoreetilise kontseptsioonist/mudelist. Olen valinud kommunikatsiooniteooria ja kirjandusest SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA PRAKTIKA, R. Kreem, 1995 ja TÄNAPÄEVA SOTSIAALTÖÖ TEOORIAD: KRIITILINE SISSEJUHATUS, M.payne, 1995.

Teadusartiklite esitamine, milles on selgitatud sotsiaaltöö teoreetilist kontseptsiooni/mudelit. Esitatud artiklid on PSÜHHOSOTSIAALNE TÖÖ- MIS SEE ON. A. Tiko Sotsiaaltöö õppetooli dotsent, 1994 ja KLIENDI VAJADUSTE HINDAMINE SOTSIAALTÖÖS. Dagmar Narusson , sotsiaaltöö doktorant. Sotsiaaltöö nr 2, 2005

Mõttekaart, mis vastab küsimusele “Kuidas saab valitud sotsiaaltöö teoreetilist kontseptsiooni kasutada sotsiaaltöö praktikas?” Valisin kommunikatsiooniteooria, mis on üks sotsiaalpsühholoogilistest teooriatest ja minu arust üks tähtsamatest.

Kirjandusallikate loetelu, kust olen otsinud lisainformatsiooni kommunikatsiooniteooria kohta.

Enesereflektsioon, milles on analüüsitud portfoolio koostamise kogemusi ning püstitatud isiklik eesmärk seoses sotsiaaltöö teoreetiliste kontseptsioonide/mudelite teema valdkonnas.

KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.

2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995

See on kokkuvõtlik raamat professionaalsest sotsiaaltööst ja selle teoreetilistest alustest nii, nagu see on välja arenenud 20. sajandi lõpuaastaiks. Eestis katkestati kutselise sotsiaaltöö areng Nõukogude Liidu okupatsiooniga 1940. aastal. Alles Eesti Vabariigi taastamisega 1991 võis sotsiaaltöö Eestis uuesti vabalt oma esimesi samme astuma hakata. (R. Kreem, Tartu 1995, lk.19)
Raamatus on lahti seletatud sotsiaaltöö rahvusvaheline areng ja Eesti hoolekande ajaloolisi arengujooni, on välja toodud, et inimeste üksteise aitamine on sama vana kui inimkond (R. Kreem, Tartu 1995, lk.31) Esimene oluline riiklik akt sotsiaalpoliitikas oli Elisabeth I vastu võetud Vaeste seadus, ehk Poor Law. Järgmine seadus, millel oli kaugeleulatuv mõju, oli Saksa kantsleri Otto von Bismarki poolt vastu võetud Sotsiaalkindlustuse seadus aastal 1884. Fundamentaalse tähendusega sotsiaaltöö arengule oli Universaalne Inimõiguste Deklaratsioon , mis oli vastu võetud 1948 aastal Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni poolt. Eestis 1991 aastal taastati sotsiaaltöö kõrgharidus, see oli uus algus sotsiaaltöö valdkonnas taastatud Eesti Vabariigis.
Toimetaja seletab inimõiguste rahvusvahelisi norme ja räägib sotsiaaltöö eetikast ja väärtustest. Sotsiaaltöötaja peab seisma väärtuste ja põhimõtete eest, mis väljendavad headust ja õiglust ning motiveerima klienti selles suunas (R. Kreem, Tartu 1995, lk.77)
Raamatus on lahti seletatud sotsiaalne juhtumitöö, inimvajadused ja abistamisprotsessid. Kõik need olenevad inimvajadustest ja nõuavad spetsiifilisi teadmisi. Sotsiaaltöö põhineb väärtustel, mis rõhutavad inimeste väärikust, tema õigusi ja vajadusi ning inimvõimete kasvu- ja arenguvõimaluste täiuslikkuse saavutamist (R. Kreem, Tartu 1995)
Kommunikatsiooniteooria on üks sotsiaalpsühholoogilistest teooriatest ja raamatus esitatud IV peatükis L. Sergo teoses.
Kommunikatsiooniteooria eeliseks on see, et ta sobib kokku paljude teiste sotsiaaltöö praktika teooriatega, see on kergesti mõistetav ja laialt kasutatav. Kommunikatsiooniteooria on eriti oluline intervjuus , kus tekib suhe kliendiga. Intervjueerimisel sotsiaaltöötaja peab omama vajalikke spetsiifilisi oskusi.
On väga oluline, et sotsiaaltöötaja saavutab kohe intervjuu alguses kliendiga hea vastastikusel usaldusel ja emotsionaalsel poolehoiul põhineva inimestevahelise harmoonilise suhte ja psühholoogilise kontakti (L.Sergo, Tartu 1995, lk.105).
Efektiivne kommunikatsioon ehk suhtlemine on kõigi teiste sotsiaaljuhtumitöö oskuste baasiks. Kliendiga suhtlemises peab sotsiaaltöötaja jälgima kliendi poolt antud informatsiooni ja vajadusel esitab selgitavaid küsimusi .
Kogu intervjueerimis-kommunikeerimisprotsessi väitel on oluline suuliselt tunnustada ja esile tuua kliendi tugevad külgi ja positiivseid omadusi (L.Sergo, Tartu 1995, lk.110).
Igas intervjuus on oluline esmane kokkuvõte, kuigi see ei saa olla lõplik. Olukorra käigus kogutakse, analüüsitakse ja antakse hinnang informatsioonile klienti kohta.
Kommunikatsiooniteooria L. Sergo sõnul tunneb muret selle üle, kuidas inimesed suhtlevad teiste inimestega, kellega neil tuleb elus kokku puutuda (lk. 120).
Üks olulistest sotsiaaltöö osadest on grupitöö . Ka grupitöös on tähtis kommunikatsioon, sest aitab inimestel suhelda oma vahel. Grupi käitumise selgitamisel ja ennustamisel on põhilisteks teguriteks rollid, normid ja staatus (Robbins 1983). Gruppe kasutatakse abistamisvahendina, sest inimestel sarnaste probleemide puhul on koos neid lihtsam lahendada. Üks tähtsamatest protsessidest grupi arengus on kokkukuuluvustunde teke.

2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn, 1995

Payne (2005: 7-8) käsitlusel on sotsiaaltöö loojateks sotsiaaltöötajad ise, kui nad
teevad oma igapäevast tööd. Sotsiaalkonstruktivistlik teooria ütleb, et sotsiaaltöö ei
ole objektiivne reaalsus, vaid tekib ideedes, inimeste aruteludes ja tegevuses.
Sotsiaalkonstruktivismi idee pärineb sotsioloogidelt Berger ja Luckmann ( 1971 ). Nad
väidavad, et „reaalsus“ on teadmine, mis juhib inimeste käitumist, kuid neil kõikidel
on reaalsusest erisugune ettekujutus . Me jõuame reaalsusest ühisele arusaamisele oma
teadmiste vahetamise kaudu erinevates sotsiaalsetes protsessides. Sotsiaalne tegevus
kaldub muutuma harjumuseks, nii et meil on ühine arusaam sellest, kuidas asjad
peavad olema ja me käitume vastavalt sotsiaalsetele kokkulepetele, mis kujunevad
ühise teadmise pinnalt (M. Payne, Tallinn,1995, lk.6).
M. Payne väitel, kommunikatsiooni teooria on üks sotsiaalpsühholoogilistest teooriatest, mis aitab sotsiaaltöötajal valida sobivat sekkunist töös kliendiga.
Nelson( 1980,1986) väidab et kommunikatsioon on iga sotsiaaltöötaja teadmiste oluline osa ja kommunikatsiooniteoorial rajanevad uurimused on loonud selleks teadmised ning mõistelise sõnavara. (M. Payne, 1995, lk. 132)
Sotsiaaltöö on suunatud muutustele inimeste elus, aga muutus ja õppimine tulenevad kommunikatsioonist. Kommunikatsiooniteooria käsitleb eriti kontrolli suhetes. Kommunikatsioon tähendab teadete edastamist, millele mingil viisil vastatakse; nii teated kui vastused annavad edasi kommunikatsiooni sisu ja suhet, tavaliselt samaaegselt (M. Payne, 1995, lk. 134).
Kommunikatsiooniteooriat kasutatakse individuaaltöös ja väikestes sotsiaaltöö süsteemides, nagu grupid ja perekonnad. Kommunikatsiooniteooria on eriti oluline esmaintervjuus, kus tekib suhe kliendiga. Sotsiaaltöös on väga oluline juhtumi kontekst. Esialgse kommunikatsiooni sisuks on vajalik juhtumi info hankimine . Kommunikatsioon on sekkumisprotsess ja peab olema korduv, kuna esmane ei pruugi välja tuua kliendi probleemi ja tema vajadusi.
Sekkumisprotsessis toimib töötaja neljal viisil:
◊hankides informatsiooni - kasutades küsimusi julgustaval viisil ja sõnastades ümber
kliendi kommentaare, et näidata mõistmist.
◊andes tagasisidet - näidates, kuidas töötaja hindab kliendi öeldut kas aktsepteerides,
tõrjudes, neutraalseks jäädes või selektiivselt reageerides
◊andes informatsiooni - kaasa arvatud selgitused, miks töötaja just nii toimib, nõnda
et töötaja vaikimine, kuni ta on ära kuulanud kliendi kogu loo, ei näiks tõrjuvana
◊muutes informatsiooni, mida klient on saanud mujalt, mõjutamaks vastuolulist,
ülekaalukaks muutuda võivat või siis ebatäpset informatsiooni (M. Payne, 1995, lk. 136).
Mõnedel inimestel on suhtlemisraskusi, nad võtavad informatsiooni vastu halvasti või siis väljendavad ennast teistele raskesti arusaadavalt. Sellised probleemid tekitavad sageli raskusi suhetes. Lähtudes kommunikatsiooniteooriast hangib sotsiaaltöötaja informatsiooni, kasutades küsimusi, suheldes kliendiga julgustaval viisil, vajadusel sõnastab küsimusi kliendile arusaadavateks. Annab tagasisidet näidates, et ta aktsepteerib kliendi, püüab jääda neutraalseks. Tagasisides annab selgitusi miks töötaja just nii toimib. Suhtlemisstiil peab olema kliendile vastuvõetav.
Kommunikatsioonimudeli eeliseks on asjaolu, et see on vähemasti üldjoontes suhteliselt kergesti mõistetav ja laialt kasutatav ning toetub pikaajalisele ja täpsele uurimistööle. Ta sobitub paljude teiste sotsiaaltöö praktika teooriatega ( M. Payne, 1995, lk. 138). Kommunikatsiooniteooria mõisted kasutatakse koos psühholoogia või sotsioloogia praktika teooriatega. Kommunikatsiooniteooria eeliseks on see, et ta sobib kokku paljude teiste sotsiaaltöö praktika teooriatega, on kergesti mõistetav ja laialt kasutatav.
Kommunikatsiooniteooria on kasulik mitte ainult kliendiga töötades, vaid ka eri professionaalide koostöös. Koostööd kolleegidega ja koostööpartneritega saab muuta klientidele kasulikuks.

2.3 Kasutatud kirjandus

Sotsiaaltöö teooria ja praktika. Robert Kreem, Tartu, 1995

Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn 1995

TEADUSARTIKLITE ESITAMINE

PSÜHHOSOTSIAALNE TÖÖ- MIS SEE ON.
A. Tiko Sotsiaaltöö õppetooli dotsent, 1994
Sven Hesle(1985) on välja toonud neli valdkonda, kus terminil „psühhosotsiaalne“ on oluline roll. Need valdkonnad on: casework - meetod, psühhoanalüütiline teooria, töötervisehoid ja pikaajaliselt ravi- või hooldusasutuses viibinute taassotsialiseerimine. Antud teadusartiklis autor püüab edasi anda mõiste „psühhosotsiaalne“ sisu nendes valdkonnades. A. Tiko toob välja erinevate autorite lähenemise sisu terminile.
Casework-traditsioon koolkonnast on esitletud Mary Richmond, kes ei kasutanud terminit „psühhosotsiaalne“, kuid otsis inimlike hädade põhjusi sotsiaalsest keskkonnast ja selle eesmärgil püüdis ühendada psühholoogia ja sotsioloogia- alaseid teadmisi. Gordon Hamilton samast koolkonnast jälgis inimest ja tema arengut mõjutavaid majanduslikke ja kultuurilisi tegureid. Florence Hollis tõi käibele mõiste „psühhosotsiaalne teraapia“ ja kirjeldas sotsiaaltööd kui psühhosotsiaalset teraapiat.
Psühhoanalüütilise teooria esindajaks on toodud E. Eriksson, kes väitis, et inimene teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mitte ei arene vaid sotsiaalselt või psüühiliselt.
Töötervisehoiu valdkond on esitatud Gunilla Bradley lähenemisega. G. Bradley jaotas töömiljöö objektiivseks ja subjektiivseks ja väitis, et psühhosotsiaalses muutustöös lähtutakse inimese vajadusest enesekontrolli , rühma kuuluvuse järele ja huvitava, meelepärase töö järele.
Asutuses viibivate klientide taassotsiaaliseerimise lähenemise sisu on selgitatud psühhosotsiaalse rehabilitatsioonitöö erinevate meetoditega, millest üks tuntuim on miljööteraapia. Rehabilitatsioonitöö meetodite abil sobitatakse klient tema uude elukeskkonda.
Artikli autor tutvustab soome Uurija R. Granfelti esile toodud „psühhosotsiaalne“ termini laiema ja kitsama käsitluse. Laiema käsitluse puhul kasutatakse mõistet „psühhosotsiaalne“ igasuguse sotsiaalse ja tervisehoiuga seotud töö puhul. Kitsama käsitluse puhul toob R. Granfelt esile kindlad elukutsed, antud juhul sotsiaaltöö.
Sotsiaaltöös kasutatakse sotsioloogia, psühholoogia ja sotsiaalpoliitika teoreetilisi kontseptsioone. Psühhosotsiaalne töö võimaldab plaanilist ja põhjendatud tööprotsessi. Olulised on mõistmine, tegutsemine ja muutus. Psühhosotsiaalses töös peab valima teooria, mis aitab mõista ja selgitada inimese käitumist, ning leida õige lähenemisviis efektiivseks tegevuseks. Sellist tegevust võimaldab enamike autorite arvates just psühhodünaamiline lähenemine .
Antud teadusartikkel on aastast 1994, kuid psühhoanalüüs on aktuaalne ka meie ajal. Iga aastaga suureneb vajadus sotsiaaltöötaja, psühholoogi, psühhoterapeudi abi järele. Ka praegu on ajakohane psühholoog G. Sandelli (1985) määratlus : „ Psühhosotsiaalse töö eesmärgiks on anda probleemses situatsioonis elavatele indiviididele ja peredele võimalus mõjutada ise ja koos teistega muutuse toimimist oma elusituatsioonis.“

Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös.
Dagmar Narusson, sotsiaaltöö doktorant. Sotsiaaltöö nr 2, 2005
Autor toob oma artiklis välja, et sotsiaaltöös on väga oluline inimese vajaduste ja ressursside hindamine, kuna sellest oleneb edasise sekkumistegevuse edukus. Töö kliendiga hakkab hindamisest ja kliendiga suhtlemisest ja verbaalne suhtlemine inimeste vahel on väga tähtis klienditöös. Kommunikatsiooniteooria aitab sotsiaaltöötajal läbi viia intervjuu, vahetada kliendiga informatsiooni. Sotsiaaltöötaja peab teadma kommunikatsiooni meetodeid ja peab oskama neid kasutada suheldes kliendiga.
Hindamine – vastutusrikas tegevus . Elukutselised sotsiaaltöötajad tuginevad tavaliselt klienditöös otsuste tegemisel inimese olukorra, funktsioneerimisvõime, toimetuleku ja vajaduste hindamisele. (Dagmar Narusson,2005)
Autor rõhutab, et sotsiaaltöötajad peavad olema piisavalt pädevad ja teadlikud teguritest, mis mõjutavad hindamise protsessi ja otsuste vastuvõtmist. Hindamist võib käsitleda teise inimese ellu sekkumisena ja hindamise tulemus mõjutab kliendi edasist käekäiku.
Artiklis on välja toodud, et hindamine peab olema protsess, võimalusel korduvtegevus. (Milner, O’Byrne 2002) , kuna esmane hindamine võib olla vale ja ei too välja kliendi tegelikud probleemid ja vajadused.
Klienditöös on hindamine protsess, mis algab hindamise ettevalmistamisest ja jätkub hindamise läbiviimise ehk inimese tegevusvõime, vajaduste ja ressursside kaardistamisega. Peale hindamise läbiviimist koostatakse hinnang, püstitatakse eesmärgid, valitakse sekkumisviisid, sobivad teenused ja koostatakse põhjalik tegevuskava. Koostatud tegevuskava võib kanda hooldusplaani, rehabilitatsiooniplaani tegevuskava, sekkumiskava vms nimetust . Siinkohal aga hindamine ei lõpe – pärast perioodi, mille kestel kavandatud tegevusi ellu viiakse, järgneb tulemuste hindamine ehk teisisõnu kogu hindamisprotsess algab otsast peale. (D. Narusson, 2005)
Sotsiaaltöös info kogumiseks kasutatakse erinevad meetodeid, näiteks intervjuud, vaatlust, dokumentide analüüsi, koostatakse genogrammi või keskkonnakaarti. Juhtumi hindamine toetub kindlale teooriale, nagu näiteks biopsühhosotsiaalne teooria, süsteemiteooria või ökosotsiaalne teooria. Tavaliselt intervjuu jaoks on koostatud küsimustikud ja sotsiaaltöötajal peavad olema väga head erialased teadmised sotsiaaltööst, kaasa arvatud teooriate tundmine , intervjueerimistehnika valdamine ja hea analüüsivõime. Kommunikatsiooniteooria on oluline esmaintervjuus, kus tekib suhe kliendiga.
Compton ja Galaway (1994) soovitavad täiendavat infot koguda alles pärast esimest kohtumist kliendiga, kui on saavutatud kokkulepe koostööks . Nad lisavad , et üldjuhul peavad info kogumise viisid olema kliendile teada ja turvalised. (D. Narusson, 2005)
Sotsiaaltöötaja iga juhtumi käsitlemises korjab informatsiooni erinevatest allikatest ja kõik informatsiooni allikaid tuleb üksteisega võrrelda. Sotsiaaltöös on väga oluline juhtumi kontekst. Info kogumise järel järgneb võrgustikukaardi, genogrammi ja hindamiskokkuvõtte koostamine. Sellega tegeleb spetsialist, kes hindamise läbi viis, kuna ta on teadlik kliendi olukorrast. Hindamiskokkuvõte ja sekkumiskava koostamisel peab sotsiaaltöötaja kliendile seletama milliseid probleeme-vajadusi tema näeb hindamise põhjal. Sekkumiskavas määratakse eesmärgid, arvestades kliendi olemasolevad ressursse, hindamise põhjal selgunud probleemide lahendamise viisid ja soovitud tulemus.
Kokkuvõtteks – iga hindamissituatsioon on mõjutatud paljudest sotsiaalsetest, kultuurilistest jt aspektidest, ühiskonnas ning erialas valitsevatest tendentsidest, millest spetsialist peaks teadlik olema, et saavutada kliendiga asjalik kommunikatsioon. . (D. Narusson, 2005)

KASUTATUD KIRJANDUS

T. Tulva. Eesti sotsiaaltöö küsimusi I, Tallinn, 1994, lk.34-38

Sotsiaaltöö 2/2005 lk.34-39

MÕTTEKAART.

“Kuidas saab valitud sotsiaaltöö teoreetilist kontseptsiooni kasutada sotsiaaltöö praktikas?“

Sotsiaaltöö põhineb väärtustel, mis rõhutavad inimeste väärikust, tema õigusi ja vajadusi ning inimvõimete kasvu- ja arenguvõimaluste täiuslikkuse saavutamist ( R. Kreem, Tartu 1995)
Sotsiaaltöötajad ei tööta mitte nendega, kellel on probleemid, vaid nendega, kes ei tule nende probleemidaga toime (Trevithick 2007:5 viidates England 1986:13).
Payne (2005) sõnul on sotsiaaltöötajale sotsiaaltöö teooriad vajalikud, kuna need aitavad sotsiaaltöötajal põhjendada enda praktilisi otsuseid ja tegevusi.
Teooriad informeerivad sotsiaaltöötajat, milline meetod oleks kohasem ja sobivaim probleemide lahendamiseks. Teoreetiliste teadmiste puudumisel sotsiaaltöötaja võib oma tegevusega pigem kahjustada klienti. Sotsiaaltöö teooriad selgitavad millised tegevused kuuluvad sotsiaaltöö hulka ja miks need tegevused on olulised ja kasulikud. Sotsiaaltöötaja peab olema võimeline kliendi probleemist aru saama ja otsustada konkreetse juhtumi põhjal enda tegevusi ja leida võimalikke abivahendeid.
Kommunikatsiooniteooria on üks sotsiaalpsühholoogilistest teooriatest ja minu arust üks tähtsamatest. Kommunikatsiooniteooria eeliseks on see, et ta sobib kokku paljude teiste sotsiaaltöö praktika teooriatega, on kergesti mõistetav ja laialt kasutatav. Kommunikatsiooniteooria võimaldab seostada mitmeid sotsiaaltöö teooriaid . Sotsiaaltöö enamuses oleneb indiviidist, tema perekonnast või sotsiaalsest grupist, kuhu indiviid kulub. Suur osa tööst koosneb informatsioonist , oskuses seda töödelda ja sellele reageerida .
Kommunikatsiooniteooria on eriti oluline esmaintervjuus, kus tekib suhe kliendiga. Sotsiaaltöös on väga oluline juhtumi kontekst. Esialgse kommunikatsiooni sisuks on vajalik juhtumi info hankimine. Sotsiaaltöötaja peab valima saadud info põhjal sobiva lähenemisviisi, selgitama välja asjaolusid, mis võivad informatsiooni õigesti töötlemist takistada. Takistavateks asjaoludeks võivad olla kliendi seesmised probleemid, näiteks tugevad emotsioonid , vaesus , peresuhted . Ka välised probleemid, mis tulenevad sotsiaalsetest suhetest olevikus või minevikus, võivad olla takistuseks.
Sotsiaaltöötaja korjab iga juhtumi käsitlemises informatsiooni erinevatest allikatest ja kõik informatsiooni allikaid tuleb üksteisega võrrelda.
Mõnedel inimestel on suhtlemisraskusi, nad võtavad informatsiooni vastu halvasti või siis väljendavad ennast teistele raskesti arusaadavalt. Sellised probleemid tekitavad sageli raskusi suhetes. Lähtudes kommunikatsiooni teooriast hangib sotsiaaltöötaja informatsiooni, kasutades küsimusi, suheldes kliendiga julgustaval viisil, vajadusel sõnastab küsimusi kliendile arusaadavateks. Annab tagasisidet näidates, et ta aktsepteerib klienti, püüab jääda neutraalseks. Tagasisides annab selgitusi miks töötaja just nii toimib. Suhtlemisstiil peab olema kliendile vastuvõetav. Klient aktsepteerib kommunikatsiooni paremini, kui see langeb kokku tema ootustega. Sotsiaaltöötaja peab tähele panema ebaselgeid või ebakindlaid vastuseid kliendi poolt, see võib tähendada arusaamatust. Kogu koos töötamise aja jooksul peaks sotsiaaltöötaja jälgima suhte toimimisreegleid, aitama kliendil intervjuul edasi areneda. Suhtlemisprobleemid võivad tekkida siis, kui töötaja annab infot, mida klient ei ole veel valmis vastu võtma, või sellist infot, mis ei ole abistav . Näiteks mõnikord töötaja poolt pakutud info ei aita klienti, sest ta vajab selle töötlemiseks abi. Siin peab leidma kompromissi, aktsepteerides kliendi negatiivset vastust ja võimalusel ümber sõnastada antud info, ümber kujundada ettepanekut.
Kommunikatsiooniteooria on kasulik mitte ainult kliendiga töötades, vaid ka eriprofessionaalide koostöös. Koostöö kolleegidega ja koostööpartneritega võib muutuda klientidele kasulikuks.

KIRJANDUSALLIKATE LOETELU, KUST LEIAB LISAINFORMATSIOONI VALITUD TEOREETILISEST KONTSEPTSIOONIST

KOMMUNIKATSIOONITEOORIA.

M. Payne. Tänapäeva Sotsiaaltöö teooria. Tallinn, 1995

Sotsiaatöö teooria ja praktika. Robert Kreem, Tartu, 1995

Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid http://www.lvrkk.ee/kristiina/Airi_Mitendorf/ST/sotsiaaltoumlouml-teooriad.html

1. moodul „Sotsiaaltöö kui eriala kujunemise tegurid” http://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt%F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/1.%20moodul/Sotsiaalt%F6%F6%20kui%20eriala%20kujunemise%20tegurid.pdf

Raplamaa osaluskohvikus noorteinfo lauas osalenute arvamus raplamaa noorteportaali vajalikkusest Miniuuring Ene Sepp , http://noored.raplamaa.ee/files/Files/135733929210.pdf

ENESEREFLEKTSIOON

Portfoolio koostamisel kasutasin õppematerjale, vajalikke kirjandusallikaid, internetti ja vajadusel küsisin täiendavat informatsiooni kursusekaaslaste käest. Ülesandeid püüdsin teha korralikult, vastavalt nõuetele, loodan, et õnnestus.
Ise endale ei seadnud kõrgeid eesmärke, minu jaoks oli tähtis kursusest aru saada ja kõik iseseisvad tööd õigeaegselt ja korrektselt ära teha. Iseseisva töö maht oli suur ja keeleprobleem andis tunda. Arvan, et sain nende töödega oma väljendusoskust ja eesti keelt parandada.
Kindlasti on kasvanud minu julgus ja teadmised sotsiaaltöö valdkonnas. Iseseisva töö tegemisel kohtusin sotsiaaltöölistega, et saada infot, kuidas sotsiaaltöö valdkonnas tegelikult töö kulgeb. Sotsiaaltöötaja ongi nagu imeinimene - ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama - sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. Iseseisva töö tegemisel veendusin, et sotsiaaltöötajal peab olema palju teadmisi inimese psüühikast, käitumisest, sotsiaaltöö teooriatest ja meetoditest.
Kõige keerulisemaks osutus kahtlemata artiklite otsimine. See oli ülesannetest kõige aeganõudvaim ning tekitas palju arusaamatusi. Samas oli väga huvitav ja sai palju lisainformatsiooni otsimise ajal.
17