Sõnastage probleem (1 p) Milline konkreetne käitumine teid häirib? Millistes olukordades probleemne käitumine ilmneb? Millise tegevuse ajal? Kes on juures? Kas päeva lõikes on erinevusi? Kas nädala lõikes on erinevusi? Milline on probleemse käitumise sagedus, intensiivsus? Millised on olnud teie senised tegevused probleemse käitumise lõpetamiseks, ennetamiseks? Mis on käitumise tugikava eesmärk? (2 p) Otsustage, millised käitumisviisid (üks kuni kolm) esimesena korrigeerite. Valiku tegemisel on oluline lähtuda kahest kriteeriumist: 1) Kiiret korrigeerimist vajavad käitumisviisid, mis häirivad oluliselt klassi tööd. 2) Eduelamuse saamiseks nii käitumistaastuse kava rakendava täiskasvanu jaoks kui ka seda kava järgiva lapse jaoks on oluline valida mõned
Osakeste-lainete printsiip Sissejuhatuseks Laineteooria Korpuskulaarteooria Valgusele on omane dualism, s.t. kahesugused käitumisviisid Vastavalt sellele printsiibile avalduvad mikroobjektide käitumises nii osakeste kui ka lainete omadused Valgus kui footonite voog Teooria loojaks M. Planck 1900. a püstitatud hüpotees Teooria oli vajalik, kuna hõõguvate kehade kiirgusomadusi ei saagi valguse laineteooria abil seletada Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiportsjonite, ehk kvantide kaupa See kvanthüpotees võimaldas teoreetiliselt kirjeldada kehade soojuskiirgust
Seksuaalsus-inimese loomulik osa alates sünnist. See hõlmab mitmeid aspekte inimese elus inimese seksuaalset identiteeti, lähisuhteid, naudingut seksuaalseid tegevusi ja laste saamist. Seksapiil seksuaalne veetlus, külgetõmbejõud Seksuaalkasvatus suguline kasvatus Erogeenne (kr.k. Eros=armastus; Genos=sugu) erogeensed piirkonnad suguiha tekitavad piirkonnad (huuled, rinnad) Erootika- armastusse puutuv, armuelu valdkond Seksulooagia - Teadus mis käsitleb inimese sugulisi suhteid hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi füsioloogilisi sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi probleeme Seksuoloog-uurib seksuaalkäitumist ja tegeleb ka häiretega Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüh...
· Füüsiline valu ning ebamugavus · Suguvõsas esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism Lisasümptomid, mis võivad ilmneda nii psühholoogilise kui bioloogilise depressiooni puhul · Keskendumisraskused ja lühimälu häired · Hüpohondria: liigne muretsemine oma tervise pärast · Uimastite/alkoholi kuritarvitamine · Ülemäärane tundlikkus (sealhulgas viha ja ärrituvus) · Meeleolu kõikumine · Paanikahood Käitumisviisid, mis takistavad emotsionaalset paranemist · Valusate tunnete eitamine või allasurumine. · Endale uute vigastuste tekitamine a) seades end uuesti samasse piinavasse olukorda b) vaevates end ülemäära negatiivse ja enesekriitlise mõtteviisiga Käitumisviisid, mis aitavad emotsionaalsele paranemisele kaasa. 1. Leppida valusate tunnetega. 2. Anda endale luba läbi elada normaalseid tundeid, sh valu. 3
Käitumisviisid Agressiivne käitumine- läheb kergesti närv ja tõstab häält,ülbe, asjad lendavad, ei arvesta teiste tunnetega, paneb tegema kõike mis ta ide tahab, katse saavutada oma eesmärke teiste õiguste, soovide ja vajadustega arvestamata. Iroonilised märkused, solvamine, vastutus. Agressiivne inimene arvab, et tema on tähtis 100% ja teised 0%, teiste arvamus ei maksa mittemidagi. Kooli kiusamine. +d saab ennast välja elada,ennast arusaadavaks teha, paneb ennast maksma, teda kardetakse, asjad saavad tehtud, tähelepanu kespunktis. d teised on pahased, inimsuhted on halvad,selline inimene on üksi, sisimas tunneb, ta ei pea endast lugu Alistuv käitumine- nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tahaplaanile jätmine teised on tähtsad 100%, tema on 0%. Ei tõsta häält, ei vaidle, tagasihoidlik. +d väldib konflikte, paistab hea, tal ei ole vastutust, saab tähelepanu. d ei ole oma arva...
-Maastikuline tähtsus: mets annab struktuuri Belgia maastikule. 5. Metsade majandamist reguleerib seadusandlus: - Code frostier ehk Metsaseadustik Valloonia piirkonnas - Bosdecreet ehk Metsadekreet Flandria piirkonnas. On arenenud metsakompleks, puitu kasutatakse mitmekülgselt. 6. Jah, rahuldavad. 7. Ekspordib, kuid vähesel määral. Metsatööstuses on väike osa, kuna on paljusid teisi riike, kes ekspordivad palju rohkem ning kellel on ka suurem metsa % riigis. 8. Eraisikute valed käitumisviisid metsadega, kuna eraisikute käes on 58% Belgia metsadest, ehk üle poole.
põhivajadused nt. hoolimis- ja ühtekuulumisvajadus b. Mida see endas hõlmab - Seksuaalsus hõlmab seksuaalkäitumist ehk seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist c. Bioloogiline sugu - määratakse ära sugukromosoomide, -hormoonide ja -tunnuste järgi. d. Sotsiaalne sugu / soo roll - teatud soole omistatavad käitumisviisid e. Sooidentiteet - enda tunnetamine mehe või naisena f. Seksuaalne orientatsioon - seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme ühe või teie soo esindaja vastu 2. Seksuaalsuse neli dimensiooni - nauding, armastus, soo jätkamine, sooidentiteet 3. Kolm erinevat mõtteviisi seksuaalsuse kohta: a. Absolutistlik - seks peale abielu b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4
M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase D3 – kõrge oskusetase ja madal/varieeruv motiveerituse tase D4 – kõrge oskusetase ja kõrge motiveerituse tase Juhi ülesanne on alluvaid hinnata vastavalt küpsusastmele ja käituda sobivalt. Eri juhtumite puhul saab käitumisviisid nimetada järgnevalt: S-1 Rääkimine (suunamine) – vastab D1-le - kujutab endast tööülesande otsest edastamist alluvale, kes on ülesande täitmise osas ebakindel. Juht võib ette anda ka ülesande lahendamise struktuuri. Rõhk on ülesande täitmisell ja vähem suhte arendamisel. S-2 Müümine (treenimine) – vastab D2-le – sobib alluvale, kellel on mingil määral olemas oskused, et tööülesannet teha, kuid keda võib otsene käsk demotiveerida. On ka võimalik, et alluv
Abielu tuleb õppida Abielu ei ole ainult õnn ja rõõm, vaid selles tekib ka palju probleeme ja nende lahendamist tuleb õppida. Peab õppima partnerit kuulama ja teda mõistma. Võib ehitada roosasid unistustelosse, kuid ei tohi esitada teisele ebareealselt kõrgeid nõudmisi. Ennekõike tuleb tegeleda iseenda muutmisega, mitte muuta teist. Igasse päeva peaks leidma väikeseid rõõme ja neid teineteisega jagama. Igaüks pärineb oma kodust ja võtab kaasa omad harjumused, mis võivad teisele esialgu tunduda võõrad. Mõlemad peavad oma harjumusi kohandama ja arvestama teise soovidega. Tüli võib tekkida esialgu igast pisiasjast, kuid rahulikult rääkides on võimalik asi ära klaarida. Abikaasad peaksid teineteisega harjuma enne kui lapsed sünnivad, sest siis tuleb palju uusi kohustusi ja muutusi. Kui omavahelised suhted pole korras ja kodus on tülid, siis pole sellises kodus lastel hea kasvada. Kui laste ees tülitsetakse, s...
VÄÄRTUSED • Väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. • Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. • Väärtuste näol on leitud telg, mille ümber kultuuris iseloomulikud uskumused, sümbolid, normid ja käitumisviisid koonduvad ning mille alusel on võimalik erinevaid kultuure omavahel võrrelda. ÜHISKOND JA VÄÄRTUSED • Ühiskondlikud väärtused kujundavad ühiskonna keskseid tõekspidamisi ja eesmärke. • Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist
mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis- romantiline armastus). Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Väärtushinnang on suhteliselt püsiv veendumus sellest, et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged"). Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Suhtlemine - info vahetus. Toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine.
100% meie tulevikust. Kümneid aastaid tagasi olid enamused riigi tähtsamad ja juhtivad isikud vanuses 30+ ning seetõttu ei ole veel täielikult tunnistatud seda, et noored võivad mõelda innovatiivsemalt, loovamalt ja olla riigi arengule kasulikumad kui inimesed, kes on samal positsioonil olnud juba aastakümneid. Iga lapse jaoks on tema edaspidises elus suureks mõjuteguriks talle eelnevad põlvkonnad. Jälje lapse hingeellu ja käitumisse jätab nii vanemate puudumine, nende käitumisviisid kui ka maailmavaated. Seda, kas jälg on positiivne või negatiivne ja kas tulevik on tema jaoks saatus või valik otsustab laps ise. See oleneb sellest, kuidas ta elu jooksul kogutud informatsiooni vastu võtab.
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone.
Intelligentsuse vormid Intelligentsuse mõõdetav pool IQ : 1) lingvistika 2) matemaatilised 3) geomeetrilised 4) loogilised MI: 1) lingvistiline 2) loogilist matemaatiline tehniline taip 3) musikaalne (võime meelde jätta ja ära tunda muusika palu) 4) ruumiline (hea orienteerumise võime, võime luua kujundeid) 5) kehaliskineetline väljendumis rikas miimika, hea plastika, kehaliselt võimekad, käeliselt osavad. 6) Loodusilk loomulik inimene tunneb ennast looduses hästi, naudib seda, mõistab seda. 7) Interpersonaalne ehk sotsiaalne üli hea suhtleja, leiab kiiresti sõpru, kohaneb erinevas seltskonnas, kõikjal armastatud ja oodatu. Ei suuda töötada üksinda, peab saama tunnustust ja poolehoidu teistelt. 8) Intropersonaalne inimene kes elab sissepoole, tahab teha kõike üksi, tihti mitte kontaktne, tõrjub räägib vähe, endasse tõmbunud, jätab sünge mulje. G...
„Minu kui loomeisiku isikuomadused ja käitumine” Igas inimeses peitub loomingulisisus, kuid see on iga invidiidi puhul erinev. Selle erilisuse annab aga meie erinevad isikuomadused ja käitumisviisid. Iseenda isikuomadusi on raske vaadelda, sest ega me ei mõtle neile ning lihtsalt juhindume neist. Selleks, et oleks lihtsam mõista minu loovust soodustavad omadused kirjeldan ennast koos piltidega. Rahulikkus: Mind on raske ärritada ning üritan asju eelkõige läbi mõelda ning analüüsida. Loomingulisusele aitab see sellega kaasa, et suudan keskenduda pikalt ühele lahendusele ning ebaõnnestumise korral ei heitu vaid proovin edasi. Oluline toetus loomingulisusele on
hoolivus, austus ja põhimõte, et need, kellel on, aitavad neid, kellel pole. Tänu sellele omadusele kehtib maailmas enamjaolt rahu ja võib teha järelduse, et rüütellikkus pole kuhugi kadunud, vaid on võtnud lihtsalt teistsuguse ilmingu. Kokkuvõtteks saab öelda, et tänapäeval rüütellikkus inimestes kindlasti eksisteerib, kuid see on mitmest aspektist muutunud. Keskaja traditsioonilisi tõekspidamisi sellest, kui isikuomadusest on ajaga kohandatud ja lisandunud on kaasaegsed käitumisviisid. Praeguseks välja kujunenud ,,rüütellikkus" distsiplineerib ühiskonda ja on maailma edasiviiv jõud. Usun, et kui see omadus oleks olemas kõigis inimestes, siis poleks meil ühtegi sõda, oleks vähem konflikte ja valitseks rahu.
Naise rolli muutumine Dr John Gray bestseller ,,Mehed on Marsilt ja naised Veenuselt" süübib tõdemusse, et õrnem sugu erineb kardinaalselt meestest. Teos räägib sellest kuidas naiste mõttemaailm ja käitumisviisid vastassugupoolte omadest juba sünnipäraselt erinevad. Tal on õigus, kuid ma leian, et väga palju inimese omadustest sõltub teda ümbritsevast keskkonnast ja kasvatusest. Läbi aegade erinevad eluolud ja tingimused muudavad väärtushinnanguid ja seisukohti ning seeläbi kasvatatakse ka väikseid tüdrukuid erinevalt. Mida aega tagasi, seda rohkem oldi kinni kindlates mõtteviisides ja kardeti midagi teisiti teha. Ühes 19. sajandi perekonnaõpetuse õpikus seisavad selged juhtnöörid kuidas üks endast lugu pidav naine peaks mehe koju tulles käituma - ära võta teda vastu virinaga, söök olgu valmis, tee veel kiire tiir ümber kodu korjates üles laste mänguasjad ning õpikud. Veel soovitati pereem...
Sotsiaalsete oskuste defineerimine Sotsiaalsete oskuste defineerimise 3 kriteeriumi: 1. Kaaslastepoolne aktsepteerimine, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed kaaslaste hulgas. 2. Käitumuslik kriteerium, suurendavad sotsiaalsed oskused positiivse kinnituse tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse tõenäosust. 3. Sotsiaalse kohasusest lähtuv kriteerium, selle järgi on sotsiaalsed oskused situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad või korreleeruvad oluliste sotsiaalsete väljunditega, nagu kaaslaste aktsepteerimine, populaarsus ja autoriteetide hinnang käitumisele. Seega saab sotsiaalseid oskusi defineerida kui oskusi suhelda teistega viisil, mis on • kohane, on asjaolu, et käitumine ei eira sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi 5
Oskame selgitada kuidas teha kindlaks et inimestel on tunded ja kuidas lapsed õpivad tundma: See, et inimesel on tunded, tehakse kindlaks analoogia alusel. Liigutused ja miimika annavad tunnistust mentaliteetsetest protsessidest. Igal inimesel on erinev sisemaailm, mida ainult nemad saavad jälgida. Välise sarnasuse alusel oletatakse ka teiste inimeste puhul seda. Lapsena tunnete arusaamiseks peab tunnet ise kogema, teine inimene võib miimika järgi oletada tundeid ning andis mõista, mis tunne see on. Võib arvata, et inimesel on mingi kaasasündinud elementaarne miimika, mille järgi võib ära tunda inimese tunded. Dualistlikud teooriad: (s.t. et inimesel on nii keha kui vaim) Interaktsionism- keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Ratsionalism 17 saj mõttevool, kus vähenes usk jumalasse, mis tähendas püüet otsustada kõige üle mõistupäraselt. Välistatakse kõik üleloomulik, lähtutakse loodusest ja kindlatest faktidest. Ei tähend...
intelligentsus, isikutevahelised oskused, suhtlemiskompetentsus, suhtlemisoskused jne. 9.2. Sotsiaalseid oskusi on defineeritud peamiselt kolmest kristeeriumist lähtuvalt (Gresham ja Elliot, 1984, viidatud Caldarella & Merrell, 1997 järgi; Merrell, 1998): Kaaslastepoolse aktsepteerimise definitsiooni põhjal on sotsiaalsed oskused sellised laste ja noorukite käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed kaaslaste hulgas. Käitumusliku definitsiooni kohaselt suurendavad sotsiaalsed oskused spositiivse kinnituse tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse, karistuse tõenäosust. Sotsiaalselt kohase definitsiooni järgi on sotsiaalsed oskused sellised situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või korreleeruvad oluliste
nendest üleastujatele on enamasti tegude tagajärjed teada suuremalt jaolt on need karistatavad. Õigusnormid on kirja pandud ja kättesaadavad igaühele, nende eiramine pole vabandatav. Ent piirangud, mis on meie enda sees, kujunenud ümbritsevate inimeste, keskkonna ja kogemuste põhjal, seavad meid tihti raskete valikute ette. Võimatu on kindlalt väita, missugused käitumisviisid või emotsioonid lubatud on. Iga inimene peab endale selgeks tegema, mis on tema jaoks tähtis, kuidas säilitada respekteeritus ja samal ajal suuta ka elada täisväärtuslikku elu, teadvustades endale, mis on lubatud ja mis mitte.
raske aru saada, kes neist tegelikult on iseendaks jäänud. Raske on jääda teistest täiesti erinevaks, kuna kusagil on ikka keegi, kellele just see erilisus meeldib ning kes hakkab seda erilisust oma täiendamiseks kasutama. Siiski kõik on mingil määral üksteisega sarnased. Võidakse arvata, et ollakse see kõige erilisim inimene maailmas, kuid lähemalt vaadates märgatakse, et inimestel on iseloomujooned ning käitumisviisid siiski sarnased, ka välimuse vastu keegi ei saa. Seriaalis ,,Kõmulehe raisakotkad" naised tahavad erineda üksteistest, kuid siiski on midagi, mis neid kõiki ühendab mood. Nad tahavad olla moekad, kuid moodi järgides sarnaned teistega, kes ka käivad moekalt riides. Ükski inimene ei saa erineda teistest täielikult, sest alati on midagi, mis kõiki ühendab. Alati tuleks jääda iseendaks. Kui tahetakse ennast täiustada, siis võiks kasutada
Nende eritised on bakterisiidsed. Vahel kestavad konnade embused kuni kolm ööpäeva emane millegipärast venitab kudemisega. Ja isane ootab rakkuskäsi kinni hoides. (Starikovits, 1990). Kokkuvõtteks võib öelda, et loomad on väga erinevad. Kõigil on oma isiklik viis sigimiskäitumises. Keegi pole kunagi kellegagi sarnane. Kuna loomariik on väga suur ja lai ei ole võimalik siia kirja panna kogu sigimiskäitumisega seostuvat. Välja sai toodud vaid minule silma jäänud käitumisviisid. Kasutatud allikad Mänd, R. (1998). Elukunstnikud. Teejuht käitumise ökoloogiasse. Huma Sparks, J. (2001). Sugupoolte heitlus loomariigis. Tallinn: Varrak Starikovits, S. (1990). Loomaaed läve ees. Tallinn: Valgus Tinbergen, N. (1978). Loomade käitumine. Tallinn: Valgus Tinbergen, N. (1984). Uudishimulikud looduseuurijad. Tallinn: Valgus
Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimene ei tunne ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Moraal, eetika ja tavad 1. Mõisted: moraal ehk kõlblus on põhimõtete ja normide kogum, mis korrastab inimese käitumist. Moraal on käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumis Eetika- on filosoofia haru, mis uurib moraalisuhteid. Tavad - ehk kombed on harjumuspärased käitumisviisid. Õigus ja õiglus 2. Mis on õigus? Mõiste kaks erinevat tähendust. Õigus on see, mida ütleb seadus ja mida kasutab kohus. Õigus on seotud väärtushinnangutega. Õigus on kellelegi kuuluv vabadus toimida viisil, mis kuulub talle millegi(õigusnorm, tava, sisetunne) põhjal. 3. Kuidas toimib õigussüsteem demokraatlikus riigis? 4. Kuidas toimib õigusmõistmine Eestis (skeem lk 31) 5
temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa" "igal inimesel on õigus küsida ja minul on õigus ära öelda" jne. Piiravad uskumised Käitumisviisid LOOMARIIK INIMESED Kuidas käitub? Kuidas käituvad? 1.Agressiivselt 1.Agressiivselt (ründavalt) 2.Alistuvalt 2.Alistuvalt 3.Enesekehtestavalt (põgenevalt) Kuulamine ja kehtestamine: suhtlemise yin ja yang Täiuslik tasakaal. Oluliste suhetega kaasneb ärakuulamise ja enesekehtestamise vajadus. Enesekehtestamine kui yang on kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale +
5. Teave töövahendi õige ja ohutus kasutamise kohta: Töövahendi kasutamisega seotud tööoperatsioonide kirjeldused; Ergonoomiliselt õiged tööasendid ja –võtted; Täpsustavad ohutusnõuded konkreetse tööoperatsiooni jaoks; 6. Juhised hooldustööde teostamiseks: Sellises tööde mahus, mida töötaja peab ise tegema, sh olulisemad ohutusnõuded; Käitumisviisid töövahendi kasutamisel tekkinud probleemide puhul: kuidas käituda, kellele teatada jne Kodumasinad (valida 1 kodumasin, mille kohta koostada ohutusjuhend): 1 Iseseisev töö ‘Arvutitöökoha ergonoomia uurimine’ 1. TEHNILISED ANDMED 1.1. Aktiivvõimsus on 2100 W. 1.2. Juhtme pikkus on 1,8 m. 1.3. Värvus/viimistlus on must. 2. ÜLDNÕUDED 2.1
9. Millised võiksid olla kõige sagedamini esinevad foobiad (ülemäärane hirm mingi nähtuse või objekti ees, mis takistab normaalset toimetulekut)? Miks just need? Kõrgusekartus, pimedusekartus, koertekartus, hirm kinniste ruumide ees, sest need on igapäevased olukorrad, millega tuleb sageli silmitsi seosta 10. Miks kardavad paljud inimesed hambaarsti aga väga vähesed inimesed korstnapühkijat? Tegemist on sotsiaalse õppimisega, palju käitumisviisid õpitakse jäljendades teiste käitumist. 11. Mis võiks olla sotsiaalfoobia põhjuseks? Häiret iseloomustab tugev kartus olukordade ees, kus tuleb mingil põhjusel viibida tähelepanu keskpunktis. Inimest haarab ärevus pelgast mõttest, et ta ütleb või teeb midagi, mis võiks teda alandada või piinlikkust valmistada. Teda iseloomustab asjade nägemine väljast sissepoole, teiste inimeste seisukohast. Näiteks kui inimene kardab
silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis. Kuid kas see on tõsi? Ei ole, see kui osad naised rooli taga on ja autoga kraavi sõidavad, ei tähenda
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat aren...
Kokkupõrge kindlustamine ja kinnitamine kus organisatsiooni positiivne reaktsioon töötaja tegevusele, tema teadmiste ja oskuste aktiivne kasutamine; mittetoetamine kus organisatsioon ignoreerib isikut, ei kiida hea tema poolt tehtut; negatiivne kindlustamine (tugevdamine) kus organisatsiooni liikmete reaktsioonid, mida isik tõlgendab karistusena, see tekitab isikus ebamugavustunnet. Muutumine ja omaksvõtt uued rollid, uued suhted, uued väärtushinnangud, uued käitumisviisid. 12. Personali arendamine ja koolitus Personali arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine, nende teadmiste ja oskuste arendamine ja karjääri juhtimine. POLE SAMA MIS KOOLITUS. Personali arendamine toimub järgmiste personalijuhtimise funktsioonide kaudu: planeerimine, värbamine ja valik, personali korraldamine, uue töötaja adapteerumine, hindamine ja arenguvestluste läbiviimine, edutamine ja rotatsioon, motiveerimine ja palgakorraldus, koolitus. 13
Lastevanemate eeskujul (manipuleerivad üksteisega ja teiste inimestega) Vanema õe-venna eeskujul - last ennast on korduvalt kiusatud (nüüd kiusab teisi) Halb kasvukeskkond kodus (vanemad ei hoolitse lapse eest, laps pesemata, riided haisevad, kammimata) Uus laps kollektiivis (puuduvad mängu küsimise oskused ja tekib probleeme) 16 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Caldarella ja Merelli positiivsed käitumisviisid: Suhtlemine eakaaslastega Enesejuhtimine/enesekohased oskused Akadeemilised oskused Kuuletumine Kehtestamisoskused 17 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused McGinnis&Goldsteini prosotsiaalsed oskused: Sotsiaalse käitumise baasoskused (kuulamise ja vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enesetunnustamine, abi küsimine, teene palumine) Kooliga seotud oskused (küsimuste
muutmine on nende enda kätes. Tihtipeale kulutatakse oma närve näiteks naabrite kõva kisa, porise esiku või hilinemise pärast. Kardetakse, et äkki keegi näppab postkastist tähtsa kirja. Pole hullu, kui poes ei müüda küpsetusõli, mida kiiresti toidu valmistamiseks vajad. Järgmises kaupluses leidub kindlasti pudelike! Niiviisi mõeldes põimibki inimene end muremõtete ahelatesse ning hirmu teevad pisiasjad, mis teistele pähegi ei tule. Niisugused käitumisviisid põhjustavad halle juuksekarvu ning kortse. Kui on võimalik luua muutusi, milleks siis üldse muretseda? Mured ja probleemid põhjustavad stressi ning võivad viia elujõulise inimese sügavasse depressiooni. Minu arvates eineb inimeste seas arusaamine: mida rohkem muretsen, seda parem olen. Tundub silmakirjalik! Pole võimalik, et igaüks meist saab sekkuda teise inimese ellu ja ulatada päästerõnga viimsele kui ühele probleemile. Isegi kõige aktiivsem kaaskodanik
................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124 Konflikti reguleerimine ....................................................................127
käitumisvihjetele, harjutamisele, päeviku pidamisele, tagasisidele ja enesekontrollile. Põhieesmärgiks on aidata õpilasel oma käitumist teadvustada ja omandada selle üle isiklikku kontrolli viisil, mis austaks teiste õigusi. Kui õpetaja tähendab, et lapse segav ja kordarikkuv käitumine ei parane tavapäraste esmaste meetmete abil, on vaja rakendada käitumistaastuse kava. Käitumistaastuse õpetaja otsutab, millised käitumisviisid tuleb sihtmärgiks seada. Põhimõtteliselt vajab sekkumist igasugune käitumine, mis olulisel määral segab teiste õpilaste turvalisuse tagamist, nende kohlemist ja õppimisvõimalusi. See raamat on soovitanud koostada õpetajal käitumistaastuse kava, mille põhjal aidata õpilasel nö taas jalad alla saada. Kava peaks olema lihtne ja hõlpsasti täidetav. Autor on seadnud kriteeriumiks, et see peab olema lapsele võimalikult arusaadav ja täidetav.
Kui see läheb mul halvasti sõi ma kukun läbi, siis see näitab, et ma pole midagi väärt! See on hirmus, kui ma sellel eksamil läbi kukub! Et irratsionaalseid uskumusi ära tunda, otsi: Dogmaatilisi nõudmisi (peab, ei tohi) Õuduste kujutlemist (see on õudne, hirmus kohutav) Madalat frustratsioonitaluvust (ma ei ela seda üle) Enda või teiste hurjutamist (ma olen/tema on pahane, tühine) C (tagajärjed) Peamised negatiivsed emotsioonid: hirm eksamite ees Peamised ennastkahjustavad käitumisviisid: ma väldin kursusi või kandideerimist töökohtadele, kus on vaja sooritada eksameid, katseid ja teste Ebatervete negatiivsete emotsioonide hulka kuuluvad: Ärevus Depressioon Raev Madal frustratsioonitaluvus Häbi/kohmetus Solvumine Armukadedus Süütunne RB (ratsionaalsed uskumused) Pole mingit põhjust miks ma tingimata pean selle eksami sooritama, kuigi muidugi oleks parem, kui ma selle sooritaksin. Kui ma läbi kukun on see muidugi paha, kuid ma pole sellepärast veel tühine inimene
tunneksid üksteist. Virtuaalsedstruktuurid •Omavahel lõdvalt seotud ettevõtete grupid •Peakontor on väike ja see koordineerib tegevusi ja funktsioone, mis ostetakse sisse erinevatest ettevõtetest. •Kasutab infotehnoloogiat •Võrgustiku struktuuri erivorm Organisatsioonikultuur... on organisatsiooni liikmete poolt väliskeskkonnaga kohanemiseks ja seesmiseks integratsiooniks kasutatavad väärtustele baseeruvad põhilised käitumisviisid ja tõekspidamised, mida õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid viise tajumiseks, mõtlemiseks ja tundmiseks organisatsioonis ettetulevate probleemide puhul (Schein, 1992). Organisatsioonikultuur on kirjeldav •Näitab, millisena töötajad tajuvad oma organisatsiooni kultuuri •Ei ütle midagi selle kohta, kas mõni kultuur on parem või halvem •Ei ütle midagi selle kohta, kas töötajatele see kultuur meeldib või mitte Organisatsiooni väärtused
kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ...matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ...vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes, mis, kus. · ...mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused · Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine · Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti. · Reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida.
Inimesed, kes erinevad teistest oma vaadete, teadmiste, andekuse pärast ei tohiks kritiseerida, kuna need omadused pole saadud teiste arvelt vaid inimene on need õppinud või saanud sünnipäraselt kaasa. Nende ,,eriliste" tagakiusamine on vale. Ühiskondlik takistus on palju hullem kui füüsiline takistus, kuna mõjutab inimest emotsionaalselt tekitab nördimust. Seda saab leevendada, lubades tegevusi, mis võivad olla kahjulikud, iseasi, kui tervislikud sellised käitumisviisid oleksid. Inimesed ei soovi teiste inimeste heaolu ning paljud ei tea, mida see õigupoolest tähendabki. Riigiametnikud, istudes oma toolil, on kaugel nn päriselust ning otsused toimuvad nii, et ümberringi on palju ebamäärasust. Ametnikel pole otsest kokkupuudet asjassepuutuvate inimestega. Seetõttu ei pruugi otsused olla kas vastavuses ootuste ja loodetavaga. Ühiskondlik sund omab õigustust siis, kui inimene on nõus sunniga, kuid võib kohustuse jätta ikkagi tegemata
Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teha komplimente; abi partneritega erinevatel saavutamiseks koostööd. komplimente.
Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesotsas vanemad. Selletõttu arutlevadki paljud lapsevanemad erinevates internetifoorumites, millised kasvatusstiilid ja –meetodid on õiged või valed ning kuidas kasvatada õnnelikku last. Iga lapse arenguetapis on erinevad võtted ning käitumisviisid, mida tuleb kasutada. Autor on valinud 3.- 6.eluaasta vahelise perioodi, sest tulevase alushariduse pedagoogina tahab aidata lapsepõlved uuel generatsioonil võimalikult muretuks teha koostöös koduga. Kuidas kasvatada õnnelikku last 3.-6.eluaastal? Umbes 3.eluaasta paiku tuleb selle perioodi esimene aspekt, millega peab töötama lapse rahulolu nimel. Igapäevasesse elukorraldusesse lisandub kodu kõrvale nüüd lasteaed, kus on võõrad inimesed ja olukorrad
lähedus, turvalisuse tagamine, piiride seadmine) hindamiseks kasutatavaid mõõtmisvahendeid. 5.aprill Sotsiaalne areng. Sotsiaalsed staatused. Sotsiaalsed oskused: Sotsiaalne kompetents Isikutevaheline intelligentsus Suhtlemisoskused Inimese võime teiste inimestega edukalt suhelda. Sotsiaalsed oskused – üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi üledande täitmise eesmärgil Sotsiaalne kompetentsus – puudutab peamiselt teiste hinnanguid. Kätiumise mõju teistele inimestele. Enesekohased oskused – oskused ja võimed, mis seonduvad emotsionaalse arenguga, enese omaduste ja oskuste kirjeldamisega, enesetõhusus, eneseregulatsioon Saat ja Kanter (2004). Enesekohased ja sotsiaalsed oskused. Kaaslastepoolne aktsepteerimine – käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning populaarsuse
Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel 2) olulised suguihade mõjutamisel. Psühholoogilised põhjused 1)intiimse läheduse tunne 2)naudingu saamine-orgasm 3)vastassoo omadused: kehalised-sootunnused; psüühilised omadused- mingid käitumisviisid. EMOTSIOONID Emovere- esile kutsuma, erutama, liigutama. Teaduslik sisu vs. igapäevane tähendus. Emotsioon- subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab endas füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. EMOTSIOONI KOMPONENDID 1. Subjektiivsus(v. isiklik kogemus: minu rõõm=sinu rõõm) 2. Füsioloogiline komponent( N. hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4
maksimaalselt tuleb olla klientide suhtes tähelepanelik, igasugustes olukordades tulla vastu ning olla viisakas. Ettevõte edu sõltub väga palju klientide käitumisest ja rahulolust. Et klient jääks ettevõttele lojaalseks, tuleb selle nimel näha väga palju vaeva. Tuleb leida tegureid, mis rahuldavad kliente ning mis paneb neid ka järgmine kord tagasi tulema. Olulist rolli mängivad kliendi rahuloluga klienditeeninduse käitumisviisid ja hoiakud. Personal on organisatsiooni üheks tähtsaimaks teguriks, ning nende käitumine praktiliselt sõltub tervest ettevõtte edust. Klienditeenindaja on inimene, kes loob ise klienti. (M. Saar 2015: 15 ). Teeninduskeel on väljendusviis, mis määrab ära, kas klienditeenindaja eneseväljendamine mõjutab klienti positiivselt või negatiivselt. On oluline leida positiivseid tulemusi, sest see loob usalduse klienditeenindaja ja kliendi vahel.
Ebapopulaarsust ja madalat asendit põhjustavad egoism, valelikkus, ülbus, endassesuletus ja halb suhtlemisoskus. Ent inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest, kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Mis ühes grupis võib olla oluline ja hinnatud, võib teises olla otse vastupidise väärtusega. Näiteks korrarikkumine, ebaausus ja teise inimese petmine võivad võivad ühes grupis leida heakskiitu, teises aga hukkamõistu. Need käitumisviisid, mida grupis tunnustatakse, võivad inimesel muutuda isiksuse joonteks - kas negatiivseteks või positiivseks. --------------------------- E-sigaret Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on nüüdisaegne elektrooniline seade, mille kasutamine imiteerib suitsetamist. Seade koosneb akust, padrunist ja atomiseerijast ning võib välimuselt meenutada tavalist sigaretti. Akuga töötav seade purustab (nikotiini)padrunis oleva vedeliku ülipeeneks auruks.
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetu...
· Isiksusesiseselt · Gruppidevaheliselt · Isiksustevaheliselt · Organisatsioonikonflikt · Grupisiseselt Isikusisene konflikt * Seotud väärtuste ja prioriteetidega * Tekitab stressi- (kestvate ja korduvate ärritajate mõjul tekkiv pingeseisund) * Tõmbab inimest mitmes erinevas suunas * Erinevad väärtused * instrumentaalsed - isiklikult eelistatud käitumisviisid * lõppväärtused - eelistatud lõppeesmärgid Isiksustevaheline konflikt ON LEVINUIM KONFLIKTI AVALDUMISE TASAND tekivad siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad huvide vastandlikkus, hoiakud, väärtused või käitumine tervikuna. tekib sageli, kuna inimesed lihtsalt ei suuda või ei taha koos töötada ja põhjuseks tuuakse omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest.
Tagasitulles loodi filmitud materjali monteerimiseks Film Study Center Harvardis. Selle juhatajaks sai antropoloogia magistrant Robert Gardner. Film keskendus neljale bushmani kütile. John Marshall ja Gardner monteerisid filmi koos, John luges teksti peale. Filmi "Kütid" hakati kritiseerima kuna näidatud jahikäik oli mitme aasta peale kokku pandud, kütid polnud kogu aeg samad ja Marshalli loetud tekst oli nagu Jumala mängimine (kõike ja paremini teadev). Gardeni huvitasid üldinimlikud käitumisviisid, mitte konkreetne kultuur. Kütide puhul huvitas see, et mehed on kütid ja peavad ellujäämisenimel tapma. Gardner tegi 1964 filmi "Dead Birds", mille filmis Uus-Guinea lääneosas elavaid danisid. Film esitab rohkem Gardneri oma nägemust kui reaalsust. Gardner sattus mitmeid kordi kriitika alla kuna tema filmid tihti ei andnud mingit antropoloogilist teavet. Gardneri peeti marginaalseks nähtuseks. John Marshall polnud filmiga "Kütid" rahul ja hakkas seda hiljem materjali uuesti
,,vaenlase" kahjustamine on ainus viis pääseda oma eksistentsi armetusest. Destruktiivne tüüp õigustab end alateadlikult umbes nii: ,,Kuna olen võimeline midagi looma, olen sunnitud hävitama. Hävitades tõestan maailmale oma jõudu ja tähtsust. Loodut hävitades ületan oma masendava eraldatuse maailmast. Automaatse konformismi puhul leiab taas aset individualiteedist loobumine: inimene võtaks kuulekalt omaks mõttemallid, käitumisviisid, valikud ja väärtusarusaamad, mida talle pakuvad sootsiumi eeskujud. Eskapismi leebemaks viisiks on mitmesugused ,,argneurootilisuse" sümptomid (ärrituvus, agressiivsus, irratsionaalsed kujutelmad, apaatia, õpitud abitud, masendushood jne), selle kõige drastilisem vorm on aga pagemine psühhootilisse vaimuhaiglasse. Kasutatud kirjandus Kidron, A. (2005) Isiksus. Tallinn: Mondo