Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Romaani ja Gooti stiili võrdlus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen
VÕRDLUS
Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni . Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult.
Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks , näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks – viikingite järeltulijate järgi, kes selle Põhja-Prantsusmaalt Inglismaale tõid. Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Gooti stiil on aga oma nime saanud gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. Sajandil.
10. sajandil sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik . Kiriku võim muutus väga suureks. Usk haaras peaaegu kõiki, nii ülemkihi kui ka alamkihi. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik oli paradiisiks ning ka kindluseks kurjas maailmas. Kui vaenlased tulid, olid kirikutornid viimaseks peidupaigaks. Seetõttu ehitasidki romaanlased palju kirikuid, enim aga basiilikaid ehk siis pikki hooneid , mis sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd hoopis linnadesse. Gooti ajastul olid keskaegsed linnad, mis olid müüriga piiratud, kaitseks vaenlase vastu. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi : varagootika (u 1140–1200), kõrggootika (u 1200–1350) ja hilisgootika (u 1350– 1525 ).
EHITUSKUNST
Romaani ajastu eripära avaldus kõige rohkem ehituskunstis. Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur , eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur ehk kulturistliku otstarbega arhitektuur. See domineeris ilmaliku arhitektuuri üle. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas ka teisi kunstiliike. Sakraalarhitektuuri on tänapäeval ka palju säilinud, profaanarhitektuuri aga vähe.
Romaani kirikud oli suhteliselt madalad, massiivsed, paksude seintega ehitised. Rõhutatakse horisontaaljoont ning dekoratiivseid kaunistusi esineb harva. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ehitust nagu varem elanud roomlased . Siiski arendasid romaanlased välja täiesti uue ja omanäolise ehitusstiili. Selle tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata ukseavade, akende ja muude ehitusosade juures. Romaanide arhitektuurile olid iseloomulikud paksud müürid, kitsad ning väikesed aknad ja uksed kuna kivimassid olid väga rasked ning seintesse ei saanud teha suuri aknaid ning toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8- nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid . Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab erinevalt romaanlastest vertikaalsus ja püüd kõrgustesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitades laoti raidkivist või tellisest valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided , nende ristumiskoht kinnitatakse päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus.
Romaani stiilis oli kõige levinum kapiteel kuupkapiteel. Selle alumised nurgad ümardati. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis ristvõlvid, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatakse traveeks. Traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi endiselt kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Gooti stiilis kaeti traveesid endiselt ristvõlvidega, kuid enam ei olnud võlv kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad tugipostid (piilarid), mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Romaani ja Gooti stiili võrdlus #1 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #2 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #3 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #4 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #5 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #6 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #7 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #8 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #9 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #10 Romaani ja Gooti stiili võrdlus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hopakrissu Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga põhjalik võrdlus. Alguses on 8 leheküljeline võrdlus referaadina ja seejärel pildid kirikute läänefassaadist, pealtvaates, külgvaates jne.. ning kõikide piltide juurde toodud, mis on romaani ja gooti kunstis erinevat. Nii romaani kui ka Gooti skulptuurist, arhitektuurist ja maalikunstist väga palju näiteid.
romaani , gooti , kirik , skulptuur , arhitektuur , maalikunst , vaibad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

katrepohlak profiilipilt
katrepohlak: Oli abiks oma koolitöö valmimisel.
11:10 30-01-2012
kiizzuu profiilipilt
Eliise Kass: Väga-väga hea materjal! :)
21:06 24-03-2015
cocochoo profiilipilt
cocochoo: põhjalik
11:40 12-10-2012


Sarnased materjalid

5
doc
Romaani ja gooti kunst-renessanss
24
doc
Romaani ja Gooti kunst
2
doc
Romaani ja gooti stiil
2
docx
Romaani ja gooti kunst
12
docx
Romaani ja gooti stiil
4
doc
Romaani-ja gooti kunst
2
doc
Romaani ja gootika kunst
2
doc
Romaani ja Gooti kunst





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun