Kordamine üleminekueksamiks (0)

Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand.
Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne- Rooma   keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma 
riigi lõpp 
Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 
2) Ameerika avastamist 1492 aastal 
3) usupuhastuse  ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism ;  Kristlus  ( Kuradi  ja Jumala võitlus);  Naturaalmajandus   varakeskajal ; Konflikt 
ilmaliku  (keisri) ja  vaimuliku  (paavsti) vahel  kõrgkeskajal ;  Ristisõjad ;  Linade  ja kaubanduse 
arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism,  feodaalkorra  kujunemine Lõplikult  kujunes  feodaalkord  välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl  Martell  viis 
süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla  edukam  võitluses 
araablaste  vastu. Võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seetõttu andis ta oma 
vasallidele ehk sõjameestele  sõjateenistuse  eest maatükke kasutada. Selline  maatükk =  lään e 
feood . Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt  läänimees  või  feodaal . Feodaalkord  lagunes  
sellepärast, et feodaalidel oli lõpuks liiga suur võim ja kuningavõimust  sõltumatus .
Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1) Vajadus luau uut  laadi  sõjaväeorganisatsioon
2)Vajadusluua stabiilne  võimusüsteem
Feodaalne   hierarhia : 1) Süserään – kuningas; 2) Senjöör – suurfeodaal ; 3) Vasall - rüütlid 4) Linnad.  valitsemine ja majandus 10-11 sajandil toimus põllumajanduses suur murrang – inimesed tulid  malt  linna elama – 
võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega. linnad kujunevad eelkõige 
kaubanduskeskustena ning nad paiknevad  soodsas   kauplemiskohas . Kaubanduse ja 
linnade areng andis omakorda  tõuke  käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht. 
Kaubandus ja liiakasuvõtmine panevad aluse rahamajandusele ja pangandusele. Eriti just 
Põhja-Itaalia linnadesse  koondus  nii palju kapitali, et seda piisas ka laenamiseks. Kuigi 
katolik   kirik suhtus liiakasuvõtmisesse eitavalt, ei peatanud see liiakasuvõtjate tegevust. 
Tänapäeva  pangandus  sai alguse 14. Sajandi  Itaaliast . Keskaegse linna kaks olulist tunnust: Linnamüür -  põllumajandustoodang tõusis ja rahvaarv kasvas, ehitati  müüriga  piiratud aa 
tihedalt täis. Müüriga piiratud ala – all-linn – eeslinnad  – külad.
Linnaõigus - senjöör andis  linnale   linnaõiguse  st seadustiku, mille alusel linn elu 
korraldas.
Linnaelu  korraldus.
Põhiosa linnakodanikest olid  kaupmehed  ja käsitöölised. Tavalistest linnakodanikest 
tõusid esile  rikkamad  perekonnad, kellel oli ka linna valitsemises suurem võim – pärilik 
linnaaristokraatia ehk patritsiaat .  Nendest  moodustati linna valitsemiseks  linnanõukogu  e 
raad .  Oma huvide kaitseks  kaubareisidel lõid kaupmehed  gildi - ja tsunftikorralduse.  Gildid ja 
tsunftid  olid linnakodanike  vennaskonnad , mis ei  tegelenud  vaid ametialase tegevuse 
reguleerimisega, vaid nende roll oli märksa laiem. Gildid ja tsunftid olid 
omavalitsuslikud erialaühendused (kullasepad, rätsepad,  sepad  jne). Nad kontrollisid 
tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hinnad, keelasid toota neil, kes tsunfti 
ei kuulunud. Nad korraldasid ühissöömaaegu ehk jootusid, osalesid ühiselt 
linnapidustustel, moodustasid linna kaitseks kaitsesalku. Neil olid oma  kabelid  ja 
kaitsepühakud . Seal oli ametialane hierarhia: meister, sell,  õpipoiss . Algselt kuulus kogu maa maaisandale – senjöörile. Nad soosisid linnade  tehet , et saada 
sealt maksuraja. Ajapikku võtsid linnad end senjööri võimu alt vabaks. 5) Uute kaubanduspiirkondade kujunemine 

1) Itaalia linnad ja vahemere kaubanduspiirkonnad    

Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige  olulisemat  rolli Itaalia kaubalinnad, eriti 
Veneetsia  ja  Genua . See tegi neist 11. Sajandil  araabia  maailma ja Bütsantsi linnadele 
tõsiseltvõetavad võistlejad. Itaalia linnade rikkus põhines kauplemisel idamaadega. 
Araabia kaupmehed tõid  kaubad ( siidi , vürte, luksuskaupu) Vahemere- äärsetesse 
linnadesse, sealt jõudsid kaubad Itaalia linnade vahendusel edasi Euroopasse. 
Kaubanduslikust elavnemisest lõikasid kasu ka Lõuna- Prantsusmaa linnad, eriti 
Marseille . Itaalia linnad kujunesid peatselt nii võimsaks, et  sealne   kodanlus  suutis palgasõdurite abil
linnriike  iseseisvalt  valitseda . Võim oli koondunud tähtsamate kaupmeeste  perekondade  
kätte. Veneetsia ja  Firenze  elanikkond tõusis 14. Sajandiks  100, 000-ni.

2) Lääne- ja Põhjamere kaubanduspiirkond.    

Põhja- Euroopa peamised  kaubateed  kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks 
kaubavahendajaks sai Põhja-Saksamaa kaubalinnade huvide kaitseks loodud Hansa Liit. 
Siin piirkonnas mängisid olulist rolli ka uued riigid Taani, Rootsi, Norra. Liidu  kõrgaeg  
oli 14. sajandil. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks oli 
hansalinnade  esindajate kokkutulekut Lübeckis – hansapäevad . Selle otsused olid kõigile 
liidu  liikmetele  kohustuslikud. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi , lahendati liikmete 
vahelisi tülisid jne.
Hansakaupmehed toimetasid Venemaalt ja Skandinaaviast Lääne-Euroopasse – 
karusnahku, mett , vaha, rauda ja Liivimaalt vilja.Lääne -  Euroopast veeti Venemaale – luksuskaupu, tekstiilitooteid, soola. Koge -  spetsiaalne kaubaveoks kohandatud  laevatüüp Põhjamere - äärsed  Flandria  linnad muutusid keskajal Euroopa  tähtsamateks  
riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai  kohapealt , lambavilla toodi Inglismaalt ja 
Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele  meritsi   regulaarne  ühendus Londoni ja 
Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel 
kahte olulist protsessi:  Kaubakontorite võrgu teket, millega levitati ristiusku põhja ja ida poole  Rahamajanduse levikut, selle kasvavat ülekaalu naturaalmajanduse üle.Naturaalmajandus -   Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, 
kogukond , mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi 
puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese  vahetuse  või  jagamise . Tootja  varustab
ennast ise kõige tarvilikuga. 6) Keskaja seisused

3-seisuseline mudel.

1)  Vaimulikud  (need kes palvetavad)
2) Sõjamehed ehk rüütlid (need kes sõdivad)
3) Talupojad (need kes töötavad)
4) Kodanlus ja  töölisklass Vaimulike seisus – esimene seisus. Täiendas, koolitas end teiste arvelt. Vaimulike ordude 
kaudu oli ühiskondlik tõus võimalik- pärisorja lapsest võis saada  paavst . Vaimulikkonnal 
kujunes oma hierarhia – paavst, kardinalid , piiskopid ja  mungad .Aadliseisus - teine seisus. Aadel  kujunes koos feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast. 
10.-11- sajandil kujunes aadlike seas hierarhia – aadel jagunes nüüd kõrgaadliks ja 
alamaadliks. Kolmas seisus – need kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhiliselt tootjad, talupojad. 
Kolmandal seisusel privilege,  eeliseid  ei olnud, olid vaid kohustused. 12.-13. Sajandil, 
linnade kasvades kujunes neljaseisuseline mudel: vaimulikud,  aadlikud ,  linnakodanikud , 
talupojad. Kuid 4-seisuseline mudel ei saanud üldiseks kogu Euroopas. Näiteks Prantsusmaal
kahte viimast ei eristatudki, kolmas seisus hõlmas vaid kodanluse ülemkihti, selle rikkamat ja
haritumat osa. Inimese positsiooni ühiskonnas määras sünnipäritolu- liikumine  seisuste  vahel oli väike. 
Poeg päris isa ameti,  tiitli  ja seisuse. Igal seisusel oli teistest erinev  elulaad ,  haridus  ja 
kasvatus. Mingisse  seisusesse   kuulumine  oli  rangelt  seotud vastava  tegevusalaga : näiteks 
kuninga õukonda võis  kuuluda  ainult  aadlik , kösitöö või  kaubandusega  tegeleda ainult 
vastava gildi või tsunfti liige. Paljud eeskirjad eristasid inimesi ka väliselt: kes  missugust  
riietust  võib kanda, kes võib relva kanda jne. 7)  Reformatsioon . Põhjused ja eeldused. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsioone ehk usupuhastusliikumise põhjuseks oli katoliku kiriku kaugenemine  algkristluse  põhimõtetest .   Püüti  vabaneda  paavsti võimu alt  Paavstid  muutusid ilmalikuma, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud  kokkuleppeid Türgi sultaniga  Indulgentside  müük  Paavstid/piiskopid elasid suures luksuses  Kirikumakse suurenemine  Kirikuametite müük Martin Luther ja tema õpetus Ta oli reformatsiooni  algataja , Saksa  teoloog . Tema õpetus seisnes selles, et õndsaks saab mitte 
tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri  meelest polnud 
vaja ei kirikut ega paavsti. Patulunastuskirjade  tulust  ehitati Rooma  peetruse  kirik. “Kui paavst 
teaks , milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta kiriku mahapõletamist.” 

31. oktoobril 1517 tõi Martin 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Saksamaal oli 

vaimulik kirjandus au sees Ta soovis et  piibel  tõlgitaks mitmesse keeled, et kõik saaksid sellest aru. Ta oli jäiga  kirikuhierarhia  vastu. Tema põhimõte oli see, et inimene peab ise usust aru saama.. Preestril  õigus  abielluda . Jumalateenistus emakeelseks.

8)  Uusaeg . Algus ja lõpp. Uusaja tunnused    

Uusaeg algas: 1) 1453 vallutati   Konstantinoopol  türklaste poolt; 2) 1492- Kolumbus avastas  Ameerika; 3) 1517- Reformatsiooni algus. Uusaeg Lõppes: 

20 sajandi algus 1900
 1 maailmasõja algus 1914 Uusaja tunnused:  

Valgustusfilosoofia  Absolutism  Kirku võimu vähenemine  Rahvusriikide tekkimine

9)  Valgustus . Tunnused      1680-1780. aastal – valgustusperiood 

18.saj – valgustussajand  Filosoofiline   sound ühiskonna mõtestamiseks  Valgustajad  – hakati kahtlema vanades autoriteetides ja kiriku võimus  Hakati kahtlema absoluutse tõe olemasolus  Oluline oli usk ratsionaalsesse mõistusesse/  usk mõistuse jõusse  Kritiseerimisejulgus  Inimeste vaimne vabadus John Locke  Esitas inimõiguste käsitluse  Ta uskusüleminekul põlluharimisel  tekiks  varanduslik ebavõrdsus  Teda peetakse  liberalism  isaks  Pidas oluliseks kiriku ja riigi lahutamist Rousseau  Toetas rahvavõimu (otsene demokraatia)  Haridus oli oluline Montesquieu  Kõigil ei pidanud olema võrdsed seaduses
 Toetas võimude lahusust  Pooldas demokraatiat, pidas despootiat  Väike riik- vabariik; keskmine riik- monarhia ; väga suur riik- despootia Voltaire  Pidas tähtsaks valgustatud  monarhiat  Kritiseeris demokraatiat Füsiokraadid  (prantsusmaa)  Riik ei tohi majandusse sekkuda  Tähtsaim  majandusharu  põllumajandus, kuna sellest tuli konkreetne tulu  Nad toetasid vabakaubandust  Riigipea  oli piiramatu võimuga valgustatud  monarh .

10) Merkantilismi tunnused      Kõrged kaitsetollid 

Eksport  peab ületama   importi  Riigi rikkuse aluseks on hõbeda  ja kulla varud

11) Valgustatud absolutism Saksamaal ja Austrias . Valgustatud  monarhide  reformed

    Kolmekümne aastane soda (1618-1648) kurnas  poliitiliselt ja majanduslikult  niigi   nõrgenenud Saksamaad äärmusliku  piirini . Sõja lõpetanud  Vestfaali  rahuga kinnistati  juriidiliselt maa poliitiline jaotus ligi 300 riigiks ning selline  killustatus  kestis üle kahe  sajandi. Preisimaa  omariikluse ajalugu algab aastast  1525 , mil reformatsiooni käigus ilmalikuks  muutunud Saksa ordu Preisimaa  harust  kujunes Preisimaa hertsogiriik- esimene  protestantlik  riik kogu euroopas. Brandenburgi   nimekaim  valitseja oli  Friedrich   Wilhem   ehk Friedrich 1. Preisimaa kuningas Friedrich 1 (valitses 1713- 1740 ) oli kokkuhoiu ja  kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kord oli väga  range: peod olid keelatud, naised ei võinud kanda  import   riideid , lauahõbe sulatati ümber, 
muusikakapellist jäeti palgale vaid  trompetist . Enamus raha kulutas ta sõjaväele. Tema ajal  olid ka levinud piinamised ja surmanuhtlus. Ülejäänud monarhide  reformid :  Friedrich II:  Keelustati   piinamine  ja surmanuhtlus  Deklaseeriti  usuvabadus  Suurendati õiguskorda- juristidelt nõuti õigusharidust  Jätkas Preisimaa  armee  suurendamsit  Mercantilism  Kaotas pärisorjuse  Parandas  talupoegade olukorda-  piiras  teoorjust  Kartulikasvatus Asutriat valitses pikka aega Maria  Theresia  (1740-1780), kes tegi mitu reformi riigi eri  piirkondade  ühendamiseks  ning valitsemise moderniseerimiseks. Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II (1780-1790)  Joseph II reformid:  Kaotas  surmanuhtluse 

1785 a kaotas pärisorjuse  Kirik allutati  riigivõimule - kaotati  inkvisitsioon  Usuvabadus

 Kehtestas 7aastase koolikohustuse  Omavalitsused  kaotati- sksakeel  riigikeel  Aadlikud ja vaimulikud maksustati  Kõik inimesed olid võrdsed ja vabad.  

12) Uusaja seisused    

Keskajast pärit  seisuslik  korraldus jäi püsima kogu varauusajal . 18. Sajandi lõpuni  moodustasid seisused  sünnipära  alusel. Lisaks kolmele  klassikalisele  seisusele eristusid  varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelised. Reformatsiooni  käigus kujunenud protestantlik  vaimulikkond  kaotas enamasti varem katoliku  vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid ,  muutudes  omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. 13)  Agraarühiskond . Tunnused. Rahvastik , selle suurenemise ja vähenemise põhjused.      Elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest  Peamiselt domineeris naturaalmajandus,  muutuma  hakkas see alles siis kui arenes  linnade teke  Enamus inimesi olid talupojad, kes  pidasid  oma maksudega teisi seisuseid üleval  Maa kuulus feodaalile.  Talupoeg  pidi maa kasutamise eest a)maksma renti (ca pool  põllusaagist), b) tegema teotööd mõisapõllul. 14. Sajandil lääne euroopas hakkasid  talupojad maksma raharenti ning said  enamuses  isiklikult vabaks. Ida euroopas  kestis  pärisorjus  edasi. Rahvastik: Euroopa põllumajanduses toimus 9. Sajandil murrang, mis tõi kaasa tootmise  effektiivsuse olulise kasvu. Põhjused:  Ilmastiku soojenemine kogu euroopas 12-14 saj  Üleminek kolmevälja süsteemile  Ratastega hõlmandra kasutuselevõtt ja raua  suurenev osa põllutööriistades  võimaldasid  sügavamat kündi. Sellega arenes oluliselt saagi suurus, toitumine ja põllukultuuride  mitmekesisus , mis tõid esile  rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse  revolutsioon . Põhjused. Algus. Jakobiinide  terror . Revolutsiooni lõpp ja      tulemused

Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte

15) Tööstus ehk industriaalühiskond. Tunnused. Positiivne ja negatiivne pool.     1760 . sai Inglismaalt alguse tööstusrevolutsioon, mis levis teistesse euroopa riikidesse ja usa
sse.
1) Masina- ja  vabrikutootmine . Masinaid hakati kasutama  puuvilla  ja villa ketramiseks ja 
kudumiseks , terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate 
tootmiseks.
2) Energiaallikad . Vabrikute/ettevõtete  omanikud  mõistsid, et kasulik on investeerida 
leiutustesse. James  Watt   leiutas   1765 .a. aurumasina . Energiaallikad vesi ja  tuuleenergia . 
Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei , mis talletas elektrivoolu.  Thomas   Alva   Edison  
valmista   1879 .a. elektrilambi.
3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi
4) Sotsiaalsed  kihid  a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad , oankurid, arstid, advokaadid, 
haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade  vabrikutes  tööle 
hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%. Kujunes välja ka töölisklassist jõud, mis 
hakkas võitlema töötingimuste parandamise ja tööäevade lühendamise eest.
5) Trantspordi  ja  raudtee   arneg . 1825. a. rajati  Inglismaale  esimene raudteeliin. Positiivsed küljed: tegi inimestele tarbekaubad kättesaadavamaks, alandas kaupade hindu, 
suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, 
soodustas hariduse levikut.
Negatiivsed küljed: suur tööpuudus , inimesed hakkasid masinaid  purustama , 16) Ühiskonna mõtestamine. Poliitiliste ideoloogiate sünd. Konservatism , liberalism,  majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism .  Marksism . Konservatism: ( Parempoolne  ideoloogia)
1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud
2) Oluline on inimese usklikus
3) Poliitilises elus  domineerib   eliit , mitte kõik ühiskonna liikmed
4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi
5) Pooldati tugevat riiki
6) Rahvuslik  kapital  – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart  Mill 
“Vabadusest”
1)  Isikuvabadus
2)  Kodanikuvabadus  (sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus)
3) Kõik on seaduse ees võrdsed
4) Riigi roll väike – riik loob ainult seadused ( välispoliitika ,  riigikaitse  ja  sisejulgeolek )
5) Järk- järguline  valimisõiguse laiendamine
Majanduslik Liberalism: Adam Smith (Vabaturumajanduse teooria looja)
1) Rahvaste rikkuse allikaks on inimeste tö
2) Riik peab ainult võrdsed tingimused looma ettevõtetele
3)  Turg  paneb kõik paika. Vaba  konkurents  ja  vabakaubandus  tagavad ühiskondliku õigluse. Nõudmine - pakkumine.

4) Inimesed oskava teha erinevaid töid – oluline  tööjaotus

Sotsialism: (Vasakpoolne) (Robert Owen)
1) Ebavõrdsuse vähendamine
2) Tööliste olukorda tuleb parandada
3) Riik peab sekkuma majandusse
4)  Valimisõigus  kõigile täiskasvanutele Marksism: (Vasakpoolne) (Kasvas välja kommunismist)
1) Üks klass on teist klassi rõhunud ja nei tööle  sundinud  (ettevõtjad – töölisklass)
2) Töölisklass ja  kapitalistid  on lepimatud vaenlased – tuleb revolutsiooniga haarata  kapitalistidelt võim ja kehtestada diktatuur 3)  Tootmisvahendid  – riigi omand
4) Ilma klassideta ja eraomanusteta  tulevikuühiskond , mis laieneks  igasse  riiki, rahvus pole  oluline, töölisklass on igal pool 11 solidaarne.