KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks.
Söödi herneid, ube ja naereid. Kartulit veel tollal ei tuntud. Pühapäevadel ja pühadel söödi ka liha ja mune. Põhjas eelistati sealiha, aga lõunas lambaliha. Ristiusuga kaasnes ka ulatuslik kala tarvitamine toiduks. Jookidest olid tuntud kali ja õlu. Lõuna pool tunti ka veini(lahjendatud viinamarjavein). Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Feodaalid jagunesid vastavalt tähtsusele. Kõige kõrgem oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast allpool seisid hertsogid(kunagiste hõimupealike järeltulijad) ja krahvid(kuninga piirkondlikud asevalitsejad). Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Samuti olid feodaalid elukutselised sõjamehed. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas
a jõululaupäeval, mil paavst Leo III (795-816) kroonis frankide kunni Karl Suure (768-814) uueks Rooma keisriks läänes, pannes sel moel aluse Pühale Rooma riigile, mis mõningate katestustega, saatusepöörete ning iseloomu ja sisu muutumisega püsis 1806.aastani, mil see Napoleoni nõudmisel likvideeriti. (22)- muudetud natuke X saj lõpul oli Pr kuningriik alles juriidilise ja ideoloogilise tervikuna, aga kuningate võim piirdus peaaegu täielikult suguvõsamaadega. (28) Süserään võrdub senjööriga. Kristlikus Euroopas jõudis veel keerukama ja täiuslikuma valitsemistehnika ja institutsioonideni ainult Bütsants. (34) ... XII saj hakkasid kogu Lääne-Euroopas isandad ja isegi kuningad ennast oma pitsatitel kujutama ratsasõjameestena, rüütlitena, mis ei näidanud enam lihtsalt seost sõjaga, vaid ühiskondlikku staatust. Relvastatud rüütli kuju vahas, maalidel, skulptuurides, klaasimaalis,
Karl Suure valitsemise ajal. Läänisuhe oli: - lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi); - hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal, - isikuline kehtis põhimõte: minu vasalli vasall pole minu vasall. Feodaalne hierarhia Kuningas ehk süserään Suurfeodaalid ehk senjöörid (hertsogid, krahvid, vürstid, markiid, parunid) Väikefeodaalid (rüütlid). Maavalduste kategooriad Kuninga maavaldust nimetati keskajal domeeniks. Esialgsed läänid olid benefiitsid, s.o. maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 9.-10. sajandil kujunes enamik läänistatavatest maavaldustest feoodideks, s.o. pärandamisõigusega lään. Selle protsessi tagajärjeks oli kuninga domeeni vähenemine, kuna
Talupoeg oli sunnismaine pärisori, see tähendas, et ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupojal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi ja ta sõtlus feodaalist. Feodaal oli keskajal läänimaa saaja, kes vastutasuk kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Nad jagunesid ühiskonnas veel omakorda tähtsuse järgi. Kõrgeim oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast järgmised olid hertsogid ja krahvid. Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud soomusrüü
. • - Väga sageli kutsus valitseja sakslasi oma maale, et need linnu rajaksid • - Nii ka Mõõgavendade ordu kutsus 200 saksa kaupmeest Tallinna linna (need saabusid Gotlandilt) - Sellel ajal oli Euroopa veel noor ja välja kujunemata • Feodalism • 10.-12. saj kujunes välja feodaalsüsteem. Selle aluseks oli mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle . • - Ühiskondliku püramiidi tipus seisis kõrgem valitseja ehk süserään, kes kandis tavaliselt kuningatiitlit ja keda peeti tinglikult kogu tema riigi maa omanikuks – maahärraks. Kuid ta ei omanud seda maad otseselt, vaid vasallide kaudu • - Vasallide kõrgeimal astmel seisid suurte pooliseseisvate üksuste valitsejad – hertsigid, krahvid, piiskopid jt. Need olid oma vürtskonnad, piiskopkonnad jm saanud süseräänilt laenuks ehk lääniks Feodaalsuhete kujunemise varasemal ajajärgul said vasallid maavaldusi tavaliselt
Kohustatud vasalli eest seisma. Vasall lääni saaja, kohustatud senjööri aitama VÕI läänimees, feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Lään maa, koos seal elavate talupoegadega, mis antakse kasutada sõjaväeteenistuse eest Benefiits lään, mis antakse eluks ajaks Feood lään, mida võis pärandada Valitseja ehk süserään läänistab talle kuuluvaid maaalasid läänikondlastele, oma asevalitsejatele. Immuniteedikirjad kirja saajale läheb üle osa riigi võimu funktsioonidest (õiguse mõistmine). Krah K.S. poolt määratud asevalitsejad Mark piiriala Markkrahv piiriala asevalitseja Abt mungakloostri ülem Mõisamajandus PÕLISRENDISÜSTEEM ehk RENDIHÄRRUS PÄRISORJUSLIK MÕISAMAJANDUS ehk MÕISAHÄRRUS
· feodalism ü/k-korraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda maad harivad feodaalidest sõltuvad talupojad · feodaalne ka läänipüramiid, s.o. feodaalide reastamine tähtsuse järgi hierarhia võimupüramiidi, mille ülemisel astmel on valitseja ja alumisel astmel on rüütlid (väikevasallid · valitseja = kõrgeim feodaal, kellele kuulus nominaalselt kogu riigi maa süserään · suur-feodaalid - hertsogid (endiste hõimupealike järeltulijad) - krahvid (kuninga piirkondlikud asevalitsejad) · väike-feodaalid - parunid - rüütlid (kõige madalama astme feodaalid, kellel enam vasalle polnud) 3 NB! Mandri-Euroopa ja Inglismaa erinevused ! mandril kehtis põhimõte- "minu vasalli vasall pole minu vasall" (=
Noviits katseajal olev isik kloostris. Nunn on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. Kerjusmungaordu dominiiklaste ja frantsisklaste ordud. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Süserään on kõrgeim feodaal. Feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Slaavi tähestik on tähestik millel millel põhineb vene tähestik ja paljude teiste, põhiliselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keeltetähestikud
kirikud&linnused,Eestis elemente:hilisromaani stiilis Rapla kirik,Kaarli kirik.Gooti stiil(12.- 16.saj)-teravkaar,suured aknad,õhemad müürid,tugikaared,kõrged hooned ja sihvakad tornid,rohkelt skulptuure ja reljeefe,vitraažid,kirikud&lossid& raekojad&elamud,nt Reimsi katedraal prantsusmaal,pariisi norte dame, eestis nt tallinna vanalinn.Hansalinnad-Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Kumb oli pärandatav lään- feood või benefiits? Feood Kes oli kõige kõrgem senjöör? süserään Kõrg- ja hiliskeskaeg:10-13saj/14-15saj Olulised sündmused:962-Saksa kuningas Otto I krooniti Püha Rooma riigi keisriks;1066-Prantsusmaalt tulnud Normandia hertsog William Vallutaja vallutas Inglismaa;XI-XIII saj toimuvad ristisõjad Pühale maale ja ka Läänemere äärde;XIII saj- Vene vürstiriigid langevad mongolite võimu alla, mis kestab
herarhiline järjestus, mille tipus on kuningas ja aluseks väikevasallid. * * 4. LEPINGULINE: Vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täida siis vasallisuhe katkeb. HIERASRHILINE: lepingu pooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. ISIKULINE: Vasall oli kohustatud täitma ainult selle senjööri käsku, kellega oli leping. * 5. süserään- ehk kuningas senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis. Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all domeen kuningate maavaldused. Benefiits maatükk, mille senjöör oma vasallile kasutada andis. Sõlmiti leping ja tavaliselt sai vasall selle eluks ajaks. Siis tuli see edasi läänistada tema pojale. allood -on täielikus omanduses olev maatükk, mida ei hõlmanud vasallisuhted.
Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur? Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus, pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus (miks muudeti mõisahärruse puhul talupojad sunnismaisteks. Kust kulges kahe majapidamise vaheline piir. Miks Lääne-Euroopas pole pärisorjust selle klassikalisel kujul olnud?’ 16
Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel. *Sisekolonisatsioon tähendab sisemaal ringiliikumist, ehk riigisisest ringiliikumist. See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand. *Talupoeg võis luua pere ja abielluda, mida ori ei võinud. Lisaks võis olla talupojal eraomand. Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7.a saadi paaž-iks ehk õpipoisiks (mingi feodaali juurde), 15.a saadi kannupoisid ja 18-21.a saadi rüütliks. Rüütlid pidid kaitsma riiki ja kirikud. *Rüütlid kantsid kaitserüüd, mõõka, piika (mõõga moodi) ja kilpi
sise- ja välisvaenlase vastu. Kuninga kohustus kaitsta kirikut talle usaldatud Jumalariigi territooriumil. Varustus- mõõk, turvis (rõngassärk, hiljem raudrüü, kiiver), kilp. Kõige kallim osa oli hobune. Rüütlivarustust hinnati 20 talupoja igapäevase töö hinnaga. FEODAALKORD JA FEODAALIDE SEISUS Feodaalid olid seotud vasallisidemetega. Esimene rüütel oli kuningas (senjöör=süserään), tema kaaskondlastest kujunes suurfeodaalide kiht Sõjameestele maksti maaga e läänivaldusega.. hiljem muutus see päritavaks koos töötegijatega. Elasid linnustes. Vasalli ülesanded: (läänimees) senjööri abistamine, truudus/ustavus, teenimine isanda sõjaväes, toetada isanda poliitikat, nõuandmine, vajadusel lunaraha maksmine (kui isand langeb vangi) Senjööri ülesanded: (lääniisand) Lääni andmine, vm
vasallidele ehk sõjameestele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Selline maatükk= lään e feood. Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt läänimees või feodaal. Feodaalkord lagunes sellepärast, et feodaalidel oli lõpuks liiga suur võim ja kuningavõimust sõltumatus. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1) Vajadus luau uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2)Vajadusluua stabiilne võimusüsteem Feodaalne hierarhia: 1)Süserään – kuningas; 2)Senjöör – suurfeodaal; 3) Vasall-rüütlid 4) Linnad. valitsemine ja majandus 10-11 sajandil toimus põllumajanduses suur murrang – inimesed tulid malt linna elama – võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega. linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ning nad paiknevad soodsas kauplemiskohas. Kaubanduse ja linnade areng andis omakorda tõuke käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht.
asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent) Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks seega kujunes pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet. 6) Selgita feodaalne hierarhia Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal). Otse temale allusid tema vasallid ehk senjöörid e suurfeodaalid(hertsog. vürst, markii, krahv, parun), kellele omakorda allusid väikefeodaalid(rüütlid). Vahe suur ja väikefeodaali vahel oli väga suur. Feodaali maal elasid talupojad, kes sõltuvalt põllumajandussüsteemist(rendihärrus või mõisahärrus) pidid kas maksma makse ja koormiseid või tegema teotööd, maksma makse ja olid lisaks ka pärisorjad.
investituuriga. Vasall vandus senjäärile truudust, tasuks andis too vasallile maavalduse- lääni. Seal omati piiramatut võimu; hierarhiline üks lepingu poole teisest kõrgemal; isikuline kehis põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Tagajärg: vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustatud. Väikefeodaalid rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud. Suurfeodaalid krahvid, hertsogid, vürtsid, grandid, parunid. Kõige tipus kuningas süserään. Heraldika - Rüütliseisuse liikmeil kombeks lisada oma ristinime juurde kohanimi ning tarvitada sugukonna tunnusena vappi pärilikult edasiantav sümboolne värviline märgis, mis on loodud kindlate reeglite alusel. Ajapikku hakati koostama aadlimatrikleid. §7 Viikingid ja nende kultuur Viikingid olid põhjarahvad, Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume
Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent) Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks – seega kujunes pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet. 6) Selgita feodaalne hierarhia Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal). Otse temale allusid tema vasallid ehk senjöörid e suurfeodaalid(hertsog. vürst, markii, krahv, parun), kellele omakorda allusid väikefeodaalid(rüütlid). Vahe suur- ja väikefeodaali vahel oli väga suur. Feodaali maal elasid talupojad, kes sõltuvalt põllumajandussüsteemist(rendihärrus või mõisahärrus) pidid kas maksma makse ja koormiseid või tegema teotööd, maksma makse ja olid lisaks ka pärisorjad. 7) Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg? 3 näidet
Feodalism kujunes kuna oli vajadus uut moodi sõjaväeorganisatsiooni jaoks ning oli vajadus stabiilse võimusüsteemi järele. Feodaalsuhted said alguse, kui Karl Martell andis oma sõjameestele maa, mille sissetulekutest pidid nad endale varustuse muretsema. Oli kolme sorti läänisuhteid: LEPINGULINE (mõlemal poolel on omad kohustused); HIERARHILINE (üks osapool on teisest kõrgem); ISIKULINE (minu vasalli vasall pole minu vasall). Feodaalsuhetes oli kõige kõrgemal kuningas ehk süserään, nende alluvad olid senjöörid ehk suurfeodaalid (hertsog, vürst, krahv, parun), nende alluvuses olid väikefeodaalid (rüütlid) ehk vasallid. 8)Rüütliseisus. Rüütliteks said erinevat päritolu ja sotsiaalse positsiooniga inimesed, kuid peamiselt olid nad madalat päritolu. Osa rüütleid (kel polnud oma lääni) elas oma senjööri lossis, moodustades tema kaaskonna, kuid osa rändas ringi ning otsis sobivat teenistust
majanduslikule definitsioonile on absoluutne ja kindlalt seotud oma ajaga. Linnadel oli teistest asulatest erinev staatus, mis oli omaaegsetele inimestele selgelt teada. Üldjuhul tuli see staatus mingil kindlal ajahetkel anda mingi kindla ürikuga ning tihtipeale on see hetk, mida tähistatakse linna asutamisena. Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda üksikisiku (senjöör, süserään) suvast. Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse.
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid käskude, seaduste elluviimine vasalliteedi abil seotud meeste toetusele. Selle eest pakkus kuningas kaitset. Moodustus läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia. Feodaalne hierarhia: 1) Kuningas ehk süserään 2) Suurfeodaalid ehk senjöörid (hertsogid, krahvid, vürstid, markiid, parunid) 3) Väikefeodaalid (rüütlid). Läänisuhte tunnused: lepinguline – kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi); hierarhiline – üks lepingupool oli teisest kõrgemal,
Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid käskude, seaduste elluviimine vasalliteedi abil seotud meeste toetusele. Selle eest pakkus kuningas kaitset. Moodustus läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia. Feodaalne hierarhia: 1) Kuningas ehk süserään 2) Suurfeodaalid ehk senjöörid (hertsogid, krahvid, vürstid, markiid, parunid) 3) Väikefeodaalid (rüütlid). Läänisuhte tunnused: lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi); hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal,
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
definitsioonile on absoluutne ja kindlalt seotud oma ajaga. Linnadel oli teistest asulatest erinev staatus, mis oli omaaegsetele inimestele selgelt teada. Üldjuhul tuli see staatus mingil kindlal ajahetkel anda mingi kindla ürikuga ning tihtipeale on see hetk, mida tähistatakse linna asutamisena. Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda üksikisiku (senjöör, süserään) suvast. Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse.
annaabi.ee 
