Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999
Robert Parmakson 7C Keskajal oli kirik kõige tähtsam organisatsioon Euroopas. Arvan et ilma kirikuta ei oleks Euroopas kunst ja teadus nii kõrgel tasemel. Keskaja talupoeg uskus vähem jumalasse kui linnaelanik, kuna talupoja elu sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest
Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil. Lähikauplemine toimus, kui talupojad tulid linna toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades. Kaugkaubandus kujutas endast toodangu viimist kaugematesse linnadesse ja selle müümist.
Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda tsunftimeistrid, kelle teenistuses olid sellid ja õpipoisid Muud linnaelanikud Tsunftid ja gildid-linna kodanikkond Vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja Kodakondsus privileeg, millest äsja linna saabunud inimesed ilma jäeti Kodanikustaatus ei tähendanud õigust osaleda linna valitsemises
Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. Hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. Tsunftid ja gildid Nemad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Käsitöölised ja kaupmehed Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Muud linnaelanikud Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud,
Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk. Elurütm linnas oli palju kiirem, kui maal ning linnadesse oli kogunenud väga kirev elanikkond. Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid
3. Jumala poeg / sureb kõigi inimeste pattude eest ristil 4. Usk / lunastatud surmast ja patust - Juudi- ja mittejuudi (paganlikud) elemendist kristluses: Juudid: vana-testament: inimese loomine, maailma loomine, veeuputus, 12 kultus; hea/kurja dualism; saatan; messias; hauatagune hüvitis; nelipühad; laupäev;ümberlõikamine Paganad: ristimine; armulaud; patuta eostamine; Neitsi-Maarja kultus; kaitsepühakud; ristikultus; surm ja ülestõusmine; liha ülestõusmine; asendusohver. - Ida- ja lääne põhilised lahkarvamused: 1. Püha vaimu küsimus (Ida ei tunnista) 2. Paavstide küsimus (Läänes on paavst eksimatu, Idas mitte) 3. Neitsi Maarja 4. Purgatoorium/üleplaanilised heateod intulgentsid JUUDIUSK - Monoteismi kujunemine: 1. 1000 ema Salomon ehitab templi – hakkab koondama Jumala usku 2
moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Linna oli kogukond mida valitsesid eesõigustatud patriitsiperekonnad.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused §22Kogu maa kuulus maaisandatele(kuningad, suurja väikefeodaalid. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele
reguleerimisega, vaid nende roll oli märksa laiem. Gildid ja tsunftid olid omavalitsuslikud erialaühendused (kullasepad, rätsepad, sepad jne). Nad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hinnad, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Nad korraldasid ühissöömaaegu ehk jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel, moodustasid linna kaitseks kaitsesalku. Neil olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Seal oli ametialane hierarhia: meister, sell, õpipoiss. Algselt kuulus kogu maa maaisandale – senjöörile. Nad soosisid linnade tehet, et saada sealt maksuraja. Ajapikku võtsid linnad end senjööri võimu alt vabaks. 5) Uute kaubanduspiirkondade kujunemine 1) Itaalia linnad ja vahemere kaubanduspiirkonnad Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua. See tegi neist 11
sageli omaette priviligeeritud ühingu suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed, tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Ka gildid võisid olla vaid ühe ametiala ühenduseks, seetõttu gildidel ja tsunftidel sisulist erinevust ei ole, erinev on ainult nimetamise traditsioon. Ametkondade ühendused kujunesid esmalt välja Itaalias, mis olid loodud ülevalt poolt, et käsitöölisi kontrollida ja maksustada. Gildi või tsunfti
sageli omaette priviligeeritud ühingu suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed, tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Ka gildid võisid olla vaid ühe ametiala ühenduseks, seetõttu gildidel ja tsunftidel sisulist erinevust ei ole, erinev on ainult nimetamise traditsioon. Ametkondade ühendused kujunesid esmalt välja Itaalias, mis olid loodud ülevalt poolt, et käsitöölisi kontrollida ja maksustada. Gildi või tsunfti
Tänavad on lilledega kaetud. Küünal (Círio) Religioosse tseremoonia olulisim osa on küünla pühalik kandmine, kust on arenenud ka nimi círio, et kirjeldada romaria keskset kohta, või loosungi ringkäiku, mõnikord kaugest kohast pühakotta. Küünalt kantakse härjaga veetaval vankril või lilledega kaetud taluvankril; taga, gaitero poolt juhitud, järgneb rongkäik, mis saadab pühaku või Neitsi Maarja kuju, mis on kaetud vanikute, pitsi ja kunstlilledega. Kaitsepühakud Et võita teatud pühaku soosingut, teevad usklikud patukehetsustegusid nagu näiteks käivad mööda pühakoda põlvili ringi. Vahast ex-voto'd nendel juhtudel on tihti nende organite või jäsemete, mille paranemist tahetakse, mudelid. Kosjasobitamise pühakud ( Püha Johannes, Püha Antonius, Püha Gonsalo) olid vanasti väga populaarsed; kuna pühakutefestivalid öeldakse loomi kaitsvad (Püha Mamede, Püha Markus, Püha Sylvester)
Hakati kujundama linnakultuuri ja linn muuutus ja kultuurikeskuseks. Kultuur hakkas liikuma kloostrites linna. · Haridus · Kirjakultuur · Arhitektuur Linnade elu korraldus · Linnakodanik kaupmehed ja käsitöölised, sellest kujunes välja linnaaristokraatia ehk patritsiaat Linnakodanikud olid ka moodustanud erinevad organisatsioonid. Kaupmeestel oli gildid ja kästitöölistel tsumpfid. Mõlemad olid erilised vennaskonnad, kellel olid oma kaitsepühakud, kabelid, kirikud, ühiskassa ja isegi sõjalised üksused. Aadel Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus on inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsemine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma
Teisalt levis talurahva seas ketserlus. 21.Raad,korporatiivsed erialaühendused *Raadlinnanõukogu linna eesotsas.Sinna kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. *Gildid ja tsunftid korporatiivsed erialaühendused, mis kontrollisid tootmist, kehastasid reeglid kvaliteetidele, määrasid kindlaks hindu, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid tsunftimeistrid,kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Paljudes linnades mood nende liikmed linnakogukonna. 22.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused. *Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad
Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildid. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaõhentusdena:need kontrollisid, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Sageli olid tsunftidel ja gildidel oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed e tsunftimeistrid. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid sageli kodanike hulgast välja. Valitsemine linnas, maaisandad ja linna õigus-kogu maa kuulus keskajal maaisandatele-olgu kuningale, suur- või väikefeodaalile. Maaisandad õldjuhul soosisid linnade teket, lootes
valitseja. Oli suhtes Julius Caesariga, kes ta Ta võitis kristlusele juurde palju Egiptuse troonile pani. Peale Caesari surma poolehoidjaid, sümboliks mõõk. 29. võrgutas Marcus Antoniuse, kes oli Rooma juuni, peeterpaulipäev on apostlite poliitik ja väejuht. Peale Octavianuse Peetruse ja Pauluse päev, kuna Peetrus ja võidukat sõjakäiku sooritas koos Paulus on Tartu linna kaitsepühakud, siis Antoniusega enesetapu. tähistatakse seda igal aastal ka Tartu Augustus Vana-Rooma esimene keiser, linna päevana. 30.a eKr kehtestas riigis ainuvõimu. Vallutas Egiptuse, peale sõjakäike oli pikk rahu- ja õitsenguaeg Rooma riigis. 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilikud piirkonnad, mistõttu Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega.
elanikud läksid laiali, maid riigistati ja kloostrid ning kirikud vaesusid. Soome tavalisim ehitusmaterjal oli graniit, lubjakivi ja tellis. Hämenlinna kindlus (1239), Viipuri linnus (1293), Raasepori (14 saj), Olavenlinna (1475)- asub Savonlinnas, Turu kindlus/linnus (13 saj alustati ehitamis, 16 saj sai tänapäevase väljanägemise. Mõnda aega oli seal õukond, sest see oli ka pooleldi loss ja seal elas kuningas.) 17 saj olid ka gildid olulised. Need ühendasid ametkondi, neil olid kaitsepühakud. Nad on ka Turusse mitmeid maju ehitanud ja pidasid uhkeid pidustusi. Esimene raamat, mis ilmus Soomes on ,,Missale Aboense", mis trükiti Lübeckis 1488. See oli Turu piiskopkonna missaraamat. Eelkõige oli see ladina keelne, jupikesi soome keelseid palveid. Põhifunktsioon on see, et see on spetsiaalselt Turu piiskopkonnale kirjutatud, eessõna kirjutas Konrad Bitz. See kirjutati algselt käsitsi pärgamendile ja neid on paar eksemplari alles, pabereksemplare pole säilinud.
Messina väina keeris, mis sai Skylia ja Charybdise müüdi aluseks) või Lofoodi saarestikku kuuluvate Vaery ja Moskenesy saarte vahel asuva Malströmi keerises (see usuti ulatuvat maakera südameni ja seal elutsev hiigelpolüüp imevat kõik keerisesse sattunud laevad endasse) jm. hakati tooma mereohvreid, mille kajastuseks on henseldamine. Ristiusk, mis püüdis võidelda ebausu, nõidumise jm. jumalavallatute kombetalituste vastu, lõi meremeestele ka kaitsepühakud. Nii kandusid uskumused põlvkonnalt põlvkonnale ja paljud neist on jõudnud ka meie aega, kuid muutunud pelgalt tavaks või kombetäitmiseks, ilma et usutaks nende võlujõudu. Kindlasti väljendab aga kommete täitmine lugupidamist mere, oma elukutse ja eelmiste põlvkondade meremeeste vastu. Kalurite uskumused, eelajaloolisest ajast pärit, ent veel praegugi elujõulised uskumised, et teatud kombetalituste
annaabi.ee 
