Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuni...
Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega
eramjanduslikud assotsiatsioonid 2. kirikukogudused 3. koolid,haridus seltsid.4 isetegevuslikud seltsid 5. mittetulunduslikud organis. 6. kodanikualgatusele pühendunud organis. Kodaniku instit. Ühised tunnused:1. tegutsevad legaalselt 2. tegelevad huvi pakkuvate asjadega 3. püüavad mõjutada riigivõimu,rahalis toetust 4.esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi. eesti nüüdis kodanikuühiskonna erijooned: 1. organisatsioonide suur arv. 2.väikeste maaseltside suur osatähtsus. 3. killustatus ja samalaadsete org. Koostööpuudumine. 4. rahva kodanikuaktiivsuse motivatsiooni osaline nõrkus. 5. mittetulundusorganisatsioonide vähene oskus oma huve formuleerida ja ettepanekuid läbi surud. Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik
Lääne-Euroopa Bütsants Riigi valitsemine · Algselt kuningriik(võim · Piiramatu võimuga päritav), pärast keisririik keiser (kristuse asemik · päritud kuningriigis maal, seaduseandja, killustatus sõjaväejuht, (vennatapusõjad) nende ülemkohtunik. võim kuulus · Keisri valisid armee, kojaülematele senat, rahvas(jaguneti majordoomustele(Chlod hipodroomi parteidesse)
SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel.
Saksamaa ühendamine 1. Ühendamise vajalikkus 19. saj. algul polnud nimel "Saksamaa" reaalset poliitilist tähendust. Saksamaad iseloomustas: a) poliitiline killustatus 23 miljoniline rahvas elas 314 riigikeses, lisaks sellele eksisteeris veel 1400 autonoomia õigustes linna ja territooriumit. Riikide territoorium varieerus suuruses 115533 ruutmiilist (Habsburgide monarhia valdus) kuni 33 ruutmiilini. Eksisteerisid veel suured kultuurilised ja usulised erinevused protestantide ja katoliiklaste vahel. b) majanduslik killustatus 90 % elanikkonnast tegeles põllumajandusega. Puudus ühine turg
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
Feodaalkord Pt. 11 Kujunemine Maaühiskonna kujunemine naturaalmajandus Karl Martelli reform sissetulek sõjameestele riigi haldussüsteem Pärusvaldused Olulisemad mõisted feood domeen feodaal senjöör vasall sunnismaine pärisori feodaalne killustatus Minu vasalli vasall ei ole minu vasall aadel = rüütel = II seisus
Esiteks, eestlaste vähene kultuursus, eriti väikelinnades. Rohkem võiks tähelepanu pöörata laulu kõrval ka tantsule, näiteks paljudes väikelinnades on inimesi, kes tegelevad tantsuga ja soovivad kedagi õpetada, kuid nad peavad lahkuma, kuna pole inimesi, kellega töötada. Arvan, et selle põhjuseks on noorte inimeste vähesed teadmised kultuurist või siinkohal konkreetselt tantsust, millega võiks koolis rohkem tegeleda. Peale selle häirib mind veel suur majanduslik killustatus, näiteks teenivad poliitikud riigikogus suuri summasid, hinnad igal pool tõusevad, aga rahvale, kellest paljud elavad vaesuses, räägitakse televisiooni vahendusel, kui hästi riigil läheb ja kuidas majandus kiirelt kasvab. Arvan, et seda probleemi saaks leevendada tõstes keskmist ja miinimumpalka. Selleks aga tuleb kas suurendada tootlikust või vähendada tootmiskulusid. Arvan, et eelmise probleemiga on ka seotud eestlaste suur väljaränne, mis on tingitud
Liivi sõda: 1558-1583 Põhjused: 1) Liivimaa killustatus 2) Ümberkaudsete riikide kasvav võimsus ja võimuiha Ajend: Tartu maks- Tartu piiskop peab hakkama Vene tsaarile maksu tasuma Osalejad: 1) Venemaa- Ivan IV Saatis Alutaguse kanti mongolid 2) Rootsi 3) Leedu-Poola 4) Taani- Magnus Tagajärjed 1) Liivimaa oli rüüstatud ja pooleldi inimtühi maa 2) Jagunenud Rootsi ja Poola vahel
Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
11. Kuhu tekkisid keskajal linnad, miks? Millised ohud ähvardasid linna? Linnad tekkisid sinna, kus oli hea käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linna ohustasid rüüsteretkedel olevad sõdurid, kes juhtusid linna lähedusse sattuma. 12. Gutenberg ja trükikunsti leiutamine. Trükikunsti leiutamine oli keskaja suurim saavutus. 1445a leiutas Gutenberg trükikunsti. Kõige esimene raamat, mis trükiti oli piibel 1456a. 13. Feodaalne killustatus Venemaal. Kiievi suurvürst pani teistesse tähtsamatesse kohtadesse valitsema oma poiad. Vürsti suremise järel tekkis konflikt, et kes saab maa endale. Need omakorda pärandasid maa edasi ja tekkiski palju väikseid piirkondi, kus valitses erinev isik. 14. Mongolite vallutused. Kuldhord. 1237 tungisid venemaale mongoolia vallutajad ja pärast mõnda edukalt lõpenud vallutust jäi venemaa Kuldhordi mõjusfääri. 15. Moskva esiletõus. 13
Põllumajandusmaa ratsionaliseerimine ja korraldus: Edasijõudnud maakorraldusstrateegiad Ida- ja Kesk- Euroopas Võtmesõnad: Maa killustatus, maapiirkondade tuluallikad, kaastegevus Valitud artikkel käsitles põllumajandusmaaga seonduvaid maakorralduslikke probleeme ja arenguid Teisest maailmasõjast kuni artikli koostamiseni 2002. Aastal Ida- ja Kesk- Euroopas. Artiklis tutvustati nimetatud valdkonnas toimunud arenguid ja nende tingitud vajalikke muudatusi maakorralduse vallas. Valisin selle artikli kuna olen küllaltki ajaloohuviline ja samas tundus ka teema lühida ülevaatuse põhjal mulle piisavalt
ja lõuna lagunes. 11. Peatükk Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Senjöör suurfeodaal. Vasall alamfeodaal. Feodalism Ühiskonnakorraldus, mis kujunes 1. at teisel poolel Lääne-Euroopas, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud sõltuvussuhted; valitseva seisuse samastamine sõjameeste seisusega; poliitilise võimu killustatus; sellest lähtuv maaomandi killustatus. Feodalism senjööri ja vasalli vaheline suhe. Benefiits sellest kujunes pärandatav maa-ala feood. Domeen kuninga isiklik maavaldus. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus. Vasalli kohustused fidelitas truudus, lojaalsus; auxilium sõjaline, materiaalne abi; consilium nõuabi. Vasalli rituaalid - hominium ustavustunnistus; fidelitas ustavusvanne; asculum lepingumusi. 13. Peatükk Bond My name is Bond, James Bond. Viikingite taluperemees
bioloogiline); · Õigeaegne väetamine põllumajanduses; · Läbimõeldud niisutussüsteemid; · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; · Liustikuvee kasutamine joogiveena; · Merevee destilleerimine; Eesti siseveekogude iseärasused · Reostustundlikkus · Killustatus · Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. · Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P Eesti. · Veed pruuni värvusega (sood, rabad) · Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Magevee kriis maailmas... Veeringe... Kasutatud materjal http://www.koolielu.edu.ee/bio/globaalprobleemid.doc http://p6dradteel.net/~windo/doc/notmine/Keskkonnakaitse1.doc http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja172.html?
sajandil, mil Eestisse tungisid Taani väed. 2. Eesti esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil oli lihtsustatud gootika, oli ka romaani stiili tunnuseid. 3. Põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal oli gooti stiil. 4. Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani oli Eesti jaotatud Taani, Saksamaa ja Liivi ordu vahel. · Jüriöö ülestõus- 1343 · Liivi sõda- 1558 5. Eestis arenes välja mitu kirikuehituse koolkonda- seda soodustas poliitiline killustatus ja ehitusmaterjal. 6. Läänes Eestisse jõudnud uued ehitustehnilised uuendused olid näiteks müüri, kaarte ja võlvide lubjamördi abil ladumise oskused, ehitajateks olid algselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti
Tuul on taastuv, aga väga muutlik HÜDROENERGIA Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud Vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul Muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Plussid Taastuv, puhas energialiik Jaamad lihtsad, töökindlad, pika tööeaga. Vesi on endiselt kasutuskõlblik Lihtne ehitada Miinused/keskkonnaprobleemid Ressursside killustatus, piiratus Sesoonsus e. hooajalisus Tootmiskulud on kõrged Vähendab kalaliikide arvukust Majanduslik kahju Rahvusvahelised kohustused Hüdroenergia Eestis Tuntud juba 13. sajandist Hüdroenergia tootmine Eestis ei ole tavamõistes roheline Veevarude killustatud Kasutatud allikad http://www.tea.ee/files/032low.pdf http://miksike.ee/docs/referaadid2006/alter natiivsed_energiaallikad_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/H
Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil 1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa
Rahvusriigid ja industriaalühiskond · Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel.
FRANGI RIIGI TEKE Chlodovech – kuulus Franfi kuningas, kelle juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja lasti ennast ristida Karl Martell – Frangi riigi majordoomus, kes lõi Poitiers’ lahingus (732 a) araablased tagasi, tugevdas ratsaväge maatükkide jagamisega (feodaalkorra algus) Feodaalkord – I at II poolel Lääne-Euroopas välja kujunenud ühiskonnakorraldus, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine, poliitilise võimu killustatus, sellest lähtuv maaomandi killustatus Saratseenid – moslemite laialt levinud nimetus Euroopas keskajal Karl Suur – Frangi riigi keiser, kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast. Verduni leping – Karl Suure pojapoegade leping, millega nad jagasid riigi kolmeks: Lääne- Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks Vennatapusõjad – verised sõjad kuningliku perekonna liikmete vahel riigi maavalduste pärast Majordoomused – Kirikuriik – 756 a
Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a
kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla. Martin Luther-üks reformatsiooni algatajaid-Saksamaalt. Lutheri meelest polnud kirikut ega paavsti vaja.Täiesti vastuvõetamatu oli L.-le patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 31.oktiibril 1517 lõi L. Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavaid ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelda tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid.
5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad
Varakeskajal hakkas ka ristiusustamise periood, mis levis paljudele nendele aladelegi, kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia. Araabiamaades säilis islam. 756 aastal loodi Kirikuriik Kesk-Itaaliasse, mis kuulus paavstile. Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki Ameerikasse ja ka teistesse piirkondadesse, kus poldud varem käidud. Just nemad olidki esimesed, kes avastasid Ameerika. Nende retkedest arenesidki hilisemad maadeavastused, nagu ka Columbuse Ameerika avastus. Minu arvates oli varakeskaegne Euroopa nagu vastand suure Rooma impeeriumi hiilgusele ja võimsusele. Inimesed olid vaesed, linnu praktiliselt polnud, rahvas ja maa
18.saj vahetusel) 1765 James Watt leiutas universaalse aurumasina Aurumasinat hakati kasutama vabrikutes, aurikutel, veduritel (raudteeliiklus MUUDATUSED PÕLLUMAJANDUSES Uued maaharimisviisid ja põllukultuurid Raudader, külvi ja viljapeksumasin Suurem põllumajandustoodang võimaldas toita tööstuses tegelevat elanikkonda SAKSA TOLLILIIT Tähtis tööstuskeskus oli Berliin Arenes trasport Majanduse arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine Kodanlus huvitus tollipiiride kaotamisest, et vastu seista välismaa kaupade konkurentsile (Inglise) Preisimaa eestvõttel loodi Saksa Tolliliit (18 riiki va. Austria) Tolliliit soodustas Saksamaa arengut ja koostööd majanduses Tolliliit tõstis esile ka Saksamaa ühendamise küsimuse TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE TAGAJÄRJED Käsitöö asendus masintootmisega Mindi üle vabrikutööle
2) Karl Suure impeerium- Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis Karolingide impeerium. Kuigi tema majanduslik areng ei olnud kuigi hea, on ta siiski ajalooliselt märkimisväärne, kuna impeerium oli ühe andeka väejuhi elutöö, mis hõlmas 1 200 000 km2. Kõrgkeskaeg (11.-14.saj) 1) Feodaaltsivilisatsiooni õitseaeg- linnad ja ülikoolide teke, arenes gooti stiil, toimusid ristisõjad, süvenes feodaalne killustatus Ristisõjad- kultuuris õppisid üksteist lähemalt tundma, roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis 2) Katk- demograafiline kriis Hiliskeskaeg (15.-16.saj) 1) Reformatsioon- usulise ühtsuse kaotus 2) Maadeavastused- hakkas toimuma koloniseerimine, avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta, kaubateede ümberpaiknemine 5. renessansiaja kunstnikud: Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael, Tizian, Pieter Brueghel vanem 6.
ITAALIA Merilin Talimaa Aravete Keskkool 10.klass Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel pääses Itaalias võimule poliitiline reaktsioon Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid
KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUU R EESTIS Kadri Lebedev Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahe. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Üheks erinevuste põhjuseks oli ka ehitusmaterjal. 13. ja 14. sajandil ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid tulid läänest. 13. saj keskpaigani esineb veel romaani stiili, kuid lõpu poole seguneb see gooti stiiliga. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa 2. Kesk-Eesti 3. Tallinn ja Põhja-Eesti 4. Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa
regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. · Maapäevad toimusid Valgas, vahel ka Volmaris · Kokkukutsujateks olid : Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. · Esindatud olid ka neli seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad- · Maapäevadel arutati tähtsaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi, püütilahe dada omavahelisi tülisi · Poliitiline killustatus jäi põsima ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni. Välissuhted · Kõige aktiivsem välissuhetes oli Saksa ordu · Piiskopid pigem otsisid väljas ordu vastu liitlasi. · Liivimaa linnad esindasid Hansa liidu kaubanushuve ja püüdsid ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda. · Leedu-ordu rüütlid olid Leedu vastu. Sõjakad leedukad takistasid maismaaühendust *Liivimaa ja Preisimaa vahel.
See ei ole aga jätkusuutliku ühiskonna märk, sest mingil hetkel on alamklass lihtsalt ära koormatud ja sellel hetkel võivad toimuda näiteks ülestõusud ja mässud. Ülestõusudega võib kaasneda võimu vahetus ja see ei tule ühsikonnale kasuks, sest edu valem on stabiilsus. Enne keskaega olid linnad uhked ja võimsad. Keskaja alguses ei saanud linnadest rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli madalseisu märk. Ma usun, et Vana-Kreeka ja Rooma filosoofidest ja matemaatikutest nagu Aristoteles Archimedes ja Pythagoros on kõik kuulnud, aga varakeskajast rääkides ei meenu ükski nimi, ega edasiminek seoses haridusega. Varakeskaeg oli hariduse poole pealt nagu must auk, kus paistis vaid mõni väike kiir. Selleks kiireks oli Karl Suur, kes soosis kultuuri ja rajas koole, pärast teda haridus jälle hääbus. Varakeskaegne Euroopa ühiskonnas toimus suur langus
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega ning kestis 11. sajandini. Varakeskaega iseloomustab naturaalmajanus, feodaalne killustatus, kiriku tähtsuse suurenemine ning linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekkis uus elukorraldus- feodaalkord. Feodaalkord reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade
Keskaeg 1227-1558 Keskaeg Eestis: ...on Eesti ajalooperiood Vanaaja ja Uusaja vahel. 1. Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
Kasutati langevat vett, tuult ja aurumasinat et masinad käima panna. 2.Auruajastu algus? Esimestes vabrikutes kasutati lagevat vettmis pani liikuma vesiratta mis omakorda mehanismid; aga sellepärast pidi ehitama vabrikud veekogu äärde. James Watt leiutas esimese aurumasina mida hakati kasutama rongides ja aurikutes. 3.Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki. 4:Tööstusliku pöörde tagajärjed?. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsiröölised 5.Mida tähedas Industriaalühiskond?Masinatootmine, tööstus domineeris põllumajanduse üle.Kaevandati rauamaaki ja kivisütt. Teadus- ja tehnikasaavurusi rakendati tööstustes. Kujunesid linnaühiskond: kodanlus ja proletariaat. 6:Elektri ajastu
Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), 1689 (Osmanite ülemvõimu murdumine) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 2. Iseloomusta keskaja ajajärke Varakeskaeg (5.11. sajand) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine 3
Millised tegurid viisid reformatsioonini? Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda
usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG 11.saj.kp.- · valitseb feodaalne korraldus 14.saj.lõpp · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng
kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse. aarjalased uskusid paljudesse jumalatesse, tähtis oli ohverdamine ja braahmanite osa riitustel. varane usk oli tuntud brahmanismina. veedad on usu aluseks. Hinduism kujunes 500 ekr- 500 pkr, tänases Indias kõige levinum religioon. jumalad kaitsevad maailmakorda kõikjal looduses, nad võitlevad pimedust kehastavate deemonitega
Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid - rassia - asustatud territoorium (slaavlastelt tulnud) - keskajal saavad kirillitsa (tähestiku) - Jaroslav Tark - andis Venemaale esimese seaduste kogu „Vene õigus“, seal on Bütsantsi kui ka Rooma õiguseid - ka Venemaal oli feodaalne killustatus - Venemaa oli palju mongolite võimu all - Venemaa on sarnane Bütsantsiga
36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37. Katedraal kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusu kirik 38. Fresko seinamaaliliik ja-tehnika 39. Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest 40. Ikoon pühapilt 41. Absoluutne monarhia valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim 42. Feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad 43. Simoonia 44. Inkvisitsioon kohtuvorm keskaegses Euroopas 45. Feodaalne hierarhia 46. Ketser kristluse hereesia pooldaja-isik kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest 47. Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal 48. 49. 50.
1765 konstrueeris james watt aurumasina. 1807 tegi hudsoni jel esimese sidu aurik(robert fulton lbis 240 km 32 tunniga). 1814 katsetati george stephensoni vedurit.(sitis 6,5 km/h).pani alguse raudteeliiklusele. 1842 veti metallitstuses kasutusele auruhaamer. 19 sajand esimesel poolel hakati pllumajanduses laialdaselt kasutama raudatra. klvi ja viljapeksumasin lihtsustasid pllutid. prast napoleoni sdasid muutus saksa tstuspealinnaks berliin. majanduslikku arengut takistas riiklik killustatus, puudus tollissteem. 1834 moodustati preisimaa eesvttel saksa tolliliit (18 saksa riiki).krvale ji peamine konkurent austria. 1835 saksamaal avati esimene raudteeliin nrnberg<>frth. 18 ja 19 sajand tihedad tliste vljaastumised(streigid), nende kigus purustati masinaid. palgatlised-ploreteriaat. 1. raudteede avamised: inglismaa 1825; USA 1831; prantsusmaa 1832; saksa 1835; vene 1837; austria 1838; itaalia 1839; soome 1862; eesti 1870. industriaalhiskond-tstuse saavutustele tuginev hiskond.
Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane otsustamine) Suurte rahvahulkade madal haridustase (uued valijaskonna grupid; usuti lubadusi) Miks ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne- Euroopas diktatuure? Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaarne Totalitaarne Üksainus riigijuht Üksainus riigijuht Erakonnad on keelatud Üksainus erakond e. partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle,
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid
alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Iseseisva riigita jäänud kodanikud pidid sõdades enda iseseisvuse eest võitlemise asemel võitlema teiste riikidega Eestimaa alade pärast. Ühiskonnas kujunes välja Lääne- Euroopale iseloomulik killustatus ning Eesti jagati mitmete riikide vahel. Eestlaste ühtus oli purustatud ning neid liideti ajapikku aina enam Lääne-Euroopa kultuuriga. Võõra võimuga kaasnesid eelkõige mõjutused Saksamaalt ja Skandinaaviast. Näiteks majanduses kujunesid feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased jäid talupoegadeks ja vaesteks ehk teistest sõltuvateks elanikeks. Pöördeliseks sai ka linnade teke, kus käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad...
Pane kronoloogilisse järjekorda: · Sakslased alistavad Saaremaa 5 · Mõõgavendade Ordu asutamine Riias - 2 · Mõõgavendade Ordu hõivab Tallinna -3 · Madisepäeva lahing -4 · Taani kuningas Valdemar II alistab Revala - 6 · Põhja- Eesti läheb taani valdusse - 7 · Luuakse Liivimaa Ordu 1 2. Miks kujunes Eesti kirikuehituses välja mitu erinevat koolkonda? Seda soodustas poliitiline killustatus ning ehitusmaterjal. 3. Täida tabel Piirkond Ehituslik omapära Kirik 1) Lääne-Eesti Oli ühelööviline kirik ja ehituses Ridala kirik. kasutati dolomiiti ning paasi. 2) Saaremaa Kasutati ka dolomiiti ja paasi ja Valjala kirik, Eesti vanim oli ühelööviline kirik. kiviehitis. 3) Kesk-Eesti Oli kolmelööviline kodakirik
Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Eliis Rikko Majanduse arengut võivad mõjutada Loodusvarad Looduslikud tingimused · Eestis on need mõjutanud 3 tootmisala Põllumajandus (toiduainetööstus,)-piimakarjandus Metsandus, metsatööstus Energeetika Eestil raske konkureerida Kliima Asend Riigi toetus/toetamatus Killustatus Eestis Lõuna-Eesti- liigestatus mõjutab maalappide suurust, masinate kasutust Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud ja leetjad mullad, kõige viljakamad Kirde-Eesti- põlevkivi kaevandused Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Kapitali all mõistetakse: Rahakapital Inimkapital Tööealine rahvastik ...
jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
