kapitalistid lepitamatud vaenlased · Uue ühiskonna rajamiseks tuleks: o Töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur o Kuulutada toomisvahendid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile · Nende abinõude rakendamisel oleks võimalik üles ehitada tulevikuühiskond, kus pole vastuolusid UTOPISM/SOTSIALISM · SOTSIALISM · Kiire majanduslik areng, eelkõige tööstuse edenemine, muutis 19. Sad olulisest ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid · Süvenes varanduslik ebavõrdsus ja seetõttu hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis oleks õiglane ja kindlustaks kõigile võrdsuse · Sellise ühiskonnakorralduse nimetuseks sai sotsialism. · Uus ideaalühiskond pidi tuginema -
"Kellavärgiga apelsin" A Clockwork Orange kultusromaan Anthony Burgess . Udo Uibo Peategelane Alex, 15 a. Jutustaja rollis. Tulevikuühiskond. Päevad möödusid 4 "kärsaga" vägivallatsedes, varastades ja vägistades. Irooniline on seejuures, et poiss armastas muusikat Beethowenit Mozarti jms. Sellest muusikast sai ta inspiratsiooni vägivallaks. (Siinkohal üks lõik raamtust.) Kui aga Sõbrad reedavad. Tapab vanamemme ja satub vangi. (vana karistus all) 2 a veedab sealses vägivaldses keskonnas olles üsnagi pühalikuna kuni nendega liitub homoseksuaalne vang, kelle ta taplemise käigus tapab
vaid eraomandusel põhinev tootmis- ja kauplemisvabadus. Liberalismi levikuga kaasnes ka rahvusluse tõus. Nad soovisid, et naised saaksid senisest rohkem poliitilisi õigusi. 12. Tööstusliku pöörde tagajärjel asendusid manufaktuurid masintootluse ja vabrikutega. Industriaalühiskond on aga ühiskond mis toetub järjest enam tööstuse saavutustele. Sotsialismi ideoloogia põhineb aga sellel, et töölised tahtsid et kõik oleksid võrdsed. 13. Tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Kuna Marxi arvates oli töölistele igal pool üks ja ühine vaenlane, siis kujuneski tema õpetuste järgijate põhiloosungiks ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!"
2) töölisklass 9. Poliitilised ideoloogiad: konservatism – E. Burke. Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust. liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll väike, majanduses ettevõtlusvabadus, pooldasid valimisõiguste laiendamist. sotsialism – R. Owen. Tunnusjooned: kapitalism põhjustas ebavõrdsust, tulevikuühiskond, naiivne, töölisliikumine, tekkis Leibristlik partei. marksism – K. Engels. Tunnusjooned: kapitalistid ja töölised on vaenlased, töölised saavad võimu vägivalla teel, proletariaadi diktatuur. 10. Adam Smithi majandusliku liberalismi ideed: tuleb teha veelgi rohkem tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi kindlustavad vaba konkurents ja vabakaubandus ühiskondliku harmonia ja õigluse. 11
aga võimalikult suurest kasumist. Selle tulemuseks on paratamatu klassivõitlus, mille aluseks on ka masinate osakaalu suurenemisest tingitud töötute armee kasv, tarbijate arvu vähenemine ning ületootmise tagajärjel tekkivad majanduskriisid. (VIIDE) ✣ Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi, külluse ühiskonda, marksistlikus sotsiaalteoorias ühiskonna kõrgeimale arengutasemele. Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik ning humanistlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks sinna jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. (VIIDE) ✣ Lõplikult sõnastasid teaduslik klassiideoloogi K. Marxi ja F. Engelsi poolt. Kõige tähtsamad selle ideoloogia sätted kirjutas K. Marx 5.03.1852 kirjas Joseph Arnold Weydemeyer´ile : „see, mis ma tegin uut, seisnes järgneva tõestuses:
esindas eelkõige kolmanda seisuse majandushuve. Hiljem sai sellest laiem ühiskonnakäsitlus. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, ühinesmis- ja usulise vabaduse tagamist. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed. Rahvuslus ehk natsiolismiga käis kaasas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine ja ka rahvusriikide kujunemine. Sotsialism tahtis õiglast ühiskonnakorraldust ja kindlustada sotsiaalse võrdsuse kõigile. Sotsialism-utopismi tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, mis suudab rahuldada kõikide vajadused ning kus sotsiaalne õigus hoiab ära ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud. Marksismi tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Uude ühiskonda jõudmiseks tuleb töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur. 11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL (õpiku II osast) ·
teised aga võimalikult suurest kasumist. Selle tulemuseks on paratamatult klassivõitlus. See aga omakorda tõstatab probleemi: masinaid hakatakse massiliselt kasutama ning tööjõud jääb suurel määral töötuks. Läbi säärase klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi lävele. Kommunismi kui külluse ühiskonna marksistlikus sotsiaalteoorias on kommunism ühiskonna kõige kõrgem arengutase. Kommunism on tööinimese kõrgtootlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks kommunismini jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi. Selline külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis kui talitatakse nii, et igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Sotsialistid pidasid just koostööd
2) Tööliste olukorda tuleb parandada 3) Riik peab sekkuma majandusse 4) Valimisõigus kõigile täiskasvanutele Marksism: (Vasakpoolne) (Kasvas välja kommunismist) 1) Üks klass on teist klassi rõhunud ja nei tööle sundinud (ettevõtjad – töölisklass) 2) Töölisklass ja kapitalistid on lepimatud vaenlased – tuleb revolutsiooniga haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada diktatuur 3) Tootmisvahendid – riigi omand 4) Ilma klassideta ja eraomanusteta tulevikuühiskond, mis laieneks igasse riiki, rahvus pole oluline, töölisklass on igal pool 11 solidaarne.
ära tema poolt loodud produkt, teda ekspluateeritakse. Töölise ekspluateerimine sai võimalikuks tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid kui klass oma kätte tohutult vara ning tootmisvahendid said nende monopoolseks omanduseks. Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi, külluse ühiskonda, marksistlikus sotsiaalteoorias ühiskonna kõrgeimale arengutasemele. Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik ning humanistlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks sinna jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. Külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis, kui igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Ebavõrdsust tekitavad individualism ja eraalgatus on
külastades.Oma mõtteis pöördub ta järeltulevate põlvede poole, kelles loodab näha sügavat inimlikkust. Ta tõlkis inglise, prantsuse ja poola kellest, lõi stiliseeringuid itaaila, hispaania, portugali, inglise, araabia, vanakreeka ja rooma vaimus. Mitme tema teose tegevus toimub Hispaanias, Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal jne. Eriti huvitas teda folkloor, näiteks soti, serbia, iraani, gruusia jne. Tema ideaaliks oli tulevikuühiskond, kui rahvad unustavad omavahelised tülid ning moodustavad ühe suure pere. Pilet nr. 8 Fjodor Dostojevski elu ja looming. (1821-1881) Sündis Moskvas.Isa oli keevaline, ema oli religioosne, erudeeritud ja hell. Elasid vaestehaigla territooriumil.Sügavalt religioosne elu lõpuni. 1837- pani isa mõlemad pojad Peterburi sõjaväeametnike kooli. Samal aastal suri ema. 1839-Suri isa.( Tema enda orjad kägistasid ta). Dostojevski saab närvivapustuse, esinevad langetõvehood.
annaabi.ee 
