Keskaeg ja uusaeg (0)

1 Hindamata

Keskaeg ja uusaeg

Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne- Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt
Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt
2) 1517 a.- luterlik reformatsioon
Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus)
II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.)
III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.)
Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega , sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks.
Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus
→ seal toimis feodalism
2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism
3) ühiskonna struktuur 4) ühiskonna iseloom
2. Bütsants : 395 -1453 a.
Bütsants kui keskaegne Kreeka riik: Ida-Rooma keskused paiknesid aladel, kus domineerisid Antiik-Kreeka kultuur, kreeka elanikkond ja kreeka keel.
Sõjalis-bürokraatlik monarhia : Vabad maaharijad muudeti kolonaatideks, kes rentisid maavaldajatelt maad. Sõdureid kohustati keisrile ohverdama. Sõjaväel väga suur võim.
3. Feodaalsuhted said riigi- ja majanduse korralduse põhialusteks.
Feodaalsuhted rajanesid: 1) vasalliteedil, mis oli hierarhiline suhe, täpsemalt lepinguline suhe. Selles olid
osapooltel õigused.
2) feodaalsuhetega kaasnenud talupoja - isanda suhtel. Selles suhtes ei olnud talupoeg
vaba, isandal ei olnud kohustusi!
4. Euroopas kujunes välja 2 erinevat majandussüsteemi: 1) rendihärrus - lääni maa oli jaotatud talupoegade
vahel, kes maksid renti. (Prantsusmaa)
2) mõisahärrus - osa maast oli jagatud talupoegade
vahel, osa oli mõisamaa. Talupojad maksid teorendis, millega kaasnes sunnismaisus ja pärisorjus.
5. Frangi kuningriik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse. Selle riigi oluliseks valitsejaks sai Chlodovech I, kes oli pärit Merovingide suguvõsast, mis andis ka dünastiale nime - Merovingide dünastia . Riigis valitses kirjalik tavaõigus - Saali õigus. Tapmine tõi trahvi.
6. Keskaja alguses oli 3 - seisusline ühiskond: I vaimulike seisus - vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja
õiguskorraldus
II aadliseisus - 10. -11. sajandil hakkas aadel hierarhiliselt
liigenduma. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias
jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks.
kõrgaadliks ja alamaadliks.
III laboratores - kuulusid esialgu põhilised tootjad, talupojad, kelle
õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam-vähem
sama. Privileege neil ei olnud, küll aga kohustused.
Linnade kasvades kujunes välja 12. - 13. saj. neljaseisuseline mudel: aadlikud , vaimulikud, linnakodanikud ja talupojad.
7. Olulisteks majandusharudeks olid kaubandus ja käsitöö.
MÕISTED: skraa - tsunfi põhikiri , kus olid kirjas alluvussuhted
oldermann - oli mõnede organisatsioonide esimees
tsunftijänes - käsitööline , kes ei kuulunud tsunftiühingutesse
koge - ühe- või kahemastiline purjelaev
Hansa Liit - oli 12. - 17. sajandil tegutsenud Läänemere äärsete linnade kaubanduslik ja poliitiline
liit
8. Euroopa ülikoolide tegutsemise alguseks loetakse 12. sajandit. Eelnevalt olid tegutsenud nn protoülikoolid, kus anti kõrgemat haridust vaid teatud ühes teadusharus.
Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse Bologna ülikooli 1119. aastast.
4 teaduskonda : filosoofiateaduskond arsti
usu õigus
dekaan - teaduskraadiga õppejõudude juht
kantsler - hakkas Pariisi piiskopi nimel Pariisi ülikooli juhtima . Tal oli algul suurem võim kui rektor.
Empiiriline ehk katsetel, kogemusel põhinev teadus oli alles algstaadiumis. Kuulsamaks selles vallas sai R. Bacon - inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis.
9. Otto I poolt 962. a. loodud keisririik oli 10. - 12. saj. stabiilseim riik Lääne-Euroopas. Ida-Frangi riigis tuli dünastia vahetus: Ottoonide dünastia.
Investituuritüli - Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Paavstid arvasid, et taevariigi esindaja peaks keisrist kõrgemal seisma. Keisrid toetusid Rooma õigusele.
10. Rekonkista 711 - 1492 a.
Rekonkista tähendab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhameedlastelt.
Ristisõdasid peeti 7, millele lisaks laste ristisõda . (1096– 1291 )
Sõdade põhjused: 1) paavsti võimu tugevdamiseks usuliste ja poliitiliste vaenlaste vastu
2) saada juurde maad
3) kristlaste pühapaikade vabastamine Palestiina aladel
Tagajärjed: 1) kultuurikontaktid Lääne ja Ida kultuuride vahel
2) läänemaailma ja islamimaailma vaheline vaen
3) tutvuti võõramaa saadustega
11. Viikingiaeg oli Euroopa ajaloo periood 8.sajandist 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubatsemise ja sõjandusega.
Ühiskonna iseloomustas: ülerahvastus , välja oli kujunenud sugukonnavanematest ülikute võim, kuid mitte veel
riiklus, mis isepäiseid ülikuid taltsutanud oleks.
Usund : Skandinaavlaste mütoloogia oli suhteliselt arenenud, see koosnes sadadest suurepärastest lugudest ja neil
oli olemas ka oma kiri, kuid piibli või koraani taolist pühakirja. Tähtsamad jumalad olid Odin , Thor ja Freya .
Ekspansioon: Viikingite rüüsteretked algasid Euroopa rannikualadel 800. aasta paiku. 9. sajandi keskpaigaks olid viikingid Euroopa jõgedel täielikud peremehed, nende sihtmärgiks olid suured linnad ja kaubanduskeskused. Ulatuslikult rüüstati Iirimaa .
12. Islam- üks suurimaid maailmareligioonidest, mida järgivad moslemid .
Koraan- islami püharaamat, kuhu on kirja pandud islami põhitõed .
Prohvet- usukuulutaja
Meka- linn, kus asub Kaaba tempel. Sinna korraldakse suuri palverännakuid.
Kalifaad- 630. aastal tekkis araablaste suurriik, mida valitses kaliif
sunna- püha pärimus, mis täiendab Koraani.
šariaat - Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum
Kaaba- tempel, mis asub Meka linnas, kus asub suur must kivi
džihaad - islami usukohustus
13. humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. Selle keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus senise Jumala asemel inimene. See oluline muutus kuulutas keskaja lõppu ja uusaja algust.
Renessanss- (14.saj.- 17. saj.) keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, artiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus.
Erasmus Rotterdam- tema rõhutas, et on olemas vaba tahe , kuid sellega kaasneb ka vastutus. Andis välja antiikkirjanike teoseid. Andis välja piibli kriitilise väljaande.
Maciavelli- oli uusaegsele poliitfilosoofiale aluspanija . Ta kirjutas teose “Valitseja”
14. Reformatsioon- katoliku kiriku ja katoliikluse puhastus- ja uuendusliikumine, mis sai alguse 16. saj I veerandil
Eeldused/: 1) ilmaliku võimu soov vabaneda paavstivõimu alt
Põhjused 2) vaimulike privilegeeritud seisuse vastasus
3) paavstivõimu nõrgenemine Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaa
4) paavstide ilmalike huvide kasv
5) indulgentside müük
Tagajärjed: 1) poliitilised- kodusõjad Saksa riikides ja Prantsusmaal. Inglismaal moodustus anglikaanikirik.
2) majanduslikud- kapitalismi tõusu eelduseks , töötähtsustamine
3) kultuurilised- rahvuskultuuri areng
4) usulised- Karl V kuulutas protestantismi teiseks riigiusuks katoliikluse kõrval
Kalvinism- protestantlik usuvool, mille rajas Johann Calvin. Tema õpetuse kese on arusaam jumalikust ettemääratusest: ühed on määratud hukule, teised õndsaks saama.
Vastureformatsioon : Kaks suunda: 1) kiriku otsene vastutegevus
2) katoliku sisene uuendusliikumine
15. Keskaja tagajärjed Euroopale:

immigratsioon

maailmakaubandus

inimeste silmaringi täienemine
16. Madalmaade revolutsioon - Ususõdade alguseks loetakse Madalmaade ülestõusu Hispaani kunginga Felipe II ülemvõimu vastu. (1566-1609) Tulemused: Mitmed provintsid iseseisvusid , algas nn Hollandi kuldajastu.
17.Hugenotisõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. sajandi teisel poolel hugenotid ja katoliiklased. Sõdade lõpus võeti vastu Nantes’i edikt , mis tunnistas kaoliikluse Prantsusmaal valitsevaks usuks .
18. Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sõjal oli palju põhjuseid, kuid üheks peamiseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud viimaseks suureks ususõjaks Euroopas.
Vestfaali rahuleping (1648. a.) - pani paika Euroopa ajaloo piirid järgmiseks sajandiks , riikidevahelisi suhteid hakati rajama rahvusvahelise õiguse põhimõtte alusel. Euroopa riikide vahelistes suhtes kujunes välja jõudude tasakaalu printsiip.
19. Prantsuse revolutsioon ( 1789-1799)- rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Revolutsiooni põhjuseks oli majanduskriis , mis tõi kaasa poliitilise kriisi.
Danton - üks Prantsuse revolutsiooni juhte. Samuti juhtis rahvaülestõusu, kus otsustati kuningas kukutada ja uus rahvaesindus kokku kutsuda.
Bonaparte - 1802. aastal vormistus lõplikult tema isikukultus ja ainuvõim. 1804. a. kuulutas Senat Bonaparte keisriks, sellega oli ka ametlikult vabariik lõppenud.
20. Viini kongress (1814-1815) - Euroopa suursaadikute konverents Viinis , Metternichi eesistumisel.
Viini kongressil lähtuti otsuste tegemisel kolmest põhimõttest: 1) restauratsioon
2) legitiimsus
3) tasakaal
Loodi Nelikliit: Venemaa, Preisimaa , Austria-Ungari, Inglismaa
21. Revolutsioonid Euroopas (1848-1849)
Saavutused: 1) poliitilised: põhiseadus
kutsuti kokku rahva esinduskogu
2) sotsiaal-majanduslikud: feodaaligandite kaotamine
lühendati tööpäeva
Tagajärjed: 1) edu saavutas tagurlus
2) nõrgenes feodaal-absolutsitlik riigikord
3) sündmused andsid poliitilise võitluse kogemusi
22. Absolutism - võim pärimise teel, kõige paremini toimis Prantusmaal. Absolutismi alguseks peetakse Louis XIII aega. Kõige olulisem ametnik oli kardinal , kuulsaim selles ametis oli de Richelieu , kes pani aluse absolutismi kõrgajale.
Merkantilism - maj. poliitika, mis toetus kameralismile, arvates, et inimene on abitu ja riik peab teda aitama .
Füsiokratism- oluliseks saavad kaubandus ja tööndus. Tähelepanu pöörata talupoegadele kui arvukamale tootjaskonnale. Maksustada maavaldus.
23. Riigis algas kodusõda (1642- 1649 ) Inglismaal
Rojalistid pooldasid kuningat.
Parlement polnud ühtne, jaotusid 2 leeri.
Sõjaväelisele diktatuurile järgnes Stuartite restauratsioon 1660.a Breda kokkuleppega.
Õiguste Bill- põhiseaduslik alusdokument, parlamendi õigus kuningavõimu piirata.
William III- allkirjastas õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust.
24. USA
13 kolooniat võib pidada uueks ühiskonnaks, kuna üha enam tugevnes kalonistide kokkukuuluvustunne, hakkas kujunema ameerika rahvus.
4. juulil 1776.a. avaldatud Iseseisvusdeklaratsioon oli koostatud Jeffersoni poolt valgustuse vaimus . Selle eesmärk oli taastada 7- aastase sõja eelne olukord. See aga polnud võimalik. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvaks.
Senine riikide liit muutus liitriigiks. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord , koolihariduse andmine. Feodaalvõimud tegelesid riigi majanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega.
25. 18. sajandit loetakse valgustussajandiks.
Kanti definitsioon: Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess.
Uus suund filosoofias: empirism , inimesel ei saa olla mingisugust tedvust enne, kui ta pole saanud meelte kaudu kogemusi.
Uus suhtumine Jumalasse: leivs deism- seisukoht, et Jumal on maailma loonud, aga enam ta ei sega end maailma asjadesse vahele.
Voltaire- Ta pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga , esindades deistlikku arusaama jumalast. Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism
Montesquieu- viis ellu võimude lahususe teooria.
Rouseau- tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Rõhutas kasvatust.
Kant - tema rõhutas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainet, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit.
Joseph II- kaotas ära seisuslikud privileegid ja pärisorjuse. Kehtestas usuvabaduse.
Friedrich II- viis läbi palju reforme, millega kindlustas merkantilismi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Photographer Õppematerjali autor

Kontrolltööks kordamine: mõisted, sündmused, tähtsamad isikud jpm

uusaeg keskaeg ajalugu kontrolltöö mõisted isikud sündmused hierarhia dünastia rooma keskaeg feodaal

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakor

Ajalugu

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel

Ajalugu

docx

Keskaeg

Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.

Ajalugu

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

Ajalugu

docx

Keskaeg 5 -16 saj

KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED  Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike  Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega.  Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Ke

10.klassi ajalugu

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus

Ajalugu

doc

Keskaeg

AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole

Ajalugu

odt

Keskaeg ja varauusaeg

KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei sa

Ajalugu

Rohkem sarnaseid