Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks
purunesid. Kirjeldaksin siinkohal olukorda Briti saarel, kus pärast Rooma leegionide taandumist polnud kedagi, kes oleks suutnud nende kultuuri üleval hoida. Akveduktid, teed, keraamika jm lagunesid ning lõpuks oli olukord niivõrd sünge, et Briti saarel hakati lausa haudu üles kaevama, et surnutele kaasa pandud keraamilisi nõusid hankida. Seetõttu, võttes arvesse inimeste olukorda keskajal, võime järeldada, et tegu oli suure ühiskonna allakäiguga, millest hakati toibuma alles kõrgkeskajal ehk XI sajandist alates, kuid peab mainima, et Rooma Impeeriumi aegadega võrreldes, pidid inimesed tegema läbi suuri arengusamme lausa keskaja lõpuni, et kunagisele hiilgusele järgi jõuda. Väga kaalukat põhjust arvata, et keskaeg oli mahajäänud, annab vaimse ja ilmaliku võimu koondumine paavstide kätte ehk sisuliselt kogu Kesk-Euroopa kontrolli all hoidmine kirikute poolt. Ere näide sellele on Euroopat raputanud
Kordamine. Seisused ja seisuste kogud; rüütlid, aadlikud, talupojad; keskaegne linn ja kaubandus; rüütli-, talurahva- ja linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa.
Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund Keskaegne ühiskond oli ag raarühis ko nd: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupo jad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - fe o daalide s t. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid s unnis mais e d ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Oma enda maad harivaid ja koormistest vabastatud talupoegi oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks S kandinaavias . Külad Enamik Euroopa talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos väheste abihoonetega paiknesid lähestikku.
skandinaavlased moodustasid noore riigi ülemkihi. X sajandi lõpul võeti Bütsantsist vastu ristiusk. Vana- Vene riigi õitseng saabus aga Jaroslav Targa valitsusajal (XI saj), mil laienes riik, ühtlustati seadusandlust ja arendati suhtlemist Euroopaga. Pärast Jaroslav Targa surma (1054) lagunes Vana-Vene omavahel võistlevateks vürstiriikideks. Esiplaanile tõusid Vladimir-Suzdal ja Novgorod. Viimase eripäraks oli vabariiklik riigikorraldus. Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud
parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvabdega. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks
Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikusele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline suhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli
Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes. Kirjandus: Rüütlikirjanduses eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
(Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal: Keskaegne ühiskond KESKAEG 5 Absolutism (e absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine
Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal: Absolutism (e absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine. Kodanlus
Keskaegne linn, kas riik riigis? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi vanaaja ja uusaja vahel. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri, Romulus Augustuse kukutamist 476. aastal ning keskaja lõpuks kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal
Keskajal usuti, et kui inimene tahab lahti saada oma pattudest ja pääseda paradiisi, siis tuli pöörduda preestri poole, sest ainult nemad said inimesi pattudest puhastada. Neid, kes olid teisitimõtlejad ning julgesid piiblit omamoodi tõlgendada olid ketserid. Keskaegne inimene uskus, et maapeale elu on vaid lühike viiv enne igavest elu paradiisis ja tal tuli alati surmaks valmis olla. Keskajal oli enesetapp väga suur patt. Feodaaltsivilisatsiooni kõrgkeskajal tekkisid linnad, kuhu kogunesid kaupmehed ja käsitöölised. Linnade tekke eelduseks oli tootmise efektiivsuse tõus, millele aitasid kaasa kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile, kliima soojenemine ning ratastega hõlmadra kasutuselevõtt. Keskaega nimetatakse pimedaks ajaks ning usutakse, et sellel ajal ei juhtunud midagi olulist ega märkimisväärset. Tegelikult juhtus aga palju, tänu millele on praegune maailm selline nagu ta on.
Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku Rooma paavstid soovisid. Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. 13.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa ja Inglismaa peamisi arengujoomi kõrgkeskajal. Prantsusmaa - Karolingide järel valitses Kapetingide dünastia. Aja jooksul kuninga domeen kasvas. Feodaalse killustatuse asemel kujuned tsentraliseeritud monarhia. Inglismaa Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament. Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14
Suurmaavaldused oli jaotatud mõisateks, mida juhtis mõisavalitseja. Mõisad kogusid talupoegadelt andamit.Talupojad pidid tasuma ka kirikukümnist, mis kulus kiriku ülalpidamiseks. Enamus talupjad olid keskajal n-ö sõltuvad talupojad, kes harisid oma isanda maad ja pidid selle eest koormisi kandma. Oli ka pärisorjasid, kes ei tohtinud isanda loata elukohast lahkuda. Katkuepideemia levis Euroopas 1347.-1351. Aastani ja seda nimetati ka Mustaks Surmaks. Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis,Milano,Firenze ja Veneetsia. Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima. 11.-12. saj. haarasid linnakodanikud võimu maahärralt enda kätte ning moodustasid raadi
laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja mugavamatele elutingimustele. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse linnus oli, elasid tornlinnustes. Need olid puust või kivist tornid,
Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus). Nominaalselt olid inimesed vabad v sunnismaised rentnikud. Sellega kaasnes talupoegkonna sõjaväe asendumine palgasõjaväega. Algselt ei saanud vasallid senjöörilt mingit maavaldust. Lääni v feoodi (benefiits) hakati jagama al Karl Martelli ajast. Vasallide tähtsus oli alguses väike. Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda. Kujunes välja aadliseisus kui rüütliseisus. Hindama hakati rüütli voorusi, truudust senjöörile. Seda aega isel enim just rüütliga seotud rituaalid. Rüütlite ajastu
Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande. Reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid, olid koondatud linnaõigustesse. Suurem olsa eluks vajalikku toodeti keskaja algul omaenese majapidamises või vahetati kaup kauba vastu. Seoses linnade tekke ja kaubavahetuse elavnemisega kõrgkeskajal vermiti üha enam mitmesuguses vääringus münte ja kaupade eest tasuti ainua rohkem rahas. 12.-13. sajandiltekkisid esimesed pangad. Euroopa kaubandus laienes keskajal märgatavalt. Läänemere ääres kasvas kaupmeeste ühingutest välja võimas kaubalinnade organisatsioon Hansa liit. Eesti linnadest kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Hansa liidu poliitikat reguleeriti ja töötati välja nn hansapäevadel.
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige
HILIS- JA KÕRGKESKAEG Linnade taastekkimine kõrgkesk ajal : Linnad kestsid varakeskajal Hispaania rannikualadel, paljud linnad olid juba langenud, aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse. Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam. Põllumajanduses asendati kaheväljasüsteem hoopis kolmeväljasüsteemiga, milles üks osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili).
Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel. Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks. Riik on jagatud väikesteks iseseisvateks üksusteks, kuningavõim nõrk-feodaalne killustatus. Väikefeodaal, raskelt relvastatud ratsaväelane - rüütel
· Kiriku mõjutusvahendiks kasutati kirikust väljaheitmist ehk kirikuvande alla panemist. Suur kirikulõhe 1054. Aastal Katoliku kirik jaguneb: I Katoliku (või roomakatoliku kirik) Kõrgem võim Rooma paavst Vaimulik ei tohi astuda abiellu Püha vaim lähtub nii Isast kui Pojast II Õigeusu ehk kreekakatoliku kirik Kõrgeim võim Konstantinoopoli patriarh Preestrite abielu on tavapärane Püha vaim lähtub Jumalast kui isast. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal · Tingitud paavstide ametissemääramise korrast · 1059. aastal hakkasid paavste nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud- kardinalid. Suurenes tõenäosus, et valitud sai kogenud ja autoriteetne vaimulik. · Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. · Vt lk 171 · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal (1198-1216) · Paavsti õukond-kuuria · Paavsti volitatud esindaja teistes maades-legaat
siis nüüd järgiti rüütlieetikat. Usun, et rüütlieetika aitas mõnes mõttes kaasa ka rahvaste suuremale rahulolule ja kergemale elule, seda siiski vaid ristiusku rahvastele, kuna nende vastu ei korraldatud enam rüüsteretki, neid ei tapetud enam niiöelda lõbupärast, feodaalid ei kasutanud rahva peal oma suurt võimu niipalju ära. Rüütli seisus oli alus rüütlikirjanduse tekkele, mis mängis kindlasti rolli kultuuri arengus. Kõrgkeskajal tõusis elukvaliteet märgatavalt, linnad arenesid tugevalt, arenema hakkas taas rahamajandus, mille baasiks olid linnad ja kaubanduse areng. Samuti oli see käsitöö ja kaubanduse õitseaeg. Just linnade areng mängis kõige tähtsamat rolli käsitoo ja ka kaubanduse arengus. Just suuremad linnad ja üha paremini töötav linnasüsteem oli võti kaubanduse ja käsitöö arenguks. See tähendas ka inimeste heaolu paranemist(muidugi mitte alamklassi jaoks), oli vähem haigusi
kirikut kiriku kõrval kõrgkeskajal. tõid ametisse seast Innocentius
Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Seega polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida. Kõrgkeskajal oli Karl rohkem prantsuse poeemide ja proosakangelane, hiliskeskajal, alates 15. sajandist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam aga ka saksa autorid. Frangi riik Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni
Feodaalne au · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Rüütliau nõuded · Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine · Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võistlus au pärast, rivaliteet · Ühiskond lõhestatud, suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus · Veritasu. (ärakeelamised: normannid Ingl-l) · Alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus
esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal 9.-10. saj iseloomustas katoliku kirikut üldine langus Ilmalikel valitsejatel oli ka kirikuasjade otsustamisel suur osakaal Gregooriuse reformid Allakäigule tekkis vastukaaluks kiriku sees uuendusliikumine , mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu altning vähendadavaimulikke ilmalikke huve , keelates eelkõige simoona ja perekonnaelu Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse
Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, Karl Suure ajast süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes, oluliseks kujunes vaidlus selle üle, millest lähtub Püha Kolmainu üks osa – Püha Vaim Nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele, esimene oli paavsti võimu all ja oli tuntud kui katoliku kirik ja teine, mis kuulus patriarhile oli õigeusu ehk kreekakatoliku kirik Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras, tavaliselt määrasid paavste ametisse Rooma rahavas ja vaimulikud, IX-X saj. Hakkasid paavste ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad, need valisid üldiselt oma pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima, hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea ja kogenud paavst
· Neil oli kohustus maksta renti ja teha teotööd feoodaali kodus. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2). · Kuna kaubandus oli vähe arenenud - huvitas mõisaisandaid, et talupõjad hariksid nende maid ja varustaksid nad eluks tarvilikua. · Peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad, kes pidid ka mõisa korras hoidma. 14. Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut (2)? · Mõisnikel oli kasulikum kasutada palgatööl olevaid sulaseid, sest talupojad nad hakkasid oma saaki ka turul müüa. · Talupojad võisid niivisi rikastudes end mõisnike alt vabaks osta. 15. Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine komplitseeritud (2)? · Talupojad olid kirjaoskamatud ja nende elust võisid kirjutada ainult kõrgemate ühiskonnakihtide elanikud.
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt
16.Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054? Iseloomusta ida- ja läänekirikut. Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik. Katoliku kirik: kõrgeim võim rooma paavst, vaimulik ei tohi astuda abiellu, püha vaim lähtub nii isast kui pojast. Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub jumalast kui ka isast. 17.Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal? Kirik arvas, et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. 18.Mõisted: inkvisitsioon, ketser, Avignoni vangipõlv Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks. Ketser- paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane. Avignoni vangipõlv- 1378- vaenutsevad kardinalid valisid kaks paavsti: üks Rooma, teine Avignoni, kumbki ei tunnustanud teineteist. 19.Millega oli seotud suur skisma 1378-1417 ja kuidas see lahenes?
Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Rüütlite jaoks kõige tähtsamal kohal olid iseenda ja lähikonna huvid. Iseloomult oli rüütel õiglane, vapper ja helde. Rüütlikultuur avaldus kasvatuses, sõjapidamises, eluasemete ehituses, kirjanduses ja eetikas. Arvan, et rüütlikultuur saavutas tõesti oma kuldaja kõrgkeskajal, kuna just siis kujunesid välja seisuslikud elukorraldused ning nii ka rüütlite oma.
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Keskaeg on periood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Kõrgkeskaeg kestis 11. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. Kõrgkeskajal kasvas inimeste arv Euroopas, tekkisid suuremad linnad, arenes rahamajandus, tsunftikäsitöö ja kaubandus arenesid. Hiliskeskaega (14. Sajandi lõpust kuni 15. sajandi lõpuni) iseloomustavad Suur Nälg, millele järgnes Must Surm, mis hävitas üle poole Euroopa elanikkonnast. Aga ka suurd geograafilised avastused, millega lõppes kogu keskaeg. Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil.
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi
Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus
treeningrelvi. Mõnikord lõi kuningas enne lahingut suure hulga kannupoisse rüütliks, et oma rüütlite arvu täis saada. Algupäraselt tähendas rüütliks löömine käehoope kaela pihta. Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Turniirid 10. -13. Sajandil kujunes välja kuulsuse saavutamiseks ja võimete näitamiseks uus sõjaline ja rüütellik pidustus rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
Kõrgkeskaeg:12-13.saj paavsti hiilgeaeg.Paavsti poolt organiseeriti ristisõjad.Tugeva keskvõimu,kuningate võimu tugevnemine.Katoliku kiriku lõhe. Kõrgkeskajal valitses edukas kuningas.Kuninga ümber kogunes suurvasallidest koosnev nõukogu,mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes.Nõukogu aitas kanda kuninga põhiülesandeid, milleks olid kõrgeim kohtumõistmine ja finantsasjade korraldamine ning valitses kuninga äraolekul. Nõukogu moodustasid mõjuvõimsad ülikud. Samuti olid esinduskogud,mis tegid otsuseid üksmeelel:kuningas kutsus kokku suurfeodaalid,kes tema otsuse kinnitasid.
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik
Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täielik ebaõnn, vaenu süvenemine 3 maailma vahel-lääs, islam ja bütsants, 4-6 milj. inimkaotust, kasu said It. kaubalinnad, Islamimaade laostumine, kasvas linnade luksusjanu, seetõttu tõsteti talup. koormisi. Linnad, valitsemine ja majandus: Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt L- Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, naturaalmaj. ajajärk Euroopas oli möödas. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna areng-linn varustatud toiduainetega, talupoegade siirdumine linna; linna välisilme-olid piiratud müüridega ning väljaspool müüri agul e. eeslinn. Linnade
Talupoeg maksis andamit? Isanada ülesanne oli teda kaista. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2 argumendi/näitega). Linnu oli vähe ja kaubandus nõrgalt arenenud, seega olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa eluks tarvilikuga. Mõis oli seega naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. 14. Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut (2 näidet)? Mõisnikel oli kasulikum kasutada palgatööl olevaid sulaseid, Talupojad võisid ennast mõisnike alt vabaks osta, sest neil oli õigus oma saaki müüa. Küla ühiskond hakkas killustuma varanduslikult, sest mindi üle raharendile .(talupojad pidid ise oma saaki müüma) 15. Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine komplitseeritud (2 põhjust)?
Narva , Rakvere ja Paide. Olulisemaks majandusharuks oli põllumajandus. Eestis valitses samuti kolm seisust nagu ka Euroopas: aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas Valdav osa eesti elanikkonnast olid siiski eestalsed (umbes 90%) Keskaegne Euroopa Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks aladeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana piirkonnad) ja Madalmaad. Tähtsamad kaubateed oli idamaadele. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Keskaja teisel poolel tekkisid Euroopasse ülikoolid. Need olid vajalikud, sest väga paljud noored soovisid minna kloostrikooli ning seetõttu oli vaja luua uued õppeasutused kus omavahel seoti ilmalik ja kiriklik õppesuund. Esimesed ülikoolid olid Lääne-Euroopas Bologna ülikool, Salerno ja Pariisi ülikool.
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja.
Võimul olid sel ajal piiskopid, kuningad ja ka ordu(Põhja-Eestit valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit Tartu piiskop ning Edela-ja Kesk-Eestit Liivi ordu). Liivimaa piiskopid ja Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst. Kui vanaajal oli maarahva ülekaal üsna suur, siis umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal hakkas elavnema linnaelu, mille eelduseks oli põllumajanduses toimuv murrang. Tähtsaimaks orduks keskajal oli Liivi ordu. Liivi ordu võim oli väga suur ning ordul oli väga palju valdusi sealhulgas Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Kõik lossides elavad orduvennad
usklikud: usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Kirik kui organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavsti võim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostridm kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni, kes elasid hilise Rooma keisririigi ajal selle idaosas. Kõrgkeskajal arenes kristlik Euroopa jõudsalt. Kiire kasv tõi kaasa läänekristluse piiride laienemise nii rahulikul kui ka sõjalisel teel. Selle ekspansiooni üheks osaks olid ristisõjad. Keskaegse Euroopa kultuur oli väga kirev ja ainsuses saab sellest rääkida vaid tinglikult. Valdav osa keskaegsest kultuurist, suhtlusest ja teabevahetusest oli suuline. Väga vähesed olid võimelised lugema. Kirjakultuur oli kaua aega seotud kiriku ja vaimuliku seisusega.
ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. 4.Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. 5.Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga.
Läänes nõuti, et vaimulikud ei astuks abiellu, idas preestrite abielu lubatud. Kolmainu üks osa-püha vaim: idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes usuti, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast. 1054. aasatal läks paavst patriarhiga tülli, panid üksteist kirikuvande alla. See suur kirikulõhe pani aluse veanulikele lääne ja ida kirikutele. Läänes (paavst) katoliku(roomakatoliku) kirik, idas õigeusu e kreekakatoliku kirik (patriarh). Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal: paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Tavaliselt määrasid paavsti ametisse Rooma rahvas ja vaimulikud, IX-X saj mängisid otsustavat osa paavstide ametissemääramisel Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad-nad panid paavstitoolile oma perekonnaliikmeid. Kui otto I 962. a pani aluse Püha Rooma keisririigile, hakasid keisrid ka paavste ametisse seadma. 1059.
seda kuulutati isegi mitu ristisõda. Pärast seda muidugi, jäid need hilisemad ristisõjad väiksemateks ja ei osaletud enam nendes nii palju. Ristisõdu ei peetud ainult pühal maal, vaid ka balti maadel, ja kuulutati eestlaste, lätlaste, liivlaste ja teiste paganatest rahvaste vastu. Põhiliselt osalesid balti rahvaste vastu ristisõdades ainult sakslased. Ristisõjad näitasid minu meelest Paavsti ja kiriku suurt mõjuvõimu rahva ja kuningate üle kõrgkeskajal mis oli kiriku mõjuvõimu üks tipp perioodi. Paavsti käskude ja palvete peale kohe asusid kuningad ja suurfeodaalid teele suurte sõjavägedega ja olid nõus rändama tuhandeid kilomeetreid kas jalgsi või meretsi. Isegi kuigi ainukene tõeliselt edukas ristisõda oli I ristisõda. Katoliku kirik ja ristiusk mängisid kahtlemata väga tähtsat rolli keskaja ajaloos. Tänapäevast Euroopat oleks väga raske ettekujutada ilma katoliku kirikuta. Kas me järgiksime mingit ketseri
Kordamisküsimused §18-27 1. Muutused Euroopas kõrgkeskajal: põllumajanduse areng ja linnade taasteke, tsentraliseeritud riikide kujunemine (Prantsusmaa, Inglismaa). Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid.
annaabi.ee 
