ratsionaalne, kiire, prakti- võimalus ise korraldada mitu elukutset ja Tööjõul vähene huvi töö tule line, pingeline, nüristav. Vahe töö- ja puhkeaja vahetatakse töökohti muste vastu (v.a. koduses Huvi töö tulemuste vastu on vahel kipub kaduma majapidamises) suurem Sotsiaalne I, II, III seisus/mõisnikud ja Põhiklassid on kapitalistid ja Kirju klassistruktuur, Kirju struktuur, klassi- struktuur talupojad proletariaat alam-, kesk- ja kõrgklass kuuluvus ei mõjuta edukaks saamist Põhiotsus- maaomanikud kapitalistid/firmaomanikud eksperdid, ärikorraldajad Info valdajad ja kasu-
kooperatsiooni(ühistegevuse)teooria Marx kirjeldab kooperatsiooni kui kapitalisti palgatud tööliste ühendatud jõupingutust mingi raskuse tõstmisel. Ühistegevuse toime seisneb selles, et koostöös saavutatakse efekt töö tegemise kiiruses - töötegemiseks kulub märkimisväärselt vähem aega. Kooperatsiooni arenemisega vabaneb kapitalist kõigepealt oma kätega tootmisest, niipea kui ta kapital on saavutanud minimaalsuuruse, mis alles võimaldabki päris kapitalistlikku tootmist Kapitalistid on Marxi järgi otsekui kindralid lahinguväljal, kelle käsk paneb liikuma väga suure jõu, mis viib kapitalistid kooperatsiooni võimalusi ära kasutades majandusliku tulemuseni. Tööliskollektiivid suudavad teoreetiliselt ise juhtida mitte ainult kauplusi, vaid ka vabrikuid ja mis tahes tööstusi ning sedaviisi ei jäta mingit tähelepanuväärset kohta enam kapitalistidele Briti ühistegevuse alused Ühistegevuse eesmärgiks on nende järgi olemasoleva sotsiaalse ja majandusliku
Ühiskonna osad Baas 1. tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted o tööjaotus o kasumi jaotus Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis Pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid Igas ühiskonnas on - Tootmisvahendeid omav klass - Tootmisvahendeid mitteomav klass Kapitalistlikus ühiskonnas: - Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad, kapitali - Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei
kapitalile lisaks saada lisaväärtust. Mõiste ,,kasutatud lisaväärtus" oli Marxi teooria peamine kontseptsioon, millega ta näitas, et kapitalism oli klassiühiskond, kus lisaväärtuse teooria oli taagajärg, mis vahetult järgnes ärakasutamise teooriale. Kapitalist Kapitalist tahab toota suurema väärtusega toodet, mille ta on ostnud oma rahaga avatud turult ning tema eesmärgiks on toota mitte ainult kasutusväärtust, vaid ka lisaväärtust. Marx on väitnud, et kapitalistid ei ole tootlikud, sest nad ei tooda väärtust ja kasum tuleneb töötaja poolt loodud väärtusest, mida kasutavad ära kapitalistid ning ta kasutas mõistet ,,tootlik töö" selles kontekstis, kus see toodab lisaväärtust kapitalisti jaoks. Tema jaoks põhines kapitalism püsival ,,varastamisel", millega kapitalistid kasutasid ära töötajate loodud tasustamata tööd ning seetõttu kasutas Marx ka nimetusi ,,vampiir" ja ,,libahunt" kapitalisti kohta - ,,Kapital on
2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed? Esita nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Positiivsed tagajärjed Negatiivsed tagajärjed · Kiirenes ühiskonna areng · Jättis tööta käsitöölased, kes pidid · Kättesaadavaks said tarbekaubad nigela palga eest vabrikus töötama · Töölise elu-ja töötingimused tihti ka koos perega
Majandus(baas) määrab ära teised ühiskonna osad(pealisehituse) Ühiskonna osad · Baas 1. Tootmisvahendid- inimesed,tööriistad,maa,kapital,teadmised 2. Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika Tootmisvahendid ja suhtes=tootmisviis KLASSID · Igas ühiskonnas on: -tootmisvahendeid omav klass - tootmisvahendeid mittevahendeid klass · Kapitalistlikus ühiskonnas: -kapitalistid(kodanlus): omavad tööriistu,maad,kapitali -töölised(proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine · Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse · Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus · Lisaväärtus- see osa töölise poolt loodud väärtusest,mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Võõrandumine
vaimus. Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud. Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist * püüdis süstematiseerida ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse üle. Poliitiline olukord oli muutunud soodsamaks. Ta suutis likvideerida tsunftid ja kaotada viljakaubanduse sisetollid. Erinevalt Quesnayst pööras Turgot rohkem tähelepanu kaubandusele, tööstusele, pangandusele. Turgoti ühiskondlik jaotus: * Töölised * Kapitalistid Ta laiendas vaba konkurentsi põhimõtet tööandjate ja töövõtjate suhetele. See läheneb määratlusele tööjõud kui kaup. Füsiokraatide koolkonda iseloomustab: Nad... ... pooldasid moderniseeritud monarhiat (kuningas on orkestri juht, kes dirigeerib teiste kujundatud muusikat). ... kandsid majandusteaduse uurimisobjekti üle ringlussfäärist tootmissfääri ehkki piirates seda vaid põllumajandusega. ... lõid õpetuse puhasproduktist. ..
TSEHHOV PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD
Ühiskonna osad Marxi järgi: a) Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted tootjate vahelised suhted see paneb paika tööjaotuse ja ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis. b) Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass. · Kapitalistlikus ühiskonnas : a) kapitalistid (kodanlus) : omavad tööriistu, maad, kapitali b) töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. · Ekspluateerimine: Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: kapitalist maksab töölisele palju vähem kui oma töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Selleks et ekspluateerimine kaoks, tuleks kaotada kapitalism
klassihuvid mööduv nähtus mittesobilike (töölisklass) inimeste vahel. kõrgemal üksikisikust Hirmutamine sise-ja Demokraatlikud Kommunistid; riigid, Juudid on vaenlased; välisvaenlastega riigid, kapitalistid, kes paiknesid kommunistid on rikkad talupojad antiikse Rooma vaenlased; (kulak), haritlased aladel demokraatlikud riigid on vaenlased. Valmistumine sõjaks, Kaukaasia riigid, Etioopia vallutamine, Versailles´ süsteemi
järgult - ühelt poolt Smithi ja Sismondi kodanlike ideede mõjul ta teiselt poolt vajadusest teha neis olulisi parandusi seoses isevalitsusliku Venemaa eriliste tingimustega. Selles suhtes on eriti iseloomulik P. I. Pestillile (1793-1826) omistatud majandusteadusliku teose "Poliitilise ökonoomia praktilised alused" võrdlemine Pestelli viimase teosega "Vene õigus". "Praktilistes alustes" tunnistas Pestell kolme klassi olemasolu: maaomanikud, farmerid-kapitalistid ning töölised- põlluharijad. Ta propageeris suurpõllumajandust, mis on rajatud kapitali mahutamisele. Pärisorjuslikul Venemaal ei võinud see olla teostatav. Kuid Pestell ei nõudnudki otsustavaid abinõusid. Ta esitas talupoegade järkjärgulise vabastamise programmi. Tööstuses tunnistas Pestell nii suurtootmist vabrikutööna kui ka väiketootmist käsitsitööna, ehkki eelistas esimest, sest vabrikud "avavad uue rikkuseallika". Sellega erines ta Sismondist, kes kaitses
ka ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Marksismi liikumise pooldajaid hakati kutsuma kommunistideks. Marksismi ideid: Eraomandi likvideerimine Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine Ateism Töörahva võim Maailmarevolutsioon Marksismi loojate seisukohad Marksismile panid aluse Karl Marx ja Friedrich Engels. Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ja kapitalistid lepitamatud vaenlased ning uue ühiskonna rajamiseks tuleks: Töölisklassil vägivaldsel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur; Kuulutada tootmisvahenid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile. Kasutatud kirjandus Ajaloo õpik lk 112-119. http://et.wikipedia.org/wiki/Konservatism http://et.wikipedia.org/wiki/Liberalism http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism
alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust. liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll väike, majanduses ettevõtlusvabadus, pooldasid valimisõiguste laiendamist. sotsialism – R. Owen. Tunnusjooned: kapitalism põhjustas ebavõrdsust, tulevikuühiskond, naiivne, töölisliikumine, tekkis Leibristlik partei. marksism – K. Engels. Tunnusjooned: kapitalistid ja töölised on vaenlased, töölised saavad võimu vägivalla teel, proletariaadi diktatuur. 10. Adam Smithi majandusliku liberalismi ideed: tuleb teha veelgi rohkem tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi kindlustavad vaba konkurents ja vabakaubandus ühiskondliku harmonia ja õigluse. 11. Rahvuslik tõus Saksamaal, võitlema hakkasid üliõpilased Jena ülikoolist. 12. Kodanluse eestvedamisel toimusid 1848/49.a. revolutsioonid Euroopas,
1926. aastal oli Inglismaal esimene üldstreik kaevurite tööpäeva pikendamise vastu. Streik kestis 9 päeva ja lõppes hoolimata 4 miljoni inimese osavõtust tulemusteta. Inglise majandust 1920ndail aastail iseloomustab languse tendents, st. rahvuslik koguprodukt vähenes. See algas juba 19. sajandi lõpul, kui kerkisid esile uued tööstusriigid U.S.A. ja Saksamaa. Inglise kaubad ei suutnud enam konkureerida kuna Inglismaa jäi tehniliselt maha. Inglise kapitalistid panid oma raha lihtsalt panka ega hoolinud enam investeerimisest.
/1 lk 326-327/ David Ricardo hakkas huvituma majandusteaduse probleemidest, peale ,,Rahvaste rikkuse" lugemist ja arendas edasi Smithi seisukohti. Ta hakkas uurima sissetulekute jaotust. Tema jaoks oli oluline põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Ricardo lähtus eeldusest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Ta jagas ühiskonna klassideks inimeste teenitava sissetuleku alusel: kapitalistid, maaomanikud ja töölised. Lahendust majanduslikele probleemidele nägi Ricardo tehnoloogia arengus ja rahvusvahelises kaubanduses. /1, lk 326-328/ Thomas Robert Malthus väitis, et rahvastiku kasvu pole võimalik kontrollida ning peagi hakkab see ületama tootmise kasvu, tuues kaasa üha suurema viletsuse. Vaesuse ja viletsuse põhjuseks on see, et rahvastik kasvab geomeetriliselt ja toiduainete pakkumine aritmeetiliselt. /1, lk 328-329/
Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. klassivõitlus majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Vabas kaubavahetuses saavad kõik (vähemalt pikas perspektiivis) tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Seega on nad turul võrdsed. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad. Frankfurdi koolkond vasakpoolsete poolt loodud ühing, kelle eesmärgiks oli majandusliku tinglikkuse pehmendamine ja kapitalistlike ühiskondade tekkega seotult välja töötata kultuurtööstuse teooria.
Ainus, mida võib nimetada stalinlikuks saavutuseks või võiduks, on Nõukogude Liidu muutmine pärast verist revolutsiooni vaieldamatuks maailma supervõimuks. Kahjuks tuli ka selle staatuse saavutamine inimelude arvelt. Kõige eesrindlikum kommunistlik riik pidi selle tiitlini jõudmiseks tegema edusamme oma ideoloogia kehtestamises, nii siseriiklikult kui ka hiljem teostama maailmarevolutsiooni. Seetõttu oli vajalik elimineerida kodanlus- süsteemi vastased, haritlased ja edumeelsed kapitalistid ning sulandada kõik Nõukogude rahvad üheks rahu armastavaks elanikkonnaks. Stalin vabanes 1930. aastatel oma parteikaaslastest ja kinnitas ainuvõimu Kremlis. Sõjaeelsel kümnendil kogunes tema, keskkomitee ja NKVD (Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat) arvele ligi poolteist miljonit arreteerimist, kellest pooled hukati. Ligi kuus miljonit ukrainlast suri Golodomori näljahäda tõttu. Terasmees aga jätkas oma metsikut
Tekkis konflikt lääneriikidega, Nasserit toetas NSVL, 1956 ründas Iisrael Egiptust, liitusid Inglismaa, Prants, kes tahtsid kontrolli tagasi. ÜRO, USA, NSVL sundisid sõjategevust lõpetama. Inglis, Prants viisid väed välja, mõni kuu hiljem ka Iisrael. Tagajärg-Inglis, Prants mõjuvõimu vähenemine maailmas, NSVL autoriteet suurenes Lähisidas. 1956 kogu lääne autoriteet langes, NSVL tõusis keerulisest olukorrast, arvas, et suudab kapitalistid hävitada. Balti riigid- 1941. sõja puhkemist võttist rahvast rõõmuga vastu, lootes iseseisvus Saksa abiga taastada. 23. juunil 1941 Leedus ülestõus NSV vastu. Sakslased saatsid laiali vangistades osa ministreid. 1941 nov olid Baltimaad okupeeritud Saksa poolt. Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohalikud juudid ja mustlased. Paljud läksid Soome kommunismiga võitlema, et mitte Saksa poolel olla(soomepoisid). 1944. murdis NSV läbi saksa kaitse Leningradi ja jõudis Narvani
patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline
partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad) 3) feodalism (feodaalid ja talupojad) 4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat) 5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond. Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei kirjeldanud ühiskonna kõiki kihte, pearõhk oli pandud kapitalistliku ühiskonna analüüsile. Eriti kõrgelt hindas Marx töölisklassi, põlglikult suhtus ta nn. väikekodanlikesse kihtidesse (käsitöölised, väikepoodnikud, haritlased).
Esindajate eesmärgiks oli sotsiaalne teooria, kus esitatakse väärtusi ja tavasid ideaalse riigina või ühiskonnana. More idee oli, kus kõik tootmisvahendid kuuluvad kogu rahvale. 11) Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond Karl Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib? Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil. Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus
(sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristokraatia ja käsitöölised, võitjateks kodanlus ja kapitalistid) 5) suurem sotsiaalne mobiilsus - võrdle nt Tallinna rahvaarvu eri sajanditel. 2.tund TÖÖSTUSÜHISKONDA KÄSITLEVAD TEOORIAD Poliitiline ökonoomia majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest, nt tööväärtusteooria (Adam Smith, David Ricardo). Konfliktiteooria klassivõitlus vastavalt tootmisviisile ja omandisuhetele (nt kapitalistid ja proletariaat), nt Karl Marx "Kapital".
tõttu. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 19361939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Briti ajaloolane Liddel Hart kirjutas 3. septembril 1949 ajalehes "Picture Post": Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda... Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt
ülalpidamiseks vajab. Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks. Marx jaotas seepärast tööpäeva vajalikuks ja lisaajaks. Viimase vältel loobki tööline lisaväärtust. Sellest tuleneb kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse tööliselt tasuta ära tema poolt loodud produkt, teda ekspluateeritakse. Töölise ekspluateerimine sai võimalikuks tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid kui klass oma kätte tohutult vara ning tootmisvahendid said nende monopoolseks omanduseks. 1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“ Marx oli äärmiselt kapitalistik ja tema jäi arvamusele, et võimed ja vajadused on võrdsed ning tööline ei saa ära anda rohkem, kui ta tasuks saab. Ka autor arvab sama, ehk siis tööjõud peaks olema võrdselt tasakaalus tasuga. Marx tõstis esile kasumi tekkimise probleemi. On selge, et lihtsalt ringlusest kasumit tekkida ei saa. Samas
aastal ,,Liikide tekkimises" oli kirja pandud. Industriaalühiskonna teke muutis aga tugevalt inimeste elu. Tööstusest ja kaubandusest saadav raha asendas ajapikku rentidest saadavaid tulusid kui peamist jõukuseallikat. Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. See tähendas , et klassistumine peab üks kord viima revolutsioonini. Marx ütles, et kui revolutsioon kusagil toimub, vallandub see ka teistes riikides. Leninism Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas
(üks marksistliku maailmavaate osa) MARKSISM · Marksismile panid aluse Karl Marx (1818-1883) ja veel 3 inimest · Õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel · Marx ja Engels avaldasid 1848. Aastal raamatu ,,Kommunistliku partei manifest", mis võttis kokku nende vaadete põhisisu · Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ehk proletariaat ja kapitalistid lepitamatud vaenlased · Uue ühiskonna rajamiseks tuleks: o Töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur o Kuulutada toomisvahendid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile · Nende abinõude rakendamisel oleks võimalik üles ehitada tulevikuühiskond, kus pole vastuolusid UTOPISM/SOTSIALISM · SOTSIALISM
- isikuvabadus - rikkuse allikaks on töö, mitte raha - pooldavad uuendusi - soodsad tingimused ettevõtetele - madalad maksud ja toetused - riigikaitse ja korrahoid riigis - kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus - töölised ehk proletariaadid - peremudeli muutus ( vähem lapsi, mitu põlvkonda ei ela enam koos, inimesed muutuvad anonüümseks ) - linnas on rohkem võimalusi, aga inimesed tunnevad end üksikuna - TEHNIKA ARENG - vabrikutootmine - esimene energiaallikas oli vesi, 1765 võeti kasutusee aurumasin, 19.sajandi keskpaigaks sai kivisöest peamine lihtmasinae kütus. 19. sajandil sai alguse ka elektrivoolu kasutusele võtt – algul
Palgati kaubandusagendid. Edu sõltus turu olukorrast. Tänu sõdadele langes ostujõud, tekkis ületootmine ja hinnad langesid alla igasuguste arvestuse. Tekkis pankrot, sest ei jõutud maksta, palka ega laenu tagasi. 19.sajandil oli mitu majanduskriisi, toodangu maht langes. Kapitalism 19.sajandil kujunes Euroopas majanduslik korraldus, mis põhines kapitalil, tootmisel, palgatööjõul, turumajandusel – seda kõike nim. kapitalismiks. Tootmist arendasid üksikud eraettevõtjad-kapitalistid. Kasumit suunati uuesti tootmisesse, et suurendada sissetulekut. Kapitalistlik tootmine põhineb vabal palgatööjõul: müüakse vastavalt palgatasemele. Majanduskorraldust toetasid liberaalid, kes tugined Adam Smithi majandusteoraale. Kapitalism suurendas ebavõrdsust, nii et sellele oli ka palju vastseid. Pandi pahaks, et tootmisvahendid on kogunenud väheste kätte, keda huvitab ainult kasum. Raskeks tööst lõikasid kasu ettevõtete omanikud. Töölised töötavad, et üldse ära elada.
Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne- natsionalistlik leer. Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud
Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka riigile (riigilaenupaberid), saades selle peale kasumit e.- dividende. Elanike kihti, kes elasid ainult oma kapitalilt teenitud tulust nimet. rantjeedeks. Imperialismiajastul kasvavad sotsiaalsed vastuolud. Võitlus tööandjate ja töötajate vahel kestis kogu 19. saj. Oma õiguste kaitseks koonuvad töötajad ametiühinguteks. Tööliste huvisid hakkavad esindama sotsialistlikud ja
konkurentsiga. Mida suurem firma, seda efektiivsemalt saab ta toota, seega kui üks innovaatiline firma laiendab oma tegevust, siis paneb ta ka konkurendid seda tegema. Laienemisega seoses vajatakse rohkem töölisi, kuid firmal on kasulikum töölised masinatega asendada. Samas peab firma maksma masinate eest nende tegelikule väärtusele vastavalt, seega hakkavad kasumid vähenema. Ja nii on kapitalistid dilemma ees: kas osta masinaid ja teenida väiksemat kasumit või keelduda masinate ostmisest ja riskida turu kaotamisega. Kuna kasumid vähenevad, hakkavad firmad töölisi veelgi enam ekspluateerima. · Majandusliku võimu kontsentreerumine o Kuna suured firmad toodavad kaupu odavamalt, siis on loomulik väikefirmade väljasuremine. Rahvuslik turg tõrjub välja kohaliku turu,
Lisaks eelnevale ei tasunud töö ennast äragi, sest inimesed elasid jätkuvalt vaesuses ja tulid vaevu endaga toime. Eriti julm oli see, kuidas kasutati odavtööjõuna lapsi ära. Selle tõttu kasvas iga järgnev põlvkond aina väetim ja nõrgem. Pole ime, et sel ajal oli väga hea saavutus, kui töölisklassi inimene elas 50.eluaastani. Teksti peatüki alguses oli jutuks see, kui suurt kasu sai kapitalist viiest minutist lisatööst päevas. Muidugi ei piirdunud kapitalistid viie minutiga, kuid saadav kasu oli märkimisväärne. Ma ei olnud enne selle teksti lugemist ise sellele mõelnudki, et kui iga päev natukene rohkem teha, siis aasta kokkuvõttes saab sellest natukesest päris suur osa. Seda meetodit oleks päris huvitav praktiseerida näiteks enda täiendamise näol või mingi muu kasuliku ettevõtmisega. Seda teksti lugedes veendusin jällegi selles, et kuigi ajad on teised, on probleemid jäänud samaks
Lahendus: vabamajandus. Tõestas, et rahvusvaheline tööjaotus ja spetsialiseerumine on kasulik kõikidele riikidele ja rahvastele. Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast. Töötas välja suhtelise eelise seaduse. Teemad 13 ja 14 Marksism ja Karl Marx Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil. Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus
rikkused tulevad läbi töö ja eeskätt sõltub rikkus töö tootlikkusest, vastupidiselt markantelistlukkule majandusele. Kõigi edasiste teooriate aluspõhjaks. Mõiste ,,Nähtamatu käsi" turu jõud vabaduse korral, kõik loksub paika.) · Karl Marx (19. saj tööstusühiskonna käsitlemine. Olemasoleva ühiskonna käsitus on toimiv, aga tuleviku prognoosid ei pea paika. Põhiväide ÜK jaotub kahte klassi ja see on määratud omandi suhtega. Kapitalistid ja proletaarlased. Leidis, et kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise. Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab, et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia.)
See soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ja võimaldas alustada repartsioonide regulaarset tagasi maksmist. Briandi-Kelloggi pakt-1928. sõjad kuulutati riikliku poliitika ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud enda peale võtta vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. 3)Nõukogude Venemaa-Taheti hävitada kapitalistid. Antanti riigid vastasid sellele sissetungiga Venemaale. 14 riigi sõjakäik jäi lühikeseks. Pran. Ja Ing. Tahtsid alustada Venemaa vastu sõda, aga neil polnud võitlusvalmis mehi. Nad abistasid nõukogudevastaseid liikumisi Venemaal, aga tegid seda ebakindlalt, ei suutnud otsustada, keda toetada, kas rahvusliikumisi või valgekaartlasi. Antant aitas iseseivunud riikidel nende iseseisvust säilitada. 1921. a kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir. 1921.-1921. A olid
tehnoloogiad ja maj kasv suureneb. Rahvastiku kasv on kiirem kui ressursside arv. 21) Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond K. Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib? Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Töölistele makstakse nii vähe kui võimalik. Nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Diktatuuri teke. Eraomand likvideeritud. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele (klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). 19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama. 22) Marksismi olemus? Püüa selgitada marksismi suurt mõjuvõimu 19. sajandi II poolel? Marksismi olemus
Aeg oli ääretult ebasoodne. Ajutine Valitsus oli ka seesmiselt ebastabiilne. A.V. kaotas lõpuks huvigruppide toetuse. Venemaal hakkas tõstma pead vasakäärmuslus ehk bolsevikud. (kommunism< sotsiaal <->konservatiivid/liberaali > fasism/natsism) Kommunistid Kommunistide eesmärgiks oli maailmarevolutsioon, mis tähendas kommunistliku idee võimule pääsemist üle kogu maailma. Nende ideoloogia aluseks oli klassivõitlus. (Omanikud kapitalistid ja töölised ehk proletariaat). Kaasaegse kommunismiidee peamiseks väljatöötajaks oli Karl Marx. (,,Kommunistliku partei manifest" 1848; Algab nii: ,,Üks tont käib ringi mööda Euroopat..."). Karl Marxi põhiteos kandis nime ,,Kapital." Töölised haaravad võimu (vägivaldsel teel) ja kehtestavad proletariaadi diktatuuri. Kommunistlik ühiskond pidi olema ilma eraomandita, eraomand pidi kaotatama. ,,Igalt ühelt vastavalt võimetele ja igale ühele vastavalt vajadusele
teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Võim Võim on ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside vastu. (Poulantzas, marxist, 1978 pole ilmtingimata vajalik, et võimul on kapitalistid, jagas ühiskonna kolmeks: majanduselu, poliitika, ideoloogia võimalik klasside erinev jaotus nende struktuuride vahel) Põhiline võimuvõitlus toimub ettevõtetesiseselt positsioonide nimel. · Karl Marx: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Võimu aluseks sundlus ja paratamatus. Võimu analüüsimiseks peame alustama tootmissuhetest kui palju on majanduslikku võimu
KLASSIVÕITLUS Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse (Vikipeedia, 2013). Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid) (Vikipeedia, 2013). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida
Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas kapitalistlik ühiskond. Kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad ja kapitali. Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu · Ekspluateeriminee tööline ja kapitalist astuvad omavahel toomissuhetesse. Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Ta maksab sellepärast, et tahab kasumit. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi.
ajendatult peavad töölised pahatihti jääma tööle kauemaks. Selle tingib tasakaalust väljas olev töömaht ja -aeg. Ettenähtud normaalsete töötundide jooksul ei suudeta suure töökoormaga hakkama saada ning lisandub juurde ekstra tööd. Marx püüab aga selgitada, et iga lisatund on reaalselt tasuta töö, millest kasu töötajale sisuliselt puudub. Tüliallikaks on eespool mainitud probleem ka praegu. Vaidluse tekkimise põhjuseks on see, et nii kapitalistid kui ka tänapäeva tööandjad ei mõista, et töötajate palkamiseks tehtavad kulutused on kordades väiksemad kui reaalne kasum, mida nende igapäevane töö tagasi teenib. Selleks aga, et töö oleks efektiivne, tuleks tööliste kulutamise asemel neid pigem säästa. Nagu väidab Marx, raisatakse antud viisil käitudes tööväärtust kiiremini. Inimesed tüdinevad ja väsivad ning mis kannatada saab, on kvaliteet. See viib aga sageli streikide tekkeni ning hetkel Eestis
kohut 17 juhtiva riigitegelase üle. 1938. aastal protsess 21 riigitegelase üle. Enamjuhul süüdistati neid spionaazis, Stalini kõrvaldamise kavandamise eest. Enamik mõisteti surma 10. NSV Liidu ja Hitleri-aegse Saksamaa sarnased jooned ja erinevused a) Majanduses Majanduses: NSVL kõik tootmisvahendid ning kogu majanduse juhtimine riigi ehk parteilis-riikliku bürokraatiaaparaadi kätte. Endised mõisnikud, kapitalistid, jõukad talupojad, väike ettevõtjad, aadlikud, vaimulikud ning peaaegu kogu haritlaskond, kes olid saanud hariduse ENNE revolutsiooni hävitati või saadeti GULAGi. Alguses olid toidutalongid, peale näljahäda need tühistati ning muudeti pisut Kolhooside kohustusi, inimesed said osta toiduaineid ja muidu vajalikke kaupu need olid aga väga kallid. Kõikjal valitses defitsiit ja
a) industriaalühiskond - algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal. majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Tööstus(industriaal)ühiskonna arengu käigus muutused: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult 2) linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel
elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks aga ei kulu terve päev, ülejäänud aja päevast, mis üle jääb, kulutabki tööline ettevõtte hüvanguks. Sellest ka Marxi tinglik tööpäeva jagamine vajalikuks ja lisaajaks. Sellest lisaajast tekib aga kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse temalt ära tasuta tehtud /loodud produkt, teda kasutatakse ära. See sai üldse võimalikuks aga tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid enda kätte tohutuid varasid ja tootmisvahendid langesid nende monopolseks omandiks. Marx muidugi mõisab, et teatud kapitali kogumine on edasiseks arenguks vajalik. Kasumi jagab Marx kaheks: investeeritavaks osaks ja teenimatuteks tuludeks. Ei ole õige, et kasum koguneb kapitalisti kätte , et ta elab teenimatute tulude abil hästi töölise arvelt. (Puhtal kujul on teenimatu tulu nt. rent). Kapitalistliku ühiskonna üheks suureks miinuseks on pillamine, mis tekib konkurentsi tagajärjel. Nt
rasketööstusele. Relvatööstus. Rasketööstusega sündis maailmarevolutsiooni idee. Tööstust hakati arendama viisaastakuu plaani järgi. Riiklik plaan tuli igal juhul täita- Bresneri ajal plaane ei suudetud täita. Bürokraatia. Preemiad. Tehasest ei tulnud kaupa. Perestroika ajal variseb majandus kokku. Vabrikud tootsid praaki. Kujuneb välja kvaliteedi märk. Rasketööstusel suur maht sõjatööstusel, kuna toimus ülemaailmne võidurelvastumine, sotsialistid ja kapitalistid võitlesid, külm sõda. Kuna kodanikel lasus töökohustus puudus tururegulisatsioon. Põllumajandus- sundkollektiviseerimine. Oli keelatud eraomand. Talupoegadest said kolhooside liikmed. Esimestes kolhoosides ei makstud tööraha, vaid saadi normipäevi. Kolhooside tootlikkus on väike. Innustati talupoegi ülejääke riigile andma. Talupoegadelt konfiskeeritakse vili. 1932-33 Suur nälg. Teatud Venemaa osades esines kannibalismi. Selle tulemusena suri 4 miljonit inimest
Nõudmine-pakkumine. 4) Inimesed oskava teha erinevaid töid – oluline tööjaotus Sotsialism: (Vasakpoolne) (Robert Owen) 1) Ebavõrdsuse vähendamine 2) Tööliste olukorda tuleb parandada 3) Riik peab sekkuma majandusse 4) Valimisõigus kõigile täiskasvanutele Marksism: (Vasakpoolne) (Kasvas välja kommunismist) 1) Üks klass on teist klassi rõhunud ja nei tööle sundinud (ettevõtjad – töölisklass) 2) Töölisklass ja kapitalistid on lepimatud vaenlased – tuleb revolutsiooniga haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada diktatuur 3) Tootmisvahendid – riigi omand 4) Ilma klassideta ja eraomanusteta tulevikuühiskond, mis laieneks igasse riiki, rahvus pole oluline, töölisklass on igal pool 11 solidaarne.
Tööpuudust ei olnud. Vähe sellest, 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul hakati Nõukogude ettevõtetes ja asutustes laialdaselt kasutama ka naiste tööjõudu. Töötasu vähenes kaks korda. 1933-1939 · Nõukogude Liit vastandas end avalikult ülejäänud, n-ö kapitalistlikule maailmale · Kõik tootmisvahendid ning kogu majanduse juhtimine oli koondatud riigi, s.t tegelikult parteilis- riikliku bürokraatiaaparaadi kätte · Endised mõisnikud ja kapitalistid, jõukad talupojad ja väikeettevõtjad, aadlikud ja vaimulikud ning peaaegu kogu haritlaskond, kes oli saanud hariduse enne revolutsiooni kõik reziimi poliitilised vastased, kõik nn klassivõõrad elemendid hävitati, s.t lasti maha või saadeti GULAG-i · 1934 tegi Nõukogude juhtkond mõningaid järeleandmisi majanduse valdkonnas. Selleks sundis 1932.- 1933. aasta nälg. Aastaid 1929-33 võib nimetada teiseks sõjakommunismi perioodiks, alates 1934.
Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse
peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st. kas ja milliseid tootmisvahendeid ta omab. Tootmisvahendite omamise alusel jagunevad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi kapitalistid (need kes omavad maad, tööriistu ja kapitali) ja töölised (need kes omavad ainult iseenda tööjõudu). Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa tööliste poolt tehtud tööst, mille eest kapitalist neile ei maksa on lisaväärtus ja moodustab kapitalisti kasumi. Seega kapitalist ekspluateerib töölist. Võõrandumine Inimese olulisim omadus on võime teha mitmekülgset tööd
Saksamaale. Seetõttu hakkas Suurbritannia oma edumaad võrreldes eelmainitud riikidega kaotama. Sellel on neli peamist eristatavat põhjust. Selle üheks põhjuseks võib lugeda tööstuse madalamat tehnilist taset, sest USA-s ja Saksamaal toimus industrialiseerimine hiljem ja seega võeti seal kasutusele ka uuemad masinad ja sisseseaded. Selle asemel, et panustada sisseseade uuendamisse, eelistasid inglise kapitalistid suurema kasumi nimel välismaale investeerida. Suurbritanniast veeti kapitali välja rohkem kui teistest riikidest ja see andis väga suurt kasumit. Samas läks suur osa kasumist rantjeede kätte ja seda kasutati aristokraatia meelelahutuseks. Näiteks rebasejahiks peeti 200 000 hobust, milleks kulus aastas 8 naelsterlingit. Suurbritannia majanduse mahajäämise teiseks põhjuseks tuleks pidada toorainete hankimise raskust
annaabi.ee 
