Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis Itaalia muutus demokraatlikumaks Põhjaja KeskItaalia ühendamine Pärast revolutsiooni lüüasaamist hakkasid Itaalia rahvuslased panema üha suuremaid lootusi Itaalia riigi tuumikule 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour Tol ajal rajati raudteid, ehitati ümber Genua sadam Rahvuslikult oli meelestatud ka kuningas Vittorio Emanuele II Austria loovutas Lombardia Genua sadam Camillo Benso Cavour Itaalia kuningriik Parlamendi saadikuks oli Giuseppe Garibaldi Itaalia kuningriigist jäid esialgu välja Rooma ja Veneetsia Itaalia ühendati rahvusliku liikumise tulemusena revolutsioonilises võitluses Rahvusriik oli itaallaste suur saavutus Itaalia kuningriik on eksisteerinud kolm korda: Itaalia kuningriik keskajal
..................................... 6 2 Sissejuhatus Christoph Kolumbus sündis arvatavasti 1451aastal Genova vabariigis, kus tema nimi oli itaaliapäraselt Cristoforo Colombo. Tema sünniaastal valitsesid Genuas(Genova) kartlikud lootused ja sünged aimdused. Sultanitroonile oli asunud Mohammed II , üks keskaja tähelepanuväärsemaid ja julmemaid valitsejaid. Ta asus Konstantinoopolit hävitama ning kristlust eemaldama. Genua elanikele tundus kõige hullem aga see, et senised kaubasuhted Lähis- ja Kaug-Idaga pidid katkema. Sadamatesse ei tule enam laevu, mis tooksid kohalikele kaupa – vürtse, siidi, elevandiluud, pärleid, millest sõltus paljude rikaste ning edukate kohalike elu. Türklaste vallutused sulgesid eurooplastele ligipääsu Aasiasse. Kui sooviti saada kalleid ning haruldaseid kaupu, oli vaja kasutada türklaste vahendust, mida nad osavalt oma kasuks ära kasutasid,
talupoegade linna pagemist? Aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu. 24. Miks kujunesid Põhja-Itaalias välja sõltumatud linnriigid? Nad olid valmis oma õiguste eest valitsejale ka relvastatult astu astuma. 25. Kellega sõlmisid liidu Sveitsi linnad ja miks? Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad? Veneetsia ja Genua kauplesid idamaadega. Peamiselt kaubeldi luksustues (vürtsid ja siid). Flandria linnad olid tähtsamad riidetootjad. Kohapealt said tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske?
senjööridele, sest neil polnud endal võimalusi turvalisuse tagamiseks. Suurlinnad aga kuulutasid enda senjööris kuninga ning neist said ka pealinnad (nt. London, Pariis), mis tagas suure kasu. Linnad, kes tahtsid oma õiguste eest võidelda, moodustasid tihti liite tähtsaim Lombardia linnade liit. Neid toetasid paavstid, kellel oli ka oma huvi mängus nõrgestada Püha Rooma keisreid. Kaugkaubanduse tipuks olid Veneetsia ja Genua. Nende rikkus oli tulnud kauplemise teel idamaadega. Nad rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning Mustal merel. Genua ja Veneetsia olid omavahel ka konkurendid, esines ka meresõdu. Põhjamere-äärsed Flandria riigid olid aga tähtsad riidetootjad. Põhja-Euroopa kaubateed asusid Põhja- ja Läänemerel. Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja.
sõdima · Laste ristisõda 1212 · toimus veel 4 ristisõda, kuid edu ei saavutatud · 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed: · sõjad küll ei andnud loodetud tulemusi, kuid mõjutasid Euroopa arengut tuntavalt · Sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne- Euroopas · Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ning tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas · eurooplased liikusid rohkem ja silmaring laienes · levisid idamaadelt uued tavad ja ideed · Kreeka autorite teosed levisid lääne-eurooplasteni · usuline vaimustus · paavsti võim nõrgeneb, kuninga võim tugevneb · tuuleveskid, pesemiskombed, diivan, peegel idamaadest
valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid
senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid) senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu) · Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu osteti end senjööri võimu alt vabaks NB! Kõige kiiremini iseseisvusid Itaalia linnad 11.-13.saj. (P: seos aktiivse kaubandusega ja sellest saadavate tuludega) Näiteks: · Genua kujunevad iseseisvateks linnvabariikideks: · Firenze > sõltumatu sise- ja välispoliitikaga · Veneetsia > oma sõjaväe ja kohtuga > iseseisva maksusüsteemi ja müntimisõigusega · Saksamaal olid: vabalinnad - laialdase omavalitsusega linnad (Köln, Worms, Maintz) riigilinnad - linnad, kus kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulus Saksa- Rooma keisri ametnikele 2
14.16. saj kaotas rüütlitest sõjavägi tähtsuse, sulas ühte alamaadliga Turniirid näidati sõjalisi oskusi rahuajal. Algul-väikeseid lahinguid, ohvriterohke. Asendusid kahevõitlustega,kus vastased püüdsid teineteist sadulast maha paisata.Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskond suhtus vastakalt.Palju rahvast, kokkusaamiskohad..Platsil tribüünid. Kiriku suhtumine- tauniv,püüdis keelata, tulemuseta. kaubandus-müüdi põllumajandussaadusi, toitu ka kaugemalt(nt Veneetsia, Genua) . Luksuskaup: siid ja vürts. Flandria linnad -riidetootjad.Lambavilla toodi Inglismaalt, Hisp. Tooteid müüdi peamiselt Euroopa.13 saj hakati flandria kaupu vahemere maadesse viima- genua kaupmehed.
Luciano Berio (1925 Genua lähistel 2003 Rooma) Teda peetakse 20. saj üheks mõjurikkamaks heliloojaks; tema ulatuslik ja mitmekülgne postmodernistlik looming sünteesib eri ajastute muusikatraditsioone uute väljendusvahenditega; Berio ise oli ülimalt intellektuaalne ja väga erinevate huvidega loojaisiksus sama kirev, mitmekihiline ja erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuv on ka tema looming. Pärit pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Oli andekas pianist, kuid vigastas sõjaväes teenides kätt ja pidi pianistikarjäärist loobuma. Komp. õppis Milano kons.-is, täiendas end ka Ameerikas, kus tegeles mõnda aega serialismiga ja puutus kokku elektronmuusikaga. Osales 1950ndail Darmstadti suvekursustel, kus tutvus Boulezi, Stockhauseni jt. Sealt läbimurre avangardistlike heliloojate ringi. 1955 asutas Milanosse elektronmuusikastuudio (IRCAMi kõrval üks tähtsamaid Euroopas), andis välja nüüdismuusika ajakirja, k...
lang und fast 250 km breit. Die Berge ragen über 4000 m hoch (Montblanc 4810). Für die Tiere und Pflanzen ist es in den Alpen engeworden, seitdem Millionen von Urlaubern vor keinem Gipfel mehr haltmachen. Die Alpen Die Alpen sind das höchste Gebirge im Inneren Europas. Es erstreckt sich in einem 1200 Kilometer langen und zwischen 150 und 250 Kilometer breiten Bogen vom Ligurischen Meer bis zum Pannonischen Becken. Der Alpenbogen schließt im Südwesten am Golf von Genua an den Apennin, umfasst die Poebene, verzweigt sich zum Französischen und Schweizer Jura und endet fächerförmig im Osten vor dem westpannonischen Berg- und Hügelland. Im Nordosten an der Donau bei Wien sind die Alpen durch das Wiener Becken von den geologisch verwandten Karpaten getrennt, im Südosten gehen sie in das stark verkarstete Dinarische Gebirge über. Im Norden fallen die Alpen allmählich zum österreichischen und deutschen Alpenvorland ab
Nende algne eesmärk oli vabastada püha haud uskmatute ehk moslemite käest. Kahjuks kasvasid need üle laastamisteks ja mõttetuks sõdimiseks. Neljanda ristisõja käigus rüüstati koguni Konstantinoopolit ja rööviti Hagia Sophia katedraali. Ristisõjad mõjutasid siiski ka ühiskonda positiivselt. Tänu neile segunesid omavahel erinevad kultuurid ja süvenes usuline vaimustus. Viimane sai, aga saatuslikuks juutidele, keda hakati massiliselt tagakiusama. Kaubalinnade Veneetsia ja Genua jaoks olid sõjad, aga kasulikud, kuna suurendasid linna külastajate arvu ja soodustasid ühiskonna ja majanduse suuremat arengut. Hakati üha enam kauplema ja avati uusi ärisid ja tehaseid. Senjööride ja vasallide olemasolu mõjutas üldist majandus, eriti aga loomulikult põllumajandust. Feood jagas talupeogadele maad muutes nad sunnimaisteks. Talupoeg pidi isanda jaoks tööd tegema ja makse maksma. Feodaalil oli õigus mõista talupoja üle kohut ja ta isegi surma määrata
isa ja onu võisid liituda. Pulmaseltskonnaga asuti pikale ja ohtlikule reisile Pärsiasse, kus peeti nädalaid pulmapidu. Viimaks jätsid veneetslased oma sõpradega hüvasti ning läksid Musta mere äärde, kust edasi suunduti Veneetsiasse. 2 Sellal, kui Polod koduteel olid, sõdis Veneetsia Genuaga. Ka Marco oli lahingus ning sattus koos paljude oma maakonnakaaslastega Genua vanglasse. Üks tema vangikaaslastest oli osav sulemees ja Marco dikteeris talle oma kogemusi Hiina, Jaapani ja teiste idamaade reisidest.Need pandi hoolikalt kirja. Selle käsikirja koopiad on praegugi alles. Üks neist on Pariisi raamatukogus, see toodi Prantsusmaale 1307, aastal. Veel üht koopiat säilitatakse Berni linnas. Räägitakse, et see raamat tõlgiti paljudesse keeltesse, nii et inimesed iga Euroopa nurgas said teada Marco seiklustest.
3 .... 4 - Paganini elulugu 4 .... 5 - Lapsepõlv 5 .... 6 - Paganini tavalised esinemised ja pühendumus 6 .....7 - Huvid 7..... 8 - Surm 8 ..... - Kasutatud kirjandus 2 Paganini Elulugu: NICOLO PAGANINI (1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Nicolo lapsepõlve rõõmu ja õnne täitsa ära
kogukonnad suurte maavalduste ja paljude talupoegadega.Ilmalikud annetasid.Füüsiline töö asendus palvete ja muude rituaalidega. 7.Oli tüli paavstivõimu ja ilmalikuvõimu vahel.Selle põhjustas paavsti nõudmine,et Saksa Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamiseõigusest. Tekkis Gregorius VII ja Heinrich IV vahel. 8.Euroopa rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada,mis aitas lõpetada feodaalsõjad. Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu.Eurooplaste silmaring laienes.Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust,usuliste sallimatus kasvas, käidi palverännakutel ja kiusati juute taga.Ristisõdades oli 3 tsivilisatsiooni:läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants,nende kõigi vahel süvenes vahe. 9.Inglismaal loodi kuninga kõrvale kahe kojaline parlament koos ülemkojagakus olid kõrgemate seisuste esindajadaadlikud/vaimulikd,alamkojagakuhu kuulusid lihtrahva esindajad
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" Esimene päev Autor räägib, et ta elas ühes linnas nimega Firenze Itaalias . Aasta oli 1348, kui ta selle kirjutas. Sellel ajal levis surmav katk ning selle kaudu hukkus väga palju inimesi ja ka loomi. Raamat algab sellega, kui kirikus saavad kokku kuus daami vanuses 18-28 ning nad otsustavad lahkuda linnas kuna nad loodavad, et sellisel juhul on neil võimalik ellu jääda. Nad võtavad endaga kaasa kolm noormeest teenriteks ja abilisteks. Nad lähevad ühte lossi kuhu nad jäävadki. Nad määravad endale juhi. Esimesel päeval nad lihtsalt tutvuvad ümbruskonnaga ning õhtustavad, laulavad ja mängivad ringmänge. Järgmine päev on palav ning nad otsustavad, et hakkavad juttu rääkima. Igaüks räägib ühe loo omal valikul . Lood on järgmised : 1.Novell Pamfilo oli esimene, kes alustas jutu rääkimist. Tema lugu oli järgmine: Räägitakse, et kunagi, kui suur ja rikas kaupmees Musciatto aadlikuks sai, pid...
et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast. Paljud linnad võtsid teistel linnadelt üle välja töötatud õigusnormid.nii levis Läänemere maades lübrcki õigus, mis võeti XIII saj kasutuseleka Tallinnas. Vahemere kaubandus-Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Araabia kaupmehed tõid need kaubad Vahemere-äärsetesse linnadesse. Euroopasse edasitoimetamine läks aga kõrgkeskajal üha enam araablastelt ja Bütsanti kaupmeestelt itaallaste kätte. Veneetsia ja Genua rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning isegi Mustal merel. Bütsantsi keisrid lubasid neile privileege kauplemiseks oma riigis
Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud raha laenamisele ja vahetamisele. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad
kala aga võib ka alustada kalaga ja lõpetada lihaga), lisaks aedviljad Salat Juust Dessert Puuvili Espresso ja söögijärgsed joogid Toit Võistleb maailmas prantuseköögiga Bologna köök mõne arvates maailma parim, rammus, prosciutto ja tortellini kodumaa Firenze ja Toskaana toidud baseeruvad lihal, ubadel ja oliivõlil, maitsetaimedel ja küüslaugul Genua pesto, kala ja hautised Lombardia osso bucco, lambaliharoad ja polenta Veneetsia kohalik praetud kala Lõunast Sitsiiliani pitsa,värsked köögiviljad, viigimarjad, maitsetaimed ja oliivõli Lauakombed Ära alusta enne kui peremees pole öelnud "Buón appetito!" Nuga paremas ja kahvel vasakus käes, lõpetades Click icon to paralleelselt üle taldriku paremasse serva, kahvliharud
rahvarohke,põllumajanduslik ala)Linna asukoht(soodne kauplemiskoht)-jõesuudme,silla,sadama juures.Linn-omavalitsuslik kogukond,eesotsas linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e.patriitsid.Gildid,tsunftid-ühing,mis kontrollisid tootmist,määrasid hindu,pidasid pidusööminguid.Skraa-põhikiri.Linnaõigus-senjöör määras.Senjöörist sõltumatuks saidSveits,Flandria linnad.Kaubalinnad-Veneetsia,Genua,Flandria linnad.Hansa liit-kaubalinnade liit XII saj-il,keskuseks Lübeck,kokkutulekuteks hansapäevad. 3.Linnad piiratud müüridega,vaesed eeslinnades,abielluti rohkem,prostitusioon levis,sotsiaalsed pinged,vastuolud,arveldati rohkem rahaga,pidustusi palju,vastlakarneval- silmapaistvaim üritus,järgnes paastumine,etendati näitemänge-müsteeriumid.Kirjandus-värsivormilised lühilood-fabliood,"Rebaseromaan"-prantsuse eepos
korporatiivsetesse ühingutesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua,kelle rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet nii lina kui ka villa võis hankida kohapealt, kuid üha enam hakati tooma lambavilla Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodangut müüdi Euroopas ja isegi Bütsantsis ning araabia maades. Hansakaubandus
kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kiriku sakramenti. Milline neist ei saanud olla kõigile usklikele kohustuslik? Põhjenda. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike
dünastiate võim. Erandid: ei taastatud Saksa-Rooma Keisririiki; Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu. Konkr. Ümberkorraldused: võimule said Bourbonid, Habsburgid jt. Julgeoleku põhimõte e. Prantsusmaa ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suure riigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Prantsusmaa ja teiste suurriikide vahel. Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks. Konkr. Ümberkorraldused: Belgia + Holland = Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. Tasakaalu põhimõte e. ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi.
Saab vaid Rendib talu poeg Annab talu Relvaõigus puudub 6. Mis on tsunft, kirjelda tsunftikorda. Jutusta, kuidas õpipoisist sai meister. Tsunft on käsitööliste ühendus(ühe ala meistrid). Töö käis põhikirja järgi. Õpipoiss-sell-vandersell-meistritöö. Õpipoisiks sai vaid kristlikust perest poiss. 7.Pane kirja ristisõdade tulemusi ning selgita nende mõju kultuurile ja väärtushinnangutele. Loodetud tulemused jäid saavutamata. Veneetsia ja Genua kaubanduslik ja poliitiline mõju tugevnes. Idamaadest levisid Euroopasse kaubad, Usulise sallimatuse kasv 8.Kirjelda I ristisõda. 1095-paavst Urbanuse üleskutse. 1096 kevadel algas lihtrahva ristiretk, 1097 jõuti Väike- Aasiasse, Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik Linna valitses keskajal raad, mis koosnes raehärradest ja bürgermeistrist. Rae ülesanne oli mõista kohust kurjategijate üle, kui kohuse arvates oli süüalune süüdi, siis pandi ta raevanglasse.
inimestevahelised õigusnormid. Kuna maaisandad said linnadelt maksutulu, polnud nad huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest. Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini saavutasid iseseisvuse Põhja-Itaalia linnad (n Genua, Firenze, Milano, Veneetsia) 11.-13.saj tänu Vahemerekaubandusest saadavatele tuludele. 4.3. Keskaegsete linnade valitsemine: Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas
õigusnormid. Kuna maaisandad said linnadelt maksutulu, polnud nad huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest. Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini saavutasid iseseisvuse Põhja-Itaalia linnad (n Genua, Firenze, Milano, Veneetsia) 11.-13.saj tänu Vahemerekaubandusest saadavatele tuludele. 4.3. Keskaegsete linnade valitsemine: Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed
täieõiguslikuks liikmeks sedöövr ja korraldama tsunfti saamiseks? liikmetele peo (,mis oli väga oluline.) 16. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Keskaja kaks tähtsaimat kaubateed olid: 1) Lääne-Euroopast Idamaadesse mööda Vahemerd kõige tähtsamad olid Itaalia linnad (Veneetsia, Genua, Pisa) sealt edasi toimetati kaup üle Alpide ja mööda Reini jõge sihtpunkti. Kaubatee kaotas oma tähtsuse, kui türklased 1453.aastal vallutasid Konstatinoopoli ja sulgesid Euroopa kaubatee itta. Sellest tingituna hakati maailmas otsima uusi teid Indiasse kas ümber Aafrika või sõites läände (portugaallased). Itaalia linnad käisid majanduslikult alla ning Euroopa varustajaks Aasia kaupadega sai Portugal.
Sveitsis sõlmisid linnad mägilastega liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu. Keskaja lõpul kujunes Sveitsi riik. Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi. Põhja-Euroopa kaubandus linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid.
13. sajandi lõpuks läks võim linnades enamasti ühe vanema (signori) kätte. Mõnikord toimus see evolutsiooni tulemusel (näiteks Scotti Piacenzas või della Scala Veronas), mõnel pool aga pika võimuvõitluse järel (Viscontid Milanos). 11. sajandil kasvas Itaalia linnade roll Vahemerel. Rekonkista, ristisõdade ning moslemite vastu peetud muude sõdadega seoses oli vaja vedada nii sõjamehi kui varustust. Nii said Veneetsia, Genua ja Pisa kaupmehed lisaks heale teenistusele ka arvukalt privileege paljudes Vahemere linnades. Nii valitsesid Vahemerd ning kaubateid Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Bütsantsi ning Lääne-Euroopa vahel 12. sajandi lõpust alates Itaalia linnad. Kolme linna omavahelises rivaalitsemises jäi Pisa aastal 1284 Meloria merelahingus alla, Pisa sadam muutus aga üha olulisemaks kiirelt kasvavale Firenzele. Olulisimad tolle aja Vahemere laevatüübid oli kitsas ning kiire, aerude jõul
1453türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455 1485Rooside sõda.1480Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2.Põllumajanduse arengu põhjusedKliima soojenemine, kolmeväljasüsteem, tehnika areng. 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad, Hansa Liit §18 ja lk 160Kaubadeed ühendasid Euroopat islamiusuliste maadega, kulges Vahemere idarannikult Itaaliasse ja L Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Keskning LääneEuroopasse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt
pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni kolmas seadus: Kahe keha vastastikused mõjud on võrdsed ja suunatud vastaspooltele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Prismakatse - Ta järeldas, et valge valgus koosneb paljudest värvidest, millel on erinevad murdumisnäitajad. Rene ssanss Tekkis XIV sajandil Itaalias. Rikkaimad vabariigid olid mereäärsed Veneetsia ja Genua (kaubandus) ning Firenze (kalevitööstus ja pangandus). Trükikunst - Gutenberg. Esimesena trükiti aastal 1455 piibel. Christoph Kolumbus 1492 Ameerikasse, ise arvas, et Indiasse. Vasco da Gama (Portugal) 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci (Firenze astronoom) kordas retke ja tegi kindlaks, et tegu on uue mandriga. Magalhāes (Portugal) 1519-1522 ümber maakera Reformatsioon - 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95
4- aastaku plaanid, mille eesotsas on Göring. · Luuakse Saksa majanduse nõukogu. · Investeeritakse sõjatööstusesse. Esitatakse riiklikud tellimused. Rasketööstus, mis vajab palju töölisi. · Saksamaal kaob tänu sellele tööpuudus. 6 · Suur osa majanduslikust kasvust tuleb tänu välisvõlale. Välispoliitika 1. 1920 1929 Genua konverents, Rapallo lepe, millest saab alguse Nõukogude Liidu ja Saksamaa tihe koostöö. Järgneb Ruhri kriis, lahendatakse Dawesi plaaniga ning Saksamaa kaasatakse välispoliitikasse. Locarno konverentsil 1929. aastal, kus sõlmitakse Reini tagatispakt, esimest korda on Saksamaa esindatud, kui võrdne. Kuni majanduskriisini läks kõik hästi. Pärats WS krahhi peatab Saksamaa reparatsioonide maksmise 2. 1930- 1939
Neil olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Seal oli ametialane hierarhia: meister, sell, õpipoiss. Algselt kuulus kogu maa maaisandale – senjöörile. Nad soosisid linnade tehet, et saada sealt maksuraja. Ajapikku võtsid linnad end senjööri võimu alt vabaks. 5) Uute kaubanduspiirkondade kujunemine 1) Itaalia linnad ja vahemere kaubanduspiirkonnad Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua. See tegi neist 11. Sajandil araabia maailma ja Bütsantsi linnadele tõsiseltvõetavad võistlejad. Itaalia linnade rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Araabia kaupmehed tõid kaubad(siidi, vürte, luksuskaupu) Vahemere- äärsetesse linnadesse, sealt jõudsid kaubad Itaalia linnade vahendusel edasi Euroopasse. Kaubanduslikust elavnemisest lõikasid kasu ka Lõuna- Prantsusmaa linnad, eriti Marseille.
." Lääne-Euroopasse toodi hüatsint alles 17.sajandi teisel poolel kõigepealt Viini, millel tol ajal olid kõige lähedasemad suhted Idamaadega. Siin kasvatati teda vaid mõnedes kirglike asjaarmastajate aedades. 9 Üldtuntuks sai ta alles pärast seda, kui ta jõudis Hollandisse Haarlemisse. Ja siis, nagu räägitakse, sattus ta täiesti juhuslikult ühele Hollandi rannikul tormis hukkunud Genua laevale. Muu kauba hulgas olid laeval ka kastid hüatsindisibulatega. Torm peksis kastid vastu rannakaljusid puruks ja sibulad paiskusid kaldale. Siin leides sobiva pinnase, nad juurdusid ja hakkasid õitsema. Tähelepanelikud lillearmastajad hollandlased märkasid neid ilusaid hästi lõhnavaid lilli ja istutasid oma aeda. Elegantse vormiga, ilusa värviga hüatsint sai kiiresti kõigi hollandlaste lemmikuks, tema kasvatamisele kulutati mitte vähem raha, kui sadakond
Läänemere maades levis Lübecki õigus. Eestis sai linnaõiguse ordumeistrilt. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistati linnade senjöörideks kuningad, et vabaneda feodaalide võimu alt. Nii kujunesid Pariis ja London kuninga residentsidena - pealinnadena, mis võimaldas neil olla rohkem iseseisvad, moodustades vahel isegi sõltumatuid linnriike. Kaubanduse areng. Kõige tähtsamateks vahendajateks idamaadega olid Veneetsia ja Genua, mis võitlesid Vahemere kaubateede pärast. Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks. Keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud hansapäevadel. Rahavahetajad ja pankurid
assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süzeetu) poeem "Maailma avastamine" nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab: "Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit".) Kõik inimesed on sündinud Genuas Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangas lastele jätkata. [- - -] 1 Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega,
võrdleva etnograafia, psühholoogia ja esteetika probleemidega. 1924. aastal 11.veebruar kirjutab Semper Berliinist Tuglasele, et kui ka kõik raamatud tuleks maha müüa ja asjad panti panna, on ta otsustanud maksku mis maksab Itaaliasse sõita. Marga stabiliseerumisega muutus elu Berliinis üha kallimaks ja eelkõige tundis Semper, et ta vajab muud keskkonda. Märtsi algul oli Semper juba Münchenis ja alustas reisi marsuudiga: München-Milaano- Genua-Florents-Rooma-Naapol-Veneetsia. Itaalia reis kujuneb peamiselt kunsti-reisiks. Peaaegu aasta oli Semper end selle vaimselt ette valmistanud ja igatses nüüd vahetute muljete järgi. Otsesed kokkupuuted eriti itaalia kujutava kunstiga mõjusid esteetiliselt väga virgutavalt. Berliini jõudis ta tagasi mai alguses, kaasas kohvritäis itaaliakeelseid raamatuid. 1925- 1927 rändab Johannes Semper maailmas ringi, enim Pariisis, otsides inspiratsiooni ja muud allikat oma uute teoste jaoks.
Aleksandrias asub keskpank. Esmakordselt tehakse rahaülekandeid. · 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid · 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks · 812 paberraha kasutuselevõtt Hiinas seoses vase puudujäägiga müntide vermimisel · (Bailey, G., Law, F. Raha ajalugu) · 970 võeti Hiinas paberraha iseseisva rahana kasutusele · 1156 Konstantinoopolis esimene teadaolev valuutavahetus: 115 Genua naela 460 bezoti vastu · 1483 esimesed paberrahad Euroopas nn kodurahana (Tohv, A. Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940+1991-2008) Raha tekkimise eeldused: · motiiv raha tekkimiseks; · ressursid raha kasutuselevõtuks; · ressursid raha valmistamiseks. Raha kasutuselevõtt: aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks võideti aega tarbimiseks mõeldud hüviste loomiseks
sõnad. Erandlikult on naissoost järgmine sõna: manus, us f. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Pulsus m Pulsus Kes? Mis? Gen. Pulsus Pulsuum Kelle? Mille? Kesksoost: genu, genus n `põlv' Kääne Ainsus Mitmus 4. käändkond Nom. Genu Genua Kes? Mis? Gen. Genus Genuum Kelle? Mille? 5. käändkond Siia kuuluvad -es-lõpulised naissoost sõnad, mille gen.sing. lõpp on ei. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Facies Facies Kes? Mis? nägu Gen. Faciei Facierum Kelle? Mille? Kk. I II III IV V Nom
Arhitekt oli al-Gever. Ümberehitused toimusid 1401(2)-1519(7). 93 m kellatorn Giralda(1184-1196 või 1198) on endine minarett, mis ehitati ümber 25 kellaga kellatorniks 1568.aastaks. Maurid kaunistasid torni seinad araabia ornamentidega. Tornis pole treppe, torni tippu viib kaldtee . Tipus on ususammas (pronkskuju). Giralda on Sevilla tunnusmärk, oma suuruse tõttu(Hisp kõrgeim ehitis) on torn linnas kõikjal nähtav. Kolumbuse (1451-1506, 20. mai) oletatav sünnilinn Genova (Genua) asub Itaalias Liguuria maakonnas. Tänapäevani ei olda kindlad, kas Genuas 1451. aastal, 26.augusti ja 31. oktoobri vahelisel ajal sündinud kangru poeg ja -sell Christoforo Colombo ja admiral Don Cristobal Colon on identsed mehed või mitte. 1492. aastal kirjutas Colon logiraamatusse, et ta on 23 aastat merd sõitnud, mis teeb välja, et ta läks merele 1469. aastal, ning kui uskuda, et Colon ja Colombo on ühe ja sama mehe itaalia- ja
1917 detsember Venemaa tunnustas Soome sõltumatust 1918 6. jaanuar Asutava Kogu laialiajamine 1918 III ülevenem. nõuk. kongr. kuulutas välja Vene NFSV, gov. RKN, sead.ÜKTK 1918 3. märts Bresti rahu 1918 11. märts pealinn viiakse Peterburist Moskvasse 1918 juuli esseeride riigipöördekatse 191820 interventsioon, sõjakommunism, kodusõda 1921 näljahäda, rahvusvaheline abikampaania 1921 veebmärts kroonlinna mäss 1921 märts VK(b)P otsus üleminekust NEPle 1922 Genua konverents (Rapallo lepe) 1922 30. detsember moodustati NSVL 1924 Lenini surm 192627 Stalini võit Trotski pahempoolse oportunismi üle 1928 jaanuar NEPi lõpp, Stalini käik Siberisse 1928 esimene viisaastak, algab industrialiseerimine 1929 Stalini võit Buhharini parempoolse oportunismi üle 1929 mai RKN määrus kulaku kindlakstegemisest 1929 21. detsember Stalini 40. Juubel, ametlikustati isikukultus 1929 27. detsember Stalini kurss kulakluse kui klassi likvideerimisele
b) Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust. c) Arusaam, et pääs paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (st mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. d) Rahvaarvu kasv ja külvipinna puudus Euroopas tingis vajaduse väljarändeks. e) Varakeskaegses Euroopas levisid müüdid idamaade rikkustest. f) Euroopa feodaalid soovisid sõdades rikastuda ja seisusekohaselt elada. g) Itaalia kaubalinnad (eriti Veneetsia ja Genua) olid huvitatud kontrolli haaramisest idakaubanduse üle ja toetasid ristisõdade ideed. Aastal 1096 kuulutas Rooma paavst Urbanus II välja püha sõja Kristuse haua vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja. 4.2. Ristisõdade tulemused: Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas (1096 – 1099), mille käigus vallutati 1099 tormijooksuga Jeruusalemm ning
Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne-Euroopa silmapaistvamad valitsejad Richard Lõvisüda ja Friedrich Barbarossa, tulemusteta. Järgnes veel 5 katset Jeruusalemm endale saada, kuid edutult. 4. sõda tõi hoopiski Konstantinoopoli rüüstamise L- E sõdijate poolt. Vaimustus oli vaibunud ja väge oli aina raskem koguda. Ristisõjad ei toonud küll erilist kasu, kuid see-eest laiendasid ristisõdijate silmaringi, lasid neil oma seiklushimu välja elada ja Veneetsia ja Genua sai pikaajalise kaubandusliku ülemõvimu. Ristisõdade ajal rajati Jeruusalemma riiki vaimulikke rüütliordusid (Johanniitide ordu ja Templiordu), kuhu koguneisd inimesed, kes loobusid ilmalikust elust ja pühendusid täielikult kristluse kaitsele. Ülikoolid ja teadus Seoses kultuuri allakäiguga varakeskajal, olid ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Nende eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli
saj. · KAGU SUUND Selle all mõeldakse eelkõige ristisõdasid Lähis-Itta. Neid toimus 8, 1096-1291. aastatel. Ei toimunud ainult Lähis-Itta, vaid ka Bütsantsi, eelkõige Konstantinoopolisse (4. ristisõda). Vahepealsed ristisõjad toimusid ka Põhja- Aafrikasse, sest türklased olid saanud enda kätte ka selle ala. Taheti türklastelt võim võtta. Ajend: Rooma paavsti palve appi tulla moslemite vastu sõdima. Põhjused: maavalduste laiendamine, Veneetsia ja Genua ülemvõim Vahemerel, Kristuse haua päästmine moslemite käest, Rooma paavsti soov allutada Ida kirik. Tagajärjed: feodaalekspansioon, sisesõjad lõppesid agressiivsus suunati väljapoole riigist, Veneetsia ja Genua ülemvõim Vahemere idaosas, süvenes vaen läänemaailma ja idakiriku ning moslemite vahel, silmaringi laienemine tänu ristisõdadele. Paavsti positsioon muutus, ristisõdade jooksul langes, sest kokkuvõttes ristisõdade idee kukkus läbi. 15
b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida.
kirikut allutada endale Itaalia kaubalinnad tahtsid ülemvõimu Vahemere idaosas Klassikalised ristisõjad: 10961291 8tk. Alguses Vahemere idaossa, präast Egiptusesse. Erandlik oli IV ristisõda, kus ühed kristlased sõdisid teiste kristlaste vastu. Kat vr õigeuks Tulemused: Usuline sallimatus kasvas ja süvenesid konfliktid kolme tsivilisatsioon vahel Kaubandust vahemerel hakkasid juhtima veneetsia ja genua Paavsti võim tervikuna langes, selle kõrval tõusis tähtsamaks kuningavõim Silmaring laienes 15. Linnaühiskonna teke kõrgkeskajal Varakeskajal oli linn usujavõimukeskus, kõrgkeskajal muutusid nad käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Umbes 11.saj Selleks oli vaja eeldusi: 1. murrang põllumajanduses tuli toota rohkem kui ise tarbiti, ülejääki oli võimlaik turustada 2. töö viljakus pidi kasvama
valuuta eest. 2. Residendid võisid kulda vabalt eksportida-importida. kulla vahetusstandard, - Bretton Woodsi süsteem, - neli punkti kokku defineerisid Bretton Woods'i süsteemi - see oli valuutakord, mis · võttis oluliselt muutmata kujul kasutusele kulla-vahetusstandardi, · täiendades seda kullast ja rahvuslikest valuutadest moodustatava reservfondiga ning · täiesti uue mehhanismiga maksebilansside kohandamiseks. Kulla vahetusstandard- 1922. aastal toimus Genua konverents, mis soovitas ülemaailmselt kohaldada kulla vahetusstandardi, et tsentraliseerida ja koordineerida nõudlust kullale ja hoida ära tema ostujõu ulatuslik kõikumine, mis võiks tekkida, kui suur hulk riike üheaegselt ja konkureerivalt tahaksid täiendada oma kullavarusid. Kullavarud kontsentreeriti süstemaatiliselt peamistesse finantskeskustesse (näiteks London): väljaspool keskusi pidid riigid stabiliseerima oma vahetuskursi ostes ja müües "kulla-ekvivalenti", st
, liidust sai lõpuks Sveitsi riik. Flandria linnad tahtsid samuti vabadust, täielikku nad ei saanud, kuid langesid Saksa keisrite võimu alla ja said sealt ohtralt privileege. Küllalt suure sõltumatuse said ka Saksa kaubalinnad. Riia ja Tallinn tunnistasid küll ülemvõimu, aga said siiski siseasjade ja kaubanduse korraldamisel tegutseda iseseisvalt. Euroopa kaugkaubanduses olid tähtsal kohal linnad Veneetsia ja Genua, sest and suhtlesid idamaadega ja edastasid luksukaupu. Flandria linnad muutusid aga tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet lina kui ka villa sai kohapealt, toodangut müüdi kogu euroopas aga ka araabias ja bütsantsis. Põhja-euroopas kulgesid peamised kaubateed Põhjamerel ja Läänemerel. Kaubavahendajaks sai Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, hiljem linnade liit. Tähtsaim keskus oli Lübeck. Kaubanduse areng suurendas nõudmist ka metallraha järele
Euroopas esmakordselt kirjeldatud kreeklaste poolt - abakus 9. Arvepidamine Keskajal Keskajaks loetakse erinevaid perioode. Osad peavad keskaja alguseks Rooma riigi jagunemist 375. a m.a.j., ja lõpuks Ameerika avastamist 1492.aastal. Arvepidamise mõttearengu järgi peaks keskaeg jääma kuskile 400. ja 1000. aasta vahele. 10. Itaalia Itaalia rikastes linnriikides tulid XI sajandi alguses võimule kaupmehed ning kaubanduslinnadeks said Veneetsia, Firenze, Milano, Pisa ja Genova (Genua) Veneetsia – esimesed liisingtehingud Laadad – raha transfereerimine Valuutavahetus Bilansiskeem *Varad *Käibevarad Raha (kassa, arvelduskonto) Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu (ostjate laekumata arved, ebatõenäolised laekumised (miinusmärgiga)) 2. Muud nõuded (arveldus aruandvate isikutega) 3. Ettemaksed (ettemaksed teenuste eest, nt kindlustuse ettemakse) 4. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Varud 1
muutusid osaks linnaeliidist. Kui tekkivad linnade omavalitsused, siis hakkavad neid justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja värvained, sest neid on lihtne transportida. 14. saj oli suurim laevastik Veneetsial, aga selle tonnaaz jäi ikkagi alla Titanicu omale. Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance
Külmalt võttis publik vastu ka veneetsia teatris "La Fenice" 12. III 1857. a. lavaletoodud "Simone Poccanegra", pidades seda liialt masendavaks ja monotoonseist retsitatiividest üleküllastatuks. Etteheidetega nõustunud, ent ooperit kallikspidav helilooja nägi teose põhipuudusena lauljate ebaõnnestunud valikut. Millega siis ooperi läbikukkumist põhjustanud Gutierrezi nõrk teos ja Piave segasevõitu libreto Verdit üldse paelus? Eelkõige lihtrahva huve esindava end ise piraadi, Genua doodzi mehise ja targa kujuga. Tähelepanu äratas poliitiliste parteide vaheline võitlus XI sajandil, Paolo reeturlikkus ja Boccanegra hukkumine. Kuna ooperi kirjutamise aeg Itaalia patriotismivaidluste haripunkti ning poliitiliste rühmituste vastuoludega kokku langes, siis on mõistetav ka see, miks nimetatud draama Verdile ülimalt aktuaalsena tundus. Ooperi muusikas on palju uut, "Othellole" viitavat. Teose parimate lehekülgede vaba,
annaabi.ee 
