Maadeavastused Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Vajadus idamaiste vürtside, kalliskivide ja siidi järele. Kullajanu. Seiklusjanu. Eeldused: Tugev ja stabiilne riigivõim. Pikaajalised meresõidukogemused. Soodne geograafiline asend. Täpsemad mõõteriistad. Uus laevatüüp- karavell. Head geograafilised teadmised. Tulemused: Inimeste silmaringi avardumine. Uued mereteed ja maa-alad. Uued kultuurid (mais, tubakas, kartul, tomat) ja loomad (kalkun). Uued haigused (süüfilis). Pärismaalaste kultuuri hävinemine. Uuendused majanduselus: Uute kaubateede tekkimine. Hispaania ja Portugal kehtestasid kaubandusmonopolid. Pürenee poolsaare riikide konkurentideks said Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland.
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehituse areng (lk 9) Juba ristisõdade ajal olid itaalia noormehed võtnud araablaste ja bütsantslaste eeskujul kasutusele kolmnurkse ladina purje. Erinevalt nelinurksest raapurjest, võis sellega purjetada ka vastutuult. 14. sajandil arendasid Portugali meremehed uue laevatüübi karavelli, mis oli sobiv laevatüüp ookeanisõitudeks. Karavelli mastides olid nii raapurjed, kui ka ladina purje. Karavell oli kiire ning kerge laevatüüp. Järgimsena võeti hiinlaste eeskujul Euroopas kasutusele kompass. Kui varem vaadati kurssi ja laeva asukohta tähtede järgi ning lisaks hoiti purjetades maad silmapiiril, siis peale kompassi kasutuselevõttu julgeti minna ka avamerele, kuna kompassi järgi sai ära määrata põhjasuuna ning seetõttu ei olnud karta, et ära eksitakse. Karavell ja
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue
Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14. Kelle valitsemisajal algas Inglise sõjalaevaehituses arenguprotsess? 15. Mida tõestas Giovanni da Verrazano? 16. Mis olid Magalhaesi 5 laeva nimed? 17. Kus ja millal tapeti Magalhaes? 18. Milline Magalhaesi laevadest elas ainukesena reisi üle? 19. Laevatüüp, mida 1530. aastatest peale ehitasid kõik Euroopa peamised mereriigid 20. Inglise laev, mis esialgselt kandis nime Pelican. Esimene Inglise laev, mis sõitis ümber maailma. 21. James Cooki laeva nimi 22. Santa Maria kapten 23. Kui palju inimesi orjastati 15. ja 16. sajandi vahetuse suurte avastusretkedega alanud ajastul? 24. Kes saavutas otsustava läbimurde kaardiprojektsioonis? 25
(sealhulgas ka siidi), portselani, lõhnaõlisid, vürtse ja klaasi. Suurel hulgal kulus raha ka sõjapidamise peale: vaja oli end varustada kõikvõimalike võimsate relvadega, sõjaväe ülalpidamine oli samuti kulukas. Kuna türklased olid vallutanud Bütsantsi riigi ja katkestanud Euroopa kaubateed India ja Hiinaga, siis hakati maismaa kaubatee asemel otsima teed Aasiasse mere kaudu. Eelduseid oli suurteks maadeavastusteks samuti mitu: kasutusele võeti uus laevatüüp ehk karavell, mis oma tüübilt oli kahe- või kolmemastiline suur purjelaev ning millega oli võimalik purjetada igasuguse tuulega (ka vastutuulega). Hispaanlased ja portugaallased, kes olid tolle aja suurimad meresõitjad, olid õppinud merel navigeerima ning olid juba avastanud palju uusi väikseid saari Atlandi ja Vaikses Ookeanis. Euroopas oli palju julgeid meremehi, kes julgesid ookeanil
Hiina leiutised ja oskused Kompass, paber, püssirohi, trükikunst, siid, portselan Mille poolest oli India kuulus Vürtside poolest. Euroopas arvati et see on muinasjutuliselt rikas maa. Miks mindi maadeavastusretkele Enamasti sooviti leida uut teed Aasiasse, et ei peaks Aasia vürtse ostma araablaste käest Miks tegid maadeavastustega algust Hispaanlased ja Portugalased Nad olid harjunud purjetama rannikust kaugemal avamerel. Neil oli ka selleks eriline laevatüüp karavell. Kuidas ja millal asustati Ameerika Esmalt läksid sinna konkistadoorid et leida kulda. Hiljem ka näiteks paljud iirlased kuna Iirimaal oli põud ning siis loodeti saada parema elu peale. Maadeavastuste tagajärjed eurooplastele Uute rikkustega kauplemine oli väga tasukas, seetõttu rajati Uue Maailmaga kaubeldes teenitud rahaga euroopasse palju manufaktuure. Tagajärjed ameerika põliselanikele Ameerika põlisrahvas aga tapeti või aeti välja. Paljud indiaanlased haigestusid
Võitles ilmalike uuenduste eest. Ei meeldinud kiriku suured maavaldused ja rikkus. 1531- sõda katoliiklaste ja reformatsioonide vahel ja ta sai surma seal. Jean Calvin- prantsusmaalt pärit õpetus kalvinism. Jumalikkust ettemääratustest. Gent- calvini usutunnistuse järgi elamise eeskuju, Genfis tehti palju humanistlike põhimõtete elluviimiseks. Kooliharidus kohustuslik rajati ülikool-kes pidid levitama kalvinistmi. Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse.
malmivalamine. See omakorda pakkus paremaid võimalusi tööriistade ja relvade valmistamiseks. Sõjanduse suurim muutus oli see, et hakati valmistama tulirelvi. Suurtükkidele järgnesid püssid ja need tõrjusid välja kiviheitemasinaid ja ambe. Tulirelvade kasutuselevõtu tõttu kaotas ratsavägi oma osatähtsust. Merenduse suurim edusamm oli see, et võeti kasutusele ladina puri. Samuti arendati ookeanisõiduks ideaalne laevatüüp- karavell. Lisaks leiutati kompass, mis oli suureks abiks kaugemate ookeanisõitude tarbeks. Raamatukirjutamisele aitas kaasa pärgamendi leiutamine, kuid raamatute ümberkirjutamine võttis kaua aega. Hiljem hakkas levima hiinlaste leiutatud paber, mis pärgamendi troonilt lõi. Kuid raamatute ümberkirjutamine oli ikkagi aeganõudev. Olukord muutus, kui leiutati trükikunst, sest siis muutusid raamatud palju odavamateks ja kättesaadavamateks. See tõi haridusele senisest kiirema arengu.
3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng 3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3.2.3 Pikemad ning madalamad alused. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, millega sai sõita vastu tuult. Kujunes uus laevatüüp karavell. 3 PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli
1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked. Portugali meresõitjate uurimisobjektiks oli eelkõige Aafrika, sest oletati, et seal leidub kulda. Neid ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique
Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp 15. sajandil Portugaalias tekkinud Karavell, millega Christoph Kolumbus jõudis Amerikasse ja Vasco de Gama Indiasse. Karavell oli väike, aga hästi väle laev, mis arendas suhteliselt suure kiiruse ja sai liikuda isegi vastastuulega. Laeva kaitsmiseks meres piraatide eest kasutati kahureid ja püsse. Kõik need leiutised lihtsustasid meremeeste tööd ja võimaldasid nendel liikuda merel suurematele aladele. Teiseks oluliseks eelduseks võiks nimetada uusi teadusi
2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja jooniseid, araablastelt võeti üle kolmnurkne nn ladina puri, kujunes laevatüüp karavell. PÕHJUSED: tulus vürtsikaubandus; otsiti turvalisemaid kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma
Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3
raudteetranspordi abil meretranspordi abil õhutranspordi abil Milline tehniline kompleksnäitaja iseloomustab kõige paremini kandevõimega seotud laeva omadusi? netokandevõime (nt) brutokandevõime (gt) dedveit (dwt) süvis (draft) Mida iseloomustab laevanduses üldjuhul liinimeeter? sõidukite rivi max pikkus laevatekil transpordivahendite ja veoühikute rivide max kogupikkus laevatekkidel laeva veejoone ja max süvisejoone vaheline kaugus liinilaeva pikkus meetrites Milline uus laevatüüp võeti kastusele 1990-ndate lõpul? reisiparvlaevad Ro-Ro laevad Ro-Pax laevad Sto-Ro laevad Milline laevatüüp on maailmameredel kadumas, kuna vastavate vedude järgi on nõudlus pidevalt vähenenud? Lo-Lo tüüpi laevad Sto-Ro tüüpi laevad Kon-Ro tüüpi laevad traditsioonilised tükikaubaveo laevad Kon-Ro laevad kujutavad endast kombinatsiooni Ro-Ro laevast ja Ro-Pax laevast konteinerlaevast ja reisiparvlaevast Ro-Ro laevast ja feederlaevast (Lo-Lo)
Nii et kuigi laeva kandevõime jääb konstandiks, tema cargo-kandevõime (cargo deadweight) muutub sõltuvalt laeva varude kaalust(.2005). Laev maksab lõivu erinevaid sadamaid külastades, samuti kanaleid läbides. Niisuguste läbisõide maksumus on erinev ja sõltub laeva sisemisest mahust. Veel üks laeva omadus on laeva lastide mahutavus. Konteinervedude intensiivne areng nõudis samuti konteineri mahutavuse mõiste teket. Konteinerlaev on uus laevatüüp. Konteinerlaevad -- laevad erineva tonnaaziga, viimasel ajal on levitud suured konteinerlaevad 2-3 tuhande konteineritega. Hiljem hakkas arenema spetsiaalsete kaubakonteinerite vedu, mis on äratanud muud laevatüübid: rolkerid ja lihtrid. Lihtritega veetakse lihtri-konteinerid ja rolkeritega veetakse haagiste ümbrised. On olemas ka universaalsed laevad, millel peavad olema vähemalt kaks tekki, et lastida segalast ja muidugi konteinerid
Kui mõni raad suri, valis raad ise sobiliku järglase. Missugune oli keskaegne linnaühiskond? Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne st. Et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse. HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud olid: 1)Röövlid/piraadid, kes kaaperdasid laevu. 2)Tormid seetõttu, et laevad võisid tormides uppuda ja võisid seljuhul kaotada kogu oma kauba. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit. Juhtiv linn-Lübeck Juhtorgan-hansapäevad Tähtsaim laevatüüp-koge Eesti linnad-Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu KÄSITÖÖ KESKAEGSES LINNAS Tsunft-Ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gild-tsunftide ühendus. nt.Kanuti gild. Skraa-Tsunfti põhikiri. Tsunfti ülesanded: 1)Tagda piisavalt tööd; 2)Kontrollida toodete kvaliteeti; 3)Jagada ühiseid muresid; 4)sedööver-meistritöö.(?!??)
keskkoht) koordinaatideks on φ=38°42’N; λ=009°06’W. Sadama akvatooriumi üldpindala on 320 000 000 m². Terminali kirjeldus Lisbon sadamas on kolm terminali, mis saavad nõuetekohaselt käidelda puistlasti. See on Multipurpose Terminal of Beato, the Multipurpose Terminal of Poço do Bispo, the Cimpor Terminal. Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused Terminalides on olemas vajalikud lastimis-lossimisseadmeid. Laeva ülevaade Laevatüüp: Kuivlasti laev 7 Kuivlasti laevad on kõik need laevad, mis on ehitatud selleks, et trümmis vedada pakendatud tooteid, pakendamata tooteid (lahtist kaupa) või tahkeid puisteveoseid. Autorite poolt valitud laeva andmed (laeva pilt Lisa 7): Nimi: EOS (Self Discharging Bulk Carrier) Lipp: Portugal [PT] Tüüp: Cargo Kogumahutavus: 3963 t Dedveit (Deadweight): 6198 t
hansalinnade esindajate kokkutulekut Lübeckis – hansapäevad. Selle otsused olid kõigile liidu liikmetele kohustuslikud. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Venemaalt ja Skandinaaviast Lääne-Euroopasse – karusnahku, mett, vaha, rauda ja Liivimaalt vilja. Lääne- Euroopast veeti Venemaale – luksuskaupu, tekstiilitooteid, soola. Koge- spetsiaalne kaubaveoks kohandatud laevatüüp Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele meritsi regulaarne ühendus Londoni ja Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel kahte olulist protsessi:
Admiral Beatty oli kartmatu ja agressiivne. Tema julged manöövrid lahingutes tekitasid kõrgematele ohvitseridele muret. Jüüti merelahingus oli Admiral Beatty lahinguristlejate, Suure Laevastiku eelüksuse, ülem.5 Jõudude tasakaal Briti laevad olid suuremad ja kiiremad ning nende relvastusse kuulusid suurema kaliibriga pardasuurtükid. Saksa lahingulaevad olid aha paksema soomusega ning neil oli parem soomustläbistav laskemoon ja tulejuhtimine.6 Laevatüüp Grand Fleet Hochseeflotte Lahingulaev 28 16 Pre-Dreadnought 0 6 Lahinguristleja 9 5 Soomustatudristleja 8 0
GILD kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust SUURGILD abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND vallaliste kaupmeeste ühendus HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud: 1) röövlid 2) laev võis tormis uppuda HANSA LIIT Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit Juhtiv linn Lübeck Juhtorgan hansapäev Tähtsaim laevatüüp koge Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Viljandi Uus-Pärnu Käsitöö keskaegses linnas Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Sedööver meistritöö Vasta dokumendi küsimused 1-3! Hansakaubandus Kujutlege end keskaegse kaupmehena: Milliseid kaupu viite:
lisakulusid. Hilinemine aga tõenäoline, sest tegemist on transookeaniveoga, kus võib takistuseks olla kiiresti 17 muutuvad ilmatingimused. Paberipuitu vedamiseks, otsustasime, et kõige parem selleks sobib graafiku alune trampvedu vorm. 6. Laevatüüpi valik esimeses lähenemises Meie ülesannes lastiks on antud paberpuit, mis veetakse Romasaarelt Kokkolasse tseluloosi terminali. Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on puistelasti vedamiseks spetsialiseeritud balker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kõige olulisem kauba kogus. 18 Laeva kogumahutavus, süvis mis võimaldab ohutu navigeerimist antud regioonis ning laeva tüüp antud lasti vedamiseks meile sobivad. 7
mere ruumilise planeerimise jaoks. Lisaks sellele aitab AIS süsteem näha erinevaid lühi-ja pikaajalisi laevanduse mõjusid merekeskkonnale ning suurendada meresõiduohutust. (Shipping in the Baltic Sea, 2016) 5 Joonis 2. Laevatüübi järgi rühmitatud ristumine Läänemerel kindlaksmääratud AISi liinidega aastatel 2006-2013 1.3 Merevedu Kõige tavalisem laevatüüp Läänemerel on kaubalaev, mis veab erinevaid kaupu, näiteks konteinereid, ro-ro veoseid (traktorid, autod, haagised, veokid), ent ka väetist, teravilja, puitu, metalli, sütt jne. Sellele järgnevad tankerid ja reisilaevad. Nii laevade arv kui ka suurus on viimastel aastakümnetel aina kasvanud, eriti aga naftatankerite osas. (Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare, 2009) 6 Joonis 3
asukohta täpsemalt määrata. Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide jooniseid. Laevaehituses hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, mis tegid võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491. aastal tööle Hispaaniasse laevade varustamise alal. Seal kohtas ta Kolumbust. Aastatel 1497 1504 reisis ta ise mitmel korral üle Atlandi. Keegi ei tea täpselt, mitu reisi ta tegi, sest avastused olid väärtuslikud ja nende üksikasju hoiti saladuses. Kindel on, et ta purjetas piki Lõuna-Ameerika rannikut lõuna suunas, möödudes Amazonase suudmest
40' HC 12025 2352 2698 2585 2337 76.3 26t 4200 45' HCPW 13532 2426 2694 2508 2440 88.4 29t 4950 2 45' HCPW 13553 2426 2563 2590 2400 85 29.77 4300 1 - Kuni 28 tonni kauba mahutavusega 2 - TECO Lines käsutab erinevaid 45' HCPW tüüpe. Kõik mõõdud on antud ligilähedaselt sõltuvalt erinevatest konteinerite tarnijatest Laevatüüp Laeva nimi Dwt IMO Ehitusaasta Üldmaht Kiirus Lipp Liin (mt) HEIKE 2.988 9173446 1998 366 TEU 15 UK STA sõlme MUUGA DIRHAMI 3.200 9103805 1996 3,990 m3 or 14 Isle of FINBEST
1 Geograafilise mõtte ja maailmapildi areng (ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti) 2 Humanismi areng usk inimvõimetesse, saadi üle hirmust tundmatu ees 3 Rekonkista lõpp viimase araabia Granada vallutamises Pürenee ps Portugalis ja Hispaanias jäi tegevuseta seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht hidalgodid (Hispaania alamaadlik), kellel tuli rakendus leida 4 Meresõdutehnika areng avamere sõiduks sobiv laevatüüp karavell, kerge kiire, 3 masti, suur trümm vee ja toidu jaoks 5 Tehnika täiustamine kompass, astrolaab (kahekõrgusmõõtja) 6 Ladina puri, mis võimaldas sõita vastutuult (4-nurkne) PÕHJUSED: 1 Vajadus väärimetallide järele (nn "kullajanu") 2 Vajadus idamaiste vürtside järele 3 Vanad kaubateed türklaste kontrolli alla, tollid muutsid vahenduskaubanduse kallimaks
Julgust minna Indiat otsima lääne poolt ümber maakera andsid ka puudulikud teadmised geograafiast – antiikgeograafi Ptolemaiose arvutustele tuginedes peeti maakera ümbermõõduks 28 000 km (tegeliku 40 000 asemel). Suurte maadeavastuste algusele aitasid kaasa ka Euroopas kasutusele võetud kompass ja astrolaab (millega mõõdeti geograafilisi laiuskraade), ladina puri (millega sai sõita ka ebasoodsates tuuleoludes) ning ookeanisõiduks kõlblik laevatüüp – karavell. 2.2. Tähtsamad avastusretked: Maadeavastuste algus on seotud Aafrika lääneranniku uurimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (eluaastad 1394 – 1460) eestvedamisel tegid portugallased uurimisretki piki Aafrika läänerannikut järjest lõuna poole, otsides mereteed idamaadesse ja rajades rannikule tugipunkte. 1471 aastal esmakordselt üle ekvaatori jõudnud portugali meresõitjad jõudsid 1488
Jaroslav Tark Vene valitseja, kes vallutas tartu 1030a. adramaa maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha. kolmeväljasüsteem Al-Idrisi Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile. Tarapita Eestlaste peajumal Perun - Sõjajumal varjaagid Idaslaavi viikingid Hiltinus Baltimaade esimene piiskop Nicolaus Esimene ristija MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550 Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1.Sakslaste tung itta (drang nach osten) 2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE. Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist. Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tingis-khaan.
03.2018. Laev nr 1 tuleb Primorsk sadamasse 1.03.2018, teda lastitakse ja ta sõidab Rotterdam sadamasse, tagasi Primorsk sadamasse tuleb umbes 3 nädala pärast. Laev nr 2 tuleb Primorsk sadamasse 4.03.2018, teda lastitakse ja ta sõidab Primorsk sadamasse, tagasi Primorsk sadamasse tuleb umbes 3 nädala pärast. 12 6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on toornafta vedamiseks spetsialiseeritud naftatanker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kauba kogus. Kuna vedu toimub marsruutil Primorks- Rotterdam ja Primorski sadama akvatoorium talveperioodil jäätub, siis tankeril peab olema vastav jääklass, mis võimaldab sõita Primorsk sadamasse
Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo
- taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. kavandati Saksamaal esimene gloobus, Ptolemaiose "Geograafia" tõlgiti ladina keelde 4. Meresõidutehnika areng - täiustati kompassi, leiutati astrolaab (laeva asukoha määramine tähtede asukoha järgi) - portolaanid rannikute, sadamate kirjeldused - hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, millega oli võimalik teha ookeanisõitu - võeti kasutusele ladina puri sai sõita vastu tuult, uus laevatüüp karavell Kokkuvõte põhjustest: - vürtsid - ristiusu levitamine - uute mereteede avastamine - legendid rikastest riikidest - kullajanu Avastusretked Portugal ja Hispaania Portugal soodne asukoht, suured geogr. Teadmised. Henrique Meresõitja > esimene meresõidukool Peamised huvipiirkonnad: Aafrika, India, Kaug-Ida, Brasiilia.
kulda. Kullajanu ja soov pääseda ligi sealsetele vürtsidele ning luksuskaupadele ajasidki eurooplasi rasketele ja ohtlikele avastusretkedele. Indiasse viiva meretee otsinguga hakkasid esmalt tegelema portugallased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp kerge ja kiire kolmemastiline laevatüüp karavell. 5. sajandil jõuti ka sellega lõpule, et Pürenee poolsaar vallutati islamiusuliste käest tagasi. Hispaania ja portugali rüütlid, kes olid põlvest põlve sõdinud muhameedlaste vastu, jäid nüüd tegevuseta ja olid meeleldi valmis osalema retkedel väljaspool Euroopat. 15. sajandi esimesel poolel valitses portugali prints Henrique Meresõitja. Oma hüüdnime sai ta seetõttu, et organiseeris väsimatult piki aafrika läänerannikut lõunasse saabuvaid mereretki. 1497
· Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond · Õppijateks 14-15 aastased poisid · Õppetöö 8 aastat Suured maadeavastused 15-16 sajand. · Eeldused · Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune · Legendide kaugetest maadest · Humanism ja kirkiku rolli vähenemine · Uus laevatüüp-karavell(karakk) · Avamerekindel · Mahutavuselt suurem · Ladina purjede kasutamine · Võimaldas sõita ka vastutuult · Uued navigeerimisevahendid · Astrolaab-tähekõrgusmõõtja · Kompass · Leiutati hiinas Põhjused · Kulla ja hõbeda puudus · Ühepoolne kauplemine araablastega · Vürtside puudus · Meretee leidmine Indiasse · Kasulikum oli kaubelda otse, ilma vahendajateta · Teaduslike tõestuste otsimine uudishimu.
teaduse ja Ptolemaiose taasavastamine, maa kerakujulisus, M. Kopernik, G. Bruno, G. Galileo, 1492. rekonkista lõpp - hidalgod, kellele tuli rakendust leida, humanismi areng usk inimvõimetesse (saadi üle hirmust tundmatu ees), Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi 2) meresõidutehnika areng avameresõiduks sobiv laevatüüp karavell, kompass, 3-nurkne nn ladina puri, millega sai sõita vastutuult Põhjused: 1) vajadus väärismetallide järele 2) vajadus vürtside järele 3) otsiti turvalisemaid ja odavamaid mereteid 4) levisid legendid müütilistest rikastest maadest nt Eldorado
Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd. Ameerika avastamine ja uurimine: Esimesena saabusid aastal 1000 Põhja- Ameerikasse viikingid, teadmata ise, et nad olid uue mandri avastanud. Cristoph Kolumbus tegi 4 avastusreisi, ning oli esimene, kes avastas Uue Maailma. Ta küll arvas, et leidis meretee Indiasse. Amerigo
vähenenud. Oli kulla ja hõbeda puudus. - Kolmas põhjus on seotud eelnevaga. Eurooplaste ettekujutluses olid idamaad tohutult rikkad riigid ning taheti osa saada nende rikkusest. Lisaks põhjustele on ka veel eeldused, mis tegid maadeavastused lihtsamaks. Eeldused võib jagada kaheks grupiks - tehnilised eeldused ning ühiskondlikud eeldused. Tehnilised eeldused seostuvad eeskätt meresõiduks tarviliku tehnikaga. Ookeani sõiduks sobilik laevatüüp, mis kannab nime Karavell. Kompassi ja astrolaagi kasutusele võtmine. Teine tehniliste eelduste rühm seostub sellega, et õpiti tundma türklaste ja antiikautorite kartograafia alaseid töid. Näiteks Al Idrisi. Kolmas tehniliste eelduste grupp on see, et see oli ka aeg, kui võeti kasutusele tulirelvad. Nende kasutusele võtmine andis sõjalise üleoleku. Ühiskondlikud eeldused:
Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused Eeldused ja Põhjused; Ameerika avastamine ja uurimine; meretee Indiasse, ümbermaailmareis; tagajärjed Euroopale ja avastatud maailmale Põhjused: Suur kullajanu, vajadus idamaiste vürtsi, siidi, kalliskivide järele, seiklusjanu, vajadus mereteede järele, rüütlid jäid tööta,polnud midagi teha. Eeldused: Head meresõiduoskused, mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp karavell, varasemate maadeavastajate tegevus. Meresõitjaid heidutasid mitmed legendid mis tänapäeval tunduvad koomilised, nt arvati et ekaatori ääres läheb vesi keema ja kokkupuuted neegritega ehmatasid nad ära sest valgenahalised kartsid et päike põletab ka nende naha. Palju oli ka müütilisi koletisi välja mõeldud mis rahvast mõningal viisil hirmutas, sellepärast oli raskusi vabatahtlike leidmisega ja tihti olid meeskonnaliikmeteks sunnitöölised.
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Laialdane kaubanduse roll tähtis osa käsitöölistel. Tänu sellisele tegevusele tekkisid Põhja-Euroopas linnad. Esmalt eellinnalised asulad paigad, kus toimusid kindlad turupäevad (n Birka Rootsis, Århus Taanis muldvall + puust kaitserajatised, tänavatevõrk, sakilised müürid et piiluda) · Viikingite laevad Sõjalaevad - I korralik laevatüüp Läänemerel, mis võimaldab teha kaugeid retki. Laevu on siin-seal avastatud. Rekonstruktsioone on mitmeid. Ka Eestis on hetkel tegemisel (Käsmu jm). Laev saab purje 7. saj (ilmselt) triibuliste ja ruudulistena kujutatud (kitsad riided kokku õmmeldud) püstkangaspuudel kootud. Ka kaubalaevu. Sageli eelistati sõita ranna läheduses. Laevade vedamine üle maa (ümarpalgid)
Põhjused: India oli kuulus oma vürtside poolest. Hinnalised kaubad liikusid teel Indiast Euroopasse käest kätte. Iga kaupmees võttis vaheltkasu, seetõttu muutusid kaubad väga kalliks. Vanasti arvati, et Idamaad olid erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti leida mereteed, mis viiks neid otse Indiasse. Esmalt hakkasid selle otsinguga tegelema portugallased ja hispaanlased. Maadeavastuste jaoks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp kerge ja kiire kolmemastiline karavell. Avastused: · Henrique Meresõitja organiseeris väsimatult pikki meresõite Aafrikasse. Ise ta nendel reisidel ei käinud, küll aga andis raha, koolitas meremehi ja kogus merekaarte. Aastal 1488 jõudsid nad Aafrika lõunatippu. Selle ristisid nad Hea Lootuse neemeks · Aastal 1497 asus Portugalist teele neli laeva Vasco da Gama juhtimisel. Ta lootis leida meretee Indiasse. 22.mail aastal 1498 jõuti Indiasse
kindlustamiseks. Kasvas huvi Daugava kui kaubatee vastu. Liivimaale asunud saksa ristisõdijad ja kaupmehed pärinesid Vestfaalist ja Reinimaalt. Siia tuldi alati üle Lübecki ja Visby, piki Kura rannikut Riia suunas madala mere tõttu purjetada ei juletud. Seevastu Eesti ja Soome ranna vahel on iidsest ajast sõutud ja purjetatud, tehnilisi raskusi lahe ületamine ei valmistanud. Saarestikusilla kaudu oli Soome omakorda seotud Rootsi rannikuga. Põhjamaalaste põhiline laevatüüp oli sale, kiire ja kerge drake. Nendel käidi üle Põhjamere Islandil ja Gröönimaal, purjetati piki Prantsusmaa rannikut alla-üles, sõideti üle Biskaia ja läbi Gibraltari Vahemerre. Kuid nendega sõuti ja purjetati ka Venemaa jõgedel, lohistati mööda koskedest, aina lõuna poole. Upplandi ruunikivid räägivad 940. aastal ettevõetud retkest Büstantsi, mil jõuti välja Konstantinoopolisse. Viikingite laevu peetakse selle aja tehnika tippsaavutuseks
3. Eurooplaste ettekujutuses olid idamaad tohutult rikkad riigid ja taheti osa saada nende idamaa riikide rikkustest. Eeldused, mis aitasid kaasa: Tehnilised eeldused Ühiskondlikud eeldused Meresõiduks tarviliku tehnika kasutusele võtmine: Pürenee poolsaarel oli töötuks jäänud väikeaadlike (hidalgode) kiht ja nemad otsisid uusi väljakutseid. 1) Ookeanisõiduks tüüpiline laevatüüp karavell Nad olid töötuks jäänud, sest Pürenee poolsaarel tekkis ühtne keksvõime ja lõppes rekonkista. 2) Kompass ja astrolaab (asukoha määramiseks) Sõdimine lõppes. Õpiti tundma nii araablaste kui antiikaja autorite Areneva hakkava varakapitalism vajas uusi kartograafia alaseid töid. tooraineallikaid ja uusi turge.
Erinevus on selles, et liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad
Erinevus on selles, et liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega
Erinevus on selles, et liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad
sajandi reisikirjeldus Mongooliast ja Hiinast, see tekitas kaugete maade vastu uudishimu. · Kreeka teaduse ja Ptolemaiose taasavastamine. 1409. aastal tõlgiti Ptolemaiose ,,Geograafia" ladina keelde. · Taasavastati Maa kerakujulisus. 2. Meresõidutehnika areng · Araablastel võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas sõita ka vastu tuult. · Avameresõiduks sobiv laevatüüp Pürenee poolsaare riikidel karavell. · Kompassi ja navigatsiooniriistade täiustamine. · Leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja), mille abil sai laeva asukoha täpsemalt määrata. · Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama potolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide joonistusi. Maadeavastuste põhjused: 1. Euroopa vaimulaadi muutus
öeldi ära põhjendusega, et Cervantes polnud ise kunagi galeooniga sõitnud. 16. sajandi keskel üritasid hispaanlased ka sõjalaevade seeriatootmist alustada – 1568. aastal valmis Biskaia lahe rannikul asuva Deusto asula ellingutel samade jooniste järgi tosin galeooni – sama praktikat rakendati ka edaspidi. Felipe II järeltulijad pidasid seeriatootmist siiski liiga kalliks ning edaspidi ehitati iga laev isemoodi – nagu varem kombeks. Galeoon kui laevatüüp Kui kvaliteedikontrolli mitte arvestada, oli galeooni ehitus üsna lihtne ega erinenud oluliselt Põhja-Euroopas levinud laevade omast. Enamasti oli igal alusel kaks põhitekki, millest alumist läbistas mahukas trümm. Nagu enamikel tolleaegsetel Vahemere laevadel, kasutati galeoonidel sile- ehk karveelplangutust, nii et plangud paiknesid serv serva vastas. Nende kinnitamiseks kasutati nii puidust tüübleid kui sepisrauast naelu, kusjuures reeglite kohaselt
Ülesõidu ajal pakutakse reisijatele erinevaid meelelahutusi. Tallink AS-il on mitmeid Silja-seeria kruiisiparvlaevu, mis seilavad Soome ja Rootsi ning Soome ja Saksamaa vahel minikruiise tehes. Ro-pax (ro-ro/passenger) laevad 1990-ndate lõpul võeti kasutusele uus laevatüüp ro-pax. Tegemist on peamiselt kaubaveoks mõeldud parvlaevadega. Need on suurtest reisiparvlaevadest mõnevõrra väiksemad alused, mis võtavad pardale enamasti 10 000 – 20 000 tonni lasti ja 200–800 reisijat. Nende kiirete laevade (17–28 sõlme) pikkus jääb üldiselt vahemikku 120–190 m.
annaabi.ee 
