Konspekt (13)

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem.
1.1 Aatomi ehitus.
Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik.
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid , mille tuumas on erinev arv neutrone .
Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes)
Prooton (p) +1 1
Neutron (n) 0 1
Elektron (e ) -1 0,0005 (~0)
Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda.
1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga:
Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes
Perioodi number = elektronkihtide arv
A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a.
B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e
Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv
(seega n arv = ümmardatud aatommass – aatomnumber)
Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele:
Elektronskeemi koostamiseks :
Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga).
Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number).
Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2).
Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust.
Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2)
1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis.
Perioodilisusseadus – elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused.
1.4 Ülesandeid.
1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn.
2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel:
Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil
P
F
Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H.
2 Aine ehitus ja keemiline side.
2.5 Aineosakesed.
Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal.
Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone:
Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon : Na - 1e ® Na+
Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon : S + 2e ® S-2
Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi.
2.6 Ainete liigitamine .
Koostise põhjal liigitatakse aineid:
Lihtained – koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2.
Liitained – koosnevad mitmest keemilisest elemendist.
Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid:
Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed , orgaanilised ained).
Mittemolekulaarsed ained – koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad ). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid.
2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused.
Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada.
Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada oktetti – saada väliskihile 8 elektroni (teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (ei astu reaktsioonidesse). Seepärast nimetatakse neid väärisgaasideks.
Keemilise sideme alaliigid on kovalentne , iooniline ja metalliline side.
Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad.
2.8 Keemilise sideme alaliigid.
2.8.1 Kovalentne side.
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides ). Ühine elektronpaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest ja liigub ümber mõlema aatomi tuuma.
H· + · H ® H : H ehk H-H
Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki:
Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga ja molekulis ei teki poolusi. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetallides (lihtainetes!).
Näiteks: H-H, O=O, NN
Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetallide aatomite vahele. Tavaliselt tõmbab üks aatom ühist elektronpaari tugevama jõuga kui teine. Seepärast tekivad molekulis poolused (*osalaengud, mis on väiksemad elektroni laengust; tähistatakse d - või d +). Negatiivse osalaengu omandab see aatom, kes tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Teine aatom omandab positiivse osalaengu. Polaarne kovalentne side esineb mittemetallioksiidides, hapetes, orgaanilistes ainetes.
Näiteks: Hd +-Cld - Hd +- Od -- Hd +
2.8.2 Iooniline side.
Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone. Iooniline side esineb metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades.
Näiteks: Na+Cl-, K+OH- , Ca+2O-2
2.8.3 Metalliline side.
Metalli kristallis paiknevad metalliaatomid üksteisele niivõrd lähedal, et nende väliselektronkihid osaliselt kattuvad. Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust.
2.8.4 Sideme tüübi määramine.
Keemilise sideme tüüpi võib määrata aine koostise järgi (omavahel seotud aatomitejärgi):
1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall Þ iooniline side
2) mittemetall + mittemetall Þ kovalentne polaarne side
3) mittemetall lihtainena Þ kovalentne mittepolaarne side
4) metall lihtainena Þ metalliline side
2.9 Ülesandeid.
Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O , HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C.
Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused – sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus ? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne ? Ära unusta metallide eripärasid.)
3 Oksüdatsiooniaste.
Oksüdatsiooniaste (o-a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel , et see aine koosneb ioonidest.
Þ Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0.
Þ Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0.
Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus molekulaarsete ainete iseloomustamiseks. O-a kirjutatakse rooma numbriga. Iooniliste ainete korral võrdub oksüdatsiooniaste iooni laenguga.
A-rühmade metallidel on tavaliselt püsiv o-a, mis võrdub nende rühma numbriga (erandid: Sn, Pb II, IV). B-rühmade metallidel on tavaliselt muutuvad oksüdatsiooniastmed, mille hulgas on ka II (erandid: Ag I, Zn II). Mittemetallide oksüdatsiooniastmed on muutuvad vahemikus ‘rühma number’ (maksimaalne) kuni ‘rühmanumber-8’ (minimaalne). Erandid: F –I, O –II, H +I.
Näiteks: Al on IIIA rühma metall Þ o-a on +III ja püsiv;
Mn on VIIB rühma metall Þ o-a on muutuv, nende hulgas peaks olema +II;
N on VA rühma mittemetall Þ max o-a on +V ja min o-a on –III (5-8=-3).
Oksüdatsiooniastmeid kasutatakse valemite koostamisel.
Oksüdatsiooniastme määramine valemi järgi:
Märgime sümbolite kohale nende elementide oksüdatsiooniastmed, mida me teame.
Kirjutame sümbolite alla antud elemendi kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summad.
Arvutame puuduoleva oksüdatsiooniastme, lähtudes sellest, et kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa on 0.
Näited: III –II I VI -II
Fe2O3 H2SO4
+6 -6 +2+6-8
3.1 Ülesandeid.
Leia perioodilisussüteemi abil järgmiste elementide oksüdatsiooniastmed: Ba, Li, P, S, Cl, Ni, Hg.
Määra järgmistes ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed: CH4, N2O3 , NO2, NH3, CrO3 , HNO3 , HNO2, H2CO3, CaCO3, Al(NO3)3.
4 Redoksreaktsioonid .
Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine.
Oksüdeerumine on elektronide loovutamine (o-a suureneb).
Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb).
Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb).
Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb).
Elektronide üleminekuid näidatakse elektronvõrranditega.
Näide: 0 I -I II -I 0 0 +II
Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Redutseerija Zn - 2e ® Zn oksüdeerub
+ 0
Oksüdeerija H + e ® H redutseerub
4.1 Ülesandeid.
Kirjuta elektronvõrrandid järgmiste muundumiste kohta:
Vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks .
Raua aatomi oksüdeerumine raud(II) iooniks .
Raud(III)iooni redutseerumine raua aatomiks.
Naatriumi aatomi oksüdeerumine naatriumiooniks.
Alumiiniumi aatomi oksüdeerumine alumiiniumiooniks.
Määra järgmistes reaktsioonides osalevates ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed ja otsusta, kas tegu on redoksreaktsiooniga. Kui on, siis leia oksüdeerija ja redutseerija (kas oksüdatsiooniastme muutumise suuna järgi või elektronvõrrandite abil):
2Na + Cl2 = 2NaCl
Na2O + H2O = 2NaOH
2Na + 2H2O = 2NaOH + H2
2Na + 2HCl = 2NaCl + H2
SO3 + H2O = H2SO4
H2 + CuO = H2O + Cu
Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O
Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O
5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid.
5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine.
Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem:
Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal ( aluselised , happelised , amfoteersed , neutraalsed).
Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone . Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis.
Happeid liigitatakse:
1) vesiniku aatomite arvu järgi:
a) üheprootonilised happed – HCl, HNO3
b) mitmeprootonilised happed – H2SO4, H3PO4
2) hapniku sisalduse järgi:
a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped – HNO3, H2SO4
b) hapnikku mittesisaldavad happed – HCl, H2S
3) tugevuse järgi:
a) tugevad happed – H2SO4, HNO3, HCl
b) nõrgad happed – H2CO3, H2S
Alused (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-).
Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi:
1) vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) – aktiivsete metallide (IA ja IIA Ca¯ ) hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2
2) vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) – enamuse metallide hüdroksiidid.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).
Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi:
1) lahustuvad
2) vähelahustuvad
3) praktiliselt mittelahustuvad
Soolade lahustuvust vees iselooomustab soolade lahustuvuse tabel.
5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine ( nomenklatuur ).
Hapete nimetused ja valemid peavad olema peas.
Happe valem Happe nimetus Happeaniooni valem Happeaniooni nimetus
HCl vesinikkloriidhape e. soolhape Cl- kloriid -
HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid -
HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid-
HI vesinikjodiidhape I- jodiid-
H2S divesiniksulfiidhape S-2 sulfiid-
H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit -
H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat -
H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat -
H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat -
H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat -
HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat -
HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit -
Mittemetallioksiidide nimetustes näidatakse elementide aatomite arvud eesliidetega:
2 – di- 5 – penta - 8 – okta-
3 – tri- 6 – heksa - 9 – nona-
4 – tetra - 7 – hepta- 10 – deka -
Näited: N2O5 – dilämmastikpentaoksiid Cl2O - diklooroksiid
Mittemetallioksiidi valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest eesliidete järgi:
Näited: süsinikdioksiid – CO2 süsinikoksiid – CO tetrafosfordekaoksiid – P4O10
Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) nimetuses:
a) kui metallil on püsiv o.-a., siis seda nimetuses ei näidata; kirjutatakse vaid metalli nimi ja oksiid /hüdroksiid/happeaniooni nimetus.
Näited: Na2O – naatriumoksiid , Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid, K2CO3 – kaaliumkarbonaat
b) kui metallil on muutuv o.-a., siis näidatakse see nimetuses; kirjutatakse metalli nimi, sulgudes o.-a. ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus.
Näited: CuO – vask(II)oksiid, Fe(OH)2 – raud(II)hüdroksiid, Sn3(PO4)2 – tina(II)fosfaat
Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) valemite koostamisel kasutatakse alati oksüdatsiooniastmeid/ioonide laenguid:
kirjutame sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed/ioonide laengud
kui saab, siis taandame oksüdatsiooniastmed/ioonide laengud
indeksite saamiseks võtame taandatud oksüdatsiooniastmed/ioonide laengud "risti"; liitioonide valemid paneme seejuures sulgudesse
Näited: III -II II -2
alumiiniumoksiid - Al 2 O 3 kaltsiumkarbonaat - CaCO3
III - II -3
raud(III)hüdroksiid - Fe(OH)3 tsinkfosfaat - Zn3(PO4)2
5.3 Reaktsioonivõrrandite koostamise üldpõhimõtted.
Võrrandi vasakule poolele kirjutatakse lähteainete valemid, paremale poolele saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reaktsiooni korral nool või võrdusmärk, pöörduva reaktsiooni korral kahesuunaline nool.
Kõigis valemites , mis võrrandisse kirjutatakse, tuleb kontrollida indekseid oksüdatsiooniastmete järgi (v.a. mittemetallioksiidid – eesliited! – ja happed – peast !).
Võrrand tuleb tasakaalustada, s.t. iga elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal poolel võrdselt (liitioone on tasakaalustamisel mõttekas vaadelda ühe tervikuna ).
On tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele nool otsaga üles ja sademena eralduva aine valemi järele nool otsaga alla.
Võrrandite koostamise seisukohalt on mugav eristada nelja järgmist reaktsioonitüüpi:
ühinemisreaktsioon – kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid)
SO2 + H2O = H2SO3
lagunemisreaktsioon – ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet (hüdroksiide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine ).
Cu(OH)2 = CuO + H2O
asendusreaktsioon – lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape , metall + sool, metall + vesi).
Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2­
vahetusreaktsioon – kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" .
NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3
5.4 Oksiidide keemilised omadused.
5.4.5 Aluselised oksiidid.
Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide.
Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon.
Tekivad sool ja vesi.
CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O
Reageerimine veega – ühinemisreaktsioon.
Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA ja IIA); tekib leelis.
CaO + H2O = Ca(OH)2
Reageerimine happeliste oksiididega – ühinemisreaktsioon.
Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool.
CaO + CO2 = CaCO3
5.4.6 Happelised oksiidid.
Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustege, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad paljud mittemetallioksiidid (aga ka mõned kõrge o.-a.-ga B-rühmade metallide oksiidid – CrO3, Mn2O7 ).
Happeline oksiid Vastav hape
CO2 H2CO3
SO2 H2SO3
SO3 H2SO4
P4O10 H3PO4
SiO2 H2SiO3
Reageerimine alustega.
Tekivad happelisele oksiidile vastava happe sool ja vesi.
Võrrandit on lihtsam kirjutada, kui happelise oksiidi valemi alla kirjutad vastava happe valemi; siis oleks nagu tegu vahetusreaktsiooniga happe ja aluse vahel.
CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3¯ + H2O
(H2CO3)
Reageerimine veega – ühinemisreaktsioon.
Veega ei reageeri SiO2 ; tekib oksiidile vastav hape.
SO2 + H2O = H2SO3
Reageerimine aluseliste oksiididega – ühinemisreaktsioon.
Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool.
CaO + CO2 = CaCO3
5.4.7 Amfoteersed oksiidid.
Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui alustega. Tähtsamad amfoteersed oksiidid on Al2O3 ja ZnO.
Reageerimine hapetega – vahetusreaktsioon.
Tekivad sool ja vesi.
Al2O3 + 6HCl = 2AlCl3 + 3H2O
*Reageerimine alustega (programmiväline!)
Tekib keeruline sool (hüdroksükompleks).
Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = Na[Al(OH)4]
5.4.8 Neutraalsed oksiidid.
Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO, N2O, CO.
5.5 Hapete keemilised omadused.
Hapete molekulid jagunevad (dissotsieeruvad) vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks.
HCl ® H+ + Cl-
Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt:
H2SO4 ® H+ + HSO4 - ® 2H+ + SO4-2
ehk H2SO4 ® H+ + HSO4-
HSO4- ® H+ + SO4-2
Hapete sarnased üldised omadused on tingitud vesinikioonidest. Mida suurem osa happe molekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam hape on. Tugevate hapete molekulid on praktiliselt kõik jagunenud ioonideks. Nõrga happe lahuses on valdavalt happe molekulid, ioone on vähe.
Hapete tugevuse rida (ligikaudne): H2SO4, HNO3, HCl, H3PO4, H2SO3, H2S, H2CO3
Reageerimine metallidega – asendusreaktsioon.
Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid; tekivad sool ja vesinik (H2). (Oksüdeerijaks on H+.)
Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2­
*Lämmastikhappe ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon; selliste reaktsioonide juures ei saa pingerida arvestada, ka ei eraldu kunagi vesinikku.
Reageerimine aluseliste oksiididega – vahetusreaktsioon.
Tekivad sool ja vesi.
CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O
Reageerimine alustega – vahetusreaktsioon.
Tekivad sool ja vesi.
2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O
Reageerimine sooladega – vahetusreaktsioon.
Reaktsioon toimub siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape.
Tekivad sool ja nõrgem hape.
2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + 2HCl­
NB! Kui tekib süsihape H2CO3; siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks (H2O ja CO2).
CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2­
Lagunemine kuumutamisel – lagunemisreaktsioon.
Lagunevad ainult hapnikhapped.
Tekivad happeline oksiid ja vesi.
H2SiO3 = SiO2 + H2O
5.6 Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused.
Aluste (hüdroksiidide) sarnased üldised omadused on tingitud hüdroksiidioonidest. Leelised (tugevad alused) esinevad lahustes ioonidena.
NaOH ® Na+ + OH-
Lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) annavad lahusesse väga vähe hüdroksiidioone.
Reageerimine happeliste oksiididega.
Tekivad happelisele oksiidile vastava happe sool ja vesi.
Võrrandit on lihtsam kirjutada, kui happelise oksiidi valemi alla kirjutad vastava happe valemi; siis oleks nagu tegu vahetusreaktsiooniga happe ja aluse vahel.
CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3¯ + H2O
(H2CO3)
Reageerimine hapetega – vahetusreaktsioon.
Tekivad sool ja vesi.
2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O
Reageerimine sooladega – vahetusreaktsioon.
Lähteained peavad olema mõlemad lahustuvad ja saadustest peab olema vähemalt üks lahustumatu .
Tekivad hüdroksiid ja sool.
CuCl2 + 2NaOH = Cu(OH)2¯ + 2NaCl
Lagunemine kuumutamisel – lagunemisreaktsioon.
Tekivad aluseline oksiid ja vesi.
Ei lagune IA metallide hüdroksiidid.
Cu(OH)2 = CuO + H2O
5.7 Soolade keemilised omadused.
Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena:
Na2SO4® 2Na+ + SO4-2
Praktiliselt lahustumatud soolad annavad lahusesse ioone väga vähe.
Reageerimine metallidega – asendusreaktsioon.
Metall reageerib vees lahustuva soolaga , kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall.
Tekivad sool ja metall.
Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu
NB! Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA), ei asenda soola koostises vähemaktiivseid metalle , vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib rteageerida soolaga (kui tekib sade):
Na + CuCl2 = …
1.etapp 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2­
2.etapp 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2¯ + 2NaCl
Reageerimine hapetega – vahetusreaktsioon.
Reaktsioon toimub siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape.
Tekivad sool ja nõrgem hape.
2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + 2HCl­
NB! Kui tekib süsihape H2CO3; siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks (H2O ja CO2).
CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2­
Reageerimine alustega (hüdroksiididega) – vahetusreaktsioon.
Lähteained peavad olema mõlemad lahustuvad ja saadustest peab olema vähemalt üks lahustumatu.
Tekivad hüdroksiid ja sool.
CuCl2 + 2NaOH = Cu(OH)2¯ + 2NaCl
Reageerimine sooladega – vahetusreaktsioon.
Lähteained peavad olema mõlemad lahustuvad ja saadustest peab olema vähemalt üks lahustumatu.
Tekivad kaks soola.
NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3
5.8 Oksiidide saamine.
Lihtainete põlemisel – ühinemisreaktsioon.
2H2 + O2 = 2H2O
Liitainete põlemisel – tavaliselt ühinevad kõik liitaine koostisse kuuluvad elemendid hapnikuga.
CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O
Liitainete lagunemisel – lagunemisreaktsioon.
Hapnikhapete lagunemine
H2SO4 = H2O + SO3
Hüdroksiidide lagunemine (v.a. IA metallide hüdroksiidid)
2Al(OH)3 = Al2O3 + 3H2O
Karbonaatide lagunemine
CaCO3 = CaO + CO2
5.9 Hapete saamine.
Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega – ühinemisreaktsioon.
H2O + SO3 = H2SO4
Hapnikku mittesisaldavad happed on vastavate gaasiliste ainete vesilahused . Neid saadakse vesiniku reageerimisel vastava lihtainega – ühinemisreaktsioon.
H2 + Cl2 = 2HCl
5.10 Aluste (hüdroksiidide) saamine.
Leeliseid saadakse
Metalli reageerimisel veega – asendusreaktsioon.
2Na + 2H2O = 2NaOH + H2­
Aluselise oksiidi reageerimisel veega – ühinemisreaktsioon.
Na2O + H2O = 2NaOH
Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega – vahetusreaktsioon.
CuCl2 + 2NaOH = Cu(OH)2¯ + 2NaCl
5.11 Soolade saamine.
Alltoodud soolade saamise võimaluste juures tuleb alati arvestada reaktsiooni toimumise tingimustega.
1.
hape + metall
2.
hape + aluseline oksiid
3.
hape + hüdroksiid
4.
hape + sool
5.
hüdroksiid + happeline oksiid
6.
hüdroksiid + sool
7.
sool + metall
8.
sool + sool
9.
aluseline oksiid + happeline oksiid
10.
metall + mittemetall
5.12 Vahetusreaktsiooonide toimumise tingimused.
Vahetusreaktsioon toimub, kui tekib
sade
gaas
vesi
nõrgem hape
5.13
5.14 Ülesandeid.
Liigita järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: CaO, HNO3, Cu(OH)2, N2O5, Na2CO3, O2, HBr, Fe2(SO4)3, KOH, CO2, Fe, KHCO3.
Koosta järgmiste ainete valemid:
vask(I)oksiid
magneesiumoksiid
dikloortrioksiid
vääveldioksiid
tsinkoksiid
naatriumoksiid
lämmastikdioksiid
vask(II)oksiid
alumiiniumoksiid
dikloorheptaoksiid
naatriumsulfiid
kaltsiumfluoriid
vask(II) sulfaat
magneesiumfosfaat
baariumnitraat
kaaliumsulfit
tsinkbromiid
raud(II)karbonaat
alumiiniumsulfaat
kaltsiumnitrit
raud(II)hüdroksiid
kaaliumhüdroksiid
vask(I)hüdroksiid
baariumhüdroksiid
Anna nimetused järgmistele ainetele :
CaO
K2O
Fe2O3
SO3
Cl2O5
N2O3
N2O
FeO
Na2O
Ag2O
Cu(OH)2
Ca(OH)2
Al(OH)3
Fe(OH)3
AgOH
NaOH
NaNO3
K2CO3
Ag2SO4
NaNO2
FeBr2
CuCl2
Ca3(PO4)2
ZnSO4
MgCO3
Ba3(PO4)2
H2SiO3
H3PO4
HF
NaHCO3
HI
K2HPO4
H2CO3
CaHPO4
H2S
H2O
Lõpeta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid:
S + O2 =
C + O2 =
Na + O2 =
Ba + O2 =
Zn + O2 =
K + O2 =
FeCO3 =t
Fe(OH)3 =t
Al(OH)3 =t
CuCO3 =t
Kirjuta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid:
naatriumoksiid+vesi
vääveldioksiid+vesi
vask(II)oksiid+fosforhape
süsinikdioksiid+baariumhüdroksiid
kaaliumoksiid +vääveltrioksiid
vääveltrioksiid+vesi
kaaliumoksiid+vesi
raud(II)oksiid+fosforhape
vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid
naatriumoksiid+süsinikdioksiid
väävlishape+ alumiinium
naatriumoksiid+lämmastikhape
ränihape+naatriumhüdroksiid
vesinikjodiidhape+kaltsiumkarbonaat
lämmastikushape+kaaliumkarbonaat
divesiniksulfiidhape+kaaliumoksiid
süsihape+ tsink
fosforhape+hõbehüdroksiid
tsink+raud(II)sulfaat
kaltsiumfluoriid+väävelhape
kaltsiumhüdroksiid+vask(II)kloriid
baariumnitraat+ naatriumsulfaat
kaltsiumnitraat + kaaliumsulfaat
baariumhüdroksiid+raud(II)kloriid
magneesiumbromiid+väävelhape
tsink+vask(II)nitraat
Kas järgmised reaktsioonid toimuvad või mitte? Toimuvate reaktsioonide kohta kirjuta ja
tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.
naatriumsulfaat + kaaliumkloriid
kaltsiumkloriid + kaaliumkarbonaat
naatriumsulfiid + väävelhape
hõbe + vesinikkloriidhape
baariumkarbonaat + fosforhape
lämmastikhape + naatriumkarbonaat
kaaliumsulfiid + vesinikkloriidhape
vask + süsihape
baariumkloriid + naatriumkarbonaat
naatriumkloriid + väävelhape
naatriumsulfaat + baariumkloriid
kaltsiumkloriid + kaaliumsulfit
naatriumsulfiid + plii(II)kloriid
hõbe + naatriumkloriid
kaaliumkarbonaat + fosforhape
väävelhape + magneesiumkarbonaat
kaaliumsulfaat + vesinikkloriidhape
vask + tsinkkloriid
baariumkloriid + hõbenitraat
naatriumkloriid + kaaliumsulfaat
Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste ainete saamise kohta: CO2, KOH, Al(OH)3, CuO, H2SO4, FeSO4, K2CO3, H2S, NaNO3, FeCl2, FeCl3.
Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste muundumiste kohta:
baarium ® baariumoksiid® baariumhüdroksiid ® baariumkloriid ® baariumsulfaat
vask ® vask(II)oksiid ® vask(II)kloriid ® vask(II)hüdroksiid ® vask(II)oksiid
raud ® raud(II)kloriid ® raud(II)sulfaat ® raud(II)hüdroksiid ® raud(II)oksiid
väävel ® vääveldioksiid ® kaaliumsulfit ® kaaliumsulfaat ® baariumsulfaat
6 Elektrolüütide lahused .
Elektrolüüdid – ained, mille lahused sisaldavad ioone. Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone.
Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses praktiliselt ainult ioonidena Nõrgad elektrolüüdid – ioone on vähe, peamiselt on molekulid. Lahuses on ainult molekulid.
Tugevad happed, leelised ja lahustuvad soolad. Nõrgad happed. Paljud orgaanilised ained
Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained.
6.1 Elektrolüütiline dissotsiatsioon .
Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees).
Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid tekivad elektrolüüdi lahustumisel. Dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0.
Näiteid: NaOH ® Na + + OH- K2CO3 ® 2K+ + CO3-2
HCl ® H+ +Cl- Zn(NO3)2 ® Zn+2 + 2NO3-
6.2 pH.
pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses.
Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt (pH=7).
Happelist keskkonda (pH7) põhjustavad hüdroksiidioonid OH-.
6.3 Ioonvõrrandid.
Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul. Selleks tuleb kõikide ainete, mis annavad lahustesse palju ioone, valemid kirjutada lahti ioonideks (arvestades seejuures valemites olevaid indekseid ja võrrandi kordajaid). Nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe, jäetakse molekulaarsele kujule . Kui taandada võrrandi mõlemal poolel esinevad ioonid, saame lühendatud ehk taandatud ioonvõrrandi.
Näide 1. NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 (molekulaarne võrrand)
Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl¯ + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand)
Cl- + Ag+ = AgCl¯ (taandatud ioonvõrrand)
Näide 2. Fe2(SO4)3 + 6NaOH = 2Fe(OH)3¯ + 3Na2SO4
2Fe+3 + 3SO4-2 + 6Na+ + 6OH- = 2Fe(OH)3¯ + 6Na+ + 6OH-
Fe+3 + 3OH- = Fe(OH)3¯
6.4 Ülesandeid.
Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüütide, millised nõrkade elektrolüütide, millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool , kaltsiumkloriid, süsihape, naatriumhüdroksiid?
Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: KOH, Na2SO4, HBr, H2SO3, Ba(OH)2, Al(NO3)3, FeCl3, AgNO3, K3PO4 , H3PO4.
Kirjutage molekulaar- ja ioonvõrrandid reaktsioonide kohta, mis praktiliselt toimuvad:
kaaliumkarbonaat + kaltsiumkloriid
väävelhape + naatriumnitraat
kaltsiumkloriid + kaaliumsulfaat
kaaliumhüdroksiid + alumiiniumnitraat
väävelhape + naatriumhüdroksiid
magneesiumfosfaat + kaaliumsilikaat
vesinikkloriidhape + baariumhüdroksiid
kaltsiumkloriid + kaaliumnitraat
divesiniksulfiidhape + naatriumsulfaat
raud(III)sulfaat + naatriumhüdroksiid
7 Arvutusülesanded.
m - mass M - molaarmass V - ruumala Vm - molaarruumala n - ainehulk N - osakeste arv
g dm3 = l mol -
n = n = = n =
Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid.
Näide: M(H2SO4) = 1*2 + 32 + 16*4 = 98
Gaaside molaarruumala (ühe mooli mistahes gaasi ruumala normaaltingimustel) Vm = 22,4
Avogadro arv (osakeste arv ühes moolis ) NA = 6 * 10 23
Tihedus (ruumalaühiku mass) r =
Gaaside korral r = = Þ Gaaside tiheduste võrdlemiseks piisab nende molaarmasside võrdlemisest. Õhu keskmine molaarmass on 29.
Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide arve.
Lahus = lahusti + lahustunud aine
100 % x %
7.1 Näiteülesanded.
7.1.1 Ülesanded lahuse koostisosade massivahekorra kohta (lahuse % leidmine lah.aine ja lahusti masside järgi, lah.aine ja lahusti masside leidmine lahuse massi ja % järgi, lahuse massi leidmine lah.aine massi ja % järgi).
Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola?
Lahuse m = 380 g + 20 g = 400 g
Koostame võrde: 400 g - 100%
20 g - x%
Avaldame lahuse %: x = = 5%
Mitu grammi tuleb võtta soola ja vett, et saada 200 g 15%-list lahust?
Koostame võrde: 200 g - 100%
x g - 15%
Avaldame lahustunud aine massi: x = = 30 g soola
Lahusti m = 200 g – 30 g = 170 g vett
Mitu grammi 20 %-list lahust saab valmistada 5 grammist soolast? Kui palju tuleb selleks vett võtta?
Koostame võrde: 5 g - 20 %
x g - 100 %
Avaldame lahuse massi: x = = 25 g lahust
Lahusti m = 25 g – 5 g = 20 g vett
7.1.2 Ülesanded valemi järgi aine protsendilise koostise leidmise kohta.
Arvutada elementide protsendiline sisaldus raud(III)oksiidis.
Leiame molaarmassi: M(Fe2O3) = 56*2 + 16*3 = 112 + 48 = 160 g/mol
(Seega 160 g Fe2O3 sisaldab 112 g rauda ja 48 g hapnikku.)
Koostame võrded ja leiame protsendid:
160 g - 100%
112 g - Fe% Fe% = = 70%
160 g - 100%
48 g - O% O% = = 30%
7.1.3 Ülesanded aine massi, hulga, osakeste arvu ja gaasi ruumala seoste kohta
Loe läbi ülesande tekst.
Tee endale selgeks (ühikute abil), mis on antud ja mida otsitakse ning kirjuta need välja.
Leia sobiv valem ja arvuta vastus.
Kui antud ja otsitav suurus on erinevates valemites, siis pead arvutama kõigepealt n ja tema kaudu otsitava (vt. 7. ja 8. näide).
Näited.
Kui suur mass on 4 moolil veel?
n = 4 mol m = n *M = 4 mol * 18 = 72 g
m = ?
Mitu mooli sisaldub 24,5 grammis väävelhappes?
m = 24,5 g n == = 0,25 mol
n = ?
Kui suur ruumala on 3,5 moolil vesinikul (nt.)?
n = 3,5 mol V = n *22,4 = 3,5 mol * 22,4 = 78,4 dm3
V = ?
Mitu mooli sisaldub 67,2 dm3 hapnikus (nt.)?
V = 67,2 dm3 n = = = 3 mol
n = ?
Mitu molekuli on 5 moolis vees?
n = 5 mol N = n *NA = 5 mol * 6 * 1023 = 30 * 1023 = 3 * 1024 (molekuli)
N = ?
Mitmes moolis vees on 12 * 1023 molekuli?
N = 12 * 1023 n = = = 2 mol
n = ?
Kui suur mass on 5,6 dm3 süsinikdioksiidil?
V = 5,6 dm3 n = = = 0,25 mol
m = ? m = n *M = 0,25 mol * 44 = 11 g
Kui suur ruumala on 9,2 g lämmastikdioksiidil?
m = 9,2 g n == = 0,2 mol
V = ? V = n *22,4 = 0,2 mol * 22,4 = 4,48 dm3
7.1.4 Ülesanded reaktsioonivõrrandite alusel ( ainehulga , massi või gaasi ruumala järgi).
Loe läbi ülesande tekst ja tee endale selgeks, millised ained on reaktsiooni lähteained, millised saadused .
Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand.
Kui lähteandmed on massi- või ruumalaühikutes, siis arvuta need ümber moolidesse.
Lähteandmed kirjutatakse vastavate valemite kohale, võrrandi kordajad aga valemite alla.
Arvestades, et reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide arve, leia otsitav ainehulk ( moolides ). Keerulisemate arvude korral koosta võrre.
Vajaduse korral arvuta vastus ümber massi- või ruumalaühikutesse.
Näited.
Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks?
6 mol x mol
2H2 + O2 = 2H2O
2 mol 1 mol
x = = 3 mol hapnikku.
Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiiidiga?
n == = 0,1 mol Na2O
0,1 mol x mol
Na2O + 2HCl = 2NaCl + H2O
1 mol 2 mol
x = = 0,2 mol H2SO4
Mitu dm3 vesinikku eraldub 10,8 g alumiiniumi reageerimisel väävelhappega?
n == = 0,4 mol Al
0,4 mol x mol
2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2­
2 mol 3 mol
x = = 0,6 mol H2
V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2
Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga?
Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100%
x g - 10%
x = = 7,3 g HCl
n == = 0,2 mol HCl
0,2 mol x mol
Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2­
2 mol 1 mol
x = = 0,1 mol ZnCl2
m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2
8 Valik mõisteid.
(mida eespool pole toodud)
Keemia – teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist.
Keemiline reaktsioon – protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke.
Puhas aine – koosneb ainult ühe aine osakestest , tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu – koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest.
Aine omadused on tunnused, mille abil saab aineid üksteisest eristada.
keemilised omadused – näitavad, millega aine reageerib
füüsikalised omadused – kõik ülejäänud (olek, värvus, lõhn, maitse, lahustuvus , elektri- ja soojusjuhtivus, tihedus, kõvadus, tugevus jne.)
Lahus – ühtlane segu, mis koosneb lahustist (vedelik) ja lahustunud ainest (tahke, vedel või gaasiline). Lahus on küllastunud, kui seal ainet enam ei lahustu. Lahustuvus näitab aine suurimat massi, mis lahustub 100 g vees. Temperatuuri tõustes tahkete ainete lahustuvus tavaliselt suureneb, gaasidel aga väheneb.
Aatommassiühik - 0 süsiniku aatomi massist (1 amü = 1,66*10-24 g).
Aatommass – ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes. Molekulmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid.
Indeks – näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvu suhet kristallis.
Allotroopia – nähtus, mille puhul üks element esineb mitme lihtainena.
Allotroopia põhjused:
aatomite erinev arv molekulis (O2 ja O3)
erinev kristalli struktuur ( teemant ja grafiit)
Katalüsaator - aine, mis kiirendab reaktsiooni. Katalüsaator osaleb reaktsioonis, moodustades lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsiooni lõpuks vabaneb esialgses koguses. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Elusorganismides toimuvate protsesside puhul on katalüsaatoriteks ensüümid.
Korrosioon – metallide hävimine (oksüdeeerumine) ümbritseva keskkonna mõjul (roostetamine). Korrosioonikaitse: metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga , värvimine või õlitamine, korrosioonikindlate sulamite kasutamine.
Põlemine – kiire oksüdeerumine, millega kaasneb soojuse ja valguse eraldumine.
Eksotermiline reaktsioon – reaktsioon, mille käigus eraldub energiat (näiteks põlemine). Endotermiline reaktsioon – reaktsioon, mille käigus neeldub energiat (näiteks enamus lagunemisreaktsioone, fotosüntees, elektrolüüs).
Keemilise reaktsiooni kiirust näitab ajaühikus tekkinud või ärareageerinud ainehulk (moolides). Reaktsiooni kiirendavad tegurid: temperatuuri tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine , gaaside korral rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine.
Neutralisatsioonireaktsioon – happe ja aluse vaheline reaktsioon.
Indikaator – aine, mis muudab oma värvust happe või aluse toimel.
Indikaator Happelises lahuses Neutraalses lahuses Aluselises lahuses
Lakmus Punane Lilla Sinine
Metüüloranz Punane Oranz Oranz
Fenoolftaleiin Värvusetu Värvusetu vaarikpunane
Õhu koostis mahuprotsentides: 21% O2, 78% N2, 0,03% CO2, 0,94% väärisgaasid (Ar jt)
9 Sisukord.
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. *
1.1 Aatomi ehitus. *
1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: *
1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. *
1.4 Ülesandeid. *
2 Aine ehitus ja keemiline side. *
2.1 Aineosakesed. *
2.2 Ainete liigitamine. *
2.3 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. *
2.4 Keemilise sideme alaliigid. *
2.4.1 Kovalentne side. *
2.4.2 Iooniline side. *
2.4.3 Metalliline side. *
2.4.4 Sideme tüübi määramine. *
2.5 Ülesandeid. *
3 Oksüdatsiooniaste. *
3.1 Ülesandeid. *
4 Redoksreaktsioonid. *
4.1 Ülesandeid. *
5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. *
5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. *
5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine (nomenklatuur). *
5.3 Reaktsioonivõrrandite koostamise üldpõhimõtted. *
5.4 Oksiidide keemilised omadused. *
5.4.1 Aluselised oksiidid. *
5.4.2 Happelised oksiidid. *
5.4.3 Amfoteersed oksiidid. *
5.4.4 Neutraalsed oksiidid. *
5.5 Hapete keemilised omadused. *
5.6 Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused. *
5.7 Soolade keemilised omadused. *
5.8 Oksiidide saamine. *
5.9 Hapete saamine. *
5.10 Aluste (hüdroksiidide) saamine. *
5.11 Soolade saamine. *
5.12 Vahetusreaktsiooonide toimumise tingimused. *
5.13 Ülesandeid. *
6 Elektrolüütide lahused. *
6.1 Elektrolüütiline dissotsiatsioon. *
6.2 pH. *
6.3 Ioonvõrrandid. *
6.4 Ülesandeid. *
7 Arvutusülesanded. *
7.1 Näiteülesanded. *
7.1.1 Ülesanded lahuse koostisosade massivahekorra kohta (lahuse % leidmine lah.aine ja lahusti masside järgi, lah.aine ja lahusti masside leidmine lahuse massi ja % järgi, lahuse massi leidmine lah.aine massi ja % järgi). *
7.1.2 Ülesanded valemi järgi aine protsendilise koostise leidmise kohta. *
7.1.3 Ülesanded aine massi, hulga, osakeste arvu ja gaasi ruumala seoste kohta *
7.1.4 Ülesanded reaktsioonivõrrandite alusel (ainehulga, massi või gaasi ruumala järgi). *
8 Valik mõisteid. *
9 Sisukord. *