SSINIK leidub looduses lihtainena: teemant, grafiit. leidub looduses henditena: ssihappegaas, kivissi, nafta. ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiini...
Klaas! Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaal...
HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl – vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl – naatriumkloriid K2CO3 – kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N
9. VÄÄVELDIOKSIID + NAATRIUMHÜDROKSIID SO2 +NaOH = Na2CO3 + H2O 10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13. RÄNIHAPE + NAATRIUMHÜDROKSIID H2SiO3 + 2NaOH = Na2SiO2 + (OH)2 + H2 14. VESINIKJODIIDHAPE + KALTSIUMKARBONAAT 2HI + CaCO3 = CaI2 + H2CO3 15. LÄMMASTIKUSHAPE + KAALIUMKARBONAAT 2HNO + K2CO3 = K2NO2 + H2CO2 16. DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22
HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N
Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim ...
Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%.
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 ...
Roheline maailm klaasi taaskasutus Katri Tseskidov Tartu Karlovagümnaasium 10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naa...
a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiinium h. ränihape + baariumhüdroksiid i. väälishape + alumiiniumoksiid j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid n. nikkel(II)sulfaat + magneesium o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine p. fosforhappe lagunemine q. magneesiumkarbonaadi lagunemine 11. Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida: a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid, b. väävelhape, e
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, ...
AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ...........
Riigi suurimad veekogud Reini jõgi Prantsusmaalt voolab läbi Reini jõgi. Rein - 1230 km pikk jõgi. Genfi järv - Sveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv järv. Genfi järve pindala on 580 km². http://cdn1.spiegel.de/images/image-1205 810-860_poster_16x9-oxgr-1205810.jpg Prantsusmaa loodusvarad Prantsusmaal on palju loodusvarasid. Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub kullasetteid, pertooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali, savi. Kasutatud allikad 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusma a_j%C3%B5ed 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusma a_presidendid Aitäh, et vaatasite!
korrektsioonist teleskoobi läätsedega, kõik see tiivustas inglast John Dollandit 1757 aastal välja mõtlema akromaatilist läätse, mis valmistati kroon- ja flintklaasi komponentidest. Omadussõna "kroon" oli 17 ja 18 sajandil kasutuses Inglismaa kodudes, tähendades aknaklaasi. Samuti öeldi enne optiliste klaaside arengut ka prilliklaaside kohta krooni lääts. Tänapäeval viitab see sõna klaasile, mis koosneb paljudest koostisosadest: ränidioksiid, sooda või kaaliumkarbonaat, lubi. 1676 aastal kasutas inglane George Ravenscroft maa ränimulda ränidioksiidi allikana ja ühendas sellega suhteliselt suure koguse pliid nagu klaasi ühe põhilise koostisosa. Sündis uus klaas mida hakati nimetama ränikivi klaasiks ehk flintklaasiks. See klaas oli pehmem, raskem, puhtam ja rohkem säravam kui mõni teine klaas. Flintklaasist valmistati kausse ja klaase ning kõrgekvaliteedilisi kristalltooteid. Üks esimesi optilise klaasi valmistajaid oli sveitslane P.L
Nimi .................................................................. Hindeline arvestus keemiast VIII klassile 1. Tõmba õigele vastusevariandile joon alla. (10 p) 1) Allotroopiaks nimetatakse a) teemantit ja grafiiti b) ühe ja sama elemendi esinemist erinevates ühendites c) ühe ja sama elemendi esinemist mitme erineva lihtainena 2) Molekulivalem väljendab a) aine ehitust b) aine koostist c) aine olekut 3) Liitaineteks nimetatakse a) elemente, mis kuuluvad ühendite koostisse b) aineid, mis koosnevad kahe või enama elemendi aatomitest c) keemilisi ühendeid 4) Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest a) molekul on aine väikseim osake b) aine koostis on püsiv c) aine koosneb molekulidest või aatomitest 5) Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse a) destillee...
Iseseisev kodutöö 16.01.2014 Elementide keemia. Metallid Vasta küsimustele. Vali õige vastus (vastused). Tõmba eesolevale tähele ring ümber! 1.Metallidele iseloomulikud omadused on: a) läbipaistvus c) läige e) elektrijuhtivus b) sepistatavus d) hallikas värvus f) haprus 2.Hapnikuga reageerimisel metallid a) liidavad elektrone c) loovutavad elektrone e) moodustavad oksiidi b) redutseeruvad d) oksüdeeruvad f) moodustavad hüdroksiidi 3.Metalli reageerimisel happega a) metall redutseerub c) eraldub hapnik e) tekib hape b) metall oksüdeerub d) eraldub vesinik f) tekib sool 4.Metalli reageerimisel veega a) tekib hüdroksiid c) metall oksüdeerub e) tekib hape ...
Hispaania Caroly Kaljumäe 8.b Hispaania Valisin selle teema, sest Hispaania on ilus ja huvitav riik ning väga tahaksin sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: ...
Luksemburgi ja Belgiaga. · Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. LOODUSVARAD JA KLIIMA Talvel on Prantsusmaal mõnusad pehmed talved ja mõnusad soojad suved. Suvi möödub seal ilma sademeteta, mõnikord harva on sadanud natukene vihma ka. Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat PRANTSUSMAA ARENGUTASE: SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel ) 31 100 Sündimus = 13 Suremus = 9 Imiku suremus = 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus = 99,0% Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik RAHVASTIK: Click to edit Master text styles · Prantsusmaal elab Second level 65,447,374 inimest. Third level
Lahendused 1. P: +15/ 2)8)5) 1s22s22p63s23p3 min -III max +V 2 2 6 2 6 2 10 3 As: +33/ 2)8)18)5) 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p min -III max +V Ca: +20/ 2)8)8)2) 1s22s22p63s23p64s2 min 0 max +II Sn: +50/ 2)8)18)18)4) 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 min 0 max +IV 2. KC l- iooniline Na2O- iooniline HNO2- kovalntne polaarne Br2- kovalentne mittepolaarne C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- mol...
Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused).Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel...
b. väävel + hapnik S+O₂=> SO₂ c. naatrium + väävel 2Na+S=>Na₂S d. tseesiumoksiid + vesi Cs₂O+H₂O=> 2CsOH e. dilämmastikpentaoksiid + vesi N₂O₅+H₂O=> 2HNO₃ f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid SiO₂+CaO=> CaSiO₃ g. vesinikbromiidhape + alumiinium 6HBr+2Al=> 2AlBr₃+3H₂ h. ränihape + baariumhüdroksiid H₂SiO₃+Ba(OH)₂=> BaSiO₃+ 2H₂O i. väälishape + alumiiniumoksiid 3H₂SO₃+AlO=> Al₂(SO₃)₃+3H₂O j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat 2HI+K₂CO₃=> H₂CO₃+ 2KI k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid Mg(OH)₂+ CO₂=> MgCO₃+ H₂O l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat 3 LiOH + Fe(NO3)3 = Fe(OH)3 + 3 LiNO3 m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid 3 AgNO3 + AlCl3 = 3 AgCl + Al(NO3)3 n. nikkel(II)sulfaat + magneesium NiSO₄+ Mg=> MgSO₄ + Ni o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine 2CuOH=> Cu₂O+H₂O p. fosforhappe lagunemine 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O q. magneesiumkarbonaadi lagunemine MgCO₃=> MgO+ CO₂ 11
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
OH O Cl O O OH HO O O OH O 3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused. ☺Näide: a) etaanhape+ kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape + kaaliumhüdroksiid d) etaanhape + kaaliumkarbonaat e) etüülheksanaadi hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine) 4)Metaaanhape sipelghape.Leidub sipeldates ja mesilastes. Värvuseta, terava lõhnaga. Kasutatakse meditsiinis, parfüümitööstuses ja tekstiilitööstuses. HCOOH 5)Miks on metaanhape teiste karboksüülhapete seas erandlik hape? Annab hõbepeeglireaktsiooni sarnaselt aldehüüdidele
Mittemetallioksiidi valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest eesliidete järgi: Näited: süsinikdioksiid CO2 süsinikoksiid CO tetrafosfordekaoksiid P4O10 Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) nimetuses: a) kui metallil on püsiv o.-a., siis seda nimetuses ei näidata; kirjutatakse vaid metalli nimi ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: Na2O naatriumoksiid, Ba(OH)2 baariumhüdroksiid, K2CO3 kaaliumkarbonaat b) kui metallil on muutuv o.-a., siis näidatakse see nimetuses; kirjutatakse metalli nimi, sulgudes o.-a. ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: CuO vask(II)oksiid, Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid, Sn3(PO4)2 tina(II)fosfaat Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) valemite koostamisel kasutatakse alati oksüdatsiooniastmeid/ioonide laenguid: kirjutame sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed/ioonide laengud
Õhus ei taastu hapniku sisaldus ja süsihappegaasi sisaldus kasvab. See põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõusu. Süsinikdioksiid reageerib metallioksiididega CO2 + CaO = CaCO3 3) Kaltsiumkarbonaat (lubjakivi, marmor, kriit) kasutatakse ehitusel 4) Naatriumkarbonaat (sooda) kasutatakse klaasitööstuses, pesupulbri valmistamisel 5) Naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) kasutatakse toiduainetetööstuses, meditsiinis. 6) Kaaliumkarbonaat (potas)kasutatakse klaasitööstuses Karbonaatiooni tõestatakse happega. Toimub gaasi eraldumine CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O
RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Suurbritannia Anna Mari Tamm/11a 1.Üldandmed riigi kohta Riigi ametlikuks nimetuseks on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigid (inglise keeles The United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland). Veel kasutatakse nimesid nagu Suurbritannia, Ühendkuningriik. Kahetäheliseks maatähiseks on GB ja kolmetäheliseks maatähiseks GBR. Suurbritannia puhul on tegu unitaarriigiga. Suurbritannia alla kuuluvad ka 17 sõltuvat territooriumi kolm Krooni Sõltuvmaad (Crown Dependencies) ja 14 Ülemere Territooriumi (Overseas Territories). Krooni Sõltuvmaad koosnevad Inglise kanali saartest Jersey ja Guernsey ja Iiri meres asuvast saarest Man. Neliteist Ülemere Territooriumi on Anguilla, Bermuda, Briti Antarktika ala, Briti India Ookeani ala, Briti Neitsisaared, Kaimani saared, Turks ja Caicos, Montserrat, Pitcairn, Gibraltar, Lõuna-Sandwichi ja Lõuna-Georgia saared, Tristan da Cunha saared, Saint ...
Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Riik Nicolas Sarkozy Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja
sajandil e.Kr. Euroopas õpiti püssirohtu valmistama alles keskajal. Must püssirohi (Pildiallikas: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCssirohi ) Kaalium- ja naatriumsitraate kasutatakse veel väga palju lämmastikväetistena ja tugevate oksüdeerijatena. Koolikeemias kasutatakse kaaliumnitraati ka hapniku saamiseks. 6) K2CO3 kaaliumkarbonaat Kaaliumkarbonaadi arginimetus on potas. Ta on valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. Vees hästi hüdrolüüsumise tagajärjel on ta kergelt aluselise keskkonnaga. Kaaliumkarbonaati sisaldub puutuhas. Kaaliumkarbonaati kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. 7) KMnO4 kaaliumpermanganaat Kaaliumpermanganaat on mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jm). Kuumutamisel laguneb ta intensiivselt.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Prügi ja jäätmed Referaat Õpilane: Virko Mägi E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Pab...
Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine. * kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina., NaNo3 naatriumnitraat KNO3 kaaliumnitraat Rahvapärane nimetus: Tsiili ja India salpeeter. * valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained. * kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks. K2CO3 kaaliumkarbonaat Rahvapärane nimetus: potas. * valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. * sisaldub puutuhas * kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. KMnO4 kaaliumpermanganaat * mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jms) * kasutatakse kloori asemel veepuhastusjaamades; lahusena gaaside puhastamisel; kangaste pleegitamisel; antiseptikuna meditsiinis; fotograafias; keemiatööstuses. KCLO3 kaaliumkloraat
Iisaku Gümnaasium Andreas Nagel 7.klass Klaas referaat Juhendaja : Aili Reiman Iisaku 2009 Sisukord Klaas.....................................................................................................................................................3 Klaasi ajalugu.......................................................................................................................................3 Looduslik klaas.....................................................................................................................................3 Obsidiaan.........................................................................................................................................3 Tektiidid...........................................................................................................................................4 Fulguriit.....................
keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi looduvarasid : kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud
soolad nõrgad haped lihtained NaCl Na +Cl CHCOOH CHCOO + H oksiidid Al(SO) 2Al³ + 3SO² CHCOOH + HO orgaanilised ained leelised CHCOO + HO KOH K + OH nõrgad alused tugevad haped NH · HO OH + NH HCl H + Cl - HCl + HO HOCl - hüdrooniumioonid KCO kaaliumkarbonaat ja lämmastikhape - KCO + HNO KNO + HCO KNO + H + CO Astmeline dissotsiatsioon Mitme prooton haped - HCO H + HCO ; HCO + HO HO + HCO - HCO H + CO²; HCO + HO HO + CO² Keemilised reaktsioonid elektrolüüsi lahustes AgCl + KNO KCl + AgNO Elektolüütide lahuste vahel kulgeb keemiline reaktsioon sademe saamise või kõrge elektrolüüdi suunas
Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu a) Millised antud ainetest reageerivad lahjendatud väävelhappega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavad reaktsioonivõrrandid! Fe+H2SO4-FeSO4+H2 FeO+H2SO4-FeSO4+H2O BaO+H2SO4-BaSO4+H2O Zn(OH)2+H2SO4-ZnSO4+2H2O ZnO+H2SO4-ZnSO4+H2O b) Andke kõikide ainete nomenklatuursed nimetused ja aineklassid! raud, raud(II)oksiid, baariumoksiid, süsinikdioksiid, hõbe, tsink(II)hüdroksiid, tsink(II)oksiid, difosforpentaoksiid, kaaliumkarbonaat, vask 4. Kirjutada tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid ja tingimused järgmiste muundumiste kohta (NB! Iga muundumise kohta ainult 1 võrrand!): 1. 2Fe+6HCl-2FeCl3+3H2 2. FeCl3+AgNO3-Fe(NO3)3+AgCl 3. Fe(NO3)3(t)-Fe2O3+NO2+H2O 4. Fe2O3+3CO-2Fe+3CO2 5. Fe2O3+3Ba(t)-3BaO+2Fe 6. BaO+H2O-Ba(OH)2 7. Ba(OH)2+Cu(NO3)2-Cu(OH)2+Ba(NO3)2 8. Cu(OH)2(t)- CuO+H2O 9. CuO+Fe-Fe2O3+Cu 5. Metalli A on hõbedane pulber, mida kasutatakse näiteks sulamis magneesiumiga lennukikerede valmistamisel
maardlast, mis on seni teadaolevatest Jordaania põlevkivimaardlatest suurim. Uuringuplokk sisaldab hinnanguliselt 3,5 miljardit tonni põlevkivi, millest 0,9 mld tonni on kinnitatud kõrge usaldusväärsusega varu elektriprojekti elluviimiseks. Eesti Energia tütarettevõte Attarat Power Company (APCO) arendab koos partneritega nende varude baasil kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama. Eksport Jordaania suurimad ekspordiartiklid on • rõivad • väetis • kaaliumkarbonaat • köögiviljad • ravimid. Jordaania tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 17,13%, Iraak 17%, India 13,59%, Saudi Araabia 10,56%, Süüria 4,18% ja Araabia Ühendemiraadid 4,09% (2009) Import Jordaania suurimad impordiartiklid on • toornafta • masinad • transpordivarustus • raud • teravili. Jordaania tähtsaimad impordipartnerid on Saudi Araabia 17,3%, Hiina 10,95%, Ameerika
Põhjustab seedetrakti ärritust, iiveldust, oksendamist. Põhjustab naha ja silmade ärritust, punetust, valu. Mõningatel asjaoludel võib individuaalselt mõjutada vere koostist, mille puhul nitraadid organismis muutuvad bakteroiloogiliselt nitrititeks ja võivad põhjustada mitmeid tervise mõjusid nagu iiveldus, oksendamine, südame- löökide kiirenemine, katkendlik hingamine, krambid. NH4NO3- ammooniumnitraat; sool; kasutatakse väetistes. Lahustades ammooniumnitraat ja kaaliumkarbonaat vees ning kristallieseerides saab KNO3. Reaksioon naatriumhüdroksiidiga tekib plahvatusohtlik ammoniaak NaOH- naatriumhüdroksiid; alus; Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 1998. aastal ulatus naatriumhüdroksiidi maailmatoodang 45 miljoni tonnini. Põhja-Ameerikas ja Aasias kokku toodeti umbes 14 miljonit tonni ja Euroopas 10 miljonit tonni. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib plahvatusohtlik ammoniaak.
(France mountains 2010) Pinnamood mõjutab Prantsusmaad nii positiivselt kui ka negatiivselt. Mitmekülgne pinnamood meelitab turiste. Alpid ja ka Mont Blanc, mis on suurim mägi Lääne-Euroopas on turistide jaoks atraktiivne.Samas võivad kõrged mäed olla takistuseks põldude rajamisele kui ka kauba transportimisel, eriti riigi idaosas. Maavarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat (France natural resources...2010) Riigi asend laamtektoonikast lähtudes: Prantsusmaa asub Euraasia laama kagu osas. (laamad...2010) Ainuke vulkaan Prantsusmaal on Chaîne des Puys, aga see pole aktiivne. (volcanos in France...2010) Prantsusmaal on keskmise tugevusega maavärinaid olnud, kuid need ei mõjuta väga inimtegevust. (earthquakes in france) KLIIMA Kliima
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KLAASI RINGLUS 103SKA Juhendaja: Aire Brük Õpilane: Berta-Benita Lusmägi Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 KLAASI TOOTMINE ...............................................................................4 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID ............................................5 KLAASI TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES ....................................6-7 KOKKUVÕTE .........................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL .........................................................................9 ...
mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaanglükonaat, mangaanglütserofosfaat, mangaanpidolaat, mangaansulfaat; 8) naatrium – naatriumvesinikkarbonaat, naatriumkarbonaat, naatriumkloriid, naatriumtsitraat, naatriumglükonaat, naatriumlaktaat, naatriumhüdroksiid, ortofosforhappe naatriumisoolad; 9) kaalium – kaaliumvesinikkarbonaat, kaaliumkarbonaat, kaaliumkloriid, kaaliumtsitraat, kaaliumglükonaat, kaaliumglütserofosfaat, kaaliumlaktaat, kaaliumhüdroksiid, kaalium-L-pidolaat, kaaliummalaat, ortofosforhappe kaaliumisoolad; 6 10) seleen – L-selenometioniin, seleeniga rikastatud pärm , seleenishape, naatriumselenaat, naatriumvesinikselenit, naatriumselenit;
hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tippMont Blanc (4808 m). Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit,tsink , uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi[2]. Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2] Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2]
PUHASTUSAINED Tallinn 2009 PUHASTUSVAHENDID Klar Glass Klaas- ja portselannõude loputusvahend Kasutamiseks nii kodustes, kui tööstuslikes nõudepesumasinates klaasnõude pesul. Annab klaasnõudele kirka läike. Väldib veeplekkide tekkimist klaaspindadele. Mofix KDS Desinfitseeriv nõudepesuvahend käsitsipesuks Hea rasvu ja valke lagundava toimega nõudepesuvahend käsitsipesuks. Kasutuskontsentratsioon: 50-100ml/10 liitrit vee kohta. Pesta nõud pesulahuses puhtaks ja asetada restile nõrguma 5 minutiks, seejärel loputada puhta veega. Toimespekter: bakteritsiidne, fungitsiidne, viiruseid inaktiveeriv, Hepatit B, HIV. Mofix M Nõudepesuvahend masinpesuks Nõudepesuvahend kasutamiseks tööstuslikes ja kodustes automaatpesumasinates. Doseerimine vastavalt kasutatava automaatpesumasina juhendile. Puhastab efektiivselt, annab nõudele hea läike. Pehme vee korral ei ole vajalik kasutada loputusvahendit. Koostis: tensiidid, E...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. POLÜESTRIST FLIISJAKK..................................................................................................3 1.1 Polüester............................................................................................................................3 1.2 Polüestri kasutamine.........................................................................................................4 1.3 Polüestrist esemete hooldus.............................................................................................4 1.4 Polüestrite omadused........................................................................................................
Sorbitaantristearaat E 492 Sorbitaanmonolauraat E 493 Sorbitaanmonooleaat E 494 Sorbitaanmonopalmitaat E 495 Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 Soolhape E 507 Kaaliumkloriid E 508
● Kõige suuremad linnad on Amman(pealinn) - 1.036.330 inimest, Zarqa - 395.227 inimest ja Irbid - 250.645 inimest. Energiamajandus ● Põhiline energiavara on põlevkivi. ● Kahe energiaploki ehituseks on plaanitud kolm ja pool aastat ning esimene kohalikust põlevkivist toodetud elekter peaks tänase plaani kohaselt jordaanlasteni jõudma 2018. aasta lõpus. Eksport ● Jordaania suurimad ekspordiartiklid on rõivad väetis kaaliumkarbonaat köögiviljad ravimid. ● Jordaania tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 17,13%, Iraak 17%, India 13,59%, Saudi Araabia 10,56%, Süüria 4,18% ja Araabia Ühendemiraadid 4,09% (2009). Import ● Jordaania suurimad impordiartiklid on toornafta masinad transpordivarustus raud teravili. ● Jordaania tähtsaimad impordipartnerid on Saudi Araabia 17,3%, Hiina 10,95%, Ameerika Ühendriigid 6,94%,
b. Erasektor ning finants sektor on käinud alla, suured maksude vähendamised. 2.Leia järgmiselt aadressilt riigi loodus- ja maavarad . Vali riik ja sealt natural resources . https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html Nimeta need ja energiavaradele tõmba joon alla. Süsi, petroolium, looduslik gaas, rauamaak, tsink, kuld, tina, silika liiv, plii, lubjakivi, sool, savi, kriit, kips, kaaliumkarbonaat, paekivi, põllumaa. 3 Ül. 2 aadressilt leia riigi kohta järgmised majanduslikud näitajad: economy; koha maailmas saad klikkides vastava näitaja järel/juures oleval „diagrammil“/“tabelil“. Alternatiivne link : http://www.citypopulation.de/cities.html a. SKT in/kohta- 36,525, koht maailmas 7. b. SKT kasv- 0,7 %, koht maailmas 184 . c. Kui suure osa SKT-st annab GDP composition by sector: põllumajandus – 1.2%,
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
