KT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpari abil. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile
· Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks.
ühiste elektronpaaride moodustamisel. ELEKTRONEGATIIVSUS-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Aatomi ERGASTUMISEL läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab. IOONILINE SIDE(metall ja mittemetall)- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. MITTEPOLAARSE kovalentse sideme(kaks ühesugust aatomit) korral kuulub ühine elektronipaar võrdselt mõlemale aatomile. POLAARSE kovalentse sideme(kaks erinevat mittemetalli) korral tõmbab mittemetallilisema elemendi aatom ühist elektronpaari tugevamini enda valdusse. (kovalentne side: molekulvõre(CL2,H2S,CO2), kristallvõre(SiO2) , iooniline side: ioonvõre(MgCl2,Li2O,KOH) , metalliline side: metallivõre(Na,Mg,Fe))
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
Keemilise sideme alaliigid. Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid. Ühine elektronpaar saadakse, et kumbki aatom annab selle moodustamiseks ühe elektroni. Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks
..N-H....N-H.... 3.Milliseid omadusi mõjutab vesinikside? Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemperatuuri. Ained, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, lahustuvad hästi vees. 4. Molekulaarsed ained ja kristallvõrega ained. Kuidas neid molekulivalemi järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit Grafiit: juhib elektrit, rabe Fullereen ja karbiin on molekulaarsed SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2 5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon.
Elektronipaari aktseptor teine aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Doonorakseptorside keemiline side, mis tekib siis, kui üks aatom annab vaba elektronpaari ja teine annab tühja orbitaali. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab. Mittepolaarse kovalentnse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahe. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja
puudub
vastastikmõju veega, ei saa mood.vesiniksidemeid,hüdrofoobsed ja ei lahustu
vees.Tihedus üpris suur-veest raskemad.Füsioloogilised om- kõik hü. peale nende
polümeerid mürgised, kohati narkootilise toimega.põhjust.kesknärvisüsteemi ja
maksakahjustusi.toksilisus kasvab reas RF
Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel väärtustel ja muudetakse tüürnurk suuremaks kui 90° (eelnemisnurk <90°). 4. Joonistada vahelduvpingeregulaatori jõuahela skeem. 5. Alalispinge pulsilaiusmuunduri suhtelise lülituskestuse arvutusvalem. 6. Joonistada neljakvadrandilise pinget madaldava alalispinge pulsilaiusmuunduri pinge-voolu tunnusjooned. ???????? 7. Joonistada dioodi mittepolaarse RC-summutusahela elektriline skeem.?????? 8. Milleks kasutatakse transistoride pingepiirikuid? Mõnikord osutuvad vajalikeks kaitseahelad, mis piiravad maksimaalset pinget pooljuhtlülitil. Neid ahelaid nimetatakse pingepiirikuteks. Pingepiirikuid kasutatakse eranditult laviinläbilöögi vältimiseks, juhul kui
Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksideme, lahustuvad hästi vees. Näiteks ammoniaak.
Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees • Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine – vee molekulide seostumine ioonidega: Ioonsed ained – leelised ja soolad – on tugevad elektrolüüdid •Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- Polaarsed ained on tugevad happed, Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal Hapete dissotsiatsioon
ORGAANILISE KEEMIA KT Teab keemia pohimoisteid ja definitsioone: aatomiorbitaal; molekulaarorbitaal; keemiline side; Suudab maarata molekulides olevate aatomite (C, O, N, H) hubridisatsiooniastet ja sidemete vahelisi nurki; suudab kirjeldada aatomiorbitaalidest -ja -sidemete tekkimist, sidemete geomeetriat ja elektronide paigutust keemilistes sidemetes; suudab esitada mittepolaarse- ja polaarse resonantsi resonants- piirstruktuure. Kontrolltoo on arvestatud, kui oigeid nimetusi on vahemalt 51%. Hinde ,,5" saab vahemalt 91% soorituse korral. · Aatomiorbitaal piirkond, kus elektronpilv asub; orbitaalide asukohad soltuvad osakese energiast (mida suurem energia, seda kaugemal); orbitaalide osakesed on kvanditud · molekulaarorbitaal - piirkond, mis moodustub aatomiorbitaalide katkemisel ja keemilise sideme moodustamisel.
Delta EN=-1,9. Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Ioonilise sidemega ained Ioonvõre soolad, ioonsed oksiidid, leelised Molekulvõrega ainete iseloomustus Koosnevad molekulidest. Molekulide vahel mõjuvad nõrgad jõud.
7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID): Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil; reaktsiooni mehhanismi analüüs; nukleofiilne asendusreaktsioon; halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus. 8. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID): küllastumatuse mõiste; alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus; elektrofiilne liitumine kaksiksidemele; areenid; aromaatsus; areenide asendusreaktsioonid; fenoolid, nende erinevus alkoholidest; delokalisatsioon; aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus. 9. KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID: aldehüüdide ja ketoonide struktuur; polaarne kaksikside, selle reaktsioonid; aldehüüdide
Eksotermilistes protsessides on soojusefekt H < 0. 2. Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojusefekt H > 0 . 3. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronipaari abil. 4. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada täis oma väliskiht. 5. Kordne side on kovalentne side, mis on moodustunud mitme ühise elektronpaari abil. 6. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega. 7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. 9
lähteainetel ). Kovalentne side Elektronipaari doonor Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari. Elektronipaari aktseptor Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Kordne side Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t aatomi energia kasvab. Kovalentse sideme polaarsus Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud õrdselt mõlema aatomi vahel ( tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel ). Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronipaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud ( esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel, sest neil on erinev elektronegatiivsus ). Elektronegatiivsus ( Võime haarata elektrone ) näitab keemilise elemendi aatomite võimet
) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi). Samaaegselt orientatsiooniga toimub molekulide deformatsioon kõrvalekaldumine normaalsest sisemisest ehitusest. Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekulidevahelise mõju suurenemist. Polaarse ja mittepolaarse molekuli teineteisele lähenemisel tekitab polaarse molekuli püsiv dipool mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud. · Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga.
Aatomid ei esine üksikult sellepärast, et keemilise sidemete moodustamisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Aatom püüdleb alati põhioleku poole. Selgitage kovalentse sideme teket ja ioonilise sideme teket. Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Kovalentse sideme tekkeks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektroide orbitaalid osaliselt kattuvad. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide
o Kuna ei saa moodustada H-sidemeid, on nad hüdrofoobsed ega lahustu vees o Suhteliselt suurte tihedusega (veest raskemad) o Gaasid on bromoetaan, difluorodiklorometaan, diklorofluorometaan, kloroetaan, klorometaan, kloropentafluoroetaan Nukleofiilne asendusreaktsioon 1. Kovalentne sideme katkemine · Radikaaliline dissotsiatsioon o Tekivad radikaalid o Esineb mittepolaarse sideme katkemisel ka siis, kui kovalentne side pole väga polaarne CH3-CH2-CH3 CH3-CH2* + CH3* Cl2 Cl* + Cl* · Iooniline dissotsiatsioon o Tekivad positiivsed ja negatiivsed ioonid o Toimub lahustites, mis moodustavad ioonidega vesiniksidemeid (vesi;alkohol) CH3-CH2+-Cl - : Cl- + CH3CH2+
soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioonidega Ioonilised ained - vee molekulid rebivad ioonidkristallist välja Molekulaarsed ained - vee molekulide mõjul lahustuvaaine molekulid polariseeruvad ja lagunevad ioonideks
Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor. Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks. Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks. 2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t. energia kasvab. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata enda poole ühist elektronipaari iseloomustatakse elemendi elektronnegatiivsusega. Elektronnegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.
sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl .Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br) haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene
2) Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis dissotseeruvad oaliselt ioonideks ja seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH 3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega.
2) Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis dissotseeruvad oaliselt ioonideks ja seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega.
Need rühmad polariseeruvad elektronegatiivsete asendajate mõjul ja omandavad positiivse osalaengu. 6) Mis vahe on polaarsel ja mittepolaarsel konjugatsioonil? KONJUGATSIOON ON RESONANTSI ALAMLIIK! Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine -elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena. See põhineb p-elektronide võimel moodustada sidemeid mitme naaber -elektroniga ja jääda osaliselt vabaks. Mittepolaarse konjugatsiooni ilmnemiseks vajalik delokaliseeritud orbitaal moodustub juhul kui omavahel on ühendatud vähemalt kolm paralleelsete p-orbitaalidega aatomit.Tugevat stabiliseerivat toimet avaldab mittepolaarne konjugatsioon aromaatsetes ühendites. Märksa sagedasem on osaliselt vaba orbitaali ja -sidemete vaheline polaarne konjugatsioon.Polaarne konjugatsioon ilmneb vaba või osaliselt vaba orbitaaliga rühma vahetul sidestamisel -sidemete süsteemiga ja on aktseptoorse iseloomuga
iii Glütserofosfolipiidid on I – kefaliin amfipaatsed mittepolaarse saba ja II - letsitiin polaarse pearühmaga fosforüül-X iv vi 2
elektroni); · süsiniku valent on neli (tema väliskihis on tavaolekus üks elektronpaar ja kaks paardumata elektroni, ent ergastades neli paardumata elektroni, sest üks elektron liigub 2s-alakihilt vabale 2p-alakihi orbitaalile) IV. Kovalentse sideme polaarsus: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Kovalentne side moodustub peamiselt mittemetalliliste elementide aatomite vahel. 4.1 Kaks sama mittemetalli aatomit annavad kovalentse mittepolaarse sideme, sest elektronpaar võrdselt mõlema aatomi juures. Ei ole tekkinud molekuli osalaenguid. 4.2 Kui on tegemist kahe erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomiga, siis moodustub tõenäoliselt kovalentne polaarne side. Nimelt tõmbab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom ühist elektronpaari tugevamini enda poole ehk elektronpaar viibib pisut rohkem tema valduses. Seetõttu omandab ta negatiivse osalaengu ning väiksema
mõjub jõud : . 8. Dielektrikute polarisatsioon. Polarisatsioonivektor ja laengud. Välise elektrivälja puudumisel on dielektriku molekulide dipoolmomendid kas võrdsed nulliga (mittepolaarsed molekulid) või ruumis suundadelt kaootiliselt jaotunud (polaarsed molekulid). Mõlemal juhul on dielektriku summaarne elektriline moment võrdne nulliga. . Välise välja toimel dielektrik polariseerub. See tähendab, et dielektriku resulteeriv elektriline moment muutub nullist erinevaks. Mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse üksteise suhtes, ta muutub polaarseks ja omab dipoolmomenti. Polaarset pööratakse väljaga samasihiliseks ja deformeeritakse nii, et dipoolmoment samuti suureneb. Mõlemal juhul püüab väli asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule
glütserool3fosfaat posits. C1 ja C2 esterifitseeritud rasvhappe poolt fosforüül seotud rühmaga X Sageli C1 küllastunud, C2 küllastumata rasvhape Glütserofosfolipiidid on amfipaatsed mittepolaarse saba ja polaarse pearühmaga fosforüülX Polaarsed fosforüülX pearühmad XOH Fosfolipiidi nimi X X=H, Vesi fosfatiidhape i. etanoolamiin fosfatidüületanoolamiin NB! X iseloomust ii. koliin fosfatidüülkoliin sõltub pearühma iii
AREENID Benseeni stabiilsus Benseen on võrreldes alkeenide ja tsükloalkeenidega keemiliselt erakordselt stabiilne aine. Benseen ei anna elektrofiilseid liitumisreaktsioone ja alkeenidele iseloomulikke oksüdeerimisreaktsioone. Benseeni sp2-hübridisatsioonis süsinikkude p-orbitaalid kattuvad ja mittepolaarse konjugatsiooni tõttu moodustuvad ühtse -elektronsüsteemi. Seepärast on benseeni sidemed võtrdsed ja benseeni (ja teisi aromaatseid ühendeid) saab kujundada järgmiselt: Aromaatsus Aromaatsus on defineeritud Hückeli reegliga: tsüklilisi küllastumata ühendeid kui toimub mittepolaarne konjugatsioon 4n+2 -elektroni osavõtul, nim aromaatseteks. Benseeni mittepolaarset konjugatsiooni võime kujutada järgmiselt: Joonis
Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped. 5. Nukleiinhapped. Nukleotiidid kui nukleiinhapete ehitusplokid, nende keemiline struktuur - riboos ja desoksüriboos, lämmastikalused (puriin- ja pürimidiinalused), fosforhappe jäägid. 3', 5'-fosfodiestersideme keemiline olemus. Nukleiinhapped kui polünukleotiidid.
Elektronvalem- Ca2+ :1s22s22p63s23p6...[4s] Elektronskeemi ei saa siia teha, aga see on see ruutude süsteem nooltegaväärisgaasid üksikaatomitena, mitte molekulidena nagu teised gaasilises olekus lihtained? Nad asuvad 8A rühmas, nende väliskiht on täielikult täitunud. 9. Miks moodustavad aatomid omavahel kovalentseid sidemeid? Väärisgaasid ei esine molekulidena vaid üksikaatomitena, kuna nende väliskiht on juba elektronidega täidetud. 10. Kuidas jaotub mittepolaarse/polaarse kovalentse sideme korral ühine elektronpaar aatomite vahel? Miks? Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada väliskihti täitunud elektronide arv, nii on ained püsivamas olekus ja energia kuluvus väiksem. 11. Millised osakesed moodustavad ioonvõre ja millised jõud hoiavad neid osakesi koos? Ioonvõre moodustub ioonide vahel. 12. Selgita metallilist sidet elektrongaasi mudeli põhjal
· Keemiliselt väheaktiivne, kuumutamisel muutub aktiivsemaks · Hapniku ja aktiivsemate metallides suhtes käitub redutseerijana · Kuumutamisel käitub ka teiste ühendite suhtes redutseerijana, metallurgias, metallide saamisel oksiididest. ZnO + C Zn + CO · Kõrgel temp. redutseerib CO2'e CO'ks. CO: vees vähelahustuv, värvuseta, lõhnata, mürgine, mürgine, neutraalne oksiid CO2: värvuseta, õhust raskem, molekulid on mittepolaarse, suurtes kogustes põhjustab lämbumist, rõhu all veeldub, veega reageerides mood. ebapüsiva süsihappe, lahustub vees suurema rõhu all paremini. Laboratoorselt saadakse teda karbonaatide reageerimisel tugevate hapetega. Kindlakstegemiseks kasutatakse kaltsiumhüdroksiidi. Räni on lihtainena hallika värvusega, metalse läikega, kõva ja habras kristalne aine. Struktuurilt sarnane teemandiga. Tavatingimustes väheaktiivne. Kõrgel temp. võib reageerida
vaht= vedelik + lahustumatu gaas (seebivesi + õhk) aerosool= gaas + tahke aine või vedelik ( õhk + tolm või vesi ) elektrolüüdid- ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Ioonilise ja tugevalt polaarse sidemega ained. M + MM Tugevad elektrolüüdid- lahuses on ainult ioonid.=tugevad happed, leelised, soolad. Nõrgad elektrolüüdid- lahuses on nii molekulid kui ka ioonid.= nõrgad happed ja alused. Mitteelektrolüüdid- ained, mille vesilagused ei sisalda ioone. Nõrgalt polaarsed ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained(MM). Lahuses ainult molekulid, paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Dissotsiatsioon põhjustab hüdraatumine- vee molekulide seostumine ioonidega. Ioonvõrrand- ioonidena kirjutatakse tugevad hästi lahustuvad elektrolüüdid.1)tugevad happed. 2)tugevad alused, 3) lahustuvad soolad.
täielikult osaliselt dissotsieeruvad dissotsieerunud ioonideks. ioonideks. Tugevad happed, Nõrgad happed, soolad leelised ja vees mis ei lahustu ja vähe Paljud orgaanilised ained lahustuvad soolad. lahustuvad alused. Nõrgalt polaarse ja Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse mittepolaarse kovalentse sidemega ained. sidemega ained. 12. Elektrolüütiline dissotsiatsioon (ioonsete ja molekulaarsete ainete puhul) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide üleminek lahusesse polaarse lahusti molekulide toimel. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid tekivad elektrolüüdi lahustumisel.
3.5 VEDELIKE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS Vedeldielektrikud on mittepolaarsed ja polaarsed Mittepolaarsete vedelike dielektriline läbitavus ei ole suur ja võrdub ligikaudselt vedeliku valguse murdumisnäitajale ruudus: n2 väärtus ei ületa tavaliselt 2,5.Praktiliselt puudub dielektrilise läbitavuse sõltuvus sagedusest Joonis tkeem t Mittepolaarse vedeliku dielektrilise läbitavuse sõltuvus temperatuurist Polaarsed vedelikud 1 2 3 Polaarsetes vedelikes on molekulid dipoolsed, s.t nende dipoolmoment on nullist Pentakloorbifenüül o
aastal. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl _ 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O _ HCl + HClO (HOCl)(hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile
q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemiseleb(Klaasid / Keraamika · Kummid · Parafiin · Õhk) Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku (Distsilleeritud vesi · Piiritus)' Indutseeritud ja summaarne väli elektriku sees, dielektriline läbitavus. Indutseeritud laeng mittepolaarses dielektrikus tekib tänu neutraalsete
elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained. Meeldetuletuseks: Iooniline side esineb ainetes, milles elementide elektronegatiivsuste erinevus on suur (aktiivne metall + mittemetall). Polaarne side tekib elektronegatiivsuste väiksema erinevuse korral (erinevad mittemetallid). ? 1.1 Milline on põhierinevus elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi vahel? 1. 2
soolasi 35g/l. Kui Vahemeri aurustuks, siis tekiks põhja 27 m paksune soolakiht. Kui Vaikse Ookeani põhjas kujuneks soolakihi paksuseks umbes 100 meetrit. Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet. Hüpokloorishappes on kloori oksüdatsiooniaste I. See on väga nõrk hape, kuid samas ebapüsiv ja väga tugev oksüdeerija. Viimane on tingitud asjaolust, et lagunemisel tekib
elektrontransportahel. Valguskvandi neeldumisel klorofüll a-s , saavutab klorofüll a elektron selle kvandi energia ning tõuseb vastavalt kõrgemale energianivoole st liigub tuumast kaugemale ergastub. Elektroniülekanne doonorpigmendilt P680aktseptorkinoonvee lagundamine ja oksüdeerunud P680 taasreduts cytbf plastotsüaniin P700 elektronid ferredoksiinile NADP-le Klorofüll b molekulid liiguvad apolaarses voolutis kiiremini/aeglasemalt/sama kiirusega kui klorofüll a molekulid. Ühe mittepolaarse metüülrühma asemel (klorofüll a) polaarne formüülrühm (klorofüll b). Vooluti heksaan : atsetoon (9:1) kasutamisel on fotosünteesivate pigmentide järjekord (alates kiiremini liikuvast) õhukesekihikromatograafia plaadil c) karotiinid, klorofüll a, klorofüll b (molekulide ja vooluti polaarsus) Fotosüsteem I paikneb strooma tülakoidides, fotosüsteem II graanide tülakoidides Loetlege PS I ja PS II peamised erinevused
E=F/q0 E=1N/C. See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. Ühtlases väljas on väljapoolt laetud kehale mõjuv jõud ka ühesugune kõikides punktides ja võrdne. F=Eq0. Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga E=E1+E2+..N. Näitab ka potentsiaali kõige kiirema kahanemise suunda. Mittepolaarse dialektriku aatomid näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu + ja - "raskuskeskmete" kokkulangemisele. Klaasid, kummid, parafiin, õhk. Dialektrikuks nim ainet, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustes kaduvväike. Polaarse dielektriku aatomite erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku. Elektrontihedus on nihutatud molekulis tulenevalt elektronide nihutatud paiknemisest tekib nn dipool. Distilleeriutd vesi, piiritus
..390 60...85 Alalis ja liitvooluahelad JADAÜHENDUS: Kondensaatorite jadaühendusel liituvad mahtuvuste pöördväärtused. Kogusummas tuleb mahtuvus väiksem ,kui üksikutel kondensaatoritel. 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+....1/Cn Elektrlüütkondensaatoreid ühendatakse jadamisi peamiselt kahel põhjusel , et talutavat toitepinget suurendada (jadaühendusel pinged ju liituvad) või siis mittepolaarse kondensaatorivalmistamiseks. Mõlemal juhul liituvad mahtuvuste pöördväärtused. PARALLEELÜHENDUS: Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Elekrolüütkondensaatorite ühendamisel tuleb jälgida, et ühendatakse kokku pluss ja miinuspooled omavahel. C=C1+C2+C3+....Cn Poolid. Pool koosneb mähisest ja pooli alusest jämeda traadi puhul, kui keerdude arv on väike võib alus puududa
Kahe erisuguse aatomi vahelise kovalentse sideme puhul nihkub 1.6. Ruumalaliste suhete seadus kehtib kulgevate keemiliste molekuli ja polaariseeriva, mittepolaarse molekuli vahel. Kui siduv elektronpaar elektronegatiivsema aatomi poole s.t.molekulis reaktsioonide puhul. 2H2+O2=2H2O (veeaur) molekulid on teineteisele küllelt lähedal indutseerib polaarne
Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise emulgaatori ioonid, millistel on küllaldane pindaktiivsus, moodustavad adsorbeerudes elektrilise kaksikkihi. Tekkiv -potentsiaal suurendab emulsioonide püsivust. Emulgaatori difiilsel molekulil peab olema enam-vähem võrdne sugulus nii polaarse kui ka mittepolaarse keskkonnaga. Sellise hea tasakaalustatusega paistavad silma seebid. Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv (< 900), siis on stabiliseeritudõ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon
Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise emulgaatori ioonid, millistel on küllaldane pindaktiivsus, moodustavad adsorbeerudes elektrilise kaksikkihi. Tekkiv -potentsiaal suurendab emulsioonide püsivust. Emulgaatori difiilsel molekulil peab olema enam-vähem võrdne sugulus nii polaarse kui ka mittepolaarse keskkonnaga. Sellise hea tasakaalustatusega paistavad silma seebid. Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et
Inimorganism:H2O(60%), valgud (20%), rasvad (15%),, anorg ühendid(2,4% Ca, 0,4% K, 0,1% Na, 0,06%Mg) Universum: H(71%) ja He (28%) Agregaatolek-aine olekuvorm, mille määrab molekulide soojusliikumise laad.(tahke, gaasiline, vedel, plasma-olek) van der Waalsi jõud: E(p)=E8or)+E(ind)+E(disp) E(or) orientatsiooni- esineb polaarsete molekulide vahel, püüab orienteerida dipoole madalaima pot energia asendisse. E(ind) induktsiooni-esine bpolaarse ja mittepolaarse molekuli vahel E(disp) dispersiooni- esineb kõikide molekulide vahel, tingitud osakestes sisalduvate elektronide liikumisest.Gaasiseadused: olekuparameetrid: P-rõhk; V-ruumala; T-temperatuur; normaaltingimused (P=1,01325*10^5 Pa ja T=273,15K) standardtingimused (P=10^5 Pa ja T=273,15K) Olekuvõrrand:PV=nRT (n- gaasi molkulide arv, R-universaalne gaasikonstant) Gaasi molaarruumala:V(m)=22,4 või
antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Up ja laengu q0 suhe on selle punkti jaoks jääv suurus. Elektrivälja potentsiaal on töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju / lõppmatusse (iseloomustab välja potentsiaalset energiat antud punktis). 2. Elektriväli aines dielektrikud · Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikud välises elektriväljas (+ näited, joonised) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemisele Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku Kõike polaarseid dielektrikuid võib kirjeldada dipoolina(elektronid paiknevad nihutatult) Dielektrikud välises elektriväljas · Indutseeritud ja summaarne väli dielektriku sees, dielektriline läbitavus (+ joonis)
*Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat, viimasel puhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. *Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga. *Suspensioonide valmistamisel on väga oluline hüdrofoobsete ravimite märgumine. Hüdrooobne materiaal on väga raske dispergeerida(kehv märgumine). Pulber lihtsalt ujub vedeliku pinnal. Surfaktandi hüdrofoobne osa adsorbeerub osakese hüdrofoobse pinnale, aga polaarne osa on suunatud vedela keskonnale. Gaaside adsorptsioon tahketel ainetel *Langmuiri teooria: gaasi molekulid või aatomid adsorbeerivad tahke ainele monomolekulaarse kihi moodustamisega.
annaabi.ee 
